Vikerraadio. Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama rahva teenreid ning täna oleme täies koosseisus Heidit Kaio ajakirjast pere ja kodu Sulev Vedler Eesti ekspressist, Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates on meil plaanis mitmed teemad. Loodetavasti jõuame rääkida haridusest pisut ka haldusreformist. Keskerakond on olnud ka sellel nädalal jätkuvalt meie lehtede ja uudisteportaalide esikülgedel. Tallinna Sadama alastan Eesti Ekspress kirjutanud pikalt ja põhjalikult, aga ehk kõige rohkem on sellel nädalal arutletud alkoholipoliitika üle, sellepärast et et on üks üks grupp mida Jevgeni Ossinovski ja sotsiaalministeeriumi kavandatav uus riigi alkoholipoliitika võib väga valusalt lüüa ja seetõttu on seda diskussiooni olnud juba omajagu ja tuntakse, et, et see uus riigi alkoholipoliitika võib ka alkoholisektorit, aga mitte ainult ka alkoholi plaami nautivat või, või kasutavad sektorit väga valusalt lüüa ja sotsiaalministeeriumis on siis valminud eelnõu, mis piirab alkoholi, reklaami- ja alkoholi kättesaadavust. Ja muuhulgas keelatakse alkoholi müük tanklates ja toitlustusasutustes kaovad happy hour neid ja ja alkoholimüügikohtadele kehtestatakse ka karmimad nõuded ja see on nüüd tekitanud väga terava aru. Tervist see grupp keeles rääkisid, praegu sa mõtlesid ilmselt alkoholi tarvitajaid, sest see on see grupp, keda kõige rohkem Ma ei, ma ei ole kuulnud isegi, et alkoholi tarvitajaid nii palju karjuksid, aga ma olen kuulnud, et alkoholitootjad rahulolematud, ka meediaorganisatsioonid on ilmselgelt rahulolematu. Ja, ja peale selle on, on ju välja tulnud veel ka mitmed-mitmed üksikisikud jah, kes tõenäoliselt on siis alkoholi tarvitajad ütlevad, et võib-olla ei peaks kõike nii üle reguleerima, nii et, et seda seda huvigruppi, kellele see teema ei meeldi, neid on päris palju. Aga selge on see, et see, ma olen sinuga nõus, et teema puudutab põhiliselt raha, et väljakujunenud alkoholi, tarbimisharjumustega inimesi, see, see küsimus väga ei puuduta puudutabki inimeste tervist. See puudutab inimeste tervist, aga ma arvan, et need, kes on, kellel on juba mingisugune kindel alkoholi tarbimise muster olemas, neid väga ei puuduta. See puudutab eelkõige noori, kellel veel ei ole harjumust ja see puudutab raha, et see puudutab siis tootjaid ja meediaettevõtteid, kes elavad alkoholi, reklaam või niukas, nüüd elavad aga kellel on väga oluline osa sissetulekust, moodustab alkoholi reklaam. Nii et ma ütleks, et, et siin on nagu natukene tühi, tühi, tühja koha pealt tüli. Ma olen päris kindel, kas seal tühja koha pealt tüli, sellepärast et kui me nüüd vaatame ikkagi, kui palju me joome, siis me joome statistiliselt 10 liitrit absoluutalkoholi aastas. Ja, ja kui me vaatame, mis, mis maalt see muutub enese hävitajalikuks, siis me oleme sealt piirist üle tõsi, joome sama palju kui sakslased. Me joome peaaegu sama palju kui soomlased. Soome rohkem kui rootslased ja norrakad. Me joome vähem kui venelased, aga venelased on kindlasti need, kellega me ennast võrrelda ei taha ja seal on kange alkoholi osakaal väga suur. Nad lihtsalt tarbivad mingil ajahetkel väga palju kanget alkoholi ja see lükkab nende statistikaga ka väga tugevalt üles. No minu mõte on see, et, et need piirangud, millest praegu juttu on, ei mõjuta välja kujunenud harjumus, aga alkoholi tarbijad selleks on vaja otsustavaid samme ja selleks ei piisa selle, et, et selliste üle 40 aastaste alkoholitarbijate ja tema harjumusi muuta, selleks on vaja teistsuguseid mustreid, siis sellise sellise tüübi puhul ei piisa sellest, et täitsa tanklast alkoholi osta, tema saab oma alkoholi kätte nii või teisiti, et selles ei ole, ei ole mitte mingisugust kahtlust. Siin on pigem küsimus rehabilitatsiooniprogrammides, et, et minu meelest on meil väga ebaproportsionaalne see, mismoodi on olemas ja anonüümsed aidsikabinetid, kus on võimalik teha igasuguseid teste. Aga kui keegi inimene näiteks mõtleb, et ta tarbib liiga palju alkoholi, aga kuidas sellega tegeleda või kuidas selle vastu abi saada, siis ma isegi ma isegi ei tea, kust, kust see võiks olla, ilmselt tuleks vihmarisse minna. Et mis on ju väga. Ma olin Põlva põhimõttelised nagu raviasutusse minek. Et, et sellise tegelasega tuleks hoopis põhjalikumalt ja, ja hoopis teistsuguseid meetmeid kasutades tegeleda. Jah, ma olen nõus sellega, et alkoholiravi ei ole Eestis hästi organiseeritud, seda väga kehva kätte saada. Olen nõus ka Lauriga, need Euroopa Liidu keskmisega võrreldes, eestlased joovad vähem. Seda ütleb viimane siis selline ülemaailmne raport, mis, millele igaüks leiab WHO koduküljelt selle aasta raportit ei ole olemas, aga eelmise aasta raport on. Eestis on alkoholi tarbimine langemas, ütleb see. Ütleb see kirjatükk. No näiteks Prantsusmaal, mida siis selle seaduse puhul eeskujuks võetakse, tarvitatakse alkoholi rohkem kui kui Eestis ei ole siis sugugi nagu prantslasi prantslase himu alkoholi vastu kahandanud sellisel tasemel, nagu me joome siin Eestis mis on ka suhteliselt kummaline. Prantslaste pole, üldiselt on ka tegemist kultuurilise fenomeniga, aga samas näiteks skulptuuride fenomen. Seal on enamus, mida nad tarvitavad, on kange, kärakas. No aga see ongi kultuuriline fenomen, et lõuna ajal on viisakas juua ma, nagu ma aru saan, siis 12 ja nelja vahel ei ole viisakas juua alkoholi, aga neljastu juba oleks täitsa okei, võta väike klaas veini operatiivikse siis, kui nagu tõesti, nagu juua tahad, siis tarbid kanget alkoholi, et ikka nendel on väga selgelt nagu sellised ettekujutused ja. Ma olen teiega nõus, et, et ega ma nüüd ülemäära palju ei joo ja, ja me joome vähem, kui me jõime siin võib-olla 10 aastat tagasi ja, ja kindlasti see on väga positiivne, joomise piiramise meetmed on muuseas hinnapoliitika ravi, reklaami piiramine ja müügi reguleerimine hinnapoliitika osas me juba näeme väga selgeid samme, et me üritame joomist piirata ravi osas, nagu me kuulsime. Pilt ei ole kõige parem reklaami piiramise osas oleme astunud teatavaid samme, ehk siis elustiilireklaamid on keelatud, on, on ka kellaajaliselt määratletud alates millisest hetkest hoid televisioonis näidata ja kuidas siin ka avalikus ruumis tohib alkoholireklaamide ja nii edasi ja müügi reguleerimine on, on samuti üks osa müügi reguleerimise osas meil ka nüüd väga suuri arenguid ei ole olnud, aga, aga siiski on juba on juba mingid märgid alates alates sellest piirangust, et kuni kella 10-ni õhtul alates kella 10-st hommikul