Järgneva pooltunni me veedame maailma katusel Me Pedamisele Tiibetis ja botaanis. Ja minu vestluskaaslased on Tiit Pruuli ja Peeter Vähi. Niisiis reisimuljed. Alustame sellest, et kui Tiibetisse ja sõita, ma tean, see sõit on raske, tuleb ületada kõrgeid mäe, korrusid autole suur koormus. Aga kui jõuda nüüd pealinna lähistele Hasa lähistele missugused tsivilisatsiooni märgid tunda annavad? Kahjuks Tiibetis ja eriti Laasa lähistel on, on tsivilisatsiooni märgid väga Meidynçaina ehk hiinapärased. Tiibetis kui palju täpselt elada tiibetlased, kui palju hiinlasi, seda statistikat Hiina välja ei ei annagi. Aga hiinlaste osakaal on, seal on seal väga suur ja, ja see on ka igal pool märgata. Üks suur tsivilisatsiooni märk, mille vastu paljud tiibetlased praegu võitlevad, saatis meid kogu tee kuni tiibeti piirist Laasani välja. See on uus praegu rajatava võimas raudtee, mis mõne aasta pärast peaks valmis saama. Siis on selge, et see toob kaasa uue hani rahva siis Hiina põhielanikkonna sissevoolu kõigepealt muidugi kaasas, aga siis ka mujale. No täpselt seda, seda muidugi tiibetlased kardavad, kardavad hea ja selle, sellepärast nad ka selle raudtee vastu oma tuleb tunnistada, üsna üsna jõuetud protesti avaldanud. Ka niimoodi, et seal on mingisugused plakatid ja loosungid, miilitsanäärid lehvitavad lippe ja igasuguste transparentide peale, et see ajude pesu algab ka enne linnaima. Nagu kommunistlikule riigile kohane, on Hiinas kõikjal loosungid, transparendid ja propagandamasin, selles mõttes töötab täie hooga, ehkki on mul tunne, et need märgid on paljuski välised või, või kui me vaatame Hiina, Hiina viimaste aastate arengud, siis see on olnud kõike muud kui, kui kommunistlik, aga, aga noh, see on nüüd pisut teine teema. Ja siis tulevad need paneelmajad ja need tüüpilised kahe-kolmekordsed majad, mida meil liigagi hästi tunneme ja mis ka siis seda uut elulaadi siis iseloomustavad. Laasas, aga teistes Tiibeti linnades võiks öelda, on ikkagi kaks täiesti erinevat linnaosade tüüpi ükson vanalinn tavaliselt, mis asub linna keskel, näiteks Laasas tüüpiline näide mis on täiesti 100 protsenti tiibetlik, sinna ei ole uus nii-öelda Lasnamäe-tüüpi majade arhitektuur sisse tunginud ja siis ümber selle on siis uus linn, mis on siis noh, ütleme nii-öelda Hiina ja noh, üldse niisugusele sotsialistlikud, kommunistid, publikule maailmasüsteemile omane arhitektuur ja veel kaugemale minna, siis jällegi muutub äärelinn taas tiibetlikuks, aga see on juba siis nagu küla põllumajandusega tegelevad tiibetlased elavad ümber linna. Ja muide, kui me räägime sellest, et kas raudtee rajamine, kas see võib kuidagi rahvale saatuslikuks saada või kas nende edasieksisteerimine ei muutu küsitavaks, siis ma tegelikult hästi ei usu seda. Et see asi nii traagiline tiibetlaste jaoks on, sellepärast et Tiibeti rahvas on kuidagi äärmiselt, et ma ütleks, isegi terve rahvas ja niisugust assimileerumist või segunemist segaperekondi peaaegu ei ole. Nad on eraldi, isegi kui hiinlaste arvuline ülekaal peaks seal tekkima. Tiibetlased endiselt räägivad tiibeti keelt, nad austavad oma religiooni, nii et ma ei usu, et, et seal midagi niisugust toimub, nagu mõned näiteks kunagi endise nõukogude liidu väikerahvad praktiliselt lahustusid vene rahva hulka ära. Tiibetlased ei segune hiinlastega eriti. Kas igapäevases elus stiilis on niivõrd suured erinevused, et elatakse lahus elatakse nakas, siis pingeväljas, kas on tunda mingisuguseid nahk, konfliktsituatsioone? Elatakse ikkagi jah, need kogukonnad on täiesti lahus muidugi ega turistina lihtsalt tänaval käies või