Tere araabia keelest on laenatud palju sõnu, neid sõnu on jõudnud ka eesti keelde ja need on meie jaoks iseenesestmõistetavad ja omased nagu näiteks kohv ja alkohol. Aga mida kujutab endast araabia keel või kas on üldse õigem rääkida Araabia keeltest, seda saame teada algavas keelesaates. Helen Kersmann, Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi Lähis-Ida kultuuriloo lektor. Tere. Tervist. Minu nimi on Piret Kriivan. Kui öelda sõnapaar Araabia keel, siis mida see teie jaoks isiklikult kõigepealt tähendab, mis teile Silmete või meelde tuleb? Kohe esimese asjana tuleb hetkega momendiga meelde see, et on olemas kirjakeel ja on kõnekeeled. Ja, ja see keel, mida me peaasjalikult õpetame, vähemalt bakalaureuse astmes, on kirjakeel, nii et oleks selline töömoment, et, et kuidas siis kirjakeel on kujunenud, kuidas, kuidas teda kirjutatakse, millised käänded, nom, millised pöördelõpud on selline äärmiselt praktiline moment vähemalt minu jaoks? Et võitis siis jagada kaheks araabia keele, et üks on kirjakeel ja araabia riikide riigikeel ja kõnekeeled ja kõnekeelend sest kõnekeeled on siis erinevad erinevates riikides. Ja aga noh, teaduslikus mõttes, neid jaotatakse viieks suureks grupiks kõnekeel, et siis jaa, kui nüüd need ära nimetada, siis on Araabia poolsaare grupp, siis on Mesopotaamia grupp Suur-Süüria Egiptus ja Põhja-Aafrika. Et selliseks suureks, aga see ei tähenda seda, et, et need variatsiooni konid nende gruppide sees nagu oleksid ainult viieks jaotatavad. Et neid variatsioon on seal gruppide sees veel. See on selline kõige üldisem, võib-olla võiks nii-öelda kõige üldisem jaotused seda jaotust saab veel sedapidi teha, et on linna dialektid ja on Bedwiinide dialektid. Ja samuti veel häälduse poolest jagunevad nõndamoodi ka, et et need dialektid, mida muslimid räägivad linnas mida juudid ja mida kristlased, et selle järgi sambelga jaotada tähenduserinevust sealt tuleb kui suured. Need erinevused on neil tegelikult üle 400 miljoni. Kes räägivad araabia kõnekeelt, kui suured need erinevused on, kas ühest otsast inimene saab teisest otsast inimesest aru? Nad küll seda väga entusiastlikult püüavad ja isenesest tulevad isegi toime ja kui sellega toime ei tulda, siis minnakse kirjakeele peale, mis ei ole küll loomulik kõnekeel, et seda ei omandata emakeelena, seda õpitakse koolides ja ülikoolides. Ja siis on muidugi ka sellised variatsioonid, millest saadakse rohkem aru muidugi väga klassikaliselt, et öeldakse, et variatsioon, millest rohkem aru saadakse egiptuse dialekt sedasi seetõttu, et filmid, mida Noon vaadatud väga palju, et need olid just egiptuse dialektiliselt, et vot siis sedapidi on nende kõrvalt harjunud selle keelega. Aga, aga noh, see reaalsus on natukene võib-olla muutunud ka praeguseks aga üldiselt on selline klassikaline hea näide alati sellest arusaamise lahti seletamisest on just selline siis muidugi suur Süüria ja just näiteks liibanoni dialektist saadakse ka palju aru ja, ja miskipärast öeldakse, et see on kuidagi magus rääkida. Ja paljudele ei meeldi just liibanoni dialekt, näiteks. Et see ongi põnev. See kirjakeelest saavad kõik aru. Üle 400 miljoni araablase. No see, see viib meid jälle selle juurde, et kui suur on kirjaoskamatus või või kui suudan, siis see kirja tundmine iseenesest. Ja, ja kindlasti on seal selliseid traditsioone, millest ei saada aru sellepärast et see on võõras ja ei ole suupärane ja ja seda ei kasutata. Aga ütleme, ta ei ole niimoodi, et, et on pooleks, et poolest üldse ei saa aru ja poolest saadakse aru, et kokku nagu ikka, kuidagi mõttest võiks ju aru saada, et see ei ole nii hull, võiks öelda. Erinevate riikide telejaamad, raadiojaamad, ajakirjandus, mis keelne siis? Ajakirjandus noh, kui ta on kirjalik, siis ta peaks olema kirjakeeles ja üldjuhul ta tegelikult ka on seda aga ikkagi olenevalt sellest kohast, siis, kus see ajakirjandus on välja paiskunud, siis ikkagi noh, võib näha