Mina lood. Mina käis koolis ja rääkis juttu eesti keelest õpetaja Jaanusega. Ta sai koolis lausa targaks, et otsustas päris ise raamatu kirjutada. Mina lood. Ja sina said ka täna minuga koos raadiosse tulla. Mikrofonile rääkida. Aga hea, et sa mind täna kutsusid, sest homme ma vist polekski siia raadiosse tulla saanud. Metses ma kavatsen ära sõita. Miks, kas kohe kaugele? Ära kuule, ikka väga kaugele. Lausa lõunamaale. Meil on siin ju nii külm. Mina, ega ma sind kuhugi päris üksi ei jäta. Kui ma lõunamaale sõidan, siis ei tähenda ometi seda, et ma siia jää natuke, ma jään ikka siia ka. Ja kui sa tahad, siis tule kaasa. Ma ei tea, kas ma saan tulla, sest homme hakkab meil siin ja tema teevad, see pole kellelegi õige, kevad, vaata igal pool lumeloigud maas, lumi sulab ära. Päike nii soe juba pühapäeval mere ääres, jää krõbise sulas. Sa oleksid pidanud seda ise kuulma ja sul võib isegi õigus olla, aga see läheb kõik nii jube aeglaselt, mulle tundub, et mul on mingi kevadine rahutus sisse tulnud. Ma tahan, et kõik õitseks ja säraks igal pool ja kohe. Siis sa ei näe lumikellukesi. Tegelikult küll, neid ma sel juhul ei näe, aga ma näen siis ju igasuguseid võimsaid, austraalia lilli, austraalia lilli, kas ma unustasin sulle öelda, et ma kavatsen põrutada just nimelt Austraaliasse? Kas sa tead, kust on tulnud sõna Austraalia? See on tulnud ladina keelest ja ladina keeles tähendab terraustraalis lõunamaad. Nii et see Austraalia on üks pesuehtne lõunamaaväge kivad Itaalias. Aga tegelikult ma ei teagi, kas ma ikka sõidan. Sest mul tuli üks asi meelde, midagi tuli meelde, et Austraalias on praegu hoopis sügis. Kuidas? Loomulikult sügis, sest tead, suvi on ju Austraalias siis kui meil on talv, noh, nii umbes detsembrikuust, veebruarikuuni. Neil on jõulude ajal suvi, just eks nad seal palmi all võtavad vastu oma kingipakid ja loevad luuletusi. Valged jõulud kõvasti rohkem paksu lumega. Ütlesid just enne, et sulle ei meeldi kylm, ütlesin või? Sedasi ütlesid. Ei tea, kas ikka ütlesin. Aga tead, mul on hoopis üks teine mõte. Lähen hoopis sügisel Austraaliasse, sest sügisel on seal ju kevad ja nii me saame aastas endale tervelt kaks kevadet. Kat kevadet. Aga millega me sinna lähme, vaatame, millega meil on võimalus minna minu. Õhulaevaga mul on umbes taoline nagu Lottel. Või siis rongiga. Ma võin nimelt muretseda ühe sellise rongi, mis saab üle merega sõita. Tal tulevad spetsiaalsed ujulestad alt välja. Ujuv rang. Sellega tead, mul on tegelikult päris hea meel, et ma praegu ära ei sõida. Tead, tahaks ikka neid lumikellukesi näha ja üldse seda kevade tulekut siin põhjamaal tulgu või väga-väga aeglaselt. Kas sa kuulsid, mida ma kuulma pidin? Mulle meeldib konnakontsert rohkem mis konnakontsert, tavaline kevadine konnakontsert. Sa ei teadnudki, et kevadel konnad laulavad või? Mine kevadel mõne tiigi äärde ja kuula konnadele, võimas lauluhääl. Korraldavad seal kohe päris pillidega kontserti või täitsa ehtsa kontserdi, aga ilma pillideta. A capella laulu kontserdil. Läheme siis otsime mõned, kui kevad on peale hakanud, iga see kontsert kohe 20. märtsil kell kaheksa, 50 kah ei toimu. See toimub siis, kui kevad on juba natukene küpsem, selline lõhnav ja soe ja mahlane. Tegelikult mul ongi praegu päris kiire, sest ma pean raamatu kirjutama, võib-olla isegi pealkiri valmis. Kas sina oskad mulle nõu anda, mis ma võiksin oma raamatule pealkirjaks panna? Näiteks kevadine konn? Või siis konn on devatkonn? Pane konn on konn kinnine raamat on juba vanemaid ja raamat kodus. Ma tean siis hoopis ise midagi välja mõtlema. Äkki võiks see olla. Mis kell on? Ma pean minema. Kevadel näeme. Mina lood kirjutas eemakov jutustasid Külli Teetamm ja Anti Kobin. Toimetas Tiina Vilu kirjutan minale aadressil minu RT või Miina lood. Vikerraadio Gonsiori 21, Tallinn 15. Null 20. Kuulmiseni esmaspäeval kell pool neli. Ninalood.