jah, tohib alkoholi müüa, et et ka see on üks väga selge piirang pluss siis veel ka müügialkohol peab olema teistest kaupadest eraldatud. Ka see on ka, see on üks väga selge, väga selge müügipiirang, aga, aga siin nüüd tahetakse veel sellele vinti peale keerata. Nojah, samas me võime minna näiteks Poolasse või Saksamaal, kus sa saad kogu aeg alkoholist päev läbi ja igast putkast võid osta ja ka õlu näiteks noh, võib ka kuueteistaastane poiss minna poodi õlut osta. Ei ole pannud neid jooma rohkem, et seal on nagu kultuuri küsimus, täiesti teisi kandis, Itaalias on 16 aastastele alkoholi ostmine lubatud. Itaalias on alkoholi tarvitamine tunduvalt väiksemas mahus kui, kui Prantsusmaal. See on ikkagi hästi palju kultuuri küsimuses kinni. Mina näiteks imestan kogu aeg kumbagi. Käin Eestis poes, et õhtuti hakkavad valju hääldites tulema sellised hüüatused, et kuulge, et poes sulgemiseni aega ja tund aega või pool tundi, veerand kiirustage alkoholi ostma. Sisuliselt antakse mulle mõista, et nüüd kohe-kohe lõpeb sära, et kunagi ei tule nagu teadet, et kuulge poe sulgemise on aega 30 minutit, kiirustage juustu ostma või, või kohupiima, aga alkoholi puhul seda mainitakse kohe ära. Aga samas, kui ma nüüd vaatan siin paari asja, et, et ka endine endise ERA televisioonis töötanud inimesena näen, et kui, kui suure osa eradelede käibest moodustab alkoholi reklaam, nad on siin ise ka välja öelnud, et see on mingi 10 protsenti ja see on märkimisväärne osa osa nende käibest. Ja, ja nad tohivad siis alates mingisugusest kellaajast õhtul seda näidata elustiilireklaami ei tohi olla, aga praegu ikkagi alkoholitootjad valdavalt lahja alkoholitootjad ennast eradeledes reklaamivad, kui kui nüüd need piirangud jõustuvad, siis keegi ei hakka vaatama mustvalget täiesti helita mõttetult mõttetult ooperit elamise lihtsalt kaob ühel hetkel eratelest ära ja siin selles mõttes ma olen nõus Janek Kalviga Liviko juhiga, kes ütleb, et sellisel juhul oleks võinud alkoreklaami telest üldse ära kaotada, sellepärast et et nii või teisiti, et see, see regulatsioon, mida täna Jevgeni Ossinovski välja pakub, ei ole. Ei ole huvitav, kui me vaatame, et erateleprogramm võib nüüd ühel hetkel väga tõsiselt pihta saada ja tõenäoliselt ta võib pihta saada just spordiga teatud valdkondades, ehk siis spordi näitamine, läheneda selle tõttu. Kuna kuna alkoholireklaam on ikkagi väga suures osas suunatud ka meestele ja ka meestega seotud programm võib pihta saada, siis me võime ise arvata, et milline, milline muutus võib oodata meie eratelemaastiku ees, et siinkohal tahaks kindlasti natuke nagu mõelda, et need asjad nüüd nüüd välja näevad. Et minu hinnangul see regulatsioon, mis on Saksamaale Tacoholi reklaamis ei tohi inimest näidata, on mu meelest päris hea näide, et et alkoholireklaamis võiks siis sellisel juhul tõesti näidata. Näidake loodustaja, aga samal ajal seal Tanelil ta natuke heliline nii edasi, et see oleks samm edasi, aga ta ei oleks seda ei oleks kohe nii radikaalne, et ta lõpetaks nagu igasuguse reklaami ära. Sest need kellaajalised piirangud on meil olemas, et võib-olla me minu hinnangul kogu selles diskussioonis näeme jälle seda, et tahetakse nüüd hakata nagu igal pool nagu, nagu vinti peale keerama ja keerame kraanid nii kinni kui võimalikke siin ma, ma saan aru, aga ta on käivitunud võidujooksjad Tallinna linn ehk keskerakonda avastanud, et kuna nemad on olnud siiamaani esirinnas nende piirangute kehtestamisel ja, ja kindlasti kindlasti on osad piirangud olnud väga, väga selgelt ka põhjendatud, aga aga nüüd üritatakse juba rääkida sellest, et kuidas söögikohtades õhtul kella kuueni ei tohiks müüa kanget alkoholi, siis noh, see piirang, mida siin, millest Merike Pattinson rääkis, mida nad kavandavad, et noh, see on küll nagu selgelt üle võlli, sellepärast et noh, et kas te olete kusagil näinud söögikohas tänapäeval, et keegi nüüd väga palju kanget alkoholi tarvitaks päevasel ajal, et ma küsisin ka raadiomaja kohvikus üle, et noh, et kui tihti sealt ostetakse, siis siis ta ütles, et jah, meil käivad siin mõned err pension, narrid, kes, kes võib-olla korra nädalas ühel hetkel, kui nad kokku saavad, siis nad ühel hetkel võib-olla võtavad klaasi konjakit päevasel ajal noh, seda hakata nüüd siin keelama, et mulle tundub, et see on nagu pisut jabur. Laudades siiski võetakse tavaliselt üks selline pits, aga noh, selle saab kindlasti ka ära keelata. Aga tulles reklaami juurde tootjad on tegelikult teinud ka sellist eneseregulatsiooni, et kanget õlut ei reklaamita, nad on omavahel kokku leppinud, et sellist asja ei tehta. Siis puudutab spordikanalitesse, vaatasin üsna palju Sparti televisioonist vaatangi erakanalitest, need on seal mingid TVd 1000 asjad, seal ei ole sellist alkoholireklaami, ainult jalgpalli juures näidatakse paari paari õllereklaami, mis puudutab saksa reklaami. Sulle on täheldanud, et need vähesed korrad, kus mul on tõesti tekkinud nagu himu võluõlut juua, on just nimelt tänu saksa reklaamidele, mõnikord vaatad sealt vormeleid ja siis selle ees näidatakse õllereklaamid. Aga see on siis, kui on väljas, muidugi mitte ei ole jahe nagu praegu, vaid on suvine soe ilm. Aga nüüd läheneme nagu süsteemselt, et mis, mis eesmärki kannab see, et alkoholireklaame keelata mingisugustest kellaajast alates siis selle, selle eesmärk on ju selgelt see, et lapsed ei satuks nendele nendele reklaamidele peale ja noored samamoodi, et need ei mõjutaks siis Nende alkoholi tarbimise käitumist. Ja, ja samas me reaalsus on ju see, et me elame televisiooniga, kus, mis kus, kus selline lineaarne programm on tegelikult hääbumas, et järjest enam ja eriti noored jälgivad tegelikult salvestatud programmid, igaüks teeb iseenda enda nii öelda menüü või enda tele telekava, et mis tähendab ka seda, et need alkoholireklaamid, mis on salvestatud saadetega koos, on igal hetkel ka päeva jooksul suvalistel hetkedel järele vaadatavad. Nii et mina toetaksin tegelikult sel juhul juba täiesti alkoholireklaami kaotamist. Kusjuures kui siin öelda seda, et, et, et see on mingisuguste inimese alkoholimüügi piiramine, on inimese mingisuguste otsustusõiguste piiramine või noh, nagu et korralikule liberaalile see ei sobiks või et see piirab valikuvabadus ja nii edasi, siis tegelikult on ju kogu maailm minemasse järjest rangemate piirangute teed. Me teame New Yorgis soola, soola, kasutamispiiranguid, Inglismaal on selle nädala teema olnud suhkrust suhkru kõrgem maksustamine, limonaade