selliseid elektrilisi või, või noh, dialektika seotud nähtusi seal ka sees. Just see, mis puudutab sõnavara näiteks. Ja meie keelt on muidugi palju mõjutanud teised keeled, inglise keel, näiteks kui me vaatame süntaksitust et siis seda tuleb ka välja, aga üldjuhul jah, mis puudutab kirjanduse keelt, meedia keelt, eriti kõige suuremad programmid on see siira näiteks et need ikkagi on, on just nimelt selle kirjakeele peal ja, ja seda nimetatakse siis Lääne teadlased nimetavad seda standardkeeleks araabia standardkeel. Üldiselt on pisut raske aru saada, kuidas niimoodi on, et on üks keel, aga siis on kirjakeel ja see keel, mida kõik räägivad. Aga võib-olla ma toon ühe sellise näite, et millega on hea võrrelda seda nähtust, et võib-olla kuidagi seda pilti nagu meie jaoks selgemaks teha, et üldjuhul Me oleme võrrelnud seda araabia kirjakeele ja, ja dialektide samaaegselt olemasolu selle situatsiooniga, mis oli romaani keelte suhtes ladina keelega. Et seoses suurte vallutlustega siis ladina keel küll oli kirjakeel ja see kõrgem keel, aga samas tekkisid lokaalsed kõnekeeled, mis siis ühel hetkel siiski endale keele staatuse ja see väga laialt Wave'i kuidagi selliselt üldistavalt öelda, et see oli umbes aastaks 1000. Ja, ja sama tegelikult nii-öelda araabia keelde kohta ka, kui me võrdleme neid, neid muutusi, mis oli toimunud keele pääseltuna juba morfoloogiat, näiteks seal, vaatame siis aastaks 1000 olid need sama, samamoodi oli dialettidega araabiakeelses kultuuriruumis täpselt samasugune lugu juhtunud, et nad oleksid võinud ka võtta täiesti eraldi keele staatuse. Aga selleks on palju põhjusi, miks seda ei ole siiamaani toimunud ja miks on seda nagu heaks peetud või ja, ja üks Neid põhjuseid nüüd loetleda, miks see nõndamoodi ei ole juhtunud. Siis eraldi araabia riigid kysid ikkagi pärast teist maailmasõda. Ja kui me vaatame nüüd tagasi Euroopa riikidel või romaani keeli kõnelevad NATO riike, siis riigi teke oli ikkagi sellest palju palju varem, eks ole. Ja, ja identiteet samamoodi seostatud konkreetselt selle keelega. Nüüd see identiteet, mis oli araabia keelt kõneleva skulptuuri ruumis, oli, oli seotud just nimelt selle oli araabia keelega ja, ja islamiga ja araabia keel on islamikeel. Ja see araabia keele kõnelejate ruum, see oligi just niisama lai, kui on islami levik. See on nagu üks põhjus ja teine põhjus on muidugi see, et et see kirjakeel, nii nagu ta oli kujunenud klassikaliseks keeleks oli väikese eliidi grupi keeleks, kes tegelikult ka tüürisid kogu selle suure impeeriumi sellist valdavat keelepõhist identiteeti, usu ja keelepõlist identiteeti. Et seda võib ka lugeda. Üheks selliseks põhjuseks Aga siis on võimalik tulevikus, et tekivad ikkagi arenevad välja oma keeled egiptuse keel, süüria keel. See on küsimuste küsimus, et ma olen ise selle peale palju mõelnud, et kas see võiks tulevikus nõndamoodi võimalik olla. Ja ma väga seda siiski ei usu ja las ma seletan, et miks ma nii arvan üldiselt sellisel kujul dialekkidest, nagu me neid tänapäeval tunneme, me saame öelda, et see selline areng tekkis. Kaheksas üheksas sajand? Jah, meie aja järgi, aga kui me vaatame veel kaugemasse minevikku, islamieelsesse ajajärku ja eriti, mis puudutab siis luulekeelt, siis vaadake, siis oli täpselt samamoodi oli kõrgem keeleli madalam keel, kõrgem keel oli luulekeel. Ja madalam keel oli siis see, mida kõneldi ja luulekeele jaoks oli täiesti kohe eraldi selline eriline noh, nagu kihistus või, või kuidas, kui luulekeeles räägiti tegelikult juba siis oli selline eristus, et oli kaks keelt, üks, mida siis peeti kõrgemaks ja teine oli siis mida peeti madalamaks nagu tänapäevaselt. Seda nimetatakse Dillossija nähtuseks, jah, et eksisteerivad kõrvuti paralleelselt kaks keeldiks, ühte peetakse kõrgemaks kõrgema prestiisiga keeleks ja teist siis vähemaks selles mõttes. Et, et see oli nagu juba siis olemas. Et kui see on kogu aeg nõndamoodi eksisteerinud