Siin Tallinn. Tere õhtust. Tere õhtust. Laupäeva õhtu tuli ka kolhoosikülla tuli nii nagu nädal nagu kaks või kolm nädalat tagasi. Tasahilju Järutu. Esmaspäevast sai äkki laupäev. Tared pühitakse hästi puhtaks ja üle lumiste niitude löövad vilkuma akende tuli silmad. Kevadhõngulised tuisus aga läigivad veel kaua saunade aurupilved. Ja selles on omamoodi traditsioonilist kordumatust. Alati vana, ent ikka. Imelik asi, aga laupäeval on alati kiire. Tehnikas jäetakse küll esmaspäeva ootama, kuid pudulojused ei taha sinu laupäevast midagi teada. Ja minutil on siis päris raskekaal. Tõepoolest, kaasaegne inimkond tarvitab minuti jooksul 29000 hektoliitrit mitmesuguseid jooke ja 4000 tonni toiduaineid. See aga tuleb põllumehe käest. Oli nii hea ja toida. Muidugi ei tohi siis unustada ei lüpsimasinaid ega sööda Kuke kanu, sigu ja veiseid. Ent ka kuked on tähtsad. Ning laupäevase minuti hind tõuseb veelgi. Usun, et olete päri selles kolhoosis või sovhoosis, kus minutist lugu peetakse, on saagid lähemate aastate ülesannete tasemel. Neid nimesid tunnevad kõik Jüriöö, Estonia, Vilde tulevik, Gagarini, üheksas mai ja nii edasi ja nii edasi. Ja ega vabariigi maarahvas tervikuna viimase viie aasta jooksul iga-aastase toodangu keskmise juurdekasvuga häbisse jää. Liha 18, piim kaheksa, munad 24 protsenti. Soliidne. Ometi on maal põllumehi poole vähem kui 1940. aastal ent toodangut tuleb üks kolmandik rohkem kui sõjaeelsel perioodil. Küllap on õpitud tehnika minutit hindama sest isegi telefonil peetakse praegu maal igas minutis 20 kõnet. Pole siis ime, kui viht ühe ja valge särk ning lips teise kaenla all lipatakse üle jänese jälgede läbi heliseva vaikuse. Alles pimeneva valguse ajal härmaehtes sauna poole. Mõistagi on saunal mitut sorti tähendusi. Mõni kardab, mõni ootab sauna ja saunapäeva, üks põgeneb saunast, teine ronib ise lavale. Kolmas ei tea, aga isegi on vihklemine hea või halb sest keegi pole talle seda ette öelnud. Seega on laupäeva õhtu ja nädala rassimised selja taga. Head leili. Sauna kuna ka see kaua all ja kui kant murrab soo, Joos Sistun. Ja. Neer laedab uurist AK ood nii enne. On Helm, Remm, me sauna vees kohust rõõmu ori tuiskab. Ja kui siin ei hakka siis ka ju. Ja nii. Aire. Rabee neurraelast. Uuri. Rapsi. Hektar. Kangetest meestest meil puudus ei tule. Selgitava sõnaga löövad täna kaasa Rapla rajooni jüriöö kolhoosi esimees, Nõukogude Liidu kommunistliku partei veebruari pleenumist, osa võtnu Harri Kuusemets, Harju rajooni tuleviku kolhoosi esimees Ants Anupõld, põlevkivi instituudi sektori juhataja Tiit Purre ja Vanemuise peanäitejuht Kaarel Ird. Peale nimetatute veel trobikond teisi asjamehi, kes aga saunapäeva kardavad. Pealegi kui mõned nendest on praegu teatris, peol või kontserdil, jäävad nad tänastest niuketest ja vastupidi, paitustest ja sopsudest ilma. Ent küllap teised räägivad. Missugust sauna teie armastate kõval eeliga või? Mina armastan parajale heliga ja paraja õllega. Lihtpeab olema, mis peab olema. Ja elu peab olema niisugune mees, mehed koos hoiab. Aga kui me räägime ikka ühest korralikust maa saunast siis ma kujutan ette, et need on seotud. See tähendab vist, see tähendab leil, see tähendab ka ja onu, kuidas neil, aga üldiselt nüüd on siis kas igal kolhoosil on oma saun oma õlu, oma viht? Meil on küll praegu veel nii, et meil ei ole kolhoosid oma sauna. Aga saunad meil on, see tähendab igal ühel või siis teatud hulga perede pääle. No ühiskolhoosi sauna ehitamine on üles tõstetud rahva poolt siin ja seal osakondades. Ja ma pean ütlema, et isegi juhatuse esimehe pääle saadeti kaebydivi, et ta hoolitseb vähe inimese ihuharimise eest hinge peale tungib peale, aga ihu pääle sõitmata sugugi. Ja me siiski nii kaugele pole veel jõudnud ja meil on täpselt sama viga, ei ole veel kolhoosi sauna ja võib-olla saame ta alles võtta plaani 65. aastal ehituse samuti külasaunad, kevadeks nii kambale koos ja küla korraldas, kütavad ja neid teevad, missugune peaks tulema nii ehtne ja korralik kolhoosi saun? Me siiamaani tunneme maa sauna ju palkehitusena, mina pean ütlema, et mina ei saa linnasaunas käimisel mingit mõnu. Juba kõik see sauna saun ise on midagi hoopis kauget minule kes ma kogu aeg olen elanud maal ja, ja kasutanud maa sauna ning peale selle veel see, et seal on rahvast, keda ma nägu ja nimepidi tunne. Ja see on üks suur puudus saunas ja saunaseltskond peab ennast, peab üks, 11 nägupidi pidi tundma, siis on, kes on, kes siis lähevad, siis teab, kes on