vaatamisväärsustega tutvudes, siis siis sa mingeid pingeid ja konflikte loomulikult ei. Ehkki ka ka viimaste aastate jooksul on avalike protestimeeleavaldusi ja muud taolist olnud Tiibetis küll, aga kui õnnestub inimestega jutule saada, mis ei ole nii üleliia kerge, sest inimesed ikkagi kardavad siis tulevad ka need pinged ja, ja noh, meile nii tuttavad aastatetagused, tunded esile. Kui suur on keelebarjäär, kui palju nad oskavad inglise keelt, et teie saite nendega kontakti? Pealinnas ikka osatakse ja need inimesed, kes tegelevad turistidega, Need loomulikult oskavad ja hotellides ka osatakse aga juba mõnes väiksemas linnas ja rääkimata muidugi küladest tõesti on väga raske hakkama saada ilma tiibeti keele või ilma hiina keele oskuseta, näiteks mäletan ise ühte niisugust korda, kus ma jäin praktiliselt söömata, kuna ei osanud restoranis selgeks teha, mida ma tahan. Kuna ma olen taimetoitlane, Tiibetis pakutakse valdavalt liha toitusid, siis ei suutnud seda selgeks teha, ei, endise söömata, ei leidnud mitte ühtegi ühist keelt, kuigi noh, mu enda keelteoskus ei ole ka kõige viimane, aga ikka see keelebarjäär ja suhtlemisbarjäär on üsna üsna suur. Ma kujutan ette, et kuna klassikalistes kloostrites ei õpetata muud keelt peale tiibeti keele ja hiinlased ei vaeva õppima kohalike inimeste keelt, siis võib tekkida ka nende vahel kommunikatsiooni probleem. Suur osa tiibetlast siiski hiina keelt valdab ja muide ei ole see ka enam päris võib-olla täpne, et kloostrites ei õpetata muudkui tiibeti keelt. See pööre on toimunud võib-olla viimase kümnekonna aasta jooksul. Väga paljud haritud mungad on leidnud, et nad peavad suhtlema välismaailmaga ja veel eriti sellest ajast, kui internet, et on nii-öelda peale tungimas ja email oli ka suhtlemine. Inglise keelt oskavad väga paljud noored mungad? Jah, tõsi küll, see inglise keele oskus võib-olla ei laiene munkadele, kelle vanus on 50 ja enam. Aga sellised, kahe 30 40 aastased mungad kas just võib-olla mitte hästi, aga arusaadavalt suudavad ennast väljendada inglise keeles. Kui me juba räägime muukkadest, siis olen lugenud, et nad on kuidagi elurõõmsad, nad on avatud, nad on suhtlemisvalmid, nad ei vasta meie ettekujutusele Monkadest sisse pööratud inimestest, pleierit, mobiiltelefonid käib niisugune ka olmeelu vahepeal, ütleme siis tekstide lugemisele ja aruteludele siis tulevad jälle. Maised asjad minule kui kultuuriliselt ja ja religioonist võõrale inimesele sealses budistlikus keskkonnas oligi, oligi see üks suuremaid üllatusi. Buda mungad on noh, lihtsalt öeldes väga normaalsed inimesed, nagu nagu sina ja minagi. Täpselt nii et et panna peale palve lugemist pleieri klapid pähe, ei, ei ole mingi probleem ja kõigi kõigist maailma asjadest oli, oli meil võimalik omavahel rääkida. Muide, selles mõttes on küllaltki suur kontrast, näiteks kui me tuleme mõnest Tiibeti budistlikus kloostrist ja näiteks astume kas või Eestimaal Kuremäe Pühtitsa kloostrisse sisse. Ma ei, ma ei taha siin absoluutselt mitte mingit niiskust, lahterdamine teha. Tumine või üks stiil on parem või halvem, aga näiteks Pühtitsa kloostri nunnad ka väljaspool võib olla jumalateenistust. Kui nad kasvõi kõnnivad mööda kloostri territooriumi või teevad mingit tööd, siis neist jah, paistab välja niisugune vabadus. Ja võib-olla vähem on sellist niisugust elurõõmu, naeru. Ma ei tea isegi, kas see sõltub võib-olla rahvuste omapärast või on see ristiusu ja budistliku religiooni erinevusest. Aga see erinevus on tõepoolest äärmiselt, et suur, kusjuures ma ei tahaks öelda, kui me rääkisime siin. Buda mungad on sageli