ja see on mingisugune reaalsus, mis on olnud noh, vastuvõetav joon, teen, ei olnud, see on traditsiooniline, siis selle järgi vaadates ei peaks nagu midagi sellist juhtuma tulevikus, kui teda juba siis ei juhtunud, miks peaks ta nüüdki juhtum, aga noh, nagu moslemid ütlevad Allacerin jah, et kes teab? See pole tulevikus käinud, ei oska öelda. Ka selle tendentsi järgi ütleks, et pigem seda ei juhtu. Mille poolest siis kirjakeel ja kõnekeel, et erinevad, kes on põhiliselt sõnavara Üks asi on sõnavara, aga kui me vaatame sellist sisestruktuuri rohkem siis araabia kirjakeeles ja klassikalises keeles eksisteerib kolm käänet ja see on No sõnade kuidas ikka käendlik kasutatakse, seda me ju teame, vot nüüd, kui me võtame dialekti, siis need käändelõpud on kõik kadunud. Ja et neid ei kasutata, on selleks teistsugused funktsioonid ja tegelikult on arusaadav ka nõndamoodi, kui me ei kasuta selliseid käändelõppe. Ja näiteks veel sellised näited ka nagu passi vorm. See on praktiliselt kadunud dialektides, võib-olla mõnes üksikus piduiinid ja lekkis, on ta kuidagi veel säilinud, aga üldjuhul teda enam ei ole ja selleks kasutataks. Vot nüüd me lähme juba väga sügavalt araabia keelt selle juurde, et meil araabia keeles on üldjuhul kõik sõnad moodustatud kolmest juuretähest juure konsonandist, et nagu me teame, on araabia keel konsonantkeel. Ja üldjuhul on nii, et on selline teatud arv, piiratud arv sõna juuri, Need koosnevad kolmest juure konsonandist ja kolme juude konsonandiga mängitaksegi ja verbides. Kui me räägime kirjakeeles, siis verbides on nõnda, et 10 kõige enamkasutatavat sõnatüve ja nii, et ütleme, kui meil on üks juur, siis me võime seda sama juurt kasutada 10. vormis. Ja iga see annab meile mingisuguse lisatähenduse sellele sõnale. Et kui meil on näiteks sena kätelda, mis on kirjutama siis kolmas nii-öelda põhivorm on käes, mis tähendab kirjavahetust pidama ja nii edasi, no vot siis nüüd passivi juurde tagasi minnes siis tihtipeale dialektid kasutavad seda, et nad on võtnud seitsmenda põhivormi, mis ongi passiivne põhimodem ja võtavad sellesama kätega ja siis ütlangetada. Ehk siis võtavad selle seitsmenda ja see peaks siis sellist passivormid tähistama. See on nagu üks võimalus noh, kasutatakse ka teisi. Et, et selline asi on näiteks kadunud ja samuti ka kõneviisid. Et me räägime kolmest kõneviisist, kui teemaks on just kirjakeel ja need kõneviisid, samamoodi on nüüd dialekkides kadunud ja mille pärast kõneviisi eristatakse jälle sõna lõpu puhul. Et kas siis sõna lõpus on U A või sõna lõppu üldse ei ole siis nii me saame kolm kõneviisil ja nüüd, kui need lõpud kõik ära võtta, siis me saamegi ju noh, null puu ja see sõna jääb täpselt samasuguseks, need, selles mõttes kõneviiside kasutamine on ka samuti ära langenud. Siis kõnekeeled on lihtsamad nagu võiski arvata, nagu võiski arvata, ikka superastumine on see, millest me räägime paljuski ja ja noh, muidugi, kui me vaatame seda ajaloolist momenti, kui see juhtuma hakkas, siis seoses vallutustega noh, väga suur teiste kultuuride mõju, mis tähendab, et need teistest kultuuridest pärit olevad inimesed pidid jupi mära araabia keele ja mitte professionaalselt selleks ei olnud ju ei tehtud, ei loodud suurel hulgal spetsiaalseid kuulamiskõige suurepärasema viisil läks araabia keelt, neile õpetanud, et see ikkagi õpiti ära nii nagu noh nii nagu tuli, nii nagu suudeti jooksvalt vajadusepõhiselt ja sellega seoses muidugi väga palju keelelisi muutusi ja seoses sellega keelelisi muutusi oli juba nii palju suudes impeeriumis siis grammatika koolides töötati sine standardiseeritud kirjakeel välja, mida hakati nimetama edaspidi klassikaliseks araabiakeeleks. Araabia keel on mõjutanud ju ka euroopa keeli ja see on tõsi, aga põhiliselt jällegi sõnavara ikkagi. Jah-sõnavara poolest ja ja eks ta hakkas hispaania juurest sisse tulema seoses. Noh, me räägime, kui me räägime araabiakeelsest tsivilisatsioonist