Seekordne jutuajamine kirjanik Jaan Kaplinski ka tukub tema värskest raamatust son mõtiskluste raamat. Ja selle pealkiri on isale. Me teame, et Jaan Kaplinski isa oli poolakas rahvuselt sorigulaagis ja raamatu esimene osa ongi pühendatud Poolale. Niisiis, Jaan Kaplinski ja tema suhted kõigepealt Poolaga. Nagu ma raamatus ka kirjutame oma vanade ja väga katoliiklike aristokraatlik sugulastega mul küllalt raske suhelda aga oma eakaaslastega ja noorema põlvkonna inimestega olen ma väga hea kontakti saanud. Mul on Poolas väga häid sõpru praegu ja ma tahan seal ikka mõnedki korrad veel käia ja võib olla natuke pikemalt viibida, saaks veidi veidi sedasama suguvõsa asja uurida. Aga see poolakate mentaliteet praegu Mina arvasin ja arvan praegugi, et tšehhid on eestlastele tunduvalt lähedasemad. Tšehhid on olnud ka selline rõhutud rahvas ja allasurutud rahvas, poolenisti Saksastatud kellel ei ole olnud oma impeeriumi oma riikigi. Ajaloolisel ajal õieti poolakatel on olnud oma impeerium ja kuidagiviisi nad põevad seda tänapäevani. On näha, kuidas poliitikas poola püüab jälle mängida natuke sellist suurriigi rolli, ütleme, saadab oma väed Iraaki ja saab ühe provintsi endale valitseda, mis mulle päris lõbus mõelda Poola ajaloole, lõpuks on ta valitsenud ka sedasama Tartu linna siin kunagi. Mulle tundub, et eestlased on Poolast vaadanud kuidagi mööda või üle pool hakkab meie jaoks muutuma kuues Euroopas järjest tähtsamaks. Ta on meie lähim suur riik Euroopas. Aga teisest küljest on midagi kompleksides oma vaesuse pärast on see niimoodi? On küll ja vaesus on ikka ikka Poolas mõnel pool täiesti masendav ja sellega seotud kuritegevus ja kõik muud asjad. Poola on alati olnud kontrastide maa, minu ema rääkis, milline vapustus tal oli kohata talupoegi, kes, kes härra ees sügavalt kummardasid, nii nagu tema esivanemad. Noh, ega inimpõlv tagasi. Ja kui palju oli Poolas kirjaoskamatust veel kui kommunistid Poolas midagi head teinud, siis võib-olla selle, et rahvas on kirja oskajaks saanud. Mis puutub nüüd härra Est kummardamise eesti talupojakeel mitte ainult kummardanud, vaid ka härral kintsu kaapinud 10 küünega Jah, minu vanaema rääkis mulle seda, tema oli ikkagi suhteliselt jõuka mulgi talupojatütar, kes oli isegi mingi karjamõisa rentnik ja veski rentnik Nicky ala, niimoodi. Lapsed said saksakeelset õpetust ja tema oli korra näinud, mis seal võis siis olla 1800 90. paiku Taali näinud oma silmaga härra kintsu kaapimist. Ja see temale ikkagi sellisele ise teadvale tütrele jättis väga võika mulje. See on koera liigutus. See on ju koera matkimine. Koer tõmbab niimoodi käpaga kutsikas, ema või ta tahab ema tissi saada, koera palumis, liigutus. Ka see koer õpib inimesele käppa andma, see on ka koerale sisse kasvanud. Nii et talupoegi alandati koerte tasemele. Noh, ja me teame, et vahetate koerte vastu mõnikord. Nüüd ikka seesama poola, te olete rääkinud Poola natsionalismi, Poola imperialism ist Poola laiutamisest nende suhtumine Leedus, seda, seda me mingil määral kujutan ette. Kas te mõtlete veel mingisuguseid rahvusi seal lähikonnas, kus on pool ainult realism, teostunud? Seda oskaksid ukrainlased ja valgevenelased rääkida. See, kui punaarmee sena sisse tungis, siis ma usun, et esimesel hetkel võis neid, kes teda tervitasid, olla omajagu. Sest Poola surve all oli tõepoolest üsna jõhker. Ja ega Poolas elavatel sakslastel ei olnud see elu päris meelakkumine