Maarja Magdaleena tuleb hauale esimese nädalapäeva varahommikul, kui oli alles pime ja näeb, et kivi on haualt ära tõstetud. Ta jookseb, siis tuleb Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas ja ütleb neile. Nad on issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud. Peetrus väljus nüüd ja see teine jünger ning nad tulid haua juurde. Nad jooksid küll mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kärnamini ning jõudis haua juurde esimesena. Ja kummargil sisse vaadates näeb ta linaribasid. Ometi ta ei astunud sisse. Siis tuleb ka Siimon Peetrus temale järele ja astub hauda sisse ja silmad maas olevaid linaribasid ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud. Et see ei olnud koos linaribadega, vaid eraldi, kui mässituna ühes paigas. Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud ning nägi ja uskus. Sest nad ei teadnud veel kirjasteta, peab surnuist üles tõusma. Jüngrid läksid nüüd taas ära, kodu poole. Maarja aega seisis haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda. Kaht valges riides Ingrit istuvad seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, teine päikeses ja teine jalutsis. Ja need ütlevad talle. Naine, miks sa nutad? Ta vastab neile, nad on mu issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud. Kui ta seda oli öelnud, pöördub ta ümber ja silmad Jeesust seismas. Aga ei tea, et see on Jeesus. Jeesus ütleb talle naine, miks sa nutad? Keda sa otsid? Maarja arvab ta aedniku olevat ja ütleb talle. Isand, kui sina olete ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu seda panid. Imaise viin ta minema. Jeesus ütleb talle, Maarja. Ta pöördub ümber ja ütleb talle heebrea keeli. Rabuuni, see tähendab. Õpetaja. Jeesus ütleb talle. Ära hakka minust kinni, sest ma ei ole veel üles isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile. Ma lähen üles oma isa ja teie isa ning oma jumala ja teie jumala juurde. Maarja-Magdaleena tulede kuulutab jüngritele. Ma olen näinud issandat ja sedasama, ta ütles mulle. Kui nüüd nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, uksed lukus sest nad kartsid juute tuleb Jeesus, jääb seisma nende keskele ja ütleb neile. Rahu teile. Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile ka oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks issandat. Otsekui isa on läkitanud minu nõnda saada, on ka mina teid kui ta seda oli öelnud, puhusta nende peale ja ütles neile. Võtke vastu püha vaim. Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud. Kellele te patud kinnitate. Neile on need kinnitatud väga toomas, keda nimetatakse kaksikuks. Üks 12-st ei olnud nendega, kui Jeesus tuli. Teised jüngrid ütlesid nüüd talle. Meie oleme näinud issandat, tema aga ütles neile, kui ma ei näe tema käte sees naela jälge ning ei pista oma sõrmenaelte asemesse ega oma kätt tema külje sisse. Ei usu, maa mitte. Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja toomas nendega. Uksed olid lukus. Aga Jeesus tuleb, jääb seisma nende keskele ja ütleb. Rahu teile. Seejärel ta ütleb Toomale. Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse. Ning ära ole uskmatu, vaid usklik. Toomas kostab talle. Minu issand ja minu jumal. Jeesus ütleb talle, kas sa oled uskunud seepärast, et sa oled mind näinud. Õndsad on need, kes on uskunud, kuigi nad ei näinud. Jeesus, meie issand sina oled surma võitnud, sina oled üles tõusnud auga. Anna meile usku, et kuigi meie sind ei näe, võiksime kogeda su väge ja elada sinu väest. Aamen.