Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, 26. oktoobri sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Euroopa Liidu liidrid leppisid kokku, et ilma eelneva kokkuleppeta sisserändajaid ühest riigist teise enam saata ei tohi ning Lääne-Balkanile luuakse põgenikele 100000 majutuskohta. Poola parlamendivalimised on võitnud konservatiivne opositsioonierakond seaduse õiglus, riigi välis- ja julgeolekupoliitikas. Suuri muutusi ei tohiks tulla. Majanduses ja rahanduses võib üht-teist toimuda, arvab Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido. Tartusse kogunenud erakoolide esindajad soovivad, et riik jätkaks erakoolidele tegevustoetuse maksmist, kuni leitakse ka erakoole rahuldav uus rahastusskeem. Uus jahiseadus annab suuremaid võimalusi metssigade küttimiseks ja kui jahimeeste seltsid sellega toime ei tule, saavad oma võimalusega jahimeestest maaomanikud. Eesti ettevõtted on pilveteenuste kasutamisel veel ettevaatlikud, kuid teenusepakkujate sõnul kasvab turg igal aastal jõudsalt oma andmete hoidmiseks teenusepakkuja, kui, et valides tasub eelnevalt teha veidi taustatööd. Läänemaa mesinikud on hädas mee Maia Mesikäpaga. Ühe nädalavahetusega lõhkus karu seitse mesitaru. Epused nende tähtsus rahva määratlemisel ja eipuste rolli muutumine ajas. Sellest räägitakse eeposte päevadel. Obinitsas. Kiiruisutaja Saskia Alusalu parandas Kanadas 1500 meetri distantsil Eestile koordid. Homne ilm on vahelduva pilvisusega, kohati sajab vähest vihma. Puhub loode ja põhjatuul viis kuni 11, põhjarannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on homme päeval seitse kuni 11 kraadi. Lääne-Balkani riikides luuakse sisserändajatele 100000 majutuskohta otsustasid liidrid erakorralisel tippkohtumisel Brüsselis. Angela Merkeli soovil kokku tulnud Euroopa Liidu ja Balkanimaade valitsusjuhid kiitsid heaks tegevuskava, mis keelab varjupaigataotlejate saatmise ühest riigist teise ilma eelneva kokkuleppeta. Johannes Tralla lugu. Südaööni kestnud tippkohtumine saavutas vähemalt paberil tulemuse, mis võiks Lääne-Balkani rändekoridoris humanitaarkriisi leevendada. Osalenud riigid lubasid tagada põgenikele toidu, vee ja pesemistingimused. Kreekas Luuakse põgenike majutamiseks 50000 ajutist varjupaiga kohta. Sama palju ööbimisvõimalusi ehk kui 100000 tekitatakse ka teistes rändekoridori des Lääne-Balkani riikides. Sloveenia võimudele saadetakse nädala jooksul appi 400 politseinik kui ja vajalik varustus. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Ainus viis korra taastamiseks on aeglustada kontrollimatut, inimeste Voomivam inimeste saatmine naaberriikidesse. Ma tahan öelda selgelt inimesi peab registreerima, kui ei registreeri, pole ka õiguseid, ütles Juncker. On vastuvõetamatu, kui põgenike massilisest liikumisest ei teavita naaberriike. Seitsmeteistkümnest punktist koosnev tekst kohustab pealinnu omavahel enam infot vahetama. Ühisavalduses märgitakse, et põgenikud peaksid varjupaika taotlema esimeses Euroopa Liidu riigis, kuhu nad sisenevad. Kui seda teha ei soovita, võib piirivalvepõgeniku riiki laskmisest keelduda. Taas rõhutati, et need, kes rahvusvahelise kaitsetingimustele ei vasta, saadetakse lähteriiki tagasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Afganistani põhjaosas toimus maavärin magnituudiga 7,5. Esialgsetel andmetel hukkus Pakistanis vähemalt 147 ja Afganistanis 33 inimest. Pakistanis on vigastada saanud üle 600 inimese. Maavärina kese asus hindu Kushi mäestikus. USA geoloogiateenistuse andmeil oli maavärina kolle 213 kilomeetri sügavusel. Maavärin kestis vähemalt minuti ning majad rappusid ka Kabulis, New Teelis ja Islamabadis. Poola