leedulastest rääkima. Ja noh, juudid on täiesti omaette lugu, aga see antisemitism Poolas muidugi ta ei ulatunud sellele tasemele, mis natside oma, aga ta oli ikka üsna sünge. Millega seletada leedulaste niisugust jumaldavad suhtumist ka tänapäeval Poolasse? Leedulased hei jumal, ta kindlasti mitte Poolat, aga Poola oli nende jaoks natuke seda, mis meie jaoks Soome. Poola oli aken Euroopasse, sest Ida-Euroopas hüppas nagu keegi poola intellektuaal, ütles, et selles nõukogude vangilaagris Poola barakis ikka kõige parem elu. Seal Poola baraki kaudu said leedulased ka hingata-Euroopa õhku ja Poolas ikkagi sellel kommunistlikule ajal. Kõigepealt oli olemas võimas opositsioon, katoliku kirik mida ei suudetud alla suruda. Ja teisalt poolakatel olid ikka väga tugevad sidemed Lääne-Euroopa ja Ameerikaga ja inimeste liikumine oli suhteliselt siiski vaba. Kõik minu tuttavad, keda 75. aastal kohtusid, olid ka see elanud, käinud välismaal. Need avaldati, seal on suhtlemine, oli ikka üsna vaba. Kuidas suhtub poolakas praegu Saksamaast niipalju kui teie, seda nüüd nii olmetasandil kogesite? Nad suhtusid väga halvasti seitsmekümnendatel aastatel, aga vahepeal on nii palju muutunud. Saksamaa ise on ikkagi Euroopas üks üks nagu tolerantsemad riike ja ja selle oma ajaloo, noh, nimetame seda siis patukahetsuseks ja selle ajaloo ümberhindamisega, sakslased tegelenud tõsisemalt kui ükski teine rahvas Euroopas tõsisemal, rääkimata venelastest ka tõsisemalt kui prantslased või ka poolakad. Aga seitsmekümnendatel aga saksa keelt keegi rääkida küll ei tahtnud, välja arvatud üks vana teadlane, ülikooli endine rektor, kes oli, oli Lääne poolaste saanud saksakeelse hariduse. Tema rääkis hea meelega saksa keelt. Poolaka jaoks ei ole Eesti mingisugune probleem või, või mingisugune asi, mille peale mõelda või oma oma mõtteid kulutada. Aga kas te tunnete ennast praegu Poolas hästi? Varssavis ma ei tunne ennast hästi, aga kraakov jah, Krakowis võiksin elada. Oleks raha ja sööriks Krakowis toa ja elaks seal mõnda aega koos kaasaga, näiteks Krakow'is on mingi eriline õhkkond ja lõpuks on perekonna juured on poolenisti ka kraakowis. Eksamit. Nii et kui te seal käite, siis te tunnete, et midagi on, mis mind seob selle linnaga. Kindlasti kindlasti Varssavi ka on see lugu, et kuigi jah, põhiliselt elasid esivanemad Varssavis, aga ma tahan ka nii segi paisatud linn Varssavi all on hävitatud ja üks minu lähemaid sõpru ütles, et tema ei taha Varssavis elada. Ütles, et tal on kogu aeg tunne, et see on, see on üks suur surnuaed sest väga palju matmata surnuid jäi ju sinna varemete alla. Võib-olla mõnevõrra juudi getos, aga veel enamusele Varssavi viimase traagilise ülestõusu ajal 44. Mida venelastele andeks ei anta? Siiamaani nende suhtumist tähendab? Oja noh, see oli tüüpiline käitumine lasti sakslastele ülestõus maha suruda ja siis tuldi vabastama. Räägime teie esivanematest isa poolt ikka jälle selle Poolaga seoses. Kas see, et teil on ka juudi verd, millal see teil teadvustus, kas on? Teil ei olnud probleem, kuidas te olete selle üle mõelnud? Oh, ma olen selle üle palju mõelnud ja seal huvitavat, et ikkagi Poolas neil samadel põhjustel, aga inimesed sellest väga palju rääkida ei tahtnud. See oli natuke tabuteema. Ja ma ei saanud mingit selgust selles, kui ma seal käisin. Ja see selgus tuli hoopis hiljem, kui ma sain raamatu lugeda oma vanavanaonu kohta kunstiajaloolase monograafia. Seal