kes, siis lähevad jutud valla ja ja siis käimiseks mõnu, väga raske on vahet teha direktori ja mõne teise ameti linna vahel. Ja seal võivad need juttudki üpris tagurpidi käima hakata. Tõrje koorub sealt välja, kus isegi ei oskaks ja see on õige. Sellepärast mulle meeldibki maa, saunad seal siin maal, Tapa esim kolhoosi esimees ja me läheme koos saunakarjamehega ja kõigi teistega. Ja sellepärast mul on niisugune demokraatia meeldib, sellepärast ka jutud on siis elulised ja huvitavad jutud on kodused. Ja üks kord nädalas südamest südamesse rääkida. Ega see polegi vist palju? Jah, seda, seda on isegi vaja, sellepärast et ega igapäevane elu ikka külas ja maal on, on niisugune, et ega ega seda jutuajamise aega seda nii palju ei olegi. Kui talvel veel on aga talvel inimesteni, kui jälle on külmad ilmad ja ja nii edasi, see suhtlemine, liikumine ka aeglasem. Ja suvel on jälle kiire, üks kiiruse ajab teist taga ja millest sa seda juttu ajad? Saunas siis on juba teine teine asi. Nii, ja missugune siis peaks olema tuleviku kolhoosi saun? Meie kolhoosi saun peaks olema palkehitus seda ja see on meil meil ikka lähemate aastate plaanis, ainuke mure on selles, et ei ole vastavat sauna projekti, mis maale sobiks, selle 2000 rubla oma projektiga ehitada läheb raskeks, nii et siin on üks takistus, mis jääb etc? Siin on need takistus, on palju, kui läheme projektide juurde, saunast rääkimata, kõik teised hooned samuti, aga mina arvan, et Me ehitame mõne vana küüni kapitaalremondi korras ümber ja taime niisuguse sauna, millest, millest projekteerimisinstituut võib ka mõnu tunda. Sauneb otsidega. Nii et sama küsimus on teatud mõttes projektita lahendatav. Kuid ja praeguses me põrkame kokku teravalt ühe küsimusega, mis puudutab projekte ja projekteerijaid. Sõnnikut on ja seda saab olema lähematel aastatel ja et ta jõuaks odavalt põllu pääle. Selleks peab olema. Me peame üles ehitama iga lauda juurde vastava sõnnikuhoidla kus rasketehnikaga võiks liikuda, see tähendab, ta peab olema kindla põhjaga, kas siis munakividest või betoonist valatud või nii edasi salusega ja nii edasi. Kuid siin on kost niisugune ees, et see hoidla peab asuma sadameetert vähemalt 100 meetrilt laudast. Kaugel. Me mina ei tea, kas need prioriteedid on ja sellepärast selle maa pidanud vajalikuks, et et vastasel korral see pastamis siiamaani sõnnikut. Kujutased hakkab lauta tagasi voolama, kui ta lähemale on. Et selle pärast, kuid see on omamoodi pähkel. Sest siin on Kui hakkad lähemalt tegema, kes selle pähkli võiks katki hammustada, et näiteks lihtsalt see hoidla ligemale ehitada või kuidas te arvate, kas juhtub, juhtub midagi hirmsat, kui see hoidla ei ole mitte 100 meetrit eemal. Aga näiteks meieri meie tegimegi ligemale 10 meedetavad otsast nuia ja aga mühakas juhtus aga, aga väga tore, hoidla tuli välja ja sõnnikut läheb palju põllu peale ja praktiliselt käisid vaatamas, aga ütlesid, et see ei tohi, ei tohi mitu hoidla nime kanda, vaid ta peab olema ümberlaadimise plats siseadviseerivad ära. Tegelikult oligi sellepärast niikuinii lähete sealt põllule. Nojah, sellepärast mina arvan, et see on nagunii kangesti koguda selle jaoks seda nii kangesti ja, ja kaua hakata hoidma. Seda, seda vist ei ole vaja. Ja sellepärast tuleks kas siis nimi ära muuta, see hoidla hoidla nimetada siis ümberlaadimise platsiks või siis kost ära muuta. Kaks võimalust on kolmandad, ei ole tõsine see, et kõik seadusega kunstid on loodud selleks, et kergem ja mugavam oleks tööd teha ja elada. Aga kui neid jalgu jäävad, siis midagi peab muutuma sulle midagi muutuma, siin võib-olla kõige õigem kõik need seadusetegijad peaks ennem paar aastat ise töötama farmides, siis näeksid, nad oleks kursis eluga. Ja siin mul meenub pleenumil seltsimees Hruštšovi poolt öeldud nii tabav märkus, et vaata, et isa on teaduslik töötaja, teaduste doktor ema on teaduste kandidaat, aga lapsest peab saama ka kindlasti teaduslik töötaja ja siis tema teeb kah Linnes oma põllumajanduslik ala, teadusliku töö, ilma et ta ise maale on saanud. See oli. Ma leidsin päris õieti. Nii mehed kui hoog on sees, siis laseme aga edasi. Laudasiseseid töid kompleksselt mehhaniseerida, see tähendab missugust taid loomade söötmist ja see on ikka väljavedu, need on kaks peamist tööd, mis tulemas, on vaja kompleksset mehhaniseerida, aga ta masinatega teemad või veel rohkem, ma ütleksin, tuleb hakata seal maximum elektrit kasutama nagu seltsimees Käbin märkis viimasel pleenumil, et meil