parlamendivalimised on võitnud konservatiivne opositsioonierakond, seadus ja õiglus või ka õigus ja õiglus, kes on saanud lävepaku küsitluste andmetel 39 protsenti häältest 242 kohta 460 kohalises alamkojas. Mall Mälberg küsis Eesti suursaadikult Poolas Harri Tiidolt, millest valimised võitnud erakond alustab. Mõned vaatlejad on märkinud, et suurt midagi ei muutugi. Üksnes poliitikud vahetuvad. No mõned on ka õigus tegelikult nii palju, kui on Te teada, siis näiteks välisjulgeolekupoliitikas suuri muudatusi ei tohiks toimuda majanduse vallas, rahanduse vallas üht-teist toimuda, näiteks võib lõheneda uuesti pensioniga, võidakse suurendada mõningaid makse, näiteks tekitada pankadele tehingu maks pluss tahetakse sisse viia suurte kaubanduskettide maksustamist. Nii et noh, need on sellised asjad, mida on välja öeldud, aga ei ole veel lõplikku kindlust. Nii palju, kui täna räägitakse seaduse ja õigluse erakonnas, siis esimene asi, mis mainitakse, et on euroskeptiline partei ja räägitakse, et see võib mõjutada suhteid Euroopa Liiduga. No eks ta natukene euroskeptilisem on, ütleme niimoodi ja kardetakse ka, et võivad Saksamaaga suhted halvemaks muutuda. Arvatakse, et võivad paraneda suhted näiteks Suurbritanniaga ja Ameerika Ühendriikidega aga kõik sõltub sellest, kui nad tõesti saavad üksinda, moodustab valitsuselt siis valitsusvastutus harilikult kõikides riikides paneb erakonnad käituma tagasihoidlikumalt. Üks asi veel seaduse ja õigluse erakond on lubanud otsustavalt vastu seista migratsioonile ja Euroopa Liidu pagulaskvootidele. No see on nüüd üks põhiargument, mida mäluti enne valimisi ka praegune võimuerakond kodanike platvorm ütles, et nad rääkisid väiksemaks selle summa, et võtavad seal teatud arvu tuhandeid, aga mitte nii palju, kui taheti ära võtta seda vabatahtlikult, mitte kvoodi raames. Samas, kui siis opositsioon Trumpist täie jõuga nii nagu jaksas, et ikka alla antud ja Poola ei tohi niimoodi käituda ja nii edasi. Poolakad on, selles mõttes on huvitav rahvas, võrdlemisi Euroopa integratsioonimeelsed, aga samas on nad tohutult iseseisvad, see tähendab, see on kaks asja, mis aeg-ajalt põrkuvad ja see tulebki mõnikord kummalisi tulemusi, et kaks eri asja lihtsalt ei mahu ühte kasti. Vahetame teemat ja tuleme koduste asjade juurde. Erakoolide esindajad paluvad riigil nendega koos asuda välja töötama uut koolide rahastamissüsteemi ning soovivad, et rahuldava tulemuseni jõudmiseni võiks riik erandkorras erakoolidele tegevustoetuse maksmist jätkata. Mirko ojakivi lugu. Haridus ja teadusministeerium loodab juba lähiajal Riigikokku saata erakooliseaduse muudatused, mis ei kohusta omavalitsusi erakoolide tegevuskulusid tasuma ja jätab tegevuskulude tasumise omavalitsuste endi otsustada. Kuna näiteks Tallinnas tegutsevad erakoolid on enam kui kindlad, et Tallinna linn neid ei toeta, palutaksegi riike, et nad jätkaks ise nende toetamist Tallinna Waldorfkoolile tähendaks riigi otsus lõpetada tegevustoetuse maksmine sisuliselt sulgemisotsust räägib Tallinna waldorfkoolijuht. Helibizang. Mul on meile tõenäoliselt tähendab siis kas kooli sulgemist või siis õppemaksu kahekordistamist, mis omakorda võib tähendada, et suur osa vanemaid ei ole võimelised seda maksma, mis tähendab õpilaste arvu, tugevat langust ja veel kord õppemaksu tõstmist. Tegevuskulu suuruseks on umbes neljandik sellest, mida riik erakoolidele läbi omavalitsuste maksab. Rahastamises kolme neljandiku suuruse raha osas riik erakoolide rahastamist muuta ei plaani kuid erakoolide esindusisikute sõnul on see ebaõiglane, et rahastamist ootamatult muudetakse. Nii koostatigi täna avalik pöördumine riigikogu