Tervist head kuulajad. Tänases saates 20 lugu klassikaraadiost räägime kontsertidest, mis toimunud Eesti Raadio esimeses stuudios. Eesti raadio esimene stuudio on paik, mis on kindlasti tuttav kõikidele Eesti muusikutele. Ja teada on seegi, et juba mitmeid aastakümneid on stuudio olnud ka kontserdipaigaks. Juba klassikaraadio elupäevil on toimunud seal mitmed sarjad ja sündmused. Näiteks kontserdisari urr kui ansambel luu tuli esinema Eesti rahvusringhäälingusse. Või üsna uus kontserdisari siin Rostrum aga ka fantaasia, erisaade või areaal laiv. Ja kui minna ajas tagasi, siis enne klassikaraadios sündi oli esimene stuudio juba kontsertidele avatud üks järjepideva maid. Kontserdisarju oli tollal väga populaarne ERSO stuudiotund. ERSO stuudiotund pakkus võrdselt rõõmu juba 1977.-st aastast nii televaatajatele kui raadiokuulajatele ja eks ta oli omamoodi aluseks ka paljudele teistele kontserdisarjadele Eesti raadio esimeses stuudios. Mina olen toimetaja neleva Stein feld ja täna heidame pilgu mõningatele kontsertidele, mis esimese stuudioseinte vahel aegade jooksul toimunud on. 1977. aastal alustas muusikatoimetajana ERSO stuudio tunniga tööd, Virve Normet. Kuuekümnendad seitsmekümnendad kaheksakümnendad, siis oli raadiomaja üldse muusikaelu tsentris ja ma julgen öelda, et meie stuudiatest, esimesest, Teises ja väiksemates käisid läbi kõik tolleaegsed nii tõsise muusika, interpreedid ja kollektiivid kui ka kergemuusika omad ja maja oli muusikat täis varahommikust. Sest siia pidi mahtuma regulaarne kollektiivide töö, Eesti raadio, sümfooniaorkester, segakoor, estraadiorkester, Eesti Raadio kammerorkester ja peale selle tuli siia mahutada rohkel arvul Maja välisinterpreetide salvestusi. See kõik oli ka aeg, kus tehnika tormiliselt arenes ja monoheli asendus stereoheliga ja siis kuhu me nüüd jõuamegi välja ka ruumiheliga, mida tookord nimetati patrofooniliseks ja vaat need on asjad, mis vastastikku inspireerivad, tehnika areng inspireerib loomingulist poolt ja muidugi igasuguse uue loomingulise protsessi juures on vaja inimesi, kes fanaatiliselt töötavad. Kui me selle 77. aasta ja hetke juurde tagasi tuleme, ERSO stuudio tunni ajalugu ja käekäik siis selle eelduseks olid väga huviline Eesti raadio juht Aado Slutsk kellel olid nii-öelda loomingulised poisid, minu poisid, nagu ta ise neid nimetas Hannes Valdma tehnika poolelt. Toomas Velmet muusika peatoimetajana tol ajal ka televisioon sai oma värviv bussi, mis mööda Eestit võis ringi sõita, magnoolia ja ka seal oli huvi selle vastu. Ühendaks saateid või ülekandeid ja asju. Neeme Järvi haakus väga kenasti kõige selle mõtteviisiga, niiet ERSO, raadio ja televisiooni muusika toimetused panidki siis kokku ja ERSO stuudiotund oli kolme ettevõtte ühine firma saade. Patrafooniline katsesaade läks eetrisse 26. novembril 77. Tuuri. ERSO stuudiotund kulges niimoodi signatuur täpselt sekundi pealt, selle vältel dirigent orkestri ette. Esimeses stuudios orkester oli põrandal ja nendel treppidel oli publik, niipalju kui sinna mahtus, kes ei mahtunud, kuulas, vaatas valges saalis ja paljud tahtsidki seal kuulata, siis läks enamasti eesti muusikalugu või vähem tuntud lugu klassikast ja nii edasi. Diktor luges sissejuhatava teadvustuse ja nii edasi, millele kindlasti käisid juures ka need sõnad, et ka kodudes saate parima kontserdiefekti. Kui te kuulate stereoraadiost, muusikat ja pilti, vaatate värvitelerist Tere tulemast jälle kõikidele