põllumajanduskardetaksegi vähel elektrit suhteliselt ja kardetakse ka. Ja just selles lõigus on võimalik elektrit, et 100 protsendiliselt viia elektriajalise töö, sest elektronlaudas olemas lüps toimub elektriga. No siis need tööd samuti, kuid projektid on niisugust, võtame näiteks neljarealise lauda. Seal mis on projekteeritud sõnniku väljavedu crap transportööriga. Kuid seletada, et ta on sellest, tõid projektis, peab, teil on kõik käsitsi me teame, et kraad transporditransportööri ei tööta siis praktiliselt, kui nad välja puhas käsitöö ja niisugune töö teise hobusega käsitluses pukse, pole ette nähtud selleks ka sisse. Selgelt välja. Kes peaks just olema see mees, kelle käest me kas või praegugi võime küsida sedasama, millest siin juttu oli? Mina arvan, et Medeline projektid tõesti põllumajandusprojektilt, mida tema direktorilt tuleks kõigepealt aru pärida, miks sellepärast et neil tema projekte tema paneb veto. Sauna kutsuda ja ja, ja, ja korraliku just kolhoosi maa sauna kutsuda. Jaa jaa. Ja hästi kuum, olgu siis lava korralik vihklemine ja siis tõsised jutud maha rääkida. Teie nägudest on praegu näha, et mõni mees astub veel kuumale kerisele. Nii pealegi kui ninatubakas labidad, pestad, siis välja ei tule ja kui ta jääb sisse, seal hulbib ära ei vii. Tuul ei vii ära, ta ei tule ära, sealt küljest kas või nutta ja ta nii klerid ja nii kinni. Ja muidugi, kui on hea tuul, kõva tuulega 10 palli on, siis, siis saab temaga õiendada ega ilma masinata. Aga kus sa seda tuult alade nisust saad? Nii et selles mõttes ja see on fosforväetis. Võtame teise väetise, see on kainelt ja Silvi neid kuskilt kaugelt kaugelt soligamskist ja kas ta tuleb seal tuhandete kilomeetrite tagast. Me teame tema väärtust, et pikaajalistel kultuurniitudel võib teda kasutada pikaldase mõjuga ja väikese efektiivsusega ja ja nii kui me need tonnid kokku arvama, siis saame tonnised üsna soliidse arvu. Ikka 400 ja 500 tonni aastas, aga mina arvan, et enne, kui meil väetiste osas tunda saame, et suur keemia tuleb enne, me saame herbitsiidide näol suurt abi. Kui me vaatame, miks nii madalad saagid ikka on siin-seal, siis umbrohi on see, mis tapab. Kui suvel sõidame mööda vabariiki ja vaatame siis põllumehe pilguga põldu siis näeme, et umbrohi on see, mis võtab meilt suure osa saaki ära. Sellepärast keemiat me ootame, ootame suurt praktilist abi ja, ja kindlasti saab. Küllap saab suurtele saakidele tulemas garantiiga Kohtla-Järvelt. Põlevkivi instituudi sektori juhataja Tiit Purre ütleb, et fenoole tundsid juba meie vanavanaisadki, kuid põllumehe leksikoni kantakse nad täpsemalt alles nüüd. Ja tõsi küll, põlevkivi fenoolide uurimisega on juba ammust aega tegeldud nii meie vabariigis kui ka väljaspool. Aga siiani ei ole põlevkivifenoole veel suures kogustes hakatud tootma ja seda just seepärast. Põlevkivifenoolid on väga keeruka koosseisuga ja raske on eraldada selliseid fenoole, mis sobiksid ühe või teise vajaliku produkti sünteesiks. Nüüd siiski seoses sellega, et tänavu lasti käiku Kohtla-Järve Lenini-nimelises põlevkivi töötlemise kombinaadis. Õlide ümbertöötlemise tsehh on ette näha seal juba põlevkivi fenoolide tööstuslikku tootmist. Mis puutub põllumajandusse, siis on huvitav märkida seda, et kergem osa põlevkivi fenoolide st on sobivad umbrohutõrjevahendite tootmiseks. Näiteks on kergematest põlevkivi fenoolidest võimalik toota Niltrafeeni ehk preparaati 125 mis, tõsi küll, juba ammu on leidnud kasutust põllumajanduses, kuid põlevkivi fenoolidest hakatakse tootma seda preparaati esmakordselt. Kui tuua selline kujukas võrdlus võiks öelda, et ühest raudteed sisternist mahutavusega 50 tonni. Sellise tsisterni täiest õlist. Fenoolide eraldumise korral on meil võimalik saada toorainet umbes ühe tonni trafeni tootmiseks. Ühe tonni nitrafeniga aga on võimalik hävitada umbrohtusid kuni 100-l hektaril teraviljapõllul. Ja see annab sadu ning tuhandeid lisatöökäsi. Nitrafen tähendab igale kahele teraviljatsentrile kolmandat lisaks. Rahvatarkus õpetab, et räägi, tuleb valmis teha suvel, vanker, talvel. Nitro Feini kannuga umbes sama. Kohtla-Järve teadlased annavad lähteaine tootele üle sel sügisel et tuleval aastal see kõvast Kukrusel pärit umbrohtude hirm annaks juba esimese säraka vägevat keemilist leili. Millal teil siis esimees kuusemets oli partei keskkomitee veebruari pleenumil kõige mõnusam olla? Häälehe Tõnurist, see kõned muidugi. Tõnuristi kõne üldiselt võib-olla sellepärast, et ta oli nii oma oma, ütleme, vabariigi