ja, ja me räägime meie mõistes keskajast, sest tegemist oli ikkagi kõrgkultuuriga mis puudutas kirjandust, kirjalikku kirjandust, seda hulka raamatuid ja raamatukogusid, mis Califaadis eksisteeris siis siis see on täiesti imetlusväärne ja, ja kõik klassikalise meie mõistes klassikalise kirjanduse tõlkimine araabia keelde me räägime siin Ellenistlikus tradid, joonista, eks ole, selle tõlkimine araabia keelde ja esimesena need Euroopasse siis nii-öelda tagasi tulidki just nimelt, et odav ja filosoofide ja teadlaste arutelude ja tõlgete kaudu ja just nimelt siis hispaania kaudu, nii et teadused sealt tulevadki palju, paljuski sellist sõnavara, mis on just läbi selle teaduskeele tulnud. Noh, alkohol ka tegelikult on ju täiesti teaduslik sõna, kui me alkohuul siis oleks araabia keele vastajaid huvitav, et luu on muutunud hooks? Jah, no kui lähme jälle tagasi ära või keele, just nimelt kirjakeel ei ole, mis fikseerib ära, et meil on 28 konsonante ja kolm nendest konsonantidest on sellised, kes vahepeal muunduvad pikaks vokaaliks ja vokaale eristataksegi kolm, mis on siis A U ja e. Ja olenevalt sellest konsonandid, mille kõrvale need pikad või lühikesed vokaalid on jäänud, vastavalt sellele tuleb sellist varjundit sinna, sellele tähele juurde nad ei ole eraldi foneemid küll, kui me räägime jälle kirjakeelest, nad ei ole foneemid küll, aga nad on mõjutatud siis sellest kõrvalasuvast konsonandist. Kui emfaatilise konsonandid on kõrval, siis nende üldiselt uud liigutavad o poole peale ja nõnda siis sellega juhtubki. Nii. Me teame kooliõpikutest ja muidu ka ilmselt allid Risi kaudu Tallinna esimest nime kolivan. Miks siis seal on kolivan, miks ta ei ole kalavann kuule, vann, mis iganes, miks just kolivann ja kas äkki võib-olla ikka midagi muud moodi, äkki tuleb hääldada? Moody ei, mina seda hetkeks küll kuidagi. Ma ei hakka, et ajalooline faktor on väga oluline sellistes nimedes, mis on sedamoodi kasutusse läinud, aga meid jälle tagasi araabia keele ehituse juurde. Et nii nagu ma ütlesin, et on 10 põhivormi või siis sellist sõnajuurt siis samamoodi nendest kõigist 10-st moodustatakse eraldi veel partitsiip. Kui me tahame seda araabia keele mõistes neid partitsiipi nüüd eesti keeles öelda, siis need võiks olla Nuutuudia v-kesksõna. Kui me räägime passiisiste aktiivsest partitsiibid ja siis sellest tulenevad erinevad vokaalid. Nii et need erinevad vokaalid peaksid andma mingisuguse tähenduse varjundid sinna juurde ja väga vabalt, see võiski tulla jälle dialektipoolsest hääldusest, milline konsonante on mõjutanud Kaali ja see on, see on täiesti normaalne, et see nõndamoodi keeles toimib ja ja noh, vaadake dialektidesse on meil sellised kai nagu pik e näiteks ja mis meie poole meenutab rohkem, võib-olla, ja, ja, ja need on siis sellised ära kaotatud i tähed lühendatud või selliseid suu pärastamise kaks konsonante panna kõrvuti siis selle asemel, et öelda kutt, öeldakse, kutud ja mis väga juba meenutab õ tähte seal vahepeal, eks ole. Et muidu justnagu ei ole olemas, mida ei ole olemas, aga noh, oleks lihtsam hääldada, et kutsbon hääldada, kui sinna käändelõpp panna kut, pun näiteks siis konsonantühend seal ei ole väga suur probleem häälduses, aga kui nüüd seda lõpultzi sinna ei pane, siis tegelikult suupärasem tuleb isegi kiigutab. Kuidas meie siis selle kõige juures peaksime hakkama saama araabia nimedega? Sena neil uudistesse tuleb üha rohkem iga päev, eks ole, ja me püüame neid hääldada nii nagu vaja, aga, aga kus siis tõdenud? See on küsimuste küsimus. Kui me räägime klassikalisest perioodist, siis on meie elu palju lihtsam, siis me saaksime need nimed panna vastavalt sellele paika vastavalt sellele, kuidas need on kirjutatud, eeldada, et need vokaalid, mis seal vahepeal konsonantide vahepeal on, siis see variatsioon on võib-olla ainult i U ja A. Aga kui me räägime täna tavalisest, siis siis väga palju ja väga suurt mõju. Esiteks muidugi dialektipoolne