Mina lood. Minul on kevadvaheaeg, vaheaja veetmiseks on tal plaanid tehtud. Koolivaheaeg algas minal maal, mere ääres. Mina ise nägi, kuidas kevadmaale astus. Päris ohtlik seiklus viis selleni, et minule tuli pähe idee, mida ta oli juba kaua oodanud. Mina jutustab nüüd kõigest ise kohe, kui ta kohale jõuab. Miina lood. Ma ikkagi jõudsin teha, et ma just tuli maalt tagasi, sellepärast nii kõvasti. Oleks tahtnud seal maal on nii kaua, kuni suveni, aga siis ta poleks saanud sinuga rääkida ja teatrisse minna ja tegelikult on ju hea, et ma linna tuli nalju. Kas jäljed sulle, tere, tere kevadet. Kas sina nägid, kuidas ta kohale lendas? See kevad, ma mõtlen, mina küll nägin, päriselt, ma pärast räägin, kus ma laupäeval kell kaheksa 50 parajasti olin ja mida ma tegin? See koolivaheaega ka? Muidugi, kui sa lasteaias käid, siis äkki koolivaheteema. Aga kui sul vaheaega ikka päris tõesti ei ole, siis natukese ju ikka tunned, et on täitsa teistmoodi aeg. Et tänaval on igal pool palju rohkem, Xi jäät on koolivaheaeg, noh. Tahad ma arvan ära, mis sina koolivaheajal teen? Istud vedas, kändu vaatas ja ei tee mitte midagi. Või noh, siis ta sõidad helikopteriga kaugele lõunapoolusele pingviinide juurde. Ma tean, seda sa küll tahaksid teha. Või siis sööd korraga ära 40 šokolaadi pulgajäätist. Kas seda ei lubaks võima? Praegu ei ole veel suvi ja palav. Tead, ma olin maal kolm päeva ja seal ma võtsingi kevade vastu sinna maale sõidame praamiga, sest see on ühe saare peal ja seal on kohutavalt palju randasid. Mererandasid, ma mõtlen suvel ujumisel terve päev otsa ainult vahepeal me sööme võileibu ja joome morssi või siis kannujooki. Ja tead. Mul on seal üks sõber, kelle nimi on Jaagup. Temaga saab alati nalja, ta on minu maailma kõige parem maasõber maal, ma olen kogu aeg Jaagupi juured ja siis on Jaagup kogu aeg minu juures, sest tema käib ka teise taas maakoolist. Kuid kevad, hakkad laupäeva hommikul vara päriselt Te jõudma. Siis isa ütles, ta viib meid ühte kõige kõrgemasse torni vaatama. Et siis me näeme Jaagupiga, kuidas kevad hakkab sealt ida poolt tulema. Pärn on tegelikult tuletorn. Kas sa tead, mis asi on tuletorn? See on kõrge ja vana torn, mis näitab laevadele, kus on maa, kui õues on pime ja laevad ise ei näe. Suvel me käime isaga pidevalt seal tuletorni, otsesime vaatamised koos alla. Aga nyyd kevade tulemise hommikul tundus mulle kõik seal teistmoodi. Jube ilus vaade oli, sest kevad hakkas kohe kohale jõudma. Torni otsast oli näha, ümber torni, oli kõik valge. Jää oli merepea, sest sinine, sest taevas on sinine, helekollane, päike paistis nii kõvasti, et meil olid silmad siis hall, natukene rohelist ka siiani mets ja see tundus kõrgelt nii väike, nagu oleks ta madal Tamma. Siis ta andis meile oma binokli, näitas, kuhu poole me peame vaatama. Ja siis nägimegi seal, kus taevas ja maa puutuvad kokku seal, kus on see triip, seal ma nägin, kuidas kevad astus üle selle triibu sahkub, nägi ka kevad astus sealt üle meie poole peale ja taastushirmus kiiresti, et ma nägin, et ta lehvitas ja siis ta oli järsku kadunud. Isa ütles, et kevad on kohal ja ta on meile nüüd nii lähedal, et me ei saa teda enam päris täpselt näha. Et nüüd me saame teda hoopis nuusutada. Isa Alex koju ema ja venna juurde, kui me tuletornitrepist alla ronisime, aga meie Jaagupiga läksime mere äärde. Me otsustasime kevade tuleku puhul ühe lossi ehitada. Lumest. Ja Jaagup ütles, et me paneme sellele lossile jääst akna täris aknal läbipaistva lossi. Me saime päris ruttu valmis. Nii lihtne. Aga siig. Jaagup ütles, et me peame minema jää tooma. Ta ütles, et ta nägi ühte kohta mere peal, kus on jäääär natuke lahti ja sealt saab läbipaistvat akna jääd murda. Mul olid suured talvesaapad ja ma ei kartnud jää peale minna. Jaagupile olid paksud kummikud hästi suurte säärtega. Ja oleks peaaegu selle jäätüki kätte saanud, nii et midagi poleks suhtunud. Alles siis, kui Jaagupile oli suur jäätükk juba käes, paljusid tal põlved, vete siin mina olin seal tema kõrval, siis mul vajusid ka jalad, et mul natukene isegi ehmatasin Apotseid veest märjaks, aga õnneks oli vesi nii madal, ulatus ainult natuke meie põlvest ülespoole. Nii külm vesi on ikka talvel meres. Hakkasid jalad natuke valutama. Jäätükk ei läinud õnneks katki. Me panime ta aknakoha peale ja Jaagup veel tegi tükk aega teda aknal ristisid ja peale seda, mis on tavaliselt puust. Mul hakkas jube külm. Mängisin ühte hüppamis mängu niikaua, kui Jaagup teda akna risti tegi. Natuke aitasin tal seda siledaks teha ka. Õudselt Tilevislessi akendrili. Kui ma koju läksin, siis ema ja isa hakkasid muidugi natukene kartma, et ma jäin haigeks. Sind ei kuulanud üldse korralikult, mis ma neli lossist rääkisin, siis oleks isegi natuke närvi, sest asi polnud veel päris soojaks läinud. Ta ütles, et kui nii edasi läheb, siis meid ei saagi enam üksi mere äärde lasta ei olnud, öelge üksi, me olime ju koos jaagu piga. Sihkeedistav mulle ruttu teedia mähkis, jalad ühe suure salli sisse. Nii mõnus, soe oli. Siis ma ei pidanud enam üldse jalgu liigutada. Ja ma võtsin oma väikese vihiku Jabildika ja hakkasin süles raamatut kirjutama. Mäletad, ma ju tahtsin juba eelmisel nädalal raamatut kirjutada. Ma panin kõige üles pealkirja, jääst aknaga mereloss. Joonistasin sinna lossipildi ka. Ei tea veel täpselt, mis seal raamatus juhtuma hakkab, aga see algab nii. Mere ääres on uhke loss sellel lossil. On jääst päris aken. Päike paistab aknast sisse, lossi sistan kevad. Kahjuks ei ole selles lossis veel elanik, kes seal elaks ühel päeval. Ühel päeval. Pole veel päriselt otsustanud, kes mu lossis tegelikult elavad. Aga kes seal sinu arust võiksid elada? Kirjuta mulle. Tšau. Kes võiksid mina lossis tegelikult elada, kui tahad mina aidata, kirjuta talle. E-aadress on mina ät r e-posti aadress, mina lood, viker raadio Gonsiori 21, Tallinn, 15, null 20. Mina lood, kirjutab Eeva kov, jutustab Külli Teetamm, toimetab Virko Annus. Mina on homme jälle kohal, samal ajal linalood.