esindaja tundus meile kõige paremine ja peale kõnevaheajal siis Tõnuristi naabrivabariigimehed tulid õnnitlema. Kuna head näitajad olid, siis temal oli hea rääkida, mida meie oleme juba saavutanud. Paljudel meestel muidugi oli, mida nad lubasid, ei olnud veel rääkida, olemasolevas, see oli muidugi suur pluss. Pensioniküsimus on tekitanud, et väga palju kõneainet ja ta nüüd on leidnud lahenduse, ta annab inimestele hoopis teise elu perspektiivi maal. Sellel ei ole mitte üksipäini materiaalne tähendus, vaid sellel on suur moraalne tähendus ja selle üle rõõmustab maarahvas tõsiselt selle küsimusega sellel pleenumil aastad väga tõsine samm. Nii et ole ainult mees ja võta kolhoosidest osa. Ja küllap see pani mõnegi, kes on kõrvale viilinud teest ja nii tagasihoidlikult oma kohustusi kolhoosi vastu täitnud, praegu kukalt sügama, sellepärast et tööraamat jääb kaunis kesiseks. Muidugi sellegagi pensionisumma. Siin mul tuleb meelde, meil käib rahvast, noored käivad meil õhtu maanoorte koolis, õpivad edasi päris hullult palju et omandada keskharidust, kes seni ei ole sõna saanud, siin tuleb mul üks väga huvitav juhus, et see oli vist 50 neljandal-viiendal aastal, nii et oligi, umbes 10 aastat tagasi sõitsin rongis ja siis kaks vanamutikest istusid minu vastas pingil. Ja siis teine rääkis, et teistel pidi tütar mehele minema, ütles, et issand, kas mina annan oma tütre Regolhoosnikule naiseks, et on keskharidusega, kas ma selleks andsin talle keskhariduseta lõpulhoosnikule naisega kolhoosi. Siis ma muigasin ja mõtlesin, et ei tea, kui kaua siis tema oma keskharidusega mõtleb, kui siis nii kõrgel lennata. Ja need ongi aeg, kus iga kolhoosnikul tuleb keskharidusse ja ei ole enam veel ei ole enam meil siis nii nagu oli ta võib-olla 30 aastat tagasi, Ad, oi, seal on keskharidus, selle ees toob juba müts maha võtta. Ja mul oli kolhoosis algasvatele hädas karjaste saamisega karjalapsel või või karjamehel või karjakul. Seal tuleb osata ju tänapäeval nii tehnikat kui ka elektriasjandust näiteks on ju olemas elektri karjatada küll iseenesest oma töö teevad, aga ühe mehe hoole all peaks ikkagi olema üks, üks selline peab ikka silma peal hoidma ja ja see aeg on möödas, kus öeldi, et noh, õppida ta ei viitsi ja pea ei võta, et kõlbab ainult põllutööle. Oli kunagi niisugune kõnekäänd, see on oma pale, muutum. Töölise seisus. Põllumajandus lakkab varsti olemast, sest näiteks praegus juba. Me tootsime 650 tonni teravilja. Möödunud aastal koristas on 300 hektarit ja kogu selle töö juures me kasutasime ainult 160 hobupäeva. Kui hobupäev, siis peab inimene olema juures, seal. See juba näitab, et et me peaaegu ei vaja enam hobust. Teised põhikultuurid, kartul, revolkultuurid, tarvis veel kompleksselt mehhaniseerida ja ongi, ongi käsitööline. Kadunud, pole teda enam vaja, selle õppige tehnikat tundma. Ja igal aastal osa hobuse andis hobusemehi juba praegu sõidavad traktoritega meil ja kvalifitseeruvad ümber. Ja sellepärast pole ime, et päevatasu tõuseb aastast aastasse kolhoosides sest inimeste kvalifikatsioon kad tõuseb. Kolhoosiküla ime on ju viimase viie aasta jooksul vähemalt väga palju muutunud. Majanduslik tõus kolhoosidel juba kolhoosid ise hädad ehitama-kujundama välja, sellega muidugi ka inimesed ja kui vaadata kolhoosi tulude jaotust siis ma võin oma kolhoosist niisuguse võrdluse tuua, et 10 aastat tagasi siis kui meil oli nii puhas naturaalmajandus, alles siis me suutsime jagamatu fonde eraldada ainult 16000 rubla. Meie tulu oli sel ajal 91000 rubla. Väga väikse osa möödunud aastal meie eraldasime 126000 rubla, see on juba 29 protsenti sissetulekust. See on juba varsti ligi kolmandik siis ja seal, kus on võimalik panna panna siis tootmise laiendamiseks, aga see on ühe aasta kohta, aga aastad aasta järgneb teisele ja võtke siis vaadata viie aasta pärast 10 aasta pärast. No mis siis eme on, kui me ehitame korraliku klubi või siis muud, sest me ei tohi unustada, et meil põhilised majandushooned on juba ehitatud, meil ei ole enam lehmad väikestes talulautades laiali pillanud, juba suured sigalat ehitatud ja töökojad ja kuivatused ja aidad ja ja nüüd need aasad, mis nüüd tulevad, need annavad iga aasta suure võimaluse just Nende hoonete peale mõelda. Ja, ja kui kunagi mingi kolhoos ehitas näiteks kivi sauna, siis oli suur luksus, siis me ütleme, et kui kolhoos ehitab palksauna siis see on luksus ja sellepärast, et puit peavad meil olema väga defitsiitne. Meiega loos asub Tallinna rohelise