hääldus ja teisest küljest ka see nissan passis nendel inimestel ja kuidas passis on need nimed kirjutatud. Ja see, see oleneb meie ometigi, kuna me ei loe, odavam ja kirja, vaatame seda kirja, mis on ladina ladina kirjas on pakutud nime varientsime, proovime hääldada täpselt selle järgi, nagu see seal on. Ja üldjuhul võib-olla ma loodan, vähemalt need transkitsioonid nendest nimedest, mis on meie ajakirjandusse jõudnud, on võib-olla natukene selle moodi, mis võiks olla passis sellel inimesel, kellest räägitakse, kuigi me seda kontrollida ei saa siis siis see väga palju oleneb sellest jällegi milline koloniaalala antud riik oli, kust inimene pärit on, et kui see oli prantsuse mõjuvad klassis, seal tuleb kirjas erinevusi või sellest transkriptsioonis. Ja kui tal inglise oma, et siis millised erinevused seal tulevad? Et see on, see ei olegi üldse kerge. Jah, et minu sügav kaastunne teile, kes te peate selle kõigega toime tulema ja minu arust spetsialistina ei pane tegelikult üldse pahaks seda, kui see hääldus läheb ühte või teistpidi natukene kuidagi kiiva. See ongi keeruline ja iga kord, kui meie peame otsustama tänapäevastest asjadest kirjutamise puhul, kui me kirjutame, kas me kasutame seda nime, mis on üldkasutatav meedias või me kasutame seda nimekuju, mis oleks väga täpselt, et nüüd selle kirjakeele järgi transkribeeritud. Et see on meie jaoks ka küsimuste küsimus, iga kord, kui me kirjutame, kasvatame neid nimesid, me peame tegema eraldi otsuseid, vot siin me kasutame sellist nimekuju põhjused on sellised ja sellised ja siis me tavaliselt alati kirjutas ette, pean ütlema ka, miks me oleme seda teinud. Ja nüüd, kui me segame seda näiteks räägime oma kirjutistes klassikalisest ajajärgust, võrdleme seda näiteks uuema ajajärguga, see tähendab seda klassikalisest järgust, nimed on kõik väga korrektselt, just nimelt vastavalt kirjakeelel, aga uuemad nimed on kõik ajakirjandusest lihtsalt ainult sellepärast, et lugeja tunneks nad ära. Sest kui me paneksime nad vastavalt sellisele kirjakeele standardile, siis nad ei oleks võib-olla enam üldse äratuntavad. Et see raskendab varusaamist. Nii et see on alati küsimuste küsimus ja siin ei ole sellist väga-väga head lahendit. Tõepoolest, et kui nüüd minult küsida, et kuidas lahendada seda ongi keeruline, et kui räägime kirjakeelest dialektistes, on siin lahendamatu olukord araabia maailmas siis on väga loomulik, et meil on ka samasugune probleem. Ja siis võib mõnikord arvestada ka seda, mis sobib lihtsalt eestlase suhu. Ütleme niimoodi, et mõni häälikukombinatsioon sobib eestlase suur rohkem kui teine ja kui on seega araabia keeles küsimärgiga, siis võib hääldada nii, nagu meile sobib. Ma ei teeks sellest suurt probleemi küll, jah. See kõige kurikuulsam, araablane Osama bin Laden, lepime nii, et. Ja niimoodi on kuulsaks saanud kõik, tunnevad teda just nimelt sellise nimekuju järgi ja ja noh, midagi teha. Nii, ta on. Ennist oli juttu sellest, kui palju on teaduskeelde Euroopa keeltesse ja Eesti teaduskeelde tulnud araabia keelest sõnu. Nüüd tänapäeval ilmselt tuleb rohkem usuga seotud termineid. Ja emakeele seltsi otsustes oli, oli terve rida neid sõnu, millest osad on juba vägagi käibel ja kõigile teada-tuntud nagu džihaad ja Mutšahhid. Aga sealt ma leidsin ka ja imaam näiteks, aga sealt ma leidsin ka ühe sõna, Huur. Mis see võiks olla? Ahaa, Huurid ja see on käsitööringis nende, need peaksid olema taevaneitsid ja, ja see ongi keeruline, vaadake araabia keeles. Meil on üks sõna huulel see tähendab sellist naisterahvast, kelle silmades on väga suur kontrast iirise ja silmavalge suhtes väga säravad silmavalged ja, ja siis värv, mis seal annetud, see kontrast on hästi suur. No vot, proovige nüüd tõlkida eesti keeles, et naised, kelle kontrast silmades iirise ja silmavalge vahel on suur. Hea küll, uurisin koha peal, et noh, aga selline tähendus seal seal on ja see ei ole määratud, et vot silma