muusikasõpradele. Oleme raadioteatris, mikrofonid ja telekaamerad, on töö, valmis. Eesti riiklik sümfooniaorkester oma kohal dirigendi märguandel alustada tänast Eesti NSV riikliku sümfooniaorkestri stuudiotundi juhatab külaline Leningradist ka rajooni konkursi laureaat Nikolai Aleksejev. Kontserdi kavas on kaks teost, kõigepealt jala ja see kontsert sümfoonia klaverile ja orkestrile. C-duur. Solist on Ada Kuuseoks ja Felix Mandelson portfelli sümfoonia number üks c-moll. Nüüd jääb üle vaid öelda traditsioonilised meeldetuletused neile, kellel ei ole veel Eesti riikliku sümfooniaorkestri stuudio tundide kuulamiskogemust. Nimelt pilti palume jälgida värviteleri vahendusel, heli aga kuulata stereoraadiost. Nii peaks mulje siin toimuvast olema kõige meeldivam ja võimegi asuda esimese muusikateose juurde. Eriti alajas kontsert sümfoonia klaverile ja orkestrile. C-duur esitavad pianist Ada Kuuseoks ja Eesti NSV riiklik sümfooniaorkester. Nikolai Aleksejevi. Esimene muusikateos siis diktor juhatas mõttehetke sisse, rääkija oli samuti publiku keskel, siis kaamera võttis teda sealt. Noh, see oli paari-kolme minutine sõnum siin, need olid mõttehiiglased ju. Kes meil siia tulid oma sõnumiga. 1979. aasta kolmandal märtsil oli ERSO stuudio tunni mõte hetki külaliseks ka kirjanik Mats traat. Muusikajõud on selles, et ta suudab esile kutsuda hingeseisundeid mida teised kunstid ma konkreetselt ei suuda, nende hulgas ka rahu kirgastumist. Muusika kuulamine sugereerib ka luulet ja luuletajal sugereerib luuletamist. Hoomikusse Punase küsimärgina köitlejad mõttes tüütab tõttes Masina väärgina. Näri töö põhjas tähti, grammofoni mängitad endast sängitad koidutähti, maakivi öövalgusest sünkjalt kõrgub sõnumit, nõrgub maailma algusest unud julmus ja juhmus. Kevade Koidus lahtub loidus. Ööde tuhmus loidab meestele naistele maikuu päikest kutsub suurt väikest päikese paistele. Määratu majakas plingib päikesesooja just nagu looja. Kivi kingib. Ja siis teadustas diktor jälle selle Haydni, Mozarti või Schuberti ja kontserdi teine pool läks lahti ja, ja nii ta oli. ERSO stuudio tunni puhul oli algataja, dirigendi Neeme Järvi üks ideid, et arendada klassikute tundmist. Joosep Hain oli nii kahel esimesel hooajal kui kahel viimasel hooajal läbiv helilooja aga ka teised Schubert, Mandelson ja lisaks klassikutele said väga palju tähelepanu ka Eesti heliloojad. Ja auditoorium, oli ju suur ühel saatel nii umbes 32000 kuulajat-vaatajat, mida oli tolle aja kohta päris palju. Oli huvitav see aspekt, et me pidime täpselt 60 minuti sisse ära mahtuma kella kuuest, kella seitsmeni selle tõttu tihtipeale kuna haigla on üldse selline optimistlik ja temperamentne oli tihti Haydni viimaste osade juures, ulatas Neeme toimetaja poole ja seal siis mina, stopper kaelas, näitan talle teie täht või et kiire, kiire ja siis vahel küll Neeme tõesti tegin niisugused optimistlikud tempot finaalile, et kui see siis õnnelikult lõppes siis puhkes tormiline Klaus mitte ainult publikus, vaid ka orkestris, sest noh, selline väike elevus ja sportlik moment isegi tekkis sellele asjale juurde. Kui Neeme Järvi emigreerus, siis hakkas seda juhtima ja kavasid paika panema Peeter Lilje ja jäi selle juurde, kuni ta ERSO juurest lahkus. Siis suri välja ka ERSO stuudiotund. Kui üks saade püsib nii pikalt, nagu on 14 aastat siis tekib teatud selline rutiin. Muusikud on üks imetundlik rahvas, orkester muutub kapriis, eks ühel hetkel leiavad orkestri randid