kõrgem maksustamine, tegelikult paljud-paljud riigid mõtlevad palju, ma ütleksin alkoholist ohutumate ainete puhul seda, mismoodi nende tarbimist. Piirang ei ole täpselt sellel nädalal, ma sain nagu postimehest lugeda lugu, et võiks ikkagi kanepitarvitaja seisamad, paralleelselt käib ka näiteks see just nimelt. Loogika ütleb, et kanepi tarvitamine kasvab ka Eestis kogu aeg, et nad seal tuleks nagu käsi ette panna. Sest kui rahva tervist ega see ei mõjuta sugugi paremas Kui meil on olemas ka kogemus sellest, mismoodi Ameerikasse alkoholi tarbimist väga rangelt piirati ja Soomes oli veel laeval just ja see ei ole kuidagi nagu mõjutanud, nii et ses mõttes mõtlesime kale Minu hinnangul ma tahaks öelda, et meil on see kanepi osas, mul on muidugi väga selge seisukoht, et ma ma ei toeta kanepi kanepi legaliseerimist ja ma arvan, et, et see ei ole samm õiges suunas, aga samas näliseerimisest jah, aga samas olen ka ka nende nende väga suurte keeldude ja käskudega seoses küll seda meelt, et me siin päris lolliks ei saa minna, et me peame siiski säilitama sellise mõistliku mõistliku Joonase, et kui me kõike hakkame üle reguleerima, siis me oleme ühel hetkel hädas, et meil on neid reegleid nii palju, et, et kuidas me seda kõike hakkame järgima ja ja nii edasi, et siin mingisugune mõistlikuse piir võiks olla, võiks olla ikkagi. Et, et need reeglid muutuvad harjumuseks, et mingi hetk sa ei mõtle enam nende peale, nii nagu oli tohutu üllatus see, kui keelati suitsetamine näiteks kõrtsides, see tundus, no kuidas isegi mina, kes ma ei suitseta, tundus nagu veider, et ma elan täitsa elasin kaasa suitsetajatele. Ja minu meelest on kohati väga vastik. Jah, tagantjärgi oli see täitsa issand, kuidas me saime üldse sellega leppida, et see Ma põhjendan, miks sa vastik vanasti ei pidanud kõrtsi minema ja ma pääsesin suitsustega, nüüd ma kõnnin mööda tänavat ja siis on kõrtsid esimene täis neid suitsetajaid äärmiselt vastik komme. No see niuke nüüd muutumas, et kui mismoodi ei tohi enam tänavalgi suitsetada, et vot, et need, need piirangud muutuvad meile mingil hetkel normiks ja harjumuseks. Aga väga palju, muuseas aitab siin kaasa meelelahutustööstus. Mõtleme näiteks suitsetamise peale siis 20 aastat tagasi filmises kangelaselt, kogu aeg tossasid, tänapäeval nad ei tee väga palju suitsu. Teevad nii-öelda sellistes ajaloolistes telesarjades ja filmides, seitse kärakat võtad küll, küll, aga kanepit tõmmata järjest rohkem. Laiatarbefilmides ja, ja see, see, muuseas muudabki inimestena aru saama ka noorte aru saama, mida võib tarbida ja mida mitte. See näitab väga ilusasti trende. Siiski ühele piirangule veel tähelepanu, mida siin kavandatakse, et siin Tallinna linn on asunud ka siis hoogsalt piiranguid kehtestama, et et niinimetatud Bermuda kolmnurga paaridele tahetakse vist õhtul või öösel kella ühest nädalavahetusel siis piirang kehtestada, et seal peab lõppema alkoholi müük ja muusika ja nii edasi. Ja paarid on öelnud, et neid diskrimineeritakse ja kavatsevad need kohtusse. Kolm kolmnurk sisse mitte Tallinnas elavatele inimestele tuleb seletada, et see on siis piirkond Tallinna keskvanalinnas kus on mitmed väga populaarsed kõrtsid, aga samas ka elavad seal tavalised inimesed ülemistel korrustel, keda see, keda see öine pidutsemine selgelt. Kõrval teised paarid, mida, mida see piirang ei mõjuta, et et ja need ei ole üldse kaugel, nii et noh, et selles mõttes on kindlasti väga huvitav olukord, eks näis, kuidas sellega edasi läheb, aga, aga see viis mind hoopis ühele teisele mõtlen, et kas sellist ma nimetaks seda läbu piirkonna. Ma pole seal 100 aastat käinud ka Tallinna vanalinnas, öösiti ei ole 100 aastat käinud, aga aga, aga vähemalt nii palju kui ma mäletan, et siis seda võis vähemalt selliselt küll tituleerida, et et kas, kas sellist piirkonda, mis mis oleks aktiivselt tegev, aga õhtu või öösel kella ühe ajal, et kas seda ei saaks kuidagi näiteks vanalinnast välja viia, et meil on siin ka suured planeeringud sadamaalal ja nii edasi, et kas kas on ka sinna midagi sellist planeeritud ja kas ühel hetkel võikski siis olla see nii-öelda hilisõhtune meelelahutus ja, ja see ei häiriks nii palju nii palju inimesi, kes siis tahaksid vanalinna rahu nautida. Sulev, sina oled seda sadamaalateemat nüüd siin pikalt uurinud ja mulle tundub, et sellest tuleb veel üks suuremat sorti jama. No kui me mõtleme maailmas, siis ikkagi kesklinnades on see, kuhu inimesed lähevad, turistid lähevad ja miks Eestisse tulevad turistid, üks põhjus on siiski, on ka odav alkohol ja selline lõbu. Sa tahad sellises meeldivas kohas teha? Et kahtlemata ka ütleme sadamaala puhul. Ma arvan, need arendajad, neil ei oleks midagi selle vastu, kui, kui seal ka hilisel õhtul oleksid külalised kohal. Aga kas nad tahavad läppustajat, sellesse ma küll ei usu. Lõbustajad vist ei soovi praegu minu teada mitte keegi. Ega ka need baari töötajatele väga vaimustatud ka seal keegi käpuli käibe oksendad. Nii, aga räägime siis sellest sadamaalast, et see on, see on üks ütlemata huvitav projekt. Viimasel ajal kuulsust kogunud ärimees, üks Eesti kõige rikkamaid ärimehi ära on siis selle projekti eestvedaja ja on, on siis kuulutatud välja, et et tuleb, tuleb sinna suur kaubanduskeskus, büroopindasid, tuleb, tuleb palju kokku vist oli 160000 ruutmeetrit või noh, ühesõnaga see tuleb ikkagi nagu väga muljetavaldav. Keskus ja sinna on, on tõesti väga palju planeeritud kõikvõimalike äripindasid ka meelelahutust ja nii edasi, aga, aga nüüd on tekkinud sellega seoses väga palju tõsiseid. Leiame sellepärast, et et ma saan aru, et siin konkursid on, on või konkursitingimused on muutunud, siin on sellega seoses väidetavalt lausa muudetud seadust ja nii edasi, et Sulev, ole hea, kirjelda korrase korrase virvarr lahti, mis seal sadamaalal siis toimub? Mis seal ikka toimub, sadamaala on selline viimane suur maatükk Tallinnas, mis on veel täis ehitama. Ja mis on siis jalutamise kaugusel nii vanalinnast kui ka erinevatest sadamatest? Kaudu tulevad? Turistid, turistid kui laevaga tuled sa Soomest või Rootsist või ka Venemaalt satud sadamasse, kõnnid sealt läbi vanalinna poole äärmiselt magus koht ja on selge, et sinna võiks ehitada siis ka hästi ilusad majad, sellised, mis nad kujundavad Tallinna näow tegelikult sest laevaturist satub sinna igal juhul. Ta ei pruugi sattuda näiteks kalamajja. Aga sinna ta satub suure tõenäosusega. Ja kui, kui keegi sealkandis on käinud, seda tähele pannud, et seal on