Mina lood. Mina hakkasin mõtlema, kui ilus ja imelik on see keel, mida ta räägib eesti keel ja kust on tulnud kõik need sõnad, mis eesti keeles olemas on. Mina otsustas minna ühe targa eesti keele õpetaja juurde järele küsida. Mina lood. Oh kohal pere ja tead, ma olen siin koolis juba kohe. Tähendab praegu ma olin veel õues siinsamas koolimaja ees õues ei mäleta, et ma lähen ju täna selle eesti keele õpetaja juurde ja tead, see on üks selline õpetaja, kes õpetab lapsi ja siis veel kirjutab lastele raamatuid kah. Päris eestikeelseid hõi, aga ma pean ta sellest suurest koolimajast kõigepealt üles otsima. Muidu ma ei saa ju temaga rääkida. Ma ütlen talle. Tere, õpetaja, talle ma küll ei julgeks kunagi džauelda. Tere tere. Minu nimi on mina? Mina olen Jaanus Vaiksoo, kas ma võin teile esitada mõned küsimused ja meelega? Mulle meeldivad eesti keeles kui raamatuid ja lotte ja naksitrallid ja Paula. Ja siis mulle meeldib veel üks Joonase raamat, mille nimi on neli hommikut ja üks õhtu. Kas see on õige, teie oletegi seesama kirjanik Jaanus, kes selle Joonase raamatu kirjutas? Ja mina olen selle raamatu kirjutanud. Küüders raamatute kirjutamine eesti keeles üldse käib. See oli minu kõige esimene lasteraamat ja selle raamatu kirjutamine oli tegelikult hästi mõnus. Raamatute kirjutamine eesti keeles käib niimoodi, et ükskord kargab pähe sulle mingisugune mõte siis sa käid selle mõttega ringi ja vahest võid olla selle mõttega päris mitu aastat niimoodi. Ja siis ühel päeval hakkad kirjutama ja kõige mõnusam on minu arust raamatut kirjutada eesti keeles selle pärast, et ma ei kujutaks ette, et ma peaks raamatut kirjutama mõnes teises keeles. Kui vana sa oled? Näen kaheksa no äkki on parem sulle seda asja seletada käe järgi. Mis käega sa kirjutad või palli viskad? Jään kiiretan ja parema käega. Parema käega, aga näiteks mina kirjutan, viskan palli vasaku käega, ma olen loodud vasakukäeliseks, nii nagu sina oled loodud paremakäeliseks. Kujuta nüüd ette, kui sa peaksid mingeid asju hakkama tegema vasaku käega või mina jällegi parema käe. Oled sa proovinud kirjutada näiteks vasaku käega? Ikka olen mitte midagi välja. Ja minul ei tule jälle parema käega välja, tähendab, tuleb välja, aga mingisugune kribu ja hästi kole on see kiri, eks ja, ja palli viskan ka oma nina alla, nii et tegelikult samamoodi on ka emakeelega, et, et kui sa oled loodud ikkagi eestlaseks, siis seda keelt oskavad kõige paremini ja, ja selles on kõige mõnusam rääkida, kirjutada ja luuletusi lugeda ja luuletusi kirjutada ja laulda ja nii edasi. Kes kõik need sõnad eesti keelde välja mõtles? No ma arvan, et need sõnad siia Eesti keelde on eestlased ise välja mõelnud juba ammusest ajast, ega me sellele iga päev ei mõtlegi, kui me seda eesti keeles räägime, et kust need sõnad nüüd täpselt tulnud on, sest tegelikult selliseid onusid ja tädisid on ju üsna vähe, kelle nimesid me täpselt teame? C mees või naine on nüüd selle või teise sõna eesti keelde välja mõelnud üksikuid selliseid on, näiteks ühe mehe nimi oli Johannes Aavik. Oled sa temast kuulnud midagi? Tema oli üks selline tark ja nutikas mees, et tema on küll mõelnud välja hästi palju sõnu eesti keelde, millest me iga päev kasutame. Umbes kolmekümmet sõna, et ta on üle 200 sõna välja mõelnud, on, sa ei teagi, et, et see on selle mehe väljamõeldud sõnad. Aga näiteks missugust fenomen käsutame? Mul kõigepealt olevat ta sellised üsna koledad ja karmid sõnad, mis on seotud näiteks politsei pättidega näiteks relv ja mõrv, laip. Vot sellised hullud sõnad. Aga mingit naiste sõnu Helenal vä? Üks sõna on küll selline, näiteks aunis. Ja kaunis suursugune platsile Johannesel