valge, et, et on siis hästi säravvalge ja siis värv peaks olema must või tumepruun. Ei lihtsalt see kontrast, võib-olla sinisilmne, aga kontrast endiselt väga suur nende kahe värvi vahel. Et vot selline viiksis olla uue. Nii et sellest ei ole midagi, kui tõepoolest noh, võttagi ülevalt see sõna uuele, sest et eestikeelne vaste sellele Oleks lihtsalt liiga pikk ja lohisev. Praegu me räägime palju sellest, kuidas araabiakeelsetele pagulastele õpetada eesti keelt, mis keele baasil, aga kui palju neid me ise peaksime ja võiksime teada araabia keelest ja kui palju peaks ja võiks meil olla araabia keele oskajaid. Kui palju on praegu üldse? Araabia kiloskamisi oskamise vahel, noh, on vahe, et üks asi on see, et teadusmaailmas üldjuhul spetsialistid ikka jagunevad vastavalt sellele, millise kitsa suuna nad on endale teadustöö jaoks valinud. Mis tähendab, et see teadlane klassikalisi tekste näiteks mitte ainult keelt, aga lihtsalt klassikalisi tekste tegelebki klassikalise keelega ja võib-olla tema kõnekeeleoskus ei peagi olema üldse nii. Tähelepanuväärne, tuleb toime ka, ei pea olema tähelepanu otseselt selleks tööks vaja ju ei ole akadeemiline ja vägagi aktsepteeritud, et ei ole probleemi. Nüüd kui me räägime pagulastest, siis ilmselgelt on vaja kõnekeelt kohe väga kindlasti on vaja kõnekeelt. Üks asi on see, et kirjalikud tekstid, mis tuleb tõlkida ja anda neile noh, nagu nagu ikka standard, kui on. Ma ei tea, kas väljasaatmise käsk või, või see, et jah, te saate elamisloa siin siis noh, on selline Pole plank, mis on tingitud araabia keeles, on kirjakeeles loomulikult, aga see, et kui on vestlused, siis on ikkagi kõnekeelne. Nii et vot nüüd need spetsialistid, kes tõepoolest valdavad kõnekeelt ja, ja võib-olla siis seda ühte, kui me räägime sellest viiesest kõnekeelejaotusest, et valdavad seda ühte ja on võimelised läbi selle ühe selgeks tegema ka teistest nendest variatsioonides tulevatele isikutele. Kõike seda on vaja selgeks, kes on juba väga-väga hästi ja, ja selliseid ei ole loomulikult palju, sest meil ei ole ka nõudlust olnud, mis tähendab, et kui ei ole nõudlust, siis noh siis ei teki ju ka see, see kõik on kallis lõbu ikkagi. Ise peab ennast välja koolitama, ise peab minema nendesse riikidesse kursuseid võtma, harjutama see seda nagu ette võtta ja nii, et temast tegelikult ja lõppkokkuvõttes mingeid nõudlust või kasu sellest ei oleks, et selliseid on ikkagi väga vähe, kes seda on lihtsalt naturaalselt teinud, eks ole. Eestis õpetatakse araabia keelt nii Tallinnas kui ka Tartus. Tallinna Ülikoolis on see erialane Ada pistika, erialane ja Tartu Ülikoolis on seda väga vähe. Usuteaduskond korraldab sellist kuist araabia keele kursust. Nii aga Tallinna Ülikoolis, siis mida te Denile kõigepealt siis õpetajate kirjakeeles? Ja me alustame kirjakeelest, kuna tegemist on ikkagi ülikooliga, mis tähendab, et nad peaksid olema võimekat kirjalikult õpilased, kes meil lõpetavad ja, ja õpingute lõpupoole, siis me tutvustame ühte dialektika ütleme, kui ta lõpetab kolmeaastase bakalaureuse, siis on tal kirjakeele alused võimekus advusada klassikalisest tekstist ja tänapäevasest standardkeelsest tekstist ja, ja siis kõnekeele alged, nii et tegelikult on nii, et kui see bakalaureus lõpetada, siis hakkab alles põhitöö peale. Et siis, siis võiks juba hakata süveneda ühte sellesse suunda tõsiselt. Tee valdate kirjakeelt ja mitut dialekti siis veel takkaotsa. Ei, minul on ainult üks, mina olen oma suuna võtnud Süürias Damaskuse dialekile või võib-olla isegi Aleppo dialekt on isegi südamelähedasem. Ma ikkagi alustasin vanade asjade armastajana, mistõttu klassikaline keel alati pakkus mulle rohkem naudingut. Aga samamoodi nagu klassikaliste asjade spetsialistid on endale võtnud kõrvale mõne südamelähedasema dialekti ja nii, nii siis ka minuga. Samas samas doktoritööna uurite Osama bin Ladeni kõnesid. Ja, ja neid on dialekti, tema rääkis tema kõned on kõik