juba alanud väga kõva kinnisvaraarendus, esimene maja, mille nimi on navigaator seal juba valmis sai, eelmisel aastal valmis siis üks maja, mille nimi on Explorer, see kerkib, kerkib väga kiiresti. Ja siis olla alanud ka siis ülejäänud arendus, et need on, need on erinevad maatükid, erinevad arendajad, annad, kõik plaanivad sõna, et valmis saada lähimate aastate jooksul siis kivistised. Ja Eesti vabariik saab sajaaastaseks räägitaksegi sellisest mõttest, et võib-olla riik võiks sinna ka mingeid büroopindu rentida. Kui asi on Euroopa Liidu eesistuja, siis lihtsalt läheb vaja büroobundi. Iseenesest on see selline tore piirkond, kusjuures ka tore, kus inimesed võiksid nagu käia ja elada, et mitte ainult seal ütleme päevasel ajal olla vaid ka vaid ka seda nii-öelda asustada. Ja aga siin langi planeeritud päris palju ka elamispinda seal on nii büroopindu, kaubanduspindu, lõbustuspindu, kõiki mõeldud, see on siis nagu ütleme linna laiendas. Ja täitsa normaalses suunas. Aga räägi meile nüüd inimkeeli lahti, et mis jama siis selle sadamaalaga ikkagi Jama on selles mõttes, et Eesti arhitektid said väga pahaseks, et neile ei meeldinud Hillar Tederi kinnisvaraarenduse konkurss. See oli arhitektuurikonkurss, rahvusvaheline, seal võitis üks inglisebürood, eesti arhitektid ütlesid, et vabandust see ei olnud see konkursi kehtinud või ei toiminud kehtestatud reeglite järgi. Ja ega siis mulle tundus vähemalt, et eestlastele ei meeldi, kui kui nende õuele tuleb nii oluliste objektide projekteerima keegi välismaalane, et meil on endal ka täitsa kihvt arhitekte, kes teevad väga ägedaid töid, et kes vähegi viitsib vaadata, siis teisel pool teed Rotermanni kvartal eriti midagi sellist, mis mida on hea meel vaadata ja mida on hea näidata ka kõikidele välismaalastele, et seal on hästi eripalgelist, väga ilusat arhitektuuri. Hästi moodsat. Nad oleksid tahtnud seda ise teha. Ja mulle miskipärast tundub, et et ka arendajad, leidsid, inglased küll võitsid, aga kindlasti ei ole ka kallim kui eestlaste oma, et ega nad oleksid ka hea meelega nendest kingitustest lahti öelnud. Noh, ja siis me tulemus näemegi, et avalikkuse surve viis selleni, et et kolmapäeval teatasid investorid, et kitlevad inglastest lahti ja pakkusid tööd teise koha saanud büroole Kadarik ja Tüür. Kas siis see büroos selle töö vastu võtab ja millisel kujul seda on alles näha, aga aga noh, see lugu on selles mõttes omapärane, et tükk aega ei ole sellist noh, nii suurt avalikku survet olevat kultuurialal kus ühe konkursi tulemust muudetakse ja see läheb siis, ütleme, kodu kodumaise arhitektiga. Samas on ju öeldud, et, et siin on lausa seadusi muudetud selleks. Kolleeg Külli-Riin Tigasson Ekspressis kirjutas et tõepoolest, seal toimuski seaduse muutmine, et teatavasti arendajad tahavad siiski teha niimoodi, et neil oleks võimalikult mugav ehitada. Ja kui sul on detailplaneering paika pandud, seal juba tükk aega tagasi paika pandud. Detailplaneeringu puhul on, nende menetlemine on äärmiselt raske, igaüks saab teha mingeid ettepanekuid, mulle see ei meeldi, ma tahaks seda, ma tahaks toda ja ütlevad, et avaliku huvi on lihtsalt siis. Hillar Teder tegi ettepanekuid nii Tallinna linnale kui ka ministeeriumi ametnikele muudame seadust ja ta sai põhimõtteliselt läbi suruda siis projekteerimistingimuste kaudu. Ehituste muutmise ütleb, et vabamaks läks selline kord, kui, kui varem oli näiteks detailplaneeringus paika pandud, et kui palju protsente peab olema äripind, kui palju näiteks büroobinud või elu elupind, eks siis nüüd ta võib seda nagu ise koostöös omavalitsusega neid protsente muuta. Näiteks ütleme, kui 50 50 pidi olema seal elupind äripind, siis nüüd 100 protsenti äripindadel. Meenutame siis, et Hillar Teder on, on Eesti erakondade suurtoetajad on toetanud kõiki tänaseid koalitsioonierakondi, aga Tal on õhus ka altkäemaksu kahtlus keskerakonnale või Keskerakonna esimehele ja ja ma saan aru, et see see siin on, siin on seotud ka siis Osaühing miit film, mis on üks Keskerakonna suurimaid koostööpartnereid reklaami vallas. Ja aga see on puhas kahtlus, et keegi ei ole öelnud, et noh, et Hillar Teder oleks milleski süüdi, aga kindlasti ei näe. Kindlasti oli tal lihtsam oma asja ajada, tänu sellele, lihtsam on seadust muuta detailplaani ja, ja seaduse muutmine on tema temasuguse kaliibriga mehelt kindlasti lihtsam, eriti kui ta on õlitanud kõiki parteisid. Nad seal mõnikord ei peagi nagu väga palju peale käima, et inimesed saavad aru, et nad sellele mehele võiksid vastu tulla, sest tema on meile tulnud kogu aeg Eesti meedia mõistet, ärased. Miks Hillar Teder kõiki neid toetab, mis on tema huvi? Sellepärast et suurt äri on ta teinud põhiliselt Venemaal kaubanduskeskuse rajades ja viimasel ajal Ukrainas ja seal on palju jamasid talle seal on korruptsioonisüüdistusi toimub kuskil mujal, eks see, see ei ole meie silme all, aga miks ta toetab Eesti erakondi, see on ennast selliseks mõistatuseks. Et noh, diaküll inimesel on vaatajatel mingid poliitilised veendumused, kas sa pritsid kõikidele raha ja väga suuri summasid? Aga? See võib olla üks esimesi ettevõtteid onud, kes toetavad mitmeid eraga. Meenutame kas või siin taastuvenergia tasudega seonduvat ja seda, kuidas taastuvenergia tasud 2007. aastal lakke hüppasid. Ja aga teiste puhul on need ärihuvid olnud nagu rohkem kuidagi silme ees, et Hillar Tederilt on ja ta on arendanud Rocca al Mare kaubanduskeskust, aga aga ta, need, need suured summad on hakanud liikumist viimasel ajal, kus neid tema ärihuvisid on olla nagu raskem tuvastada, aga praegu. No mis võib tulla ka lihtsalt märk sellest, et hakkab kolima, võib olla omaettevõtlust sellistes ebastabiilsemates piirkondadest tagasi Eestisse. Noh, ja seal lihtsalt oletus, jah, inimesed ikkagi tegutsevad seal, kus on võimalik teenida turgudel, mida nad tunnevad. Ma loodan, et ta neid äritavasid Eestisse ei too, aga aga kui küsisin Sulevit kuulata, siis mulle tundub, et sealsed ärid avad, on ikkagi siin siin käiku läinud. Räägime natukene Keskerakonnast ka sellepärast, et Keskerakond on siin olnud ise huvitatud, et, et temast räägitakse ja, ja see, et et Kadri Simson kandideerib Edgar Savisaare vastu, see on ka siis nüüd juba üle nädala vana uudis. Ja, ja see nädal me saime siis teada, et Edgar savisaart ei ennistatud tööle ka ringkonnakohus leidis, et et prokuratuuri ja kaitsepolitseiametitõendid, mis on Edgar Savisaare vastu esitatud, on, on kaalukad selleks et Edgar Savisaar