vööndi piirkonnas, meil on ta täiesti defitsiitne, sest me ei tohi pajuvitsa kesa kraavi pealt raiuda ilma Raidi peleta. Aga seltsimees kuusemets on seal järve kandi metsade puhul ja ma usun, et ta müüb meile needsamad Missugused on jüriöö kolhoosimaade saladused? Näiteks teie saite ju pleenumil kiita? Kes on seal midagi niisugust, mida mida teistele nii-öelda ei tohi või? Ja ega teda rääkide veis hakkas järgi tegema jäävate pärast jääd maha enam kiita. Lähevad mööda öelda, sellepärast et maad on meil kehvemad ei ole kuulnud, et Harjumaal oleks olnud kunagi head maadike, vanasti kiideti Mulgimaad aga nüüd mingipärast, mulgid on väga tagasihoidlikuks jäänud. Ei tea, mis viga seal. Aga mis on nüüd kõige suurem saladus? No nii palju, ma võin öelda, need on inimeste kuldsed käed, kuidas on osatud need käed tööle panna, siin ma mõtlen esmajärjekorras brigadiri, agronoomina, kõike, kolhoos, organisatsioon, organisatsioon ja sõnaga. Jaa, jaa, aga üks asi, seltsimees kuusemetsa ikka veel juurde ikka süvatehnika. Ei tehnika ega mehel käes ei ole tehnika, sõidame ikka see uus vihmahoog vihma, mida me ei plaani. Ja mina käisin just sõitsin jaanilaupäeval Kehtna kaudu, sõitsin Võrtsjärve tippu välja. Ja kuusemetsarahvas sai nisujahu. No eks see plaaniosakonnaga läbi saada, kuidas nemad sama jaotise teevad sele. Ja mina meil meie kolhoosis naljamehed räägivad, peab laua kirikus käima siis pidi saama õigel ajal. No meil kirikuõpetaja elab naabri kolhoosis, me seal siis aptermade fookuse. Kirikud ei ole, me ei käi ka ja sellepärast, kui põud tuleb, siis annab meile tunda. Kuidas selle uskumisega üldse on, siis ma ei tea, meil on ta küll läinud nii hullusti, et kirikuskäijaid ei ole, oli aeg, umbes 10 aastat tagasi, kus võis öelda täiest, et leerilapsi oli Jüri päris palju. Aga nüüd, kui nii, et juba kolm aastat ei ole ühtegi leerilast kirik saanud omale meie kolhoosist. Küll aga on saanud noori suvepäeval. Eks aeg õpetaja kõige paremini. Aeg õpetab, kõige paremini, igavesti ei õpeta, meil on üks vanatüdruk, Maali on ta kolhoosi abistamise kassa pääl, kuid tema käib ikka veel erilapse vaatamisega aastasest arvetega. Ega meil ei ole kõik lootused kadunud. Aga nii nagu mõnigi koolijüts ja teiseks aastaks samasse klassi, nii võib juhtuda ka mõne inimesega elus. Ta on korduvalt öeldud, et kolhoos on kommunismi kool. Maarahvale see kasv avaldub kõige paremini kolhoosi juhatuse ja üldkoosolekutel, kus inimeste arutavat nende Nakoloodi elu küsimusi, olgu ta siis tootmisküsimus või käesoleva aasta plaani küsimus või perspektiivplaani küsimus või, või mistahes küsimus. On juba näha, et vaadatakse kolhoosi peale kui ühise ettevõtte pääle, eks see ole ka ise kasvanud selle 10 aasta jooksul käia oli ise ka kasvama ega ei mõtle enam niimoodi või 10 aastat tagasi, kui ma läksin kolhoosi esimeheks, siis ma kujutasin seda tööd täiesti teisiti ette, oli omal ajal aeg, kus vaadati kehvik vaatas rikka peale kui suure ja targa ja võimsa inimese peale ja tõmbas tema ees küüru, siis on neid kujunenud nii et vaadatakse uhkuse ja auga nende eesrindlikud tublide tööinimeste peale. Ja neid mahajääjaid ja aanitsejaid, joodikuid, kes ainult saamamehed nende peale vaadatakse põlglikult neid pilgatakse. Nüüd aga kütkem, saun, sauna, Carti. Kibuteele keelaks tehtut keela. Telemeetria ja selleri õitlejatele tead terve öömaja kus lõi sauna auru täisti. Kas esimees on saunast jääd? Rahvas poe juures ütles, tead, et esimesel sealhulgas käes kaugeltki raames on siis, et laupäeva õhtul esimees tarvis. Portfell ka kaasas, järsku mõni volinik oleligia? Tead, mina olen kaste, nahkade varumise ja vedamise kontorid. Teated oleks nagu kuulnud, jah. Neid nahavedajad. Tead, mina olen. Ja, ega ei ole kuulnud kontori direktori nime, jürisiid, rikk, tor ise. Öelda mina ise ei ole direktor, tead, mina olen direktor, siidi well. Helvisiitjad. Mina olen. Mina olen varustaja, tead, vend on direktor Jüri hiitjad. Direktorist vend ja levi ja tead, aga miks ta siis lavale tule, saab Kont pehmeks ja saame JOKK aetud. Aga portfell? Suur kuumus võtab ehk mõne tärni vähemaks ja teeb sidruni pehmeks. Mul ju keemia kaasas, kõik, mis meeste äri juurde kuulub. Elu, mis nad ka ERMi kohta ütlevad, aga asju ajada oskab, jääb meil asutuses kõik teavad midagi vaja. Siidivend toob ka maa alt välja. Tead, ma istun siia alumise astme peale, eks siingi ole kalgust küllalt pead. Lase vesiseks käopoisid, tead olgu peale, ehk pärastpoole. Mis siis asiooniga