rõõmsad ja kasutavad mobiiltelefoni. Ega see asi pole iseenesest ei hea ega halb aga lihtsalt see on teistmoodi. Kas see punane ja kollane toon riietuses, kas sellel on mingi tähendus, eristab see midagi? Algselt olevat see niisugune luitunud kollane toon sümboliseerinud seda, et legendi kohaselt või, või võimalik ka, et päriselt buda Shakemooni tähendab budismi õpetuse rajaja, kui ta loobus oma printsi seisusest, siis ta loobus ka oma uhketest rõivastest ja võttis lihtsad riided ühelt, et ma ei mäleta, kas lausa surnult või ja noh, siis oli tema esimene nii-öelda munga rõivas ja see oli küllap vana, kulunud, luitunud, pleekinud ja nüüd edaspidi kui mungad hakkasid kandma kollast rõivast, siis justkui sümboliseeris seda buda sammu. Pärast ränki katsumusi pärast kultuurirevolutsiooni pidiama nakatud kloostreid üles ehitama. Ja tundub, et isegi Hiina võimude käsi ja raha ja tööoskused sealist mängus hiinlased vist mingil määral tegelevad sellega. Nojah, ega ilma ka hiinlaste loa ja toetuseta seda seda teha ei saa. Tõepoolest, kloostri ehitusi nägime me üldse Hiinas väga palju templite kloostrite, Hiinas ka ka päris Hiinas ja aga ka Tiibetis, kus ju kultuurirevolutsiooni all tõepoolest tuhandeid ja tuhandeid kloostreid ja templeid hävitati. Mõtlemisprotsess torkas silma ühest küljest, aga teisest küljest on teada mõned kloostrid, mis on kas päris hävitatud kunagi või vähemalt tugevasti kahjustada saanud meie sealoleku ajaks nad olid juba taas avatud, tud ja töötasid kui tegevkloostrid. Noh, võimalik, et siin ka võiks tuua mingi paralleeli kunagise nõukogude liiduga, kui me oma nii-öelda viimaseid aastakümneid Nõukogude Liidust mäletame, siis siiski see, see surve kirikule ju ei olnud nii, nii hull ja ka riik andis teinekord raha nende kirikute restaureerida grillimiseks. Noh, ma ei tea, kas see oli otsene Abinud religiooni ele, aga võimalik, et peeti silmas ka kui kultuuriväärtuste kui arhitektuurimälestiste taastamist. Ja ma usun, et et see niisugune teatud määral salliv suhtumine või isegi kohatine toetus tiibeti budismi üle nii-öelda Hiina keskvalitsuse poolt, et see peaks ka ju kasulik olema ses mõttes, et see meelitab Tiibetisse palju turiste, mis omakorda toob Hiinale või riigile raha sisse. Ja mõjub hästi ka riigi reputatsioonile. No kindlasti mitte halvasti ei mõju, see. Aga on olnud ka vastuväiteid, et see kõik on silmapettus ja moonutused, mungad on seal ka rohkem nii julgeoleku organite ülesandel ja, ja soovil ja et see kõik on võlts, ole. Me võime jälle oma oma ajaloost, eks ole, veel otsides aimata, et nii nagu igas klassi ja töökollektiivis olid omad informaatorid, nii on neid ka munkade hulka sokutatud ja, ja noh, neid näiteid on, on ka teada, kus turistid on oma vaateid või kaasavõetud dalai-laama pilte munkadega jaganud ja, ja sellest on pärast pahandusi tulnud, on, on nendest julgeoleku organitele teatatud kõike seda, mida, mida me me nüüd seal nägime, mis, mis seal olemas on. Ei puhtalt nagu Potjonkindluse korras üles ei, üles ei ehita, see on ikka ikka ilmselge elus rahvas elus usk. Tuntud saksa Tor Helmut Tuuli, kes on uurinud seda kultuuri ja maad aastakümneid, on ära toonud oma eesti keelde tõlgitud raamatus ka niisuguse asja et üks väliskiibetlane emigrandid on toonud välja, et noorte hulgas, kes on nüüd tulnud kloostrites, et nendel puudub see sisemine budismi taju, et nad on väga tublid tiibetlased, nad on valmis võitlema relvaga oma rahva eest. Puudub Sis sisemine, usuline tunnetus ja, ja selle tõttu esineb seal ka inetuid asju, et nad oma pingeid, oma oma emotsioone näiteks