Sõnu. Ma arvan, et lauljate töö teatris sõltub väga paljus lavastajatest, kui mitte kõiges ei sõltu lavastatest selles mõttes, et kas ta näeb ja kas ta märkab ja kas ta pakub ja kuidas pakub ja kuidas siis töö sujub ja kas on teineteise mõistmine ja ja nii edasi. Kui sa, Arvoleid tulid 68. aastal majja ja hakkasid laulma kooris siis laulsid seda tükk aega kooris, enne kui sind nähti. Aga kes oli see, kes sind siis nägi, kes tõi sind sealt koorist välja? Koolis ma laulsin tegelikult tõesti tükk aega kuus aastat, aga näe, timinud varem nähti juba kahe aasta pärast ja 68. Ma tulin teatrisse ja 70. mind märgati ja see märkaja oli Sulev Nõmmik. Ja minu esimene roll oligi tema lavastatud muusikalis mees La Manchast, Mulajaja Hans Elmo. Töö oli koos selliste korüfeede nagu Georg Ots ja Helgi Sallo ja Endel Pärn. Ja Ma arvan, et ma seal saingi jala maha edaspidi olles koorilaulja, mul tuli rolle ridamisi, järgmine oli Tartan n roll samuti Sulev Nõmmiku lavastuses neljas musketäri ja edasi nahkhiiri ja nii edasi ja nii edasi. Riburadapidi kogu aeg rolle tuli juurde, nii et mul kooride jaoks enam ei jätkunud, et lihtsalt aega. Ja siis tuligi leida mulle solisti koht, nii et lõpetas 1974. aastal. Ja Sulev nõmmikut on sinu jaoks silma olnud tänase päevani välja. Seda küll, jah. Kui sa nüüd mõtled siin viimase trolli kevades Tootsi rolli, siis noh, seda ma ei oleks küll nagu oodanud tema käest, sest et lepingus oli mul kirja pandud, et ma hakkan tegema libled, sest aeg oleks nagu ümber, aga ju ta siis leidis, et mu krutskid klapivad ikka Tootsiguludsuselt kui ja ja ta pani mind ikkagi Tootsi rolli peale ja ma nüüd olen päris rahul, nii et eks see on publik otsustada, kuidas see välja on tulnud. Sulev Nõmmiku lavastused on publikutükid olnud läbi aegade. Seda küll, seda küll ja tema nagu toetab ka näitlejatele ja nende nende mõtetele ja kas või kevadeks valmis niimoodi, et tema konsulteeris meiega kuidas ühte või teist stseeni paika panna, kuidas muusikaliselt paika panna ja kuidas numbrid ritta panna ja nii see nii see tükk valmis ja teineteise usaldus on suur asi. Sulev on siiamaani tõesti artiste usaldanud ja noh, kuna me oleme nii pikalt tööd teinud siis peab ju teineteist usaldama, muidu vist ei tule midagi välja ja meil on viimasel ajal nagu moeks saanud, et ikka kriipsutasin vaimne tüki valmis saamist, ninad, ah, sellest ei tule mitte midagi veel. No kui ei usuta, siis minu arvates ei tule resultaati, aga ise peab uskuma. Ma arvan, et see on kõige suurem asi. Ma olen praegu ise kevadel kaks korda näinud, ei ole jõudnud kolmandat korda tulla, aga varsti tulen ka, on kohe näha, et tulen. Sest ma ei ole mitte kõikide koosseisudega näinud. Ja mulle tundub, et kevade on ju küll ka jällegi publikut? Mitte küll päris väikeste vaatajate mulle tundub, kuigi tüki nimeks on ju perekonnamuusikal. Aga no need vaatajad peaksid ise olema juba ühte jalga pidi koolis, siis nad ikka saavad sellest otsija kiire mängust nagu rohkem mõnu tunda. Seda küll, aga ma arvan, et noh, tänapäeval laps vaataja muidugi jah, õige pisikestele on, ütleme siin Pipi ja sellised tükid. Informatsioon on meil ka kindlasti olemas, sest tänapäeval on ju meil televisioon ja ta kino võib-olla paljud ei ole isegi lugenud seda Lutsu Kevadet raamatu näol, kuivõrd nad on seda näinud kinos kinofilmina näiteks. Ütle nüüd ausalt, kas sind ennast segas see, et sa võib-olla 1050 ükskord oled vaadanud filmi. Ja, ja teine nüanss. Jah, aeg läheb kiiresti lennates ja ja kuidas sa tundsid ennast nüüd vanema ja staažikamate rootsina noore Tootsi kõrval, et kummal need krutskid rohkem? Kus põhimõtteliselt