ja ühiskonna poole erakoolide nimel räägib vandeadvokaat Madis Päts. Praegune kord kehtestati 2011. aastal või hakkas kehtima 2011. aastal, selle süsteemi kohta on täna nii Haridus-Teadusministeerium kui ka õiguskantsler näiteks väitnud asunud seisukohale, et tegemist oli läbimõtlemata otsusega. Nüüd me oleme siis olukorras, kus 2015 tehakse uus otsus, mille puhul ka ei ole näha, millisele kaalutlusele, millisele sügavamale analüüsile see tugineb, kusjuures noh, nüüd me oleme selles mõttes olukorras, kus siis noh, terve rida poole on teinud oma otsuseid, lähtudes sellest, et praegune süsteem jääb püsima. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ütles, et riik asuks erakoolidele tegevustoetust ise maksma asudes munitsipaalkoolidest neid soodsamalt kohtlema. Lisaks on omavalitsustel seadusest tulenevalt kohustus koolikohti rajada ja kooli pidada, erakoolilise kohustus aga puudub. Mart Laidmets leiab, et riik erakoole ei kiusa. Mart Laidmets. Ministeerium armastab erakoole, küll aga ei saa mäe oma rahastamispõhimõtete juures eelistada erakoole munitsipaalkoolidele. Riigi rahakoti fant vaadates kohtleme me kõik võrdselt ja me eeldame seda, et iga kohalike omavalitsus suudab oma kooli võrdlus, otsused ise teha ja tagada selle vajaliku mitmekesisuse. Mirko Ojakivi, Tartu. Riigikogu keskkonnakomisjon saatis jahiseaduse muudatused riigikogu suurde saali teisele lugemisele. Uku Toom uuris, mis on muutunud võrreldes esialgse variandiga. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütleb, et muudatusi on tehtud. Kõik need, millest me olime varem kokku leppinud, jäid siis olgu see selleks seisvast mootorsõidukist, uluki laskmine koos kunstliku valgustusega. Olgu see näiteks see, et kui on seal ilmne aafrika katku tunnus, siis võib selles olla tahi loata. Aga oluline mõista oli see, mis muutus oli see, et me reaalselt kirjutasime sisse ajavahemiku ehk selle. Me andsime volituse keskkonnaametile ja ka tauditõrjekomisjonile konkreetselt kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise ajavahemik. Ka jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts toetab seisukohta, et kõik ei peagi määrama seadusega lihtsam on kui näiteks antud juhul keskkonnaamet kehtestab ajutised regulatsioonid. Üks tavapärane huvide kokkupõrge on olnud jahimeeste ja maaomanike vahel. Uued seadusemuudatused annavad maaomanikele mõnel juhul suurema tegutsemisvabaduse. Keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja. Me ei tahaks muuta jahikultuur antud olukorras, vaid me tahaks näha vahendid, mille kaudu oleks võimalik sigade aafrika katku ohjeldada ja me kõik üheselt saame aru, et kõige suurem ressurss, kes meil täna on sigade küttimise seisukohalt vaadatuna ongi Eesti jahimehed ja metsa ja lisab olukorras, kus on näha, et jahimehed kas ei taha või ei suuda mingis piirkonnas seda sigade arvukust alla viia siis on võimalik, et astuda samme ja selgelt laiendada siis nende õigusi maaomanikele ja ilmselgelt annab see ka Eesti jahimeeste seltsile võimaluse näidata. Et jahimehed peavad seda, jäi seadusega pandud kohustust täitma. Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts lisab omalt poolt Need seaload, mis antakse, need tuleks anda ikkagi maaomanikust, jahimehele ja sellises piirkonnas, kus on probleemid sigade suure arvukusega ja see sai ka täna niimoodi kokkuleppena sinna sisse kirjutatud. Viimasel ajal ei ole tulnud teateid katku levikust uutesse farmidesse. Siiski metsas levib ta edasi, ütleb Tõnis Korts. Täna on meil väga selge ülesanne riigi poolt püstitatud, et metssigade arvukus alla viia ja sellega me täna tegeleme ja katk loomulikult on siin