oli seal kirjas No kas see teema oli teie jaoks olemas ka juba enne sinna sõitu Eestisse ja millal see tekkis? Oli ikka, aga ma ei teadnud midagi täpset. Aga nüüd ma tean enam-vähem, kes need inimesed olid, kes usku vahetasid. Terve see kummaline globalistide seltskond, Jakob Franki sekt või kuidas teda nimetada. Ja see on, see on nii põnev asi. Juudi intellektuaalide sõbrad on öelnud, et kirjuta ilmtingimata, et seal see on niivõrd põnev ja sellest ei ole piisavalt kirjutatud, aga ma kardan, et mul ei ole jõudu seda teha. Kui paari sõnaga seda iseloomustada, seda frakkestide mõttelaadi. Minu meelest Raco Frank, võib-olla ka tema eelkäijad mõtlesid välja selle, mida ma seal raamatus nimetan šokiteraapiaks, selleks et jõuda religiooni tõelise tuumani, selle tõelise tõeni. On üks radikaalne meetod on vahetada usku. Et see, mis on oluline, see jääb alles väline kest, sellega sa pead teda vahetama, siis sa saad aru, mis on kest. Ja ma usun, et see oli üks, üks üks Frankestide põhiline aru saama, aga noh, Euroopas usku vahetada ei olnud võimalik kellelgi teisel tegelikult kui ainult piltidel, nemad said hakata kristlasteks. Samal ajal kui Frank ja tema lähikondlased ka minu esivanemad ennast ristida lasid. Samal ajal üks Poola kõrgaadli esindaja Hollandis salaja läks juudi usku, laskis end ümber lõigata ja nii edasi. Vaatamata hoiatustele tuli ta Poolasse tagasi, ta võeti kinni ja põletati tuleriidal kuna ta ei kahetsenud pöördunud tagasi kiriku rüppe. Juutidel ei ole pühakuid meie mõttes, aga, aga nad peavad seda inimest pühaks märtriks. Tuttadski, kui ma ei eksi, oli tema nimi on väga-väga tuntud suure aadlisuguvõsa. Nii et see oli, oli selline lugu. Kas see, et teil on juudi verd, kas see on teile koormaks, kas see on teile täiendavaks impulsiks, kuidas te seda asja praegu näete? Veri vereks, aga kuna ma tunnen, et ma olen kuidagimoodi seotud, aga kes on Euroopas tegelikult hävitatud hävitatud rahvana kollektiivi nagu kultuuri kandva kollektiivina. Iisraelis on ka juute ja mõnel pool mujal, aga ta rahastamine ei ole. Iisraelis olnuks teine rannas kellega mul ei ole nagu mingit erilist kontakti ja Kanetteni. Jah. Loomulikult. Aga ma tunnen, et mul on lihtsalt mingi kohustus nende ees, kes on niimoodi hävitatud. Te olete kirjutanud oma raamatus, et te ei usu millessegi, mis tuleb pärast surma ja te olete selle üle rõõmusitsi, koorm teid nagu ei vaeva. Kuidas on teie suhe kõike teadvasse, loojasse? Noh, umbes nagu Konfutsiuse, kes ütles ka umbes niimoodi, et jumalat, see vaimunud, suhtuge aupaklikult, aga hoidke neist eemale. Mul on umbes samamoodi. Maailma religioonidest on teile kõige mõistetavam lähedasem budism, olemad raamatust aru saanud nende hauataguse elu põhimõte, kuidas ta sellega ennast sobitate? Budismis, aga tegelikult judaismis on mitmeid versioone hauatagusest elust. No nagu me teame, Jeesus vaidlas sadu seeridega nende preester konna esindajatega, kes ei uskunud üldse hauatagust elu. Ja budismis on muidugi väga-väga tavaline, on see India vanast religioonist üle võetud hingede rändamise õpetus, inimene sünnib uuesti ja nii edasi. Võib vähemalt sündida. Aga samal ajal on ka neid, kes seda eitavad või peavad seda nii väheoluliseks asjaks. Et see teid ei koorma, ei. Kas räägime tänapäeva tsiviliseeritud maailmast, mis on teie raamatus küll need lõpupoole? Te ütlete niisugust asja, et te olete oma hingelt maainimene, aga