töölt kõrvaldada. Ja vahe on siis maakohtu ja ringkonnakohtu vahel see, et, et esimese astme kohtus on üks kohtunik, teises on juba kolm kohtunikku, ehk siis me võime, kui öelda, et meil on täna neljakohtuniku hinnang nendele tõenditele. Ja praegu me tõendeid. Ja õiguskantsler Ülle Madise on öelnud sellel nädalal põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed, kedagi ei vabastata vastutusest ametikoha või valijate mandaadi alusel. Ja ja siis ta tõi välja ka selle Tallinna linna peal ei ole otsemandaati, vaid tema on valinud linnavolikogu, ehk siis ka Ülle madise ütles väga selgelt et põhiseadusega vastuolu Edgar Savisaare töölt kõrvaldamisel ei ole. Aga noh, see diskussioon jätkub nüüd riigikohtus ja tõenäoliselt tõenäoliselt me enam-vähem aimame, kuhu suunas see otsus võiks, võiks sellisel juhul liikuda, aga palju põnevam diskussioon on toimumas Keskerakonna sees. Pärast seda, kui Kadri Simsoni kandidatuur tuli avalikuks, Kadri Simson kandideerib Keskerakonna esimeheks, siis siis nüüd on siin mitmed organisatsioonide piirkonnad esitanud siis koos Kadri Simsoni kui Edgar Savisaare erakonna esimehe kandidaadiks. Märgilise tähendusega on kõik see, mis juhtus eile Narvas Keskerakonna Narva piirkonna üldkogu kutsuti kiirkorras kokku ja selle kutsus kokku siis piirkondliku doktor, kuigi erakonna põhikiri seda ette ei näe. Jaana Toom, ma ei tea, kuidas sulle endale see ametinimetus on küll tekkinud ja see üldkogu, kuhu siis 450-st liikmest kogunes paarkümmend leidis Keskerakonna juhtfiguuride silme all, et ka Edgar Savisaar on vääriline kandidaat kandideerima erakonna esimeheks, ehk siis Narva piirkonnast esitati veel ka Edgar Savisaar ja, ja samal ajal juhatus, ma sain aru, on jäänud siiski eri seisukohale ja ta ta vist ei pea väga legaalseks nüüd seda, seda meetodit, kuidas, kuidas see kõik kokku kutsuti ja kuidas tehti, aga aga, aga see, kuidas Yana Toom Narva piirkonna üldkogu kokku kutsus ja, ja kuidas, kuidas need sammud, sammud on seal astutud, siis? No ma ütleks, et see on üsna sürreaalne ja see, et erakonna sisedemokraatiast selliseid samme astutakse, et seda peaks natukene analüüsima. No see on selge või see on selge märk sellest, et Edgar Savisaar ei, ei kavatse loobuda ilma võitluseta ja, ja ilma karmi võitluseta, et tõesti kõik vahendid on käiku läinud. Noh, teistpidi jällegi see näitab, et parteis on piisavalt vabadust, et parteiliikmed võivad omavahel kokku saada, igasugu asju arutada. Kui me vaatame seal kongressi materjale, mis on praegu avalikustatud, siis tegelikult iga Keskerakonna liige võib esitada kandidaadi, kes võib saada parteipealikuks, siin ei pea olema. Heino Nõukogude liidus olid ka demokraatlikud valimised. Paberi teoreetiliselt võiks ju noh, nagu iga inimene esitada oma kandidaadi, et ei pea olema niimoodi, et sul on kaks kandidaati, hulga kihvti majandus, kui neil oleks näiteks 100 kandidaati. Ja, ja mis on see poliitika eesmärk, et sa tahad ikkagi juhtida ja see on loogiline, et kui sa juhtida tahad, siis sa ei pea kõigepealt hakkama riiki juhtinud seal proovid vähemalt siis oma parteide juhtida. See on väga tervitatav, et seal on noh, mingigi selline võitlusmoment tekkinud, et Edgar Savisaarele et kohe käes, et ta peab natukene pingutama ka. Aga nüüd küsimus on ju tegelikult selles, et et täna me näeme, et üks piirkond esitab seal oma kandidaadi ja teine piirkond esitab teise, eks. Aga valivad saadik kongressi saadikud, neid on 1092, ma ei tea, kui palju sinna kohale tuleb, et oluline ei ole mitte see, kas sa oled populaarne siis ühes või teises piirkonnas mõtlesime populaarnenud saadikute seas. Ja sa pead lootma ka seda, et kõik hääled loetakse õiglaselt üle. Nad, vot seal on küsimus. Meil küll, et seal on ka see eeldus, et, et kui üks piirkond on esitanud või teatanud, et toetab ühte kandidaati, siis on seal eeldus, et selle piirkonna kandidaadid siis ka annavad tegelikult mandaati ei pruugi. Praegu just Narva piirkond esitas nagu kahte kandidaati, see annab kõikidele nendele 1092-le kandidaadile vabaduse valida, sellepärast et Narva on teinud sellise valikuga, et nad võivad valida nii ühte kui teist. Et ei ole niimoodi, et et näete, et Narva piirkonda ainult on Simsoni poolt, nüüd on mõlema poolt, mis said kõik 1092 signaali, et hääletage oma südametunnistuse järgi. Aga ma juhin tähelepanu sellele, et kui veel nädal tagasi arutleti selle üle, et, et see, see võiks olla justkui ka põnev kokkumäng Simsoni ja Savisaare vahel, siis täna ei räägi sellest enam mitte keegi, sellepärast et vahepeal on Edgar Savisaar teatanud, et tal ei olegi plaanis asuda auesimehe kohale ja ta on selle kindaviskamise vastu võtnud ja, ja kui me vaatame ka siin selliseid kuidas öelda kontorid, ruid, meediaväljaandeid, mis Keskerakonnal on nii nii Tallinna linnameedias, aga ka loomulikult ajaleht Kesknädal, siis ka seal on väga selgelt võetud üks selge suund. Ja arvata, et, et seekord läheb võitlus veelgi teravamaks. Kui 2011. aastal, mil Jüri Ratas kandideeris Kadri Simsoni vastu ja, ja arvata siis, et see keskerakondlik masinavärk paneb, paneb kõik, paneb täistuuridel, ent tööle selleks, et töötada tänase esimehe heaks. Ja muide, kas te olete kuulnud ühest sellisest märksõnast nimega valimiskast number kuus Sulev naerab, ei ole, ei ole. Minule teadaolevalt on valimiskast number kuus üks üks müütiline valimiskast, millega oldi silmitsi 2011. aasta augustikuus erakonna kongressil. Ja see valimiskast number kuus asus seal Nokia kontserdimaja kolmandal korrusel, et siis erinevatel korrustel sai hääletada. Ja kui oli aeg hääletamine lõpetada ja kastid alla tuua, siis valimiskastil number kuus kulus kauemaks aga häältelugemiskomisjoni jõudmiseks kui, kui teistel kastidel. Ja, ja vähemalt need, kes kuna olid asjaosalised on, on ka väitnud, et valimiskast number kuus oli, oli avatud. Ühel hetkel kallati kõik hääletussedeleid kokku ja, ja siis, kui häälte lugemine ühel hetkel tulemuseni jõudis, siis selgus, et 41 protsenti 59 vastu võttis Edgar Savisaar. Aga aga keskerakondlikust siseringis on, on ikka ja jälle arutletud ka valimiskasti number kuus võimaliku käekäigu üle, nii et. Sellele ma siin vihjesingi, et küsimus ei ole mitte ainult saadikute meelsuses, vaid ka siiski häälte ülelugemine, nende menetlemine peab olema täiesti aus. Igaljuhul tõotavad tulla siiski ootamatult ja meeldivalt tasavägine võitlus, meeldivad Tarmo, mõtlen ajakirjanikele, et siin on põnevust veel mõneks ajaks. Aga ma juhin