mõnes piirkonnas selle selle töö juba ära teinud, et, et kindlasti on ka selliseid piirkondi, kus seda vajalik, kui arvu võib-olla täis ei küti, aga siis mitte sellepärast et me ei taha või ei saa, aga sellepärast, et katk on selle töö seal juba enne ära teinud, aga, aga noh, ka siin me teeme koostööd nüüd keskkonnaametiga, et see lõpptulemus oleks siis teada, et palju on katku surnud ja palju kütitud. Elisa tutvustas täna äriklientidele mõeldud uut pilvekontoriteenust. Kui palju Eestis ettevõtjad tegelikult oma andmeid võõrasse serverisse hoiule usaldavad, käis uurimas. Mari Rebane selgituseks kõigepealt reklaamijuttu, mis on pilvekontor, see tähendab, et Elisa pakub koos Microsofti tarkvaraga ettevõtjale teenust, kus kõik tema andmed on teenusepakkuja juures serverites ehk pilves, kuhu pääseb igal ajal igast nutiseadmest ligi. Elisa ärikliendiüksuse juht ja juhatuse liige Jüri Teemant selgitab. Kui võtta tavaline keskmine Eesti ettevõte, kus on 10 kuni 50 töötajat siis juba täna neid andmeid tegelikult hoitakse kuskil ettevõttele kuuluvas serveris, mis teadagi tähendab seda, et see äriühing peab teatava investeeringu tegema. Ja selle kaudu veel seda serverit füüsiliste parameetritega ehk temperatuur, hoiustamise turvalisus ja nii edasi elektrivarustus, jahutus ja nii edasi kõige sellega Kaaveldaga kaasnevat arvestama. Ja meie pilvekontor kolm, kuus viis on just mõeldud neile, kes neid investeeringuid teha ei taha ja tahavad operatiivse kulumudeliga toimetada. Eesti ettevõtjad on pilveteenuse kasutamisel aga ettevaatlikud. EMT Elioni ärikliendiüksuse direktor Tarmo Kärsna ütleb, et vaid kolmandik ärikliendibaasi tuludest tuleb IT-lahendustest mille sees on enamasti ka pilveteenus. Teisisõnu tähendab see seda, et enamik väikeettevõtjatest eelistab andmeid siiski enda juures serveris hoida ning Tarmo Kärsna selgitab, miks. Eelkõige harjumus. Mul on oma server, mul on oma tuttav poiss, kes diabeet teed ja kellele ma saan 24, seitse helistada selleks kui midagi häda on, et ta tuleb ja teeb selle asja korda. Pilve puhul on see Hummer. Kuhu ma pean helistama, kas mind aidatakse katsetada kaduma, kas keegi pääseb sinna ligi, et see on need on need põhiküsimus, et mida, mida me kohtume klientide juures. Kui me lähme oma teenust tutvustama? Ja ikkagi turvalisus oma paroolide ja muu turvavarustuse hoolikas hoidmine on elementaarne. Aga kuidas tagada, et mõni suur vend andmetes nuhkima ei pääse? Microsofti balti regiooni juht Rain Laane. Mina usun rahvusvahelistesse ettevõtetesse, et nad ei saa ajada äri või see turvalisus ei ole tagatud. Üht kinnitavad kõik pilveteenused on tulevik, tahame seda või mitte. Tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas soovitab enne ükskõik millise pilveteenuse pakkuja kasutamist uurida selle tausta. Valida sellest väga laias ampluaas, nüüd selline teenusepakkuja, kes päriselt pakub turvalist teenust, tuleb natuke teha taustatööd ja kontrolli. Kui see on tundmatu nimi, kes pakub midagi, mis on liiga hea, et tõsi olla siis võib olla ka see, et nad ei pööra nii palju tähelepanu teie turvalisusele. Aga suured nimed, kellel on suur vastutus oma klientide või siis riiklikes pakkujatest, kas või Eesti kodanikuportaalist saab hoida oma asju kasvõi, see tähendab seda, et neil on suurem vastutus sinuga lõpptarbija eest. Läänemaa mesinikud on hädas, tarusid rüüstama karuga. Möödunud nädalavahetusel lõhkus Mesikäpp Lääne-Nigula vallas seitse mesitaru Juhan Hepner LUGU. Pühapäeval oma mesilasi kontrollima läinud Märt viiki ootas halb üllatus. Veidra külas taluhoonest paarisaja meetri kaugusel asunud kolme taru kallal oli maiustamas käinud