eirammilaselgi? Kuidas see oligi? Hävitage Colorado mardikad, fraas. Aga asume kohe asja juurde, tead lagutesse, kui sööma palutide varuvusija vedamise kontorivolinik, tead meil nüüd küll nahka varudega vedada ei ole. Kui meil endil just nahk üle kõrvade. Ärimehe moodi mees, mine sa tea. Erby siid, oskab. Kuidas oleks Aredega peredes? Vaata, naistepäev on tulemas ja asutusele läheks mõned õed vaja, tead nii eraviisiliselt head tükki, 10 tead, et naised on suur jõud ja meel nisuke laudadega pidu ja elu, kelle kaupa. Ega ma siis Uubridele tead tulva, see mu vana semu tead, juhatasid siit kolhoosilon, Alered silmad tilguvad rasva, tead. Kuid pühade eelneid turule tead põikaks asutuse sissejääde. Käsiraha oleks kohe tead, käsi ikka käki ja kaks kätt nägu, tead, ega direktor siidivend ei ole järsku eksinud. Meie kolhoosis ei ole küll ühtki loo, kui nüüd väljast pole sisseveetud vioola teod õlut innuga on nii, et käsi kätt terves barjuks Kraugahjad. Ah, et Colorado mardikate? Öövaht ütles turul, vaat ei tea, selge sõna- kulutused, kolhoos, tõuka on puru, suurem kolde, tead. Silmad jooksevad. Siis külame, sa näikse veel tõuka kolhoosi, enam ei olegi. Ühinesime ja nüüd on meil üks kolhoos, põllumees ja kõik. Kodus tere õhtust, head. Ega te ei lähe selle kurgi pistsin, tean, peale peale istusid teade. Lo jah, et ma siis kaugenel mere suunas tead. Kelleeli iili vend jaotas aula ära. Vaba olevalaga, Praato saurusel sinu noorpõlves neid veel ikka Alive, mis sina noormeeste jätkas, vigadest see pole. See pole ju õiget sigane eludki. Nüüd kasvatatakse aina peekonit, aga kus vanasti kurrat Kallo 15 puuda ei peetudki seaks? 15 puuded ja see on oma 250. Pidi ikka nuga olema, mis pekki kihist läbi käis? Egas jõukesi saanud muidu hingelt ära võtta, kui tuli kari mehi kogu ajale talgud teha mõõdet, eks minu isa olnud ükskord niisuguse paarikümne puuda, sega ta. Elasime siis kollengal. Isa oli seal sepaga, mina olin siis poisike, mäletan nii selgesti. Isa oli rukis ja saba oli nälja. Ära sina rokaabisega vanemate inimeste jutu vahele. Sinusuguste jaoks on tehtud sihukesed plakatit, nagu meie kontori seinal on. Tead küll, see piimaämbri ja all on kiri. Lask. Tema lüüakse seal haamriga pähe, sygajev uimaseks, alles siis võetakse hingelt ära. Ei ole seda hirmsat kisa ega rabelemist, kõik käib kergelt ja vaikselt nagu siit ka koos. Ajame asja kahekesi. Taadile, kes see jutt meeldima. Ühel päeval tõi ta sepikojast 20 naelase pika varrega peale löömise haamri ja ronis asulgu. Kogu pere vaatas pealt siga matšides parajasti külagala. Ta keerutas haamrid üle pea ja virutas jää otsa ette, nii et nätsates sigadest kärsatoidust välja ja vaatas taadile imeliku näoga. Just nagu oleks öelda tahtnud, et segasöömise ajal. Taetaga imestas veel rohkem kui siga. Siis aga virutas veel, kord viitsi ka, vaatas, et asi õlvistasine, ütles. Siis taadilaces äkki kiire Ermsa lörinaga kargas siga taadile kallale ja haaraski Padiga selle saapa kontsa hambusse. Kuidagi sai ta üle aia kalpsata, sigaga seisis keset sulgu nagu sõjaelevant taadi seal saabašuus. Ta jalge all sõnnikus, lammas, sõjasaak, 20 naelane sepa möll. Taadil ei olnud aega seda kaasa. Nõiasiga jäigi hingelt Zabeli hingelt võtmisest, räägid saabas ja sepahaamer vedelesid mitu päeva sulus. Siga oli nii tige, et ükski ei julgenud sulgu ronida, neid ära tooma. Kui ükskord need kätte saadi, siis tuli saabas minema visata, siga oli selle mozzalgaks näri. Ja ega siis see ka nii rumal ei ole, kui arvata, et see ei ole küll toru, saab koeraga. Mõni aasta tagasi veeti soodaga sovhoosi siku lihakombinaati. Noojane tee peal hüppas üks iga üle autoääre ja kadus metsamets ja, ja sest ajast peale pole teda enam keegi läinud. Võib-olla elab praegugi metso, ehkki nii neid metsiku saadaksegi metssigadest. No eks seal meerpalu kandis oli neid päriskarjade kaupa söövad põllud ja ma olen kordselt läbi sõitnud igal pool põldudel hirmutised põõsa. Just kõige rohkem meeldib meile kartuli pälveeaa, kartulite peale on nad maju. Seal pandi ka ühes kolhoosis, kevadel kartuliseeme mulda. Hommikul oli aga pool põldu üles tuunitud ja seeme ära söödud. Mehed arutasid miski, jäta võit põldseemnel tõmmata. Üks mees teadis, et metssiga valges põllul ei tules. Looja otsustati siis põld uuesti seemendada. Aga keset põldu kandi poiss püsti. Lähedal asuvast trafost toodi traadid ja posti otsas. Kui südamega magama aga järgmisel hommikul elektrit ei ole, minnakse vaatama. Metssead olid kõigepealt