võiksite elada ka suurlinnas, nimetati seal Londonit, Pariisi, New Yorki. Miks inglisekeelne New York oleks teile sobivam kui inglisekeelne London? Võib-olla mingil määral sellepärast, et New York on tegelikult nagu London, keda on ka kõike muud kui inglisekeelne. New York oleks kontsentraat tervest Euroopast ja praegu ka Ladina-Ameerikast ja ja millest veel Lähis-Idast, isegi New Yorgis on kõike absoluutselt. Noh, seda võib arvata, kas ta ei ole mitte liiga praktiline tehnitsistlik, lin. Minu meelest ei ole. Seal on ikka nii palju muuseuma, nii palju kontserte, nii palju teatreid. Et sa võid seal elada ainult nendele. Nii räägime veel sellest tänapäeva maailmast, te ütlete, et see maailm on nagu Titanic ja läheneb jäämäele, mis juba teda ootab. Te mõtlete põhiliselt ökoloogiadki, kommenteerige oma seda niisugust? Põhiliselt ikka seda seda kõige laiemat süsteemi, millesse me kuulume, kui jätame kõrvale päris kosmilise süsteemi kust k vaid mingi prohmakas tulla see tuleb ilmselt väga pika aja pärast miljonid või miljardid aastad mängus. Aga ökoloogiline prohmakas on, on vägagi lähedal, ma arvan. Kus kandi pealt see oht on kõige ligemal? Variante on pakutud erinevad. No siin on mitu asja, üks on ikkagi lihtsalt see, et nagu paistab, olevat inimkond oma vajadustega ja tahtmisega on ületanud maakera ökosüsteem, mida kandevõime, ökosüsteemid tasapisi käivad, alla neurodeeruvad. Aga see protsess ei pea minema tasapisi, vaid mingil hetkel tuleb murrang. Tähendab, tegemist on teaduse keeles, öeldakse mittelineaarse protsessiga, mis alguses läheb vähehaaval ja siis murrangul tuleb kiire muuta, muutus muutus halvemuse suunas. Näiteks kiirkliimamuutus või siis kui liikide väljasuremine edasi läheb samas tempos. Ja ilmselt ka kiireneb, kui me ise elame, nagu me elame, siis mingil hetkel tuleb see sugused sukasüsteemide liikide omavahelised seosed. See võrk, mis seob kõiki elusolendeid, ütlemised, toitumise, muutus ahelad. Et need on nii palju rikutud, et süsteem enam ei töö, et siis siis tekib samasugune murrang. 99 protsenti maailmas eksisteerinud liikidest on välja surnud, siis protsess on toimunud pidevalt. Jah, aga küsimus on seal protsessi kiiruses. Kui see protsess kiireneb, siis mida midagi olulist ka muutub? Tähendab, ilmselt tuleb midagi sellist, nagu oli siin 60 70 miljonit aastat tagasi, kui surid väljasaurused ja suur osa elusolenditest maa peal. Midagi jäi alles ja siis tekkis teistsugune elu. Imetajad vallutasid maakera ja linnud. Mingi selline asi võib juhtuda ainult seekord, siis siis meteoori või vulkaanipursete asemele on astunud inimtegevus. Aga kui ka surevad välja, ma ei tea, kas siis rebased ja kährikud ja veel mõned loomad, taimed, linnud, inimene elab juba teist niivõrd teemadel sõltumatult. Kui ei ela sõltumatult inimene praktiliselt ikkagi toitub sellest, mida teised elusolendid temale kasvatavad. Te nimetasite liikide kadumist ühe ohuna te ei näe, ütleme siis nafta kadumist või või atmosfääri soojenemist suure ohuna. Seda ma nimetasin ka kliimamuutus, praegu just tilkus välja mingi Pentagoni tellimusel tehtud aruanne, mis on, mis on süngem kui minu enda maalitud pildid. Kuna tegemist on sõjaväeametkonna tellimusel ja tema huvisid arvestades tehtud hinnanguga, siis seal meie lehtedest läbi käis, ma usun, seal on mainitud just selle asja niisugust poliitilisi, sotsiaalseid ja militaarseid tagajärg, suure rahvasterändamise