Karu. Mesikäpa tõttu kannatasid möödunud nädalavahetusel ka teised selle kandi mesinikud liigile kuuluvatest arvudest. Loetud kilomeetrid retke kaugusel asuva Niibi turbaraba serval hoidis oma mesilasi Haabelite pere. Nemad jäid ilma neljast tarust. Märt viik ei usu, et karude eest kaitseks isegi tarude ümber ehitatud aedik. Pigem oleks lahendus senisest suuremas küttimismahust. Ma arvan, et karu ei takista sellepärast, et tema ja tema haistmismeel on piisavalt hea, et betoonaia taha ei pane ju mesilasi. Kui palju see ühe taru eest see esialgse hinnangu järgi võib kahju olla? Ma usun, et kuskil 300 euro ringis võib see olla. Mesikäppade tembud on Läänemaal tähelepanu tõmmanud tänavu ka varem. Niibi raba lähedal lõhkus karu ühe taru, septembrikuus juunis jäi oma tarust ilma aga üks Martna valla mesinik. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Peep Männili sõnul on Läänemaal praegu kuni 30 karu ja nende arvukus on olnud tõusujoones juba ligi 10 aastat. Männil ütles, et kui võrrelda mõne teise Eesti paigaga, ei ole karude poolt tehtud kahjustuste probleem Läänemaal aga suur. Peep Männil. Ja kuskil viis protsenti kogu Eesti karude poolt nagu hävinud mesilasperedest on siis Läänemaal, nii et ei ole väga suur protsent. Praegu on Harjumaal kõige rohkem, et seal on umbes 10 korda rohkem peresid karude poolt hävinute kui siis Läänemaal ja. Praegu võib Läänemaal aastas küttida ühe karu. Peep Männil ütles, et see number võidakse siiski tulevikus üle vaadata. Me hindame, järgmisel kevadel võetakse kokku karu, karu, arvukus, andmed, loendusandmed. Kui palju on Läänemaal olnud ja plusskahjustused kõik ja kui see on suurenenud, et siis on tõenäoline, et järgmine aasta saab ikkagi rohkem küttida, varusid kalenemalt. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse kannatajale täiel määral, kuid inimese enda kanda jääb seaduses ette nähtud omavastutuse osa ehk 64 kuni 128 eurot kahjude kohta aastas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Tänavu saab soomlaste eepose Kalevala kirja panemisest 180 ja setode eepose Peko avaldamisest 20 aastat. Sel puhul räägitakse täna ja homme soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas epostest nende rolli muutumisest ajas ning tähtsusest rahva määratlemisel. Mirjam Nutov räägib lähemalt. Tänapäeval on enesemääratlus aina olulisem just väikerahvastele, nagu on seda näiteks soome-ugri hõimurahvad ning epased mängivad siinkohal olulist rolli edasi, räägib folklorist Andreas Kalkun. On selline 19. sajandi arusaam, et rahval peab olema ka rahvaeepos setode. Kahtlemata on rahvaid. Vastased Anne Vabarna loodud Peko on igati vääriline olema Kalevala Kalevipoja ja paljude teiste eposte kõrval, et ta on ühe kirjaoskamatu naise loodud laul, mis seal nagu imelisel kombel tekstiks saanud ja võimalik lugeda. Kui seto Deepase Anne Vabarna lauldud Peko avaldamisest saab tänavu 20 aastat, siis mari tee pas pandi kirja alles 10 aasta eest. Soome-ugri hõimurahvast eepos tember, tõlkija ja kirjanik Arvo Valtoni sõnul peakski eepose peegeldama just rahvuse vaimuajalugu ja olemust. Mina arvan, et ühel rahval on üks teos, siis mida ta tõstab esile, mis peaks edasi andma ka selle rahva vaimu ja hinge kui palju ta seda teeb, see on iseküsimus. Epaste päeva puhul avatakse täna Obinitsa kunstisaalis ka Aleksander Heintalu ehk Vigala Sassi kirjutatud eepose kuldmamma tekstidele Evar Riitsaar joonistatud piltide näitus, kuldmamma kadunud heintalu nägemus erinevatest eepastest, kus eestlase Kalevipoeg on pigem negatiivne kangelane, kelle käitumine igas mõttes ebaeetiline edasi räägib kunstnik Evar Riitsaar. Aga kaasaja kontekstis on ta