on mingite tavalisi sõnum ka veel. Tema hakkas neid sõnu eesti keelde tegema üks 100 aastat tagasi. Ta leidis, et eesti keeles on liiga palju selliseid pikki sõnu. Siis ta tegi selliseid ettepanekuid, et me võiksime mitte ainult teistest keeltest ülevõtta sõnu, vaid ka sõnu ise leiutada, tema leiutaski täitsa ise sõnu, aga mõned sõnad võttis üle ka näiteks rättestatud, meil on ju eesti keeles murdesõnu palju ja mida me kirjakeeles võib-olla ei kasuta näiteks kasutame väga palju sellist sõna nagu rääkima marusse natukene inetu sõna. Et see, see on nagu selline pardi praeksumise moodi sona ja sellepärast ta ütles, et hulga ilusam on öelda näiteks kõnelema. Aga see kõnelema tuleb hoopis lõunaeesti keelest. Mida see eesti keel üldse maailma tekkis, kus 1000 aastat tagasi? Kes seda täpset algust oskab enam öelda, aga võib-olla on ta ikkagi poole kauem kestnud. Paar 1000 aastat tagasi. Aga mitu sõna on eesti keeles? Seda on ka üsna raske kokku lugeda, aga õigekeelsussõnaraamatut, kuhu on sisse pandud kõik need sõnad, mida eesti keeles kasutatakse ja mida räägitakse ja üles kirjutatakse, neid võib olla 100000. Ei olegi nii palju, mõtlesin, et rohkem mis on kõige ilusam sõna, mis eesti keeles üldse olemas on? Minul endal sellist päris lemmiksõna ei olegi, räägitakse ühest lausest, et kui maailma keeled omavahel võistlesid, et siis üks lause sõida tasa üle silla. See lause sai teise koha itaalia keele järel, et see pidi olema hästi ilusa kõlaga lause. Aga neid ilusaid sõnu on ju ju väga palju. Kas sinul on oma lemmiksõna? Mul ongi, mul on selline sõna, mille ma vanaema juurest sealt sõnaraamatust leidsin, sense lupsti, lõks, kas sa tead, mis see tähendab? Lups ja lups on siis, kui sa hüppad vees. Ei ole. See tähendab kiiresti. Mul on ka üks huvitav sõna, aga võib-olla nende huvitavamad sõnad ongi põnevamad kui sellised ilusad sõnad, et mul on üks selline sõna nagu kuuuurija. Kas sa seda oled kuulnud? Ma tean küll seda sõna, ma olen seda sõnamängus käsutanud. Aga miks need lapsed peavad koolis eesti keelt õppima, kui nad juba oskavad eesti keelt väga hästi, kui nad kooli tulevad? See on tegelikult nii nagu iga asja harjutamisega, igat asja, mida sa oskad, seda, sa pead ikkagi aeg-ajalt harjutama, et see sul päris ära ei ununeks, näiteks kui sa oled õppinud noa ja kahvliga sööma, aga sa seda üldse ei kasuta, sööd ainult võib-olla sõrmedega, eks siis see ükskord ei oskagi noa ja kahvliga süüa, et samamoodi on keelega, et kui sa seda ainult räägi omavahel või oma sõpradega, aga see üldse selles keeles ei kirjuta, kuigi selles keeles üldse raamatuid ei loe siis ühtäkki sa paned tähele, et sa ei oskagi lugeda, ega sa ei oskagi kirjutada, et sellepärast peab seda ikka pidevalt harjutama. Sellest ma saan aru küll, aitäh. Nüüd ma siis tean, kui vana ja põnev meie eesti keel on. Aga kas ma võin mõnikord veel juttu ajama tulla? Ja ikka jääb, sinuga oli igavesti vahva jutt ajada. Ma tean, mis ma täna õhtul kodus teen. Ma kirjutan raamatu, just täris raamatu, noh, ja ma kirjutan selle vist eesti keeles siis seda sulle ette lugeda, kui see valmis saab ja kui sa tahad, siis kirjuta ka endale koduseks raamat, kirjuta üks hästi põnev raamat. Siis sa võid mulle ka kirjutada, mis raamatus juhtub, see, mis selle pealkiri on minu raamatut allkiri on. Näiteks lasteraamat? Ma ei tea ka veel. Ma pean just sina käest ka küsima, mis tema arvab? Miina lood kirjutab Eeveegov jutustab Külli Teetamm. Küsimustele vastas eesti keele õpetaja Jaanus Vaiksoo. Toimetas Tiina Vilu kirjuta minule aadressilt mina, TRUE või mina lood vikerraadio Gonsiori 21, Tallinn 15. Null 20 kuule, homme jälle samal ajal. Ninalood.