konflikte, mass, ülestõusu terrorism, nafta lõppemine. See sunnib elulaadi muutma, noh ja seda teha oleks praegu õige aeg. Aga meie igal pool maailmas autostumine edeneb nii kiiresti. Auto on saanud ikkagi nii ilmselt praktilisest väärtusest mõnelgi pool suurema sümboolse väärtuse, ta. Ta on staatuse sümbol ja muutuma temast aela sõltuvamaksest ühistransport käib tasapisi alla siin kui seal mõnel pool Ameerikas ei ole sellist asja üldse olemas, nagu ühistransport. Praegu oleks aeg, kui ma oleksin Ameerika presidendi lähikonnas. Oleks aeg teha umbes selline samm, et hakata soetama varusid. Tähendab igasugused riigieelarve ülejäägid ja muud tuleks panna sellele, et valmistuda mõjutle katastroofiks, aga just selleks samaks. Et naftavarud vähenevad ja hakata välja töötama plaane selleks, et kuidas siis edasi elada. Vot see on, et kuna Meie tulevik on ikka suurel määral puht majandus mõiste ettevõtjate määrata kelle põhihuvi on on, on saada kasumit ja seda küllalt kiiresti ajaühikus võimalikult palju kasumit saada. Ja võistlevad omavahel. Ja see kasumit saadakse võimalikult odavalt toota, võimalikult kallilt müüa, võimalikult palju müüa. Aga see on vältimatult lühinägelik poliitika ei võimalda selliste varude soetamist valmistumist, selleks et peame elulaadi radikaalselt muutma. Ka seda ilmselt tuleks teha. Aga kui Jaan Kaplinski käib nädalas korra Tartus, siis ta kulutab ka ära ämbritäie bensiini, ta ju läheb Tartusse suuskadega. Jah, eks Kaplinski elab ka tegelikult üle oma temale antud ressursside, aga suhteliselt siiski elama. Küllalt tagasihoidlikud, põhiliselt minu põhiliiklusvahend on buss ja suveajal. Kui tervis korras on või ei ole, siis lõikusin omajagu ka jalgrattaga. Ja teil on siiski ka maja, mida saab lubada endale ainult võib-olla kolm, neli protsenti eestlastest. Teil on väga ilus. Mittegi Luhkeldab maja. See on tegelikult ta tööraamatus, on pilt neli ehitatud talumaja, mis on pealt vooderdatud laudadega, mis on oma metsast lõigatud. Nii et ega mingit luksust seal küll ei ole, tal on üsna lihtne pilt, on väga esinduslik, ta natuke altvaates. Kui te vaatate seda külaelu teie maja lähikonnas seal Põlvamaa ja Võrumaa piiril kas teil oleks mingisuguseid retsepte, võiks soovitusi välja pakkuda, et praegu meil kriis lõppeks või taanduks. Esimene ja põhiline on see, et iga hinna eest vältida seda, mida mina nimetan parempoolseks riigipöördeks maksude alandamist, ühesõnaga Eesti riigi muutumist niukseks miniriigiks või, või maksuparadiisiks. Et riigil oleks ressursse, mida saab kasutada toda igasuguste konfliktide leevendamiseks, lõhede kinni panemiseks, kontrastide tasandamiseks. Riigil on väga palju teha, riik ei tohiks loobuda oma oma ressurssidest ja võimalustest midagi teha. Maainimestelt, mis minu tuttavad kõige rohkem on kurtnud, ma olen küsinud, on see, et igasugune kindlus on kadunud ja ma ei suhtle eriti alkoholiseerunud inimestega kellest nagunii õiget meest ei saa. Minu tutvusringkonnas on põhiliselt sellised tõsised korralikud eesti taluinimesed. Mehed, kes oskavad kätega teha peaaegu ükskõik mida et treida tammepuust kausse või kokku panna näiteks pidest, traktori või kombaini või ükskõik, mida tähendab niuksed, imemehed ja nemad, kui kuulates, kui kibestunult lootusetult nad räägivad, siis tuleb küll üsna kõhe tunne. Et mida, midagi peab tõesti viga olema, kui sellised inimesed ei leia endale enam kohta või kurdavad, et