lambipostimaa seest välja tuhninud. No ja see kukkus muidugi õmbleja ja trahvus, tekkis lühis, vaat kogu Volhoos jäi pimedasse. Ja, ja muidugi sigadel oli nüüd ja mütata. Üle kahe hektari oli seemnest puhtaks tehtud. Ööd. Jah, kollektiiv, see on suur jõmm ütles loodrist kolhoosnik oma aiamaal töö lõpul kartuli nopijateleviina pakkudes. Kes Molday külla, see kõrt ei murra, ütles ametiühingukomitee esimees 15. augustil, kui sovhoosi seinalehest luges artiklite esimene Nüüd saab meiegi kolhoosi jalad alla ootama, ainult ära need väetisevagunit ütles maha jäänud majandi agronoom ja keeras teist külge. Niisugune tunne on ointides, nagu oleksin ekskavaatori alla jäänud, ütles brigadir, keda üldkoosolekul naised kritiseerima. Olevik aval lauda ehitaja ütles tigu oma pisut aeglasem elukaaslasele. Hea nali maksab rohkem kui paar saapaid ja nina täis nohu ütles farmi juhataja loomaarstile, kui see libedalt Bordelt karjalauda ümber laiuvasse virtsajärve kukkus. Oleks nüüd ainult rohelist rohtu ja jalatsite küll teeks vägevad karjakoplis, ütles zootehnik talvel, kui karja piimatoodang langema. Meie näidissovhoosis viidi läbi praktiline õppus orgaanilise väetisetootmises kirjutas maa kirja saatja rajooni lehele. Nüüd on siitkandist ja sealtkandist siit ja sealtpoolt asju vaagitud ja üksikud paharetid nüpeldada saanud. Kui keegi ennast ära tundis, siis meile sellest teatada pole tarvis. Jäägu see pealegi seekord saladuseks ka küsimusega, kust te teada saite? Võite ennast reeta, kes teie pärast sauna teist korda kütma hakkab. Aga see oli nii, muuseas. Tõsi on see, et nahk läheb soojaks ka teatrilaval, saunast rääkimata. Mõnikord päris higiseks veel siis, kui tahad nii sauna kui teatri pääseda, sest linnamehel tuleb paraku nende kahe vahel valida. Maarahva minu arvates vist peaks isegi lihtsam olema, kütavad oma sauna, millal tahavad, visatakse kerisele need särtsuautode alla ja näed, ongi reasin Teil Vanemuise ees nagu pääsukesed telefoni traadil kõik teatris, linnainimesed vaadaku pealt, pühkige suu puhtaks. Ja selles osas on tõesti toimunud meie maal üks omamoodi huvitav oli. Mina mäletan veel oma noorepõlveaegu, siis oli see asi vastupidine. Laupäeva õhtul maal ei toimunud ühtegi Peedu seltsimajas ja ka teatrietendus laupäeval ei olnud mõtet teha, kuna see oli enam-vähem garanteeritud tühja. Laupäeval oli niisugune pühalik jaa jaa, pidulik ja tähtis saunas käimise päev alles hiljem öö peale siis nii peale sauna siis noored inimesed Hakrey liigute liigutama ja no siis algusest peale see vaiksel viisil. Nonii, nagu Miku märgis seal on loetud üles nihvlil käimise konsikul ja võpsik oli ta Ehal vist kõige levidel. Muuseas, selle käimise koha pealt on meil läinud käibele niisugused kujutlused, millega või tahaks suudagi nõus. Näiteks kujutatakse ette, et see on mingisugune niisugune loo ulaelu või tont teab, mis Albajumis seal tegelikult see on, oli hoopiski midagi muud. Ta oli palju puhtam, palju lüürilise minu arvates sellest on suurepäraselt kirjutanud August Kitzberg oma tuuletallaja jood seda kohta ma soovitaks kõigil noortel inimestel lugeda ükskord raamatust veel läbivat veel kord läbi võt, eks ta ole osa nooruse romantika ja oli ja ta oli, ta oli ju ka sellest, et tegelikult ei olnud ju inimestel kuskile minna ja nüüd võimalusel pagana vähe üldse midagi selle vaba ajaga peale hakata. Nüüd aga on see väga muutunud. Pidudel ja laupäeval õhtul sõidetakse rahulikult teatrisse etendust vaatama massiliselt koema. Üldse ju maa, mina mäletan veel niisugust asja aega, kus inimese kohta, kui öeldi, et maalt see tähendas midagi niisugust villast ja oran halvu kodukootud ja maakas oli ju päris sõimusõna. Ei tead tegelaseks nooremate inimeste hulgas. Aga millest see tuleb, see tuleb kindlasti sellest. Vaat siin on jällegi üks nendest suurtest muudatustest, mis veel elus on toimunud. Kuid mida me märka lihtsalt sellepärast, et me nagu me märka, maakera tiirleb, no siis me oleme esimese teise selle liikumise sees. Mäletan veel oma noorepõlves, kui terna vahe oli maainimese ja linnuriietuse vahel, nüüd aga enam niisugust asja ei oska nagu kujutleda. Võib-olla vastu ühe koha peal ei ole maa veel jõudnud. Lõlgus linnas on puhtalt Maali tuli veel välja. Et tuleb äkki Pole seal märgatavalt vähem ka maaelu sutikene tõsisemas maatöö on tõsisema inimene, ehk on ise ka tõsi, tõsisemika nuia. Teine asi võib olla ka sellest, et vaata ka keegi, kes kergevad elu tahab mind maalile trügib kerge võlud lahti lõbus