igasuguseid asju. Põhiline tüliõun oli, me ei saa mängida, prožektor paistab silma. Enamasti läks siis läbirääkimisteks. Me jäime ämbrite kaupa kohvi, rääkisime anekdoote, ootasime. Nii et kui lõpuks, siis seal stuudios saavutati kokkulepe. Küll kired üleval, aga tehti ikkagi lühike proov. Ja kõige selle pinge tõttu õnnestus kontsert enamasti perfektselt võib-olla paremini veelgi, kui sellise tavalise rutiinse proovi puhul oleks sündinud. Eetris oli Eesti riikliku sümfooniaorkestri stuudio, toimub dirigeeris Nikolai Aleksejev. Sektor stuudios oli Karlo Funk. Cato Tarja kolmetavad Kõrve Normet. Ja Avo Hirvesoo saate andsideetrisse telerežissöör Jüri Tallinn koosoperaatorite grupiga, kelle eesotsas oli Mihkel Kärner ning helirežissöörid Jaan Sarv ja Hannes Valdma. ERSO stuudio tunni ajalugu oli pikk ja see pani aluse ka mitmetele teistele järjepidevale traditsioonidele. Üks nendest oli näiteks näärimuusikapäev. Näärimuusika see oli esimene jaanuar avatud ustega raadiomajad. See oli niisugune tõmbenumber linna jaoks ja isegi kaugemalt tuldi seda nautima. Ja hiljem kasvas sellest veel üks ideed, mis elab muide praeguseni. See on aasta muusiku nimetamine. See oli omamoodi riskantne ettevõtte, et pärast vana-aasta õhtut muusikud söandavad ennast siduda niisuguse tervet päeva hõlmava tööga. Enamasti ju algas pidulik avakontsert estraadi kestriga. Aga estraadiorkestri kerge muusika, pillimehed, nad on võib-olla kõige rohkem hõivatud ka vana-aastaõhtute, igasuguste pidustuste ja asjadega. Ja see oligi see 12-le kontsert, nimetatud pidulik avakontsert puupüsti täis alati ja siis edasi oli meil tavaliselt kas päeva jooksul viis, mõnel aastal isegi kuus kontserti ja vaheldumisi esimeses stuudios ja valges saalis püüdsime žanrilist mitmekesisust hoida. Paul Mägi sai kui panna bigbändi, mis temale eriti istus hiljem juba nii-öelda aasta muusikuks. Nimetatud interpreedid said oma kontserdi, see oli suurepärane ja pidulik päev, ükskõik siis, kuidas me olime selle päeva kokku pannud. Missuguseid koore Fila kammerkoor, temaga on isegi seotud, üks väike, kuidas öelda tõrvatilk meepotis. Kaljuste kammerkoor pidi saama nii-öelda riiklikuks filharmooniakooriks ja näärimuusikapäeval. Nad laulsid kaks jõululaulu. Aga publiku seas oli nuhk, kes kandis selle kõige mustemate sfäärides, et ja staatuse andmine lükkus edasi, lihtsalt pandi rist peale sellel hetkel. Vaat niisuguseid asju juhtus ka. ERSO stuudiotunnist ja näärimuusikapäevast rääkis toimetaja Virve Normet. Need olid ajad, mis olid enne klassikaraadio sündi aga ka klassikaraadiopäevil on olnud palju erinevaid stuudio, kontserte ja kontserdisarju. Üks nendest on urr ehk ühendansamblist U ja r ansambel U jõudis urr sarjas tänavu kevadel üheksanda kontsertini. Lähemalt räägib ansambli liige flöödimängija Tarmo Johannes. Millisena mõjub Eesti raadio esimene stuudio ansambli liikmetele? Tema üks tugevus on see, et on küllaltki neutraalne, näiteks päikesevalguse abil on võimalik seda päris palju muuta ja kujundada. Esimene stuudio, ta ei kehtesta ennast väga, totaalne, küllaltki neutraalne ja annab võimalust erinevat moon seda kujundada ja väga erinevat muusikat mängida. Tihtipeale peljatakse, et oh, et stuudios on väga kuiv ja seal paha mängida, aga tegelikult just tänu oma mõõtmetele ja ta on küllaltki avar, siis saali akustika vastus on täiesti kuulda. Samas laval mängides on ka mängijad omavahel küllaltki selgelt kuulda, et ta on kontserdiesituseks