ei tea mispeale hakata. Teisest küljest, te nimetasite makse, niisugune mees ütleb, et see, kas maksud on 24 26 protsenti tema elu eriliselt ei mõjuta. Ja vot see ongi, et et kui iga inimene saab kuus protsenti sissetulekud juurde, siis vaesele inimesele, see on, on üsna väike asi. Rikkad saavad jah, nad võivad, võivad liisida endale paremaid autosid või teha vaata kui teist. Aga sisuliselt see, see hajub ära, kui ta jääb maksudena, siis. Ta koonduks riigiga ja riik saaks seda neid ressursse paremini kasutada. Mul on tunne, et riik peaks Eestis sekkuma ka mingil määral sellesse, mida nimetatakse ära ellu nimelt tarbimisse seda saab teha ka väga paindlikult, samuti samuti maksudega. Soosima näiteks seda. Aga ma ei, ma ei ole rikkuse vastu ja kapitalismi vastu kapitalism loob rikkust. Rikkusega võib teha väga palju häid asju. Aga rikkusegasutajaga palju lollusi näiteks on, on suur vahe selles, kas inimene ehitab endale ka maja. Paari miljoniga ei ehita, uhke maja, aga midagi ehitab või ta ostab paari miljoni sõiduauto esimesel juhul hallata Eesti inimestele tööd, kui ta veel mõtleb sellele ja oleks väga kena, kui ärikad mõtleksid, kasutada kohalikku materjali kohalikku tööjõudu nagunii nagu maksimaalselt, nagu mõtles minu vanaisa, kes oli ärimees kogu aeg sellele, kuidas Eesti tööstust edendada ja nii edasi. Kuid aastad paariline oli see auto, läheb see raha välismaale, kütuseraha läheb välismaale ja autoteenindus, kas auto maksab miljon maksab 100000. See vahe minu meelest on üsna tühine. On võimalik osta ka veel 110 miljoniline. Reaktiivlennuk ma arvan, et Eestis keegi selliste joosta on ostetud, olla eraldi lennuk. No ma ei tea, mis see on muidugi minu meelest Eesti riigile üsna kahjulik asi. Mul on vist ütles, et see on häbiks Eesti riigile. Ma ütleksin sedasama. Nii nagu Eesti riigile häbiks see, kui me europarlamendi saadikuid valitakse säärejooksu järgi. Inimene ise võib-olla mõistlik, aga teda ei valitud mitte mõistlikkusele teiste näitajate järgi. Hääli oli tarvis tuua või on tarvis. Ka seda saaks teha võib-olla arukamalt vähem labaste nippidega. Me jõudsime naiste juurde, et te olete oma raamatus päris palju ja avameelselt sellest kirjutanud. Nad ei ole niisugune vasaraheitja tüüp ja ei hakka mitte odaviske, nagu oli teie isa, esimene naine, mis on olnud need teie niisuguseid vahendeid või nõksud, mis on teid teinud edukaks naiste juures? Ma ei tea, ma ei ole kunagi osanud mingeid nõkse kasutada. Noores põlves mul absoluutselt ei olnud, edu naiste juures. Koolipõlves tüdrukud mulle tohutult meeldis, aga millegipärast vastupidine ei kehtinud. Ma olin nende jaoks natuke liiga isesugune, selleni liiga nagu öeldi, uhke või, või, või selline raamat, kui inimene ja, ja võib-olla natuke kartsid või võõristasid, ma ei tea. Ja teie neid. Ei mina seda külmikut, et aga ma ei osanud nendega millestki rääkida. Meie huvid ei kattunud, aga hiljem on olnud nii, et, et kui, kui keegi mulle väga meeldib temasse armunud olema, siis ma siis minu käitumine tundub, niisiis ma ei mõtle enam mingitele lõksudele, vaid noh, ma lihtsalt lähen nagunii ta on olnud. See tähendab, et Palähelmatlaste käite siis aknal lillekimbuga või helistate lõputult või kuidas taktika on olnud? Ei mingit. Et ma olen lihtsalt tormanud Selle juurde, kellesse ma armunud olen eriti palju mõtlemata täiesti spontaanselt. Võib-olla see ongi iseendast just see, mis, mis mis meeldib