elavad, välja kakelda ja välisturistidega ja niisuguse mõttekäik on see autor raamatus toonud. Kuidas teie sellest asjast aru saate? Mul isiklikult ühtegi niisugust negatiivset kogemust ei ole mitte üksnes Tiibetis, vaid ka teiste tiibeti kultuuripiirkondade maades reisides Heibutaanisnepalisega, India, Himaalaja aladel ma midagi niisugust näinud ei ole, aga võimalik tõesti, et, et ütelda mingite väga vanade ega te ka. Ehk võib-olla selline religioosne tunne või see küll kunagi tugevam olla, aga võib-olla see ei puuduta mitte üksnes tiibetit, vaid see võis ka paljude teiste rahvaste hulgas olla võimalik, et ühe keskmise venelase usk näiteks 150 aastat tagasi oli tugevam kui täna või ka. Me võime tuua ükskõik millised rahvused näiteks ka ka võib-olla üks keskmine aafriklane mustanahaline, võis palju sügavamalt uskuda oma kohalikesse jumalustesse näiteks 100 aastat tagasi ja see kuidagi kõik see ülemaailmne kommunikatsioon, see kuidagi lahjendab sellist religioosset tunnet ehk üldse. Aga kindlasti on, on, on siin ka see tõetera, et Tiibeti kloostrid ja tiibeti vaimulikud on paljuski ka poliitilise vastupanukandjad ja selles mõttes on lihtsalt oludest ja, ja Hiina okupatsioonist tingituna kirikud pisut kloostreid pisut ilmalikustanud. No eriti võib-olla varasematel sajanditel kogu elu suuresti käis kloostrite ümber üldse pühakodade ümber. Kui meessoost elanikkonnast veerand oli mungad kloostris ja, ja suur osa ülejäänud ka need teenindas siis tegelikult seda ülejäänud käia väga vähe järele kloosteral jaajaa. Tõepoolest, nii see oli ja miks ligi veerand elanikkonnast olid mungad, lihtsalt oli säärane traditsioon, et igast perest kõige vanem poeg noh, ta ei pidanud just tingimata mungaks hakkama. Aga talle anti selleks võimalus ja kuna hariduse saamise võimalus just kloostris oli kõige parem, siis enamasti seda võimalust ka kasutati. Tõepoolest, klooster oli hariduskeskus, klooster oli näiteks Tiibetis ju, kus oli selline teok vaatlik valitsus, tähendab dalai-laama oli ju nii ilmalik kui kui vaimulik valitseja ühes isikus. Ka kloostrite ümber oli sellist poliitilist võimurikkust palju rohkem kui väljaspool kloostrit vähemalt Butaanis, mungad täitsid arsti ülesandeid, klooster oli ka teatud mõttes kohalik haigla muide ka Tiibetis ja isegi tänapäeval näiteks Žigatse linnas tassilson Po kloostri juures on suur selline tiibeti meditsiinikeskus või haigla. Nii suur osa elanikkonnast on väljaspool materiaalset tootmist, tegeldakse vaimsete asjadega, son suur luksus. Nii vaeses riigis. See on luksus ja tegelikult see on väga üllatav ja väga hämmastav, et selline olukord seal on, on tekkinud, see on üks kõige suuremaid nii-öelda imesid minu jaoks. Sest kui vaadata tiibetlased, nad on ikkagi noh, ütleme suhteliselt primitiivne rahvas ja kuidas nad võtsid omaks kõige niisuguse Indias välja kujunenud väga keeruliselt mõistetava mahajaana Evačhojana budistliku filosoofia ja arendasid seda omal moel edasi. Kui nüüd võib-olla mõnda anal loogi-Euroopast otsida siis näiteks võiks meil tekkida küsimused, et miks näiteks kuskil Koola poolsaarel või kuskil Soome põhjaosas elavad daamid näiteks ei hakanud omal moel edasi arendama näiteks heegeli filosoofiat. Noh, see oleks olnud ka võiks öelda absurd, aga vot Tiibetis niisugune asi juhtus, tegelikult oli ju tegemist ometi lihtsate nomaadidega karjustega, kes olid praktiliselt kirjaoskamatud ja siis äkki hakati sanskritikeelseid teoseid seal tõlkima ja nii suur osa elanikkonnast sellele pühendus. See on äärmiselt arusaamatu, kuidas. Ma olen ka selle üle imestunud ja nüüd need tekstid te