siiski tähelepanu veel ühele nüansile, et, et kui me vaatame nüüd Kadri Simsoni positsioone, et kuidas ta siis kandideerib Edgar Savisaare vastu, et siis siis ega nad ju, ega nad ju asjast ei räägi, või ega Kadri Simson ka asjast ei räägi, et täna, kui me vaatame, mida ta on öelnud, et ta siis Ta kandideerib, meteveena, võib majandada Edgar Savisaare koormat on nagu selgub, et Edgar Savisaar ei soovi, et tema koormat kergendatakse ja ta ütleb ka, et auesimeheks ta ei taha üleüldse saada. Et selles mõttes on tegu nagu väga-väga kummalise olukorraga ja valdav osa sellest diskussioonist toimub kusagil kuluaarides, inimesed arutlevad siis, aga ega avalikult ei julge keegi välja. Ma ma tunnustaks siinkohal Mailis Repsi, kes on vähemalt olnud ausalt välja öelnud, mis ta asjast arvab ja kuidas tema hinnangul peaks edasi minema. Et Mailis Reps on tulnud nagu kõige selgemate seisukohtadega välja, et, et ma mõneti mul on, mul on ühelt poolt arusaadav, et miks kardetakse diskussioon ja kardetakse nagu nagu otseütlemist, aga teiselt poolt. Ma saan aru, Tanel, ma saan aru, ma saan aru, miks seda tehakse, sellepärast et et kui nüüd Kadri Simson tuleb väga selge seisukohaga välja ja ütleb välja, et mis tema hinnangul kõik valesti on, siis sellisel juhul ta oleks, tal võiks väga palju potentsiaalseid hääli tagant ära kaduda ja sellepärast ta ei tee seda. Küsimus ei ole mitte selles, mis valesti, et küsimus on selles, kuidas tulevikus edasi minna. Et Kadri Simson ei ole kindlasti kõige suurem häälte kurja ja kohalikel valimistel, mis meil ees seisavad riigikogu valimistel jällegi noh ta oleks valitsusse mineku suhtes tunduvalt kõlblikum kui Edgar Savisaar. Edgar Savisaar jällegi on tõeline häältemagnet mõlematel valimistel. No tegelikult on ju põhiline küsimustki just nendes samades Edgar Savisaare Savisaare kogutavates häältes kõikidel valimistel, kui need kukuvad ära, kellele need jagunevad, kelle vahel need jagunevad, kuhu need lähevad, et see on tegelikult erakonna jaoks kõige olulisem küsimus. Edgar on praegu lihtsalt kuidagi mängust, väljast on natukene kõrval, ütleme see, mis toimub Tallinnas, ta kindlasti teab seda kõike. Siin ei ole veel väga palju, ei muutunud, on natukene aega hallas lihtsalt ainult kõrval, aga ta siiski on kõrval samamoodi ka Yana Toom, kes on teine, teine selline häältemagnet on ka ju suure osa ajast kõrvale, siis ta töötab Brüsselis. Muuseas, toomiga seoses me ei saa välistada, et Tomil on huvi saada ka Keskerakonna esimeheks, aga alles pärast Edgar Savisaart ja see võib olla ka üks põhjus, miks ta nii miks ta nii jõuliselt on asunud, et täna Edgar Savisaare kaitsele ja miks tal oli vaja jutumärkides piirkonna kuraatorina või ma ei teagi, mis ametinimi, mis amet see on, et, et tal oli vaja kuraatorina minna kohale ja seal kord majja lüüa, et, et see võib olla ka üks põhjus, miks ta nii tegi? Noh, sa pead populaarsust kasvatama ja ja esialgu on tallegi kasulikum koos Edgariga minna. Just ja noh, tegelikult Yana Toomile seda ambitsiooni erakonna esimeheks saadan rohkem omistanud meedia kui ja mitte mitte ta ise väga, et ta ise ju tegelikult on kogu aeg öelnud, et tema on Edgar Savisaare selja taga ja ta ei, ei tõmble kuidagi nagu ettepoole. Väga keerulises positsioonis on Aadu Must, Edgar Savisaare vana sõber ja Kadri Simsoni isa, et tal on küll. Aga ma saan aru, et ta on oma tütart asunud toetama? Jah, aga tal on väga keeruline, keeruline, kindlasti hea. Aga no ma arvan, et see nüüd ei ole koht nagu kaastundeks, et. Kuulge, sellest saab veel rääkida siin kuni 29. novembrini küll ja veel räägime ühest teisest olulisest teemast, ma käisin sellel nädalal ühel põneval omavalitsusfoorumil, kus Key räägiti omavalitsuste ühinemise müütidest ja tegelikkusest ja, ja mitmed omavalitsused läksid seal koguma ühinemise positiivsest kogemusest. Ja ma pean ütlema, et pärast seda kuue tulitunnist foorumit ma pean ütlema, et omavalitsusjuhtide peades on toimunud mingisugune mentaalne muutus. Et enam ei rünnata võimalikku haldusreformi kava raevukalt, pigem arutletakse kaasa ja, ja mulle tundub, et on, on aru saadud, et see, mis toimub, on paratamatu ja treiga, mis ta siis on, olgu see või regionaalhalduse minister. Arto Aas on, on siis välja käinud ka oma oma põhiteesid ja tõenäoliselt omavalitsuse minimaalseks oluliseks mille puhul siis omavalitsusi toetatakse, selle vabatahtliku reformi puhul on 5000, kui vabatahtlikult ei suudeta liituda, siis ühel hetkel algatatakse sundliitmise protsess. Ja mulle tundub, et see 5000 on nüüd pannud paljusid omavalitsusjuhte ka kergemalt ohkama, et nad nakas, kas juba TÄNA mahuvad nendesse raamidesse, et nad ei pea enam midagi tegema või siis, kui nad veel kellelegiga liituvad seal, siis saad veel ühinemispreemiat kahekordses ulatuses ja, ja see on pannud meid justkui kergemalt hingama ja, ja, ja seetõttu väiksemad omavalitsused muidugi on mures, et nemad peavad midagi tegema hakkama, aga kuidagi on lepitud sellega, et nüüd mingisugune haldusreform tuleb. Nojah, ma olen ka huviga jälginud seda protsessi kõrvalt ja ma saan aru, et tegelikult selle haldusreformi keskmes on alati cool küsimus koolist. Et mis saab, mis saab meie koolist, mis saab meie põhikoolist ja, ja kuni sinnamaani välja, et kaks perspektiivselt võimalik ühineda soovivad valda ei ühine lihtsalt sellepärast et mõlemal on kool olemas. Et ja kumbki ei taha enda kooli kinni panna. Aga tõsi on, et, et mingisugune jää on liikumas, et mingisugused lootused siin haldusreformile on, on tekkinud. Noh, teine selline näitaja on Capank kui sul on pangakontor olemas pangaautomaat see näitab, et see on koht, kus on elu. Üldiselt need pannakse kinni, aga mõnes kohas ka siis, kui avatakse. Et see väljendab väga hästi eestlaste liikuvust. Mulle jäi silma või kõrva paar koge valdade ühinemiskogemust ja maavalla kogemuse ühinemine toimus nüüd juba küll siin üle 10 aasta tagasi, aga, aga Märjamaa vallajuhid tõid välja just selle, et, et nende hinnangul ühinemist, külad muutusid oluliselt tugevamaks. Kogu see külakogukond on oluliselt aktiivsem küla vallavanemad tegutsevad ja nii edasi ja samal ajal võib-olla keskus ei arenenudki nii kiiresti, kui, kui arenesid külad, ehk siis see hirm, et et maa jääb tühjaks või et või et toimub veel veelgi jõulisem ääremaastumine seetõttu, et see rehi realiseerunud sellisel kujul Märjamaa vallas tosinat tunnistasid, elanikke väheneb, aga, aga see elanike arv väheneb hoolimata sellest, kas