või võlub. Naine tajub, et temast hoolitakse. Tagantjärele, kas see on teie elu teinud rikkamaks või on tundunud see niisuguse tuule tallamisena? Kamaks kindlasti kuigi toonud häda ja pahandusi kaela. Kas tuleb meelde mõni teine eesti kirjanik, kes naist temaatikast on javapealselt kirjutanud, kui teie oma selles viimases raamatus? Mina ei tunne tänapäeva eesti kirjandust üldse ei ole sealt midagi eriti leidnud lugemisväärset ja ja pole, pole ka aega lugeda, ma loen rohkem teaduskirjandust praegu. Aga ega ma ei tea, et huvitav on see, et ma saatsin selle käsikirja Enel meelberile Eesti päritolu Rootsi kirjanikule ja tema reageering oli see jälle keegi kirjutab neist puberteedis, eks kompleksidest üks ei ole küll juba ja ja mainib siis, et Jan müür tal kunagi alustas ja aga mina vastasin, et kuule sina oled rootsi kirjanik, sa tead, Rootsi materjale ka meil Eestis minu arust sellest siiski tähtsast teemast valulisest teemast ei ole kirjutanud, eriti. Sellega ta muidugi ei osanud endale vastu vaielda, sest ega ta seda eesti kirjandust ta tuleb veel halvemini kui mina. Mind isegi üllatas, et paistab, et see asi tõesti on oluline tõesti, loetakse. Kas teie naistuttavad on teile teinud etteheiteid selle pärast ja kas te olete saanud üldse mingisuguseid vastukajasid? Oi, ma olen küll väga väga niimoodi ootamatult, kui, kui arst polikliinikus mitte minu arst, vaid vaid samas toas teine arst, keda ma ei tunnegi tuleb juurde ja ütleb, et mul on kaks päevade raamatut lugenud. Seda ikka esinenud, ma arvan, öeldakse seda, olen raamatut, aga siis ei, naistuttavad, on kui etteheiteid teinud, siis väga leebelt. Tee lähikondsed. Ma ütleme nii, Nad ei ole seda kahetsenud, seda vähemalt nii ei ole nad öelnud. Te kirjutasite raamatu arama, sain aru, et see oli teil natukene hinge peal, te tahtsite oma isa küsimust lahendada, mis olid veel motiivid, miks te seda raamatut kirjutas? Ma arvan, et see vastus on selles raamatus endas mingite sõlmede lahtiharutamine olnud just see, et et mul ei ole olnud võimalik oma isaga suhelda, aga seda oleks tegelikult väga vaja olnud. Mingis mõttes, kuidas on see see jätnud minu ellu suure lünga. Nii on ka, mis on natuke ka haav olnud. Ja teiselt poolt see isa on kogu aeg olemas olnud sellise natuke müütilise kujunema jumal, kellega ei saa otsekontakte, kes kuskil pilve taga on. Ja kõik see kokku, mis motiive siis rohkem veel vaja on. Ja siis kuidagi see mõte tuli, et aga, aga kirjutada sellises vormis nagu ma kirjutaks, temale kirjutada tõesti avameelselt. Muidugi, avameelsusele ei ole ju piire, aga ma panin selle piiri ise kõike kirjutama. Nii, kas te tahate veel öelda mingisuguse kommentaari, mingisuguse selgituse või märkuse, mida ma ei ole küsinud või puudutanud? Võib-olla seda, et selle raamatu teatav edu lugejate hulgas oli mulle suureks üllatuseks ma arvasin, et see raamat erilist tähelepanu ei leia, seal raamat, mis oli minule oluline, mida ma tundsin, et ma pean selle kirjutama. No midagi sellist. Inimestel on ikka huvitav teada teiste tuntud inimeste eraelu ütleme nii. Noh, nad said seda ta ei ole kirjutatud selles laadis nagu kõmureportaažid, mingid seltskonnakroonika sellest ikkagi väga palju, noh, ütleme nendest naissuhetest ja muust on jäänud ju kirjutamata. Sellel seda on ainult nimetatud, aga mitte kirjeldatud. See oli maailmapildi saade, saatekülaline oli kirjanik Jaan Kaplinski ja mina olen Martin piiranud.