küllaltki hea. Meie jaoks kõige suurem on võib-olla sisemine tähtsus, nii et, et ma usun, et sari ansamblile endale hästi palju andnud eelkõige just selle poolt, et me oleme pidanud hoolega teemad läbi mõtlema, kavad läbi mõtlema ja et just niimoodi süstemaatiliselt käia ühelt mõtteviisilt muusikale lähenemisel teisele ja siis lisaks need sõnalised tutvustused, mis medaadid oleme teinud, et see panus ka ansambli tegevuses ja arengus on päris tuntav. Publicat tuli aina rohkem juurde juurde Ursa reas, nii et mingis mõttes. Ma usun, et inimesele tulla nii-öelda nagu köögipoolele või, või see ei ole ju iseenesest nagu avalikult igapäevaruum. Et ma arvan, see oli pigem tore element väga tugevalt sedda stuudio, et seal on helitehnika ja seal on väga hea mikrofoni parkija, oskajad, inimesed, ja et kui on tegemist elektroonilise muusikaga või kuidagimoodi helindatud muusikaga, siis loomulikult seda on väga hea seal teha selliseid kontsertsaale, kus ei oleks mingisugust lampide, pininat või ventilatsiooni, Suhinat on tegelikult imevähe. Ma isegi ei tea, kuidas tänapäeva nõuded kasvõi sedasama ventilatsioon, et kuidas õnnestub teha suurt ruumi, kus võiks olla mõnisada inimest sees, nii et ta samas pisik sama vaikne. Nii et see oleks väga tähtis väärtus, mida ma arvan, peaks kindlasti proovima säilitada. Kontserdisarjast urr, rääkis ansambli liige Tarmo Johannes. Üks omanäoline ettevõtmine Eesti Raadio esimeses stuudios oli ka kontserdisari areaal LIVE räägib toimetaja Marge-Ly Rookääroreool. Värske Eesti muusika leviku valang. 2009. aasta hilissügisel sündis klassikaraadiosse uus saatesari ja reaaleesmärk oli pakkuda muusika välja rikastavat ansamblite ja koosluste tutvustamist ja saata. Autorid olid Tõnu Karjatse, Tauno Maar puu ja, ja eestvedaja oli Maria Mölder. Esimese hooaja jooksul räägiti juba erinevatest bändidest, kes eesti muusikas tegutsesid ja vaatamata oma üsna vähesele tegutsemisajale, nii mõnegi bändi puhul olid juba jätnud märkimisväärse jälje ja selle areaali. Eesmärk oli siis tutvustada neid inimesi lähemalt, kes lõid säärast muusikat, mis nagu kusagile ei paigutanud või kusagile ei sobinud, et mingis mõttes oli ta liiga alternatiivne, liiga intensiivne, liiga võib-olla ka eklektiline. Aga mingis mõttes ta nagu kuulus selle muu muusikamaastiku hulka, sellepärast et neid märgati, neid kontserte toimus, seal käidi, inimesed rääkisid nendest ja nende saadete põhjal omakorda. Kevadel sündis saatesari areaal laiv areaal laivi emaks, võib-olla siis tõesti see saatesari areaal ja isaks võib-olla fantaasiasaade sellepärast et see tekkis klassikaraadio sünnipäeva kuul stuudiokontsertide sarjana ja see oli fantaasiasaate ajal õhtuti eetris. Seal mängisid siis need bändid, kes olid oma tutvustava loo või oma tutvustava jutu või elemendi ära märkinud, saates areaal ja areaal. Laivi esimestel aastatel tegi valiku bändide hulgast Maria Mölder, kes on areaali saate toimetaja. Ja need stuudio kontserdid toimusid siis raadiomaja esimeses stuudios. Need stuudio kontserdid olid väga populaarsed ja selles mõttes oli klassikaraadiole avanenud täiesti uus publikum. Meid otsis üles alternatiivse muusika austaja ja vastavalt siis nendele bändidele, kes siin esinesid areaal laivi sarjas oli ka iga kord väga erinev publik. Ma tuletan kiirelt meelde, kirdala Rasa mängis meil, aga siin olid ka mitmeid metallsugemetega bänd, näiteks Talbot. Ma mäletan, et kui talveti kontsert oli, tellisime