soovitasin mina mingil moel seda teist meest ka Tootsi rolli võib-olla suleldada algul nagu ei näinudki, aga ma olin kindel, sest meest saab asja, sest ma teadsin, millise mehega tegemist on. Me oleme nii erinevad siiski. On täiesti noorem ja SLS. Aga no mul on elus krutskid sees ja võib-olla siis enesest tuleb see käsiseni Tootsina välja ja see on täitsa publiku otsustada. Päris halba arvamust ei ole kuulnud, keegi nüüd päris otse vanaks ka ei ole sõiman, sest et ega vana tootva jõululava on lava, eks ole, ja, ja parukas aitab kaasa ja kõik see matil on omad krutskid, minul on omad krutskid, teised nipid näiteks ja, ja. Kas see kutsikas, kes Mati põues on ka sinu põues või on sulle oma kutsikat? Ei, meil on mõlemal üks kutsikas, see on neljaaastane kutsu tegelikult, aga ta ei kasva suuremaks, nii et meil on õnneks vist tükiks ajaks koer olemas ja tal on peremees ka lava peal tunneb hästi ennast selle väga hästi, väga hästi ta tuleb. Me oleme suured sõbrad näiteks enne juba nii natuke musitama ja siis siis ta põuest muidugi ta põuestab kohe välja tulla, sealt seda ma pean teda natuke kinni hoidma. Siis ta on rahulik ja sööb seal lava peal on pandud natuke talle palukesi seemneid ja väga rahulikult. Et me oleme ja artisti saanud. Ata sellest filmid otsis teid nüüd rääkima ja ma ei ütleks, et see seganud oled, sest ma olen neid toodsad, teisi ka, nagu näinud Mikiveri Toots kunagi nähtud ja, ja ma ei julgeks, öeldakse Orgulased uudsel näinud, aga tema noh, sellest ma olen väga palju kuulnud ja nagu televisioonis näidatud juppe näiteks. Ja laanemetsa Toots ei ole ka nagu segav selletaolisele ealine poiss, kui ta tegi minu meelest aitamisega ainult kaasa võtta, ole Olev, Mihkel ja, ja ütleme, kas või tee järgi mõni asi või. Vaat nüüd ei tahaks kõiki lavastaja loorbereid ka Sulev Nõmmik kuule anda. Annaks mõningad lilled ka Ago-Endrik kergele, sest Mikado seisa savist üldse vait olla või natuke saad. Seal natuke antakse ikka puhata ka, ka seal on jah, tekst on väga komplitseeritud ja keeruline tekst, nii et ta peab ülimalt täpne olema kui võimalik, teistes tükkideks, kas või kevadeks improviseeritud tekstiga või noh, see tekst on endale nii tuttav, et sõna vahetada või midagi taolist midagi ei juhtu, sest noh, sa tuled selle mõttega ilusti välja, aga seal on ta nii aja lehelik või ta on spetsiaalselt niimoodi tehtud ja et see tekst peab olema ülimalt täpne. Naljakas peab olema ainult väga tõsiselt naljakas, sest see nii on seatud ja, ja tänu jahedam Hendrik mind selles rollis nägime, olen talle väga tänulik ja temaga on alati väga põnev tööd teha, ma julgeks öelda ja läheb ikka rolle läbi tantsu alati ja minu meelest see on väga põnev. Noh, sealsamas Mikaadovski on tantsu ju küllaltki palju ja liikumistustel ma julgeks öelda, et see tants on liikumine ja tema seadetes on see alati nagu plaaniline asi kõikide asjade juurde tähendab ka tekstide ja laulmise ja kõigi juurde ja ja minule see väga meeldib ja fantaasiat on talle minu arust vanajumal küll, aga on olnud nii, et, et see on suur asi. Kas on õiged operettidel, on hoopis teine publiku ooperitel, mulle tundub see niimoodi ja mulle tundub ka veel niimoodi, et see, kuidas nüüd üks publik midagi vastu võtab, on ka tükk maad teine kui see, kuidas nüüd teine publik midagi vastu võtab. Kuidas sina näed publikut? Erinevate õhtute publikut? Ja need on tõesti erinevalt publikutele. Tagantjärgi kuuled pärast, et saalis oli väga palju väga palju välismaalasi ja imestad, et reaktsioonid olid üllatavalt ilusad. No ütleme näiteks Haado etendusel võib olla teksti peale siis ei reageeritagi niivõrd