Alguses oli sõna ja sõna oli jumala juures ja sõna oli jumal. Seesama oli alguses jumala juures, kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi mis on tekkinud tema kaudu, oli elu ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses ja pimedus ei ole seda taibanud. Oli jumala läkitatud mees nimega Johannes see pidi tunnistust andma tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma. Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest. Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest oli just maailma tulemas. Ta oli maailmas ja maailm on tekkinud tema läbi. Ja ometi maailm ei tundnud teda ära. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada jumala lasteks. Kõigile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid jumalast. Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel. Ja me nägime tema kirkust nagu isast ainusündinu kirkust täis armu jätvat. Johannes tunnistab temast ja hüüab valjusti. Tema ongi see, kellest mina ütlesin. See, kes tuleb pärast mind, on sündinud minu eelses, tema oli olemas enne, kui mina. Ja meie kõik oleme võtnud tema täiusest ja armu armu peale. Seadus on ju antud Moosese kaudu arm ja tõde, aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Keegi ei ole iialgi näinud jumalat ainusündinud, poeg, kes on isa süles, tema ise on meile teate toonud. Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid tema juurde Jeruusalemmast preestreid ja leviite küsima, kes sina oled tema tunnistusega salanud, vaid tunnistas. Mina ei ole messias ja nad küsisid temalt, kes siis, kas sa oled Eelija? Jele ütleb, ei ole. Kas sa oled prohvet, aga tema vastab? Ei. Siis nad ütlevad talle, kes sa siis oled. Me peame ometi andma vastuse neile, kes meid läkitasid. Kelleks sa ennast nimetad? Ta usub. Mina olen hüüdja hääl kõrbes, tehke sirgeks issanda tee. Nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud. Aga mõned läkitatutest olid variseride seast ja need küsisid Johanneselt. Kui sa ei ole meisse ja seega eel ja ega prohvet miks sa siis ristid? Tema vastas meile, mina ristin veega. Aga teie keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see, kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema kinga paelagi lahti päästma. See juhtus Betaanias sealpool Jordanit, kus Johannes oli vistimas. Järgmisel päeval Silmur Johannes Jeesust enda juurde tulevad ja ütleb. Vaata, see on jumala tall, kes kannab ära maailma patu. Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin pärast mind tuleb mees, kes on sündinud minu eel sest tema oli olemas enne, kui mina kunagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile. Johannes tunnistas. Ma nägin vaimu tuvina, taevast laskuvad ja tema peale jäävat. Minagi ei tundnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas veega ristima. Tema ise ütles mulle. Kelle peale sa näed, Vaimu laskuvad ja tema peale jäävat. Seesama ongi, kes ristiti püha vaimuga. Ja ma olen näinud ja tunnistan, et seesama on jumala poeg. Jeesus, jumala ainusündinud, poeg. Me täname sind tõelist valgust, et sa oled tulnud meie keskele, et sa oled meile ilmutanud jumalat ja tema tahtmist. Sinu täiusest. Me oleme võtnud kõik ja armu armu peale sinu varju alla anname end tänaselgi päeval. Aamen.