topeltvõimenduse ja raadiomaja esimene stuudio asub teisel korrusel ning viiendal korrusel on raadiomajakeskus. Ja kui see öösel see kontsert oli ära lõppenud, siis igal juhul keskuse inimesed rääkisid, et nemad said sellest ka osa läbi. Maja lihtsalt kostis kõik see muusika. Ja mõnes mõttes on see olnud märgiline saade, sellepärast et seal areaalis, kui nad endast rääkisid, siis nii mõnigi oli alles oma loometee üsna alguses. Ja nüüd, mitu aastat hiljem saame olla tunnistajaks, et nii mõnedki neist väga säravad tähed näiteks ma toon välja mari kalkuni, kes oli meil esimeses areaal laivis esineja. Samamoodi pastakaga. Kas galaktlan Kali briis, Maarja nuut, mari Boginen? Ma mäletan, tohutu populaarne kontsert oli, et meil ei olnud lihtsalt enam toole. Aga meie olime selles mõttes õnnelikud, et me kohtusime silmast silma oma kuulajatega ja et inimesed nägid, mismoodi valmib raadiokontsert omamoodi üks fantaasia, saate laps või lapselaps oli selline fantaasia, mis oli eetris samuti esimesest stuudiost ja kus siis helistasid inimesed, siis rääkisid midagi saatejuht Andres Noormetsaga ja nii Andres Noormets, Mart Soo ja Taavi Kerikmäe. Sis emproviseerisid nendel telefoni teel etteantud teemadel. Meil oli helirežissöör Tanel Käsmentiga pidevalt ikka tõsiseid probleeme ise jääda kainelt arvestavaks ajaga ja nivoodega. See oli täiesti ettearvamatu saade. See oli põnev saade ja. Tohutult naljakas saade. Hallo äkki teil tules mingisugune väike mix või tunnete pundar animatsiooni teemadel? Midagi sellist nagu Harjutus sabale näiteks. Harjutus sabale, kas teil endal on saba? Mul on, aga ta on nii väike, et sellega väga harjutada, midagi ei anna. Vot, just. Ja meil on täpselt samasugune nali. Ma vaatan, mardil pole ültse sabadena kaasas, noh Taavi siin praegu enda oma kuidagi katsub ära pakkida. Me püüame improviseerida. Mõeldes harjutustest sabale. See on hallo. Teid kuulatakse tähelepanelikult, isegi tähelepanelikumad, kui te arvate hallo hallo. Tere, tere, tere. Tervitab kõiki kukkundast. Kuuendast ja kas te kuulete mind? Väga hästi, kuulan mina täit vähe kehvemini, aga täna TVs tobedat uudist ühelt sarnatalite põhjarannik Kundast Narvani pidavat ära kaduma ja väga huvitav oleks sellest inspireerituna kuulata näiteks nuia elu Eesti põhjarannikul nõiaelu Eesti põhjarannikul, et pidavat ära kaduma. Aga võib-olla see on mingisugune TV3 projekt? Ei ole, tuleb trikimees, teeb alguses kaks väiksemat kaarditrikki, pärast võtab põhjaranniku. Et ikkagi me peaksime seda ohutunnet väljendama, võiks nagu proovida. Ma tundsin ühte inimest, kelle nimi oli kukk. Kui kukesin palju, aga ma tean ühte ära kuke ja proovana No vot nii on juhtunud, sest üldiselt kuked armastavadki kanadega läbi käia ja nende vahel ei ole neid kanakanaliga kukuks suhteid niivõrd aitäh, teiega oli väga lõbus. Me juba mängime teile selle põhjaranniku põhjavajumist. Kaanimees võimata. Potti. Ei tähenda mitte midagi. See on ainult silma muutus. Halloo. Tere minu nimi, ruudu, ruudu ja mina tahaksin selliseid laule, nagu tuletõrjujad ootavad Vihterpall abilisi. Tuletõrjujad ootavad kihter pal abilisi, seda peab kindlasti, me peame selle sõnumi ilmselt edastama ja väga-väga aitäh, aitäh andmast edasi niivõrd olulisi teateid ja, ja suur tänu Vihterpalu. Lõpuks. Selline saade stuudio kontsertidest, sõna said Virve Normet, Marge-Ly Rookäär, Tarmo Johannes ja kuulasime katkendeid vanadest saadetest. Mina olen saate toimetaja, nelevasteinfeld.