tugevalt, kuivõrd reageeritakse muusikaliste numbritele, näiteks on ette nähtud, et igavene muusikasse numbri järgi tuleb aplaus, eks ole. Aga kuna need rahaliselt seotud teksti ja tegevusega uuesti, siis meie publik lihtsalt ei jõua käsi tagumiku alt välja võtta ja ei jõua plaksutama hakata, aga, aga väljamaalane siis noh, muusikal number lõppes, tema hakkab kindlasti plaksutama, nii et selles mõttes on juba ka erinevus, nii et siis on aplausi teiste kohtade peale situatsioonikoomika reageeritakse väga hästi ja ja publikud on kohutavalt erinevad. Ükskord lihtsalt oled hämmingus, et üritaks sellistele naljadele või teistel naljad, teinekord on absoluutne vaikus nende kolmanda paljude peale ja ja noh, ei suudagi aru saada, noh, mis see siis naljakas oli, mis ei ole ja, ja väga-väga erinevad publikud on näiteks kui on maalt tulnud publik, need reageerivad absoluutselt teistsuguselt ütlemegi, viiuldaja katusel, näiteks tekstidelegi jaa, jaa. Jaa. Absoluutselt. Aktsendid on teise koha peal ja tükki teed kõike erinevalt. Seade on muidugi see visanud seeni seade, see tuleb täita täpselt, aga aga ülejäänus nüanssid ja need tekivad täitsa sama publiku peal. Hakkad juba tunnetama teist moodi natuke publikud ja publik on suur asi. Me oleme siin rääkinud mees La Manchast ja viiuldaja katuselt ja viimasest kevadest ja oleme rääkinud Mikaadust keda sa veel armastad oma tükkidest. Hoia no nendest, mis praegu lähevad, ma julgen öelda Maaritset kolmanda absoluutselt erinev nendest trollidest, kasumi kadust või viiuldajad ja no võib-olla see on suur õnn, et on võimalik teha niivõrd erinevaid karaktereid absoluutselt, siis siis vist ei lange rutiini. Aga just, et kui sa pead nii erinevaid asju tegema nagu ühel õhtul monostatust võluflöödi seal musta Mauri, siis Maaritsusele Colomandus panid siia siis ülejärgmine päev. No kasvõi Mikaados on jälle väga, ütleme hoopis erinev jaapanlane, eks ole, hädine ja Rätsep, kes on pandud timukaks, eks ole. On jälle võimalus teistpidi mängida ja siis teha viiuldaja Stevie näiteks, mis on absoluutselt kardinaalselt erinev nendest kõigist tõsine ja südamlik inimene. Et noh, see on minu meelest suur õnn. Üldiselt mulle tundub, et sa oled teinud niisuguseid tugeva karakteriga tükke ja rolle käredaid, rolle, temperamentsed. No näiteks, kui sa nüüd kaks tundi ja 20 minutit oled Mikaados maha karanud ja laulnud, kaua sa siin garderoobis hingeldad, enne kui sa koju saad hakata minema? No kõigepealt ma olen nii kõvasti higistanud, et ma lähen kindla peale duši alla, nii et see ongi juba mahavõtmine. Pool tunnikest läheb ära mai hingeldagi võib-olla nii palju, et noh, aga ma olen üks viimaseid, kes teadis, laht. Ja tegemist on kergemaid ja raskemaid päevi, päris vabu päevi vist ei olegi. No ikka jagub ka neid päevi tegelikult kui just parajasti uut tükki ei tule. Aga mina olen niisugune inimene, kes ma tahan tööd teha, tähendab selles mõttes, et vaba päeva ei olegi pakugi noh niimoodi ei oskagi nagu alati midagi ette võtta, et tahaks, et oleks, oleks tööd. Kuidagi mõtted kisuvad praegusel hetkel, anna andeks Tootsi juurde tagasi, kui ma sulle otsa vaatan ja sa räägid, siis noh, läheb kuidagi nagu segamini Tarmo Laidvee, Toots või noh, et mis seal vahet on, aga nüüd ma küsin, et et kui nüüd tulevad sind inimesed perekonna muusikali vaatama sinna Tootsi rolli, missuguseid lilli siis nad võiksid kaasa võtta, mida sa armastad. Tegelikult veidi põllulilled muidugi üle kõige, ausalt öeldes, aga aga noh, kui on südametud lilled sõna ja olgu ta siis roos Minu minu jaoks siis vahet ei ole tegelikult midagi siis millised kõike võite tuua.