tegelikult väga nagu oluline tähelepanud, aga praegu on ka seal väga keerulise haavati igasuguse hõimuks, suurte massidena liiguse ümber oma asualade kotustelt, et tegelikult peas väga märgutama just lugema erinevaid, eelkõige muidugi soome-ugri rahva eeposid ja vanu lugulaule, sest mõneti aulu kippus korduma ja võib-olla Kaiad mõnegi mõttetera, mis hävitas tänapäeval ka oma rahvast nagu alal hoita ja edesi kesta vastse põlvkonna, mõtlesin selle peale ja võib-olla püüdva uma tegemistes vältis, andsid esivanemate vanema põlvkonnad, et vigasid, sest ega igasuguse Laal yksinemine kippus vahepeal ka essima. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Merike Merilain, palun. Homset ilma mõjutab uus väike madalrõhuala, mis on kujunemas Norra merel. Ööpäeva jooksul liigub see valge mere suunas ja toob meilegi rohkem pilvi, võib-olla kohati ka veidike vihma. Saabuval ööl pilvisus tiheneb, kuid on olulise sajuta. Kohati võib tekkida udu. Puhub loode ja läänetuul viis kuni 11, hommikuks saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis, rannikul kuni pluss kaheksa. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vähest vihma. Tuul pöördub loodest põhja ja kirdesse ja tugevneb viie kuni 11, põhjarannikul puhanguti 15 meetrini sekundis ja sooja tuleb seitse kuni 11 kraadi. Sõna nüüd sporditoimetusele, kus ülevaate tänastest spordisündmustest teeb Ragnar Kaasik Eesti kiiruisutaja Saskia Alusalu parandas Kanadas treeningvõistlustel 1500 meetri distantsil enda nimel olnud Eesti rekordit. Uued rekordinumbrid on kaks, null 2,87, varasemat rekordit parandas ta 68 sajandikuga. Reedel sai ta 3000. meetris esikoha ajaga neli, 19,83. Alusalu nimel olev Eesti rekord on sellel distantsil neli-viisteist koma 41 2015. aasta vormel üks sarja maailmameistritiitel läks Lewis Hamiltonile Mercedese meeskonnast, see oli talle juba karjääri kolmandaks tiitliks. Võitis eile hilisõhtul Austini ringrajal toimunud USA GP-etappi oma lähimate rivaalide meeskonnakaaslase Nico Rosbergi ja Ferrari Sebastian Vetteli. Hamilton on kogunud 327 punkti, millega on kolm etappi enne hooaja lõppu konkurentidele püüdmatus. Kauguses järgnevad Vettel 251 ja Rosberg 247 silmaga. Konstruktorite karika arvestuses juhib juba varem tiitli taganud Mercedes. Hamiltoni sõnul muudab seekordse tiitli olulisemaks see eta, kordas enda lapsepõlveiidoli Ayrton senna saavutust. Varalahkunud brasiillane võitis samuti kolm MM-tiitlit. Georgia Cretu juhendatav Lubinny kuprumi meeskond, kus algaval hooajal mängivad ka Eesti võrkpallikoondislased Keith Pupart ja Robert Täht, osales enne sel nädalal algavaid Poola meistriliiga kohtumisi Šezness toimunud kontrollturniiril. Nelja meeskonna turniiril osalesid lisaks Lubinny klubile Velbelhathovi BG Eskra Belgia klubi maa sekkinoliiko ja türklaste. Istanbuli Galatasaray. Avamängus alistas Lubini meeskond Keit Pupart bar mängu toel belglased kolm. Üks, Pupart tõi mängu parimana 20 punkti ja jäi 13-ga plussi. Eesti koondise nurgaründaja arvele jäi koguni kaheksa blokipunkti. Robert Täht esimeses mängus platsil ei käinud. Turniiri teisel päeval mängis Cretu juhendatav meeskond türklastega. Ligemale kaks tundi väldanud ülimalt tasavägine kohtumine lõppes Galatasaray kolm. Üks võiduga. Lubinny parim oli seitsmeteistkümne punktiga, Simon roomach tõi Poola klubile 13 punkti. Pupart teises kohtumises väljakul ei käinud. Poola pluss liiga avavoorus Läheb rubiini meeskond reedel vastamisi Varssavi polütehnikumiga. Eelmisel hooajal tugevas Poola liigas debüteerinud Lubin lõpetas kevadel sarja seitsmenda kohaga. Aitäh sporditoimetusele praegu uudistest kõik ilusat õhtut ja kuulmiseni.