olek, tava tik muidugi mõelnud rääkinud siinsest välisest muutusi, muutusi väline ei ole siin kasiinos sisu ja vorm kooskõlas ja hoopis tähtsam, sügavam ja printsipiaalsuse mon, see sisuline näitus, mis on toimunud maainimestes näiteks võõraste teater, valides mao jaoks repertuaari, siis reeglina otsite ikka nihust kergema, kergemad ja lihtsamad ja, ja maaniumidav. Naljakas see nii nagu pressikõne veel kohe ei pea olema niisugune praktiline elutõde. Nüüd aga, kui ma vaatan näiteks kas või meie teatri külastavust maal, siis tuleb välja, mis asja, et maal kõige külastatavam näidendid on olnud. Leo Me oleme seda mänginud üle 100 korra, sellest kuus 70 korda päris nii maal lihastaga minna nalja otsima. Juba lolla mingid ja, ja veel teine asi sama protsessina statsionaaris. Juba kolmas neljas aasta maht külastatakse peedervalt süstemaatiliselt, ook. Näiteks näkineiu külastajate arvust on üle kolmandiku maa. Kätt. Ma vaatasin kas või tänagi lõin lahti meie külastajate registreerimise sõbrannalt vaatan näkineid on mängitud kiilu nimelisest kolhoosist 30 inimest, Valga Rajooni üks meelenimelisest kolhoosist 50 inimest, Luunja sovhoosist 25 inimest ühele, ühele, ühele töötlusel, see on üks niisugune selge näide sellest kultuurirevolutsioonist, mis Webal doi. Ma arvan, et siin on jällegi tegemist sellega, et maa ja linna vahelise vastuolu kaob. Juba on täiel hool käimas ja meie veel oma tihti oma teoreetilistesse arvutustes ei jõua praktikale järgi, praktikas on see asi palju kaugemal juba edasi läinud ja see on ka loomulik. Sellepärast et me räägime keemiast. Ma Me nägime mehhaniseerimisest maal Arcinova kloonitud inimest. Ja, ja ma laudva ka muutunud ela päeval hoopis millegiks muuks kui see oli meie loor põlvel. Kui kord jälle üle hulga maale satud, siis. See oli ikka niisama nagu järel tehtud värk. Palksein saunas jääb siis praegu veel kes praegu tulevikus ka ikkagi rasvaseks lugeda, eks ole, mina teen küll-le rikesele õige sauna miljöö. Kahhelkivi ei aita, ei vasta ikka palkseina ei ole selgitatud välja, kuidas kõige mõnusam ongi saunas käia, head leili ja siis välja, lumme või jõkke tulime ka käia. Aga kui suur on kõige kõrgem temperatuur saunalaval, kui sa viskad ikka mitu-mitu toobri täitmise kerisekividele ja saunale kusagil paneb kivid helendama. No kas saab üldse nii kuumaks? No see on väga lihtne saaklõksuga. Peenikest kütet peale. Nende saun kirjeldad täie soojuse juures, paned peenikest, kas jagu sa kurat küll, võtab kivi paistab läbi. Kelles kirjutavad, nad olid igati vaadata, kõik paistab läbi. Punane inglid nagu loom vanad, ja siis, kui ta läheb esimene toopeibutel sauruksi tuleb nagu kõrvakiil lendab vastu seina, Jack Black hele plaks käib. Süda võtab siniseks selle kivi, sest teise toob, jäi siis tuleb alles aur. Pärisega, saunad niuke siis, kui esimesed ära käinud ja teine sats lähedalt siis saad räiged. Sammas hakkab tulema siis, kui on raske. Siis tal on see värske lõhn ja see suudab sul ungari ära ja, ja siis talvel paned, sa võtad jaanipäevased vista, nii värske nõnga lõhn on ja lõhna kyljes, laulan seda rohverest Kasetseeskor ja vot see on õige saun. Aga meil on misjon parimat laupäeva õhtul, kui sauna oma, et omaette väärtus ja te võite vist öelda tech linna. Ja aga, aga kui korra maitsta saata, siis hakata pidama. Hakkab äkki muugi meeldima näiteks nendegi töö, kes saunakivid kuumaks kütavad või nende amet, kes põletust muretsevad. Ja nüüd meie laul. Kuu laulude sarjast pakast on parasjagu lund lahedasti spordiks sajad võimalused ja töömeestel 1000 toimendust. Sedapuhku ongi meie kuu laul neist niisiis metsameestelaul. On? Ka. Kõriga välja. Elleniga. Laulab laas ja Metsamaa. Kuus elanud. Kui ikka? Oh hoidku ja. Ma. Nii. Ehada pilgutab silma. Kolhoosiklubis algas esimene. Tantsige võtke piss ja tugev, käsivad tantsigem kõigutavad taktis akna taga jääkristallid. Teadmiseks veel nii palju, et element kaasa jüriöö kolhoosi esimees Harri Kuusemets ja tuleviku kolhoosi esimees Ants Anupõld. Huumoriga piirimaigulisi lugusid lõid Riho lahistanz Kivilo ja Esko tasareporterite näolid hakkamas Tartus Kaarel Irdi labiks heina Jallai ja Kohtla-Järvel Tiit Purre kõrval Hanskile näitlejatega tegutses režissöör Aarne Ruus. Muusika pani paika Uno Veenre. Helioperaator oli Mai Sepling, helitehniline kujundaja Eero Sepling. Kõikidega sekeldas ning kõiki ameteid pidas reporter Hubert Veldermann. Kolhoosikülas, aga laupäeva õhtu veel ei lõpe. Tantsigem palub tugev käsivars.