sa teed seda haldusreformi või ei tee. Aga samal ajal nad ütlevad, et neil on nagu võimekust mingisuguseid olulisi protsesse muuta ja teha ka olulisi investeeringuid. Lääne-Saare valla kogemusest tasub kasvõi välja tuua, tuua selline lähenema, et see on nüüd see kõige viimane ühinemine, mis toimus. Et vallal on nii palju võimekust tekkinud, et nad hakkavad rohkem tegelema. Vanuritega on soov osta endale Kuressaare kesklinnas ära hotell, mis on kinni pandud sellest selleks, et ehitada sellest vanadekodu ja samamoodi jälle positiivne näide sellest, et kuidas vallad eraldi ei oleks midagi suutnud teha, nüüd on ühel hetkel tekkinud vallal võimekus ja see võimekus väljendub siis paremate teenuste näol. Aga, aga kui ma nüüd vaatan nagu laiemalt seda haldusreformi teemat, siis. Ma saan aru, et siin, veebruaris peaks tulema küll eelnõu välja ja nii edasi. Mulle tundub, täna on see 5000 piir, on, see on liiga vähe ja liiga hilja. Ja mitmed eksperdid on mulle öelnud, et me teeme nüüd, kui me selle reformi selliselt ära teeme, siis me teeme reformi kaheks heal juhul kolmeks valimistsükliks ja siis tuleb jälle midagi tegema hakata või parandama. Ja, ja mul on siinkohal küll küsimus, et, et kas me ei võiks kohe praegu teha natukene radikaalsemalt seda ehk siis mõelda sellele oleks võimalik teha reforme ära maakonna piires või kui tahetakse üle maakonnapiiride liituda, et siis siis oleks ka see võimalus olemas, aga et sellisel juhul võiks ka kehtestada mingisuguse piir, nii et et kui on väga suured, väga suured maakonnad, et siis seal seal oleks piir, ütleme 25000 alla alla selle alla selle noh, näiteks ühinemispreemia oleks väiksem, et oleks ka siis selline vabatahtlik ühinemispreemia, mis, mis soodustaks veelgi rohkem kohaliku omavalitsuse ühinema, et täna me teame, et nad kavandavad valitsus kavandab kahekordset ühinemispreemiat, aga võib-olla selliste suurte ja võimekate omavalitsuste moodustamiseks tasuks veelgi suuremat preemiat kavandada, et see, see, millist efekti see annab, et seda on mitmed eksperdid kirjeldanud ja on täiesti selge, et see annab efekti juurde. Sellisel juhul nad on öelnud, aga seda, et see oleks sellisel juhul reform 30-ks aastaks, et et suurte ühinemiste puhul tasuks seda preemia preemiasummat veelgi suurendada. See võiks olla, see võiks olla üks, üks lahendus. Ja see võiks olla tõesti lahendus, kui, kui juba eelnevalt nüüd selle viie tuhandese nii-öelda reformi käigus suudaksite oleks võimekus moodustada suuremaid omavalitsusi, aga ma arvan, et seda, seda riik võtabki kui protsessi, et hakkame otsast liikuma, et saaks need 5000. hetki, omavalitsused moodustatud ja siis lähme sammu edasi ja siis sammu edasi. Sest me oleme ju näinud seda, et, et, et see haldusreform on praegu 15 aastat kestnud hinnanguliselt vähemalt. Või varsti saab vist 20. Minu arvates 96. aastal toimus esinemine vabatahtlik ühinemine ja pärast seda vastangi aga 20 aastat täis. Nii et me näeme seda tohutuv protsess, pigem muidugi teine asi see, et kui tuleb, mida rohkem positiivset kogemust peale tuleb, seda suurem on tõenäosus, et, et on järjest rohkem liitujaid ja on, ollakse nõus järjest suuremaid valdu moodustama, aga aga, aga samas ma ei ole ka ülemäära optimistlik selles. Kohalikel inimestel peab olema ikka siiski selline nagu otsustusõigus ja kui nad tahavad, et väiksem valdu, siis olgu neil väiksem vald. See on see loogika pealegi 30 aasta peale nagu ette mõelda. Ma arvan, et ükski meist siin 30 aastat tagasi ei kujutanud ette, milline kinnisvarabuum Eestit tabab ja kuidas inimesed liikuma hakkavad, et selle ajaga või väga-väga palju muutuda. Eestist nii pikalt on nagu raske ette planeerida. On raske, kuigi noh, ütleme pika perspektiiviga tehtava reformi eelis on see, et mingitel hetkedel tabab inimesi nii-öelda reformi väsimus. Et noh, kaua me siin nüüd arutame, kaua me käime, saime ühe asja tehtud, hakkame nüüd jälle otsast peale, et tõsi on see, et, et tehes ühe korraga valulise ja ära võib-olla seda inimeste palju lihtsam taluda kui sellist lõputut arutamist ja arutamist ja reformimist reformima. Sa pead ikkagi vaatama sellest, et kuidas kohalikele inimestele kõige paremini oma teenuseid edasi annad. Et kas, kas see on parem siiski selle tõesti suur või, või vastupidi, sa oled väike. Sa pead mõtlema sellele küll mõeldud kliendiks seal kohalik inimene. Nojah, see on lihtsalt inimene ise, aga see ju see kohalik inimene on ise ka see, kes ütleb, et kas ma tahan seda reformi või mitte ja nad ütleme, vastuseisjad pigem ei, ei oska hinnata seda teenist, teenuste vajadust, et siit Tallinnast, mis on suur omavalitsus, kellel on tõesti palju võimalusi, on seda lihtsam öelda, sest et, et me näeme neid võimalusi kohapeal väikestes kohtades, kus neid võimalusi ei ole, ei oska inimesed. Aga ka funktsioonid võiks ju üle vaadata, et kui on ikkagi suurem reform, meil tekib maakonna piires üks omavalitsus ka sellise, sellisel juhul juba tasuks funktsioone üle vaadata kas või näiteks transpordi osas, et, et sellisel juhul see omavalitsus päev korraldama juba maakondliku transporti ja siin siin oleks üks samm edasi. Samamoodi haridusega seoses on kindlasti küsimus, et kuidas, kuidas võiks haridusega seonduvat hakata ümber ümber korraldama ja nii edasi ja haridus on Heidit, ma sain aru sulle väga, väga hingelähedane teema, et et siin seoses nüüd erahariduse üldse hariduse rahastamisega on, on ju jätkuvalt küsimus üleval pärast seda, kui kui kohus leidis, et et kohalikum, valitsus ei pea kohustuslikus korras maksma erakoolidele majandus või tegevustoetust, et et riik 2011. aastal sellise kohustuse pani kohalikule omavalitsusele. Aga kohus leidis, et riik ei saa sellist kohustust panna, ta peab sellisel juhul ka vahendeid eraldama nimelt välja ja nüüd on, on haridus ja teadusministeerium tahtnud taastada siis selle vana olukorra, mis kehtis kuni 2011. aastani, et, et see on vabatahtlike, me teame, et mitmed omavalitsused on ka vabatahtlikult maksnud. Et toome näiteks Tartu linna, aga Tallinna linn algatas selle protsessi, et mingisugust sunniviisilist lähenemist ei saa olla, sai kohtus võidu ja nüüd tahetakse seda olukorda muuta ja see on tekitanud väga terava aga konflikti seoses erakoolide rahastamisega. Ja, ja, ja ega, ega praegu ma saan aru, et siin ega see sõda läheb edasi. Seda läheb edasi, aga on ka oluline märgata seda, et mis seal pärast kahe 2011. aasta tekkis. Nimelt tekkis tohutu tõttu ütleme, silmapaistev erakoolide buum, eriti just Tallinnas, hoolimata sellest, et Tallinna linn ei toetanud neid, tekkis on tekkinud hulk väikseid koole ja nüüd on tõesti, et seda võib vaadata kui eri huvi, et vanematel eri huvi pannal lastele anda teistsugust haridust ja nii edasi. Aga minu meelest on siin toimunud ka ühiskonnas üks suur muutus mõtlemises, et kui 2000 aasta alguses vanemad arvasid, et kui minu laps ei ole eliitkoolis, siis ta ei ole üldse mitte kusagil. Ainult eliitkool on see kõige õigem variante, tegelikult tuleks ainult eliitkoole toetada ja Alid koolid võiksid laieneda nii palju, kui annab siis nüüdseks 2015.