standardkeeles klassikalises keeles, et kõnetada väga laia kuulajaskonna. Nii et nii et selles mõttes see seostub minu sellise esimese armastusega, mis on klassikaline ja standardkeel. Et tema on väga puhas selles asjas, dialekti poolest, mis mõjutused on, on häälduses. Et siis on Araabia poolsaare grupist selliseid häälduse mõjutusi, aga muidu ta on väga haritud, oli väga haritud mistõttu tema kõned on ikkagi väga-väga puhtad. Keeleliselt keeleliselt. Väga puhtad, kui palju Tallinna Ülikoolis on araabia keele tudengeid, kas selle vastu tuntakse suurt huvi? Ei ole väga, väga suurt huvi tuntud selle vastu ja vaadake, siin mängib rolli see ka, et kes sisse astuvad ja kes võtavad ka lihtsalt vabatahtlikult võtavad vabaainena seda ainet siis see ei ole, see ei ole üldse kerge suutäis. Ja ta ei taha väga kergelt ka tulla, see nõuab aega ja tööd juba alates sellest, et tähestik ei ole ju sama, mis meil. Nii et ta nõuab tõesti pingutust selle keelega tegeleda ja, ja seetõttu on ka palju neid, kes lihtsalt leiavad, et see ei olnud ikkagi see, mida nad lootsid ja tahtsid ja ja, ja selles mõttes ka väljakukkumist tuleb, nii et noh, praegu meil alustas inimeseline grupp ja, ja nemad on nagu kõik need, kes tulid erialale tõepoolest, häda pistik erialale on sisse astunud ja tahaksid siis lõpetada sellega ja avanud seda eriala üle aasta. Kuna meil me õpetame tegelikult kahekesi mina ja professor Otto Jastrav siis noh, me ei jõua lihtsalt füüsiliselt iga aasta seda avada. Õppematerjal kas see on Eestis olemas hangitud ja seda kuskilt mujalt teete ise? Meil on nüüd selline jaotus, et see õpik, mille järgi me õpetameoto vastu tuli ja tema kaasprofessori kahe peale loodud, nii et me kasutame sellist õpikut, noh, selles mõttes on see enda loodud, eks ole, sest ta on selle kirjutanud peaasjalikult siis selle kõrval on kõikvõimalikud harjutused, jaga seletused, mille mina olen eesti keeles välja töötanud. Nii et Meie kahe peale loodud. Nii et loodetavasti see ühel hetkel ilmub ka eestikeelse need kõik need õppematerjalid, mis aastate jooksul on nagu väljatöötatud ja on, on nähtud, et see töötab, et vaadake, noh, lihtsalt ei saa ju õpikuid ka teha. Kõigepealt võiks ikkagi katsetada, kas üldse kas see on ikkagi nii praktiline, et, et seda on mõtet üldse avaldada ka, et eks neid selles mõttes on olen ikka testinud paljusid variante, et kuidas just eestlasel oleks seda kõige suuga taseme kõike Ki loomulikum omandada või millised võiksid need harjutused olla või või milline meie mõttemaailmale Kütusena sobib kõige paremini ja noh, eks seda on ikka testitud küll. Sõnaraamatuid, ristmikud, seened ja üldse on jah, näpuotsaga, kui üldse on ja, ja see, mida meie kasutame. Peamine selline noh, väga klassikaline ja standardkeele jaoks vajalik on Hans leeri sõnaraamatu, kes on küll nüüd araabia, Inglise mis puudutab näiteks. Me peame seda tegema ikkagi teise raamatu või teise keele kaudu. Midagi ei ole parata ja inglise keel on midagi, mida meie õpilased üldiselt ikkagi teavad. Siis see on, see on nagu üks selliseid tean isegi kirjakeele jaoks häid ja ka midagi, mida saab väga hästi rakendada, kui me räägime klassikalistest tekstidest ja neid tuleks tõlkida. Mis puudutab nüüd vastupidi, näiteks inglise, araabia siis pole leidnud sellist väga head ühte, mida ma kohe-kohe kindlasti soovitaksin, nii et ma ise hüppan ka ühe pealt teise peale ja ja tihtipeale jumal tänatud, et ma oskan vene keelt, siis tihtipeale vene Araabia on isegi ikkagi kohe tõhusam. Tõsiselt tõhusam, mitukümmend kulub ikka marjaks ära, ikka kohe tõsiselt kulub marjaks ära ja see on tõsi, et mida rohkem teada siis. On muidugi üks sõnapaar veel või ma ei tea, kas selle kohta öelda sõnapaar võib-olla see on lause, mida eestlased hirmsasti ka teavad, kõik see on tervitus ja hüvastijätusõnapaar, Salam lõikum. Kas seda kasutatakse tõepoolest igal juhtumil või on siin ka mingit piirangut, et ei maksa selle