-ks aastaks on paljud vanemad aru saanud, et nende lapsel ei pruugi sobida eliitkool ega isegi mitte tavakool. Ehk siis meil on vaja hariduslikke erinevusi või erinevaid haridusasutusi. Haridusasutus, mis annavad erineval moel haridust. Kui me teeme seda väga laialt ja, ja ei, me ei lepi kokku, et mis on inimeste erihuvi ja kus algab erivajadus ehk siis ehk siis kus on ilmselgelt vaja teistsugust lähenemist, et kui me seda endale selgeks ei tee, siis me ühel hetkel ei suuda seda haridussüsteemi rahastada, et et see on küll väga ilus jutt, et hakkame kõigile vastavalt huvidele haridust andma, aga, aga siis me lihtsalt ühel hetkel killustame kogu süsteemi ära ja me ei suuda, ei õpetajatele palka maksta, koolidele palka maksta, kogu see süsteem vajub laiali, et, et see selles mõttes, et et ikkagi ju täna meil on koolipidajad, on riik, riigigümnaasiumide näol, on kohalikud omavalitsused, on, on erakoolid ja, ja kui me nüüd ja, ja, ja kui kohalik omavalitsus peaks täna maksma seda tegevustoetust vabatahtlikult peaks maksma koolidele, et kui, kui kohaliku omavalitsuse ühel hetkel leiab, et ta ei suuda enam oma koolivõrku piisavalt arendada, siis kohaliku omavalitsuse see hariduse tase langeb, kui ta, kui ta samal ajal maksab märkimisväärse osa rahast ära eraharidusele, et siin on minu arvates probleem, et siin tuleb ikkagi väga selgelt ära sõnastada see, et mis on, mis on eri huvi ja mis on erivajadus. Selles mõttes ma olen sinuga nõus, et, et, et seda võiks riik täpsustada, aga samas on selge, et, et seda erivajadust on praegu suurem kui, kui kohalikud omavalitsused. Erivajadusi on rohkem, kui kohalikud omavalitsused suudavad rahastada ja minu meelest seda võiks vabalt erasektoris tellida täiesti süsteemikindlalt ja noh, nagu põhimõtteliselt me tellimegi seda erivajadusega erivajadustega laste koolitamist erasektoris. Siin nende erakoolide pidajad on öelnud, et kui see muudatus kehtib, siis järgneb pankrotilaine. Asi on selles, et erakoolid võivad tõsta koolimaksu aga seal on piirang pealseid 10 protsenti aastas tõsta rohkem ei tohi sekkuda, oleks need tõusud väga järsud. Ja kui sul kaob ära see riigi poolt saadav toetus, siis noh, seal õppemaksu ei saa, niipalju siis tõsta seda auku auku ära täita. Et neil neil tekibki lihtsalt reaalne selline pankrotioht tegi rahandusministeerium tegi selle peale geniaalse käigu, öeldes, et aga võtame siis selle 10 protsendi piirangu ära kõige rohkem. Õnneks on praegu justiitsministeeriumile teatanud, et nemad ei toeta siia see geniaalne. Ma muidugi paneksin sinna märkidesse, juhatan. Ja aga kui me nüüd natukene sõnastame veel seda probleemi, et meil ei ole ju täna hariduse vallas ühes ühes selles kolmest mainitud osas, meil ei ole probleeme, meil ei ole probleeme riigigümnaasiumidega, ehk riik maksab sinna väga selgelt, maksab maksab pearaha põhiselt, maksab sinna, maksab sinna ära tegevuskulud ja, ja sellega on probleem lahendatud. Riigigümnaasiumi meil probleeme ei ole, kohalikust omavalitsusega seoses on meil probleem sellega, et meil on kohal kohalike omavalitsuste tase väga erinev, laste arv väheneb ühel hetkel kohalik omavalitsus ei suuda oma kooli ülal pidada. Ehk siis on probleem nõrkade omavalitsustega ja siis on meil probleem ka kõige tugevama oma omavalitsused Tallinna linnaga. Kuna Tallinna linnal on vaja riigile kogu aeg hambaid näidata, siis antud juhul selle, selle 2011. aasta otsusega seoses hakati näitama riigile hambaid, öeldi, et me ei maksa koolide erakoolide tegevuskulusid kinni, mistõttu see probleem sai alguse ja nüüd nüüd me oleme siis nagu silmitsi selle probleemiga, et eraharidus ütleb, et nad ei saa enam hakkama kuigi Tallinna linnas. Kas nad ühe korra kohtualusel said selle tegevuskulu kätte või ei saanud, et nad ei ole? Nad ei ole siiamaani kaasata tegevuskulu Tallinna linnalt. No vat erakoolipidajatele on tekkinud selline õiguslik kohtus, aastaid on makstud neile ja nad on teinud investeeringut sellest lähtuvalt, et riik on kogu aeg seda toetust teinud ja, ja nad on planeerinud enda kasvu. Mõni on, neid riike ei ole. Aga ma mõtlen valitsuse elavdada pidevat vaidlust ja erakooli pidaja on vähemalt noh, neil õiguslik ootus on, et nad on saanud seda toetust. No, ja mis nüüd on see reaalne olukord, kui Tallinn ei ole seda toetust maksnud, on see, et Tallinna lapsevanemad tegelikult veavad oma lapsi Tallinnast välja erakoolidesse, et väga suur surve on näiteks Keila Waldorfkooli, Aruküla Waldorfkooli, kus inimesed sõidavad kümneid kilomeetreid iga päev ainult selleks, et oma lapsele anda seda haridust, mida nad peavad, nagu siis vajalik. Kuulge, aga ma küsin teie käest ikkagi seda, et aga Eesti ei ole väga suur riik. Et kui see kooli korraldes üldse kohalikult omavalitsuselt ära võtta, et riik saaks sellisel juhul tegeleda otse koolidega, saaks tegeleda eraharidusega, saaks, saaks koordineerida seda asja paremini. Ja sellisel juhul me, me võtame selle kohaliku omavalitsuse lüli vahelt ära, kas me, kas me võiksime seeläbi saada parema tulemuse? Me võime saada parema tulemuse, kui me tõesti küsima, et mis on meie eesmärk, kas kohaliku omavalitsuse eesmärk on andnud lastele haridust, ei pruugi ollagi, tegelikult ei pruugi olla kohaliku omavalitsuse eesmärk ei, ei pruugi olla see, et toetada erivajadusega lapsi. Samas riigilise see kohustus kindlasti on, et see võib täiesti olla olla üks vahend, üks võimalus. Samas on Eesti jällegi piisavalt nii suur riik, et kohalik omavalitsus kindlasti teab paremini kohalikke olusid kui riigiametnik Tartust. Ehk siis nüüd võib ka teistpidi olla see vastus. Ma olen sinuga nõus, eriti väiksemates kohtades, kus vald ja kool teevad väga tihedat koostööd ja see võib anda kohalikul tasandil väga hea tulemuse. Paneme tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios olid Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.