sõnapaariga? Toda selle 10. teavitusi hüvasti jätmisi loomulikult on suur hulk viisakusi jagatakse omavahel ikkagi väga palju ja neid eriti see võib öelda ka mitu järjest ja öeldaksegi ja kindlasti küsitakse, kuidas läheb, ja see, see, see tervitamine võin, päris tutvumine ei saa selle kohta öelda, aga just kergitamine, see on selline auväärne, pikem protsess. Ja sedasama liikum loomulikult kasutatakse ja oma reisidel just Süürias. Ma kohtasin muidugi palju ka selliseid variante, kus noh, just kristliku Me räägime kristlastest ja moslemitest siis kristlased pidasid seda moslemite sõnavara hulka kuuluvaks. Ja samas, kui kristlane tervitab moslemit, teevad väga hästi alati vahet, kes on, kes siis alati seal ema, liigu sellele vastus, kui need kristlased omavaheliselt seda ei kasuta. Ja, ja mul oli siin n sattuda peale, kuidas üks kristlane, nähes, et teine on ikkagi kristlane, ikkagi tervitas Lamo Leicum. Ja isegi ta nõnda tervitati öeldud. Näed, mul on siin rist. Sa ei pea mulle ütlema selle moelikum, noh mul oli õnn näha sellist pisikest dialoogi pealt. Nii et ka selliseid variante, mis ei tähenda seda, et, et sedasi võib-olla tahavad kõik kristlased, eks ole. Aga, aga see on selline põnev väikene nüansikene sinna juurde eristuseks selle tervituse kohta. Meile on ilusad legendid sellest, kuidas eesti keel valiti ühe või teise ilusa lausega maailma kõige ilusamaks keeleks, aga kuidas võiks kõlada üks väga ilus araabiakeelne lause? No kui te just ütlesite, et siin väga ilus võiks olla, siis kindlasti esimene asi, mis minul tuleb, meelde, on see, et siin kohapeal tuleks natuke luuletust lugeda ja luulet lugeda midagi, millel on alati olnud väga kõrge prestiiž araablaste seas ja seda islamieelsetest aegadest peale ja tänaseni ja, ja tänaseni ja sellel on mingisugune selline müstiline mõju neile, et see on nagu alati mõjub ilusasti, et ta tõesti kaunis ja alati kuidagi tekitab sellise emotsiooni kuulajasse. Ja ma hakkasin ise luulet uurima just nimelt selle tõttu, et noh, esimesel korral ei tekitanud minus mingisugust suurt emotsiooni, et noh, kõik ütlevad üldse väga ilus, mis just õel läinud, mina sellest aru ei saanud. Mis Ma võtsin tõsisema sellise luuleuuringu vette ka ja nüüd ma võiks öelda, et et kui ma seda kuulen, et siis ma võin ka nagu emotsionaalselt liigutatud sellest kuidagi nii ilus, tundub, et kuidas te aru ei saa, see nii ilus ilma nagu selletagi hetkes sain tähendusest aru või mitte, et kas ma kuulasin üldse seda tähendust selle mõttega, et ma tahaks tähendusest aru saada. Aga lihtsalt see efekt, kuidas on konsonandid ja vokaalid omavahel nagu seotud võetud ja pandud sellisesse kergesse rütmi, mis meie jaoks isegi ei meenu, Ta luule rütmi ega Kariimi ega midagi. Aga lihtsalt on nii ilus kuidagi. Teil on oma lemmikluuletaja, aga mul neid isegi võib-olla on mitu, aga üks, kes yks luuletaja klassikalisest perioodist lähnas, kes kirjutas ainult armastusluulet ja kelle ja armastusluule mõju oli nii suur, et et kui me räägime sufi luulest ja sellisest armastuse käsitlusest nagu sufilulastest teda peetakse üheks väga oluliseks mõjutajaks edasisele sellisele sufi luule tekkele. Ja vot alati nii palju jälle järjekordselt kõik need tähendused ja tähenduse nüansid, mida ta on sisse toonud jälle siit. Et samas kui ta tähenduse poolest tegelikult kõlab ka nagu armsalt, et võib-olla ma ütlekski siis ühe täidi peitend, siis kahest luulereast koosnev lõiguke Tänamiine mättad Riine. Kinnide tähendab armastust täis iha tõesti ilus ja nii nii vormilt kui sisult ja, ja, ja kõlab armsalt ka kuidagi. Kuidas on araabia keeles aitäh? Gran sucran, Heln, Kersman, Afan. Araabia keelest kirjakeelest ja kõnekeeltest ja araabia keele õpetamisest Eestis, rääkis Tallinna Ülikooli Lähis-Ida kultuuriloo õppejõud Helen Kersmann. Järgmine keele Saare nädala pärast samal ajal pühapäeviti kell kolm ja kordub saade vikerraadios neljapäeva südaööl. Kuulmiseni.