nimetasite. Me kõik oleme näinud pilte või fotosid või videosid, kuidas mungad istuvad, kogutavad ennast, loevad neid pühasid tekste mantrad olnud vist ja mis on nende sisu? No loetakse, mitte üksnes mantraid, loomulikult, aga mantrad on tõepoolest ühed tekstid ja nii-öelda lühimad, tekstid, mantrad, neid on väga raske tõlkida otseselt, näiteks kas sanskriti keelest eesti keelde muide takse mitte tiibeti keeles mantraid, vaid ka need on jäetud Tiibetis tõlkimata sanskriti keeles, kuna need on Indiast pärit indie Nad on tõlkimata ka meiega tiibeti keelde. Et originaalkeeles samuti nagu meil katoliiklased loevad teatud tekste ladina keeles, eks ole, ei tõlgi kõike eesti keelde. Nii et seal on samasugune traditsioon ja mis see mantra siis on? Seda sõna võib-olla mõnikord defineeritakse kui võluvormelit või kui mingit valemit või loitsu. Kas kas lihtsalt palve ei vaielda? Pühad ütlused? Palve on võib-olla sageli niisugune pikem ja seda me võime ka oma keeles või jah, teatud määral ka palve, okei. Aga mantra tavaliselt seostub ühe konkreetse jumaluse ka või, või buda Shakemmuuniga või mõne bodhisattva või mõnes tuntud budistliku pühakuga ja retsiteerides väga palju arv kordi ühte mantrat siis budist, usub Ta selle retsiteerimisel kestel justkui samastub selle jumalusega, kelle mantrat retsiteeril, et kaob vahe näiteks kaastundejumaluse ja selle budisti vahel, kui ta tsiteerib näiteks kümneid või sadu tuhandeid kordi tema mantrat, näiteks Ammani Padme hum. Et see mantra on justkui selle jumaluse verbaalne või niisugune heliline ilmingu vorm. Nüüd see palveveski Betallis silinder, seal sees on ka mingisugused tekstid ribade peal ja need on ka siis vaimulikud tekstid ja ta siis kirjutab seda. Mis see oleks täpselt täpselt seesama kui sa, kui sa kogu aeg seda palvet suuliselt kordaksid, siis eks ole. Põhimõtteliselt küll tavaliselt jah, on paberite peale kirjutatud need, need sanskritikeelseid mantraid küll seal maal tiibeti tähtedega enamasti aga sanskritikeelsed mantrad ja mõnikord kirjutatakse seda miljon korda, võib-olla isegi rohkem ja selles mõttes ühekordne selle palveveski pööramine. Veski on sellised tavalised metallist trummel, kuhu sisse siis on see nii-öelda palve panna ja see võib olla väga väike selles mõttes, et käeshoitav, aga teinekord on see mitme meetri pikkune ja paari meetri jämedune tünn, mida isegi ühel inimesel on teinekord raske ringi liikuma panna. Aga neid asju veel mehhaniseeritakse, kas siis tuule jõul mõnikord v v koskede all pannakse annakse, et mehhaniseeritakse, et ühesõnaga et justkui need palved. Noh, nüüd ma kasutan lihtsalt mõne vahva, et justkui need mantrad kõlaksid kogu aeg katkematult. Aga sellest jäävad siiski harimatud talupojad kõrvale taivaldaja sanskriti keelt. Jah, ega nad ei pruugi alati teada nende mantrate tähendust, kuigi ma ütlesin, et tähendust on isegi mõnikord väga raske otseselt tõlkida, sest mõnikord see niisugune otsene selline mõte nagu peaaegu et puudub neis on väga tinglik, aga nad ei pruugi ka teinekord seda sümboolikat teada, aga ma arvan, et see on iseloomulik igale religioonile. Ma olen täiesti kindel, et ka kõik katoliiklased ei pruugi täpselt teada, mida tähendab kirjeleis on või, või Sanctuse tekst, mida, mida see tähendab? Nüüd, rääkides veel tähtsatest pühadest asjadest dalai-laamad. Siin tuleb kohe küsimus reinkarnatsiooni praegu 14. dalai-laama. Miks oli 13 niisugune eriline arveid kolmteistpidi, neid kokku saama? Jah, tõepoolest, mitte üksnes Tiibetis, vaid ka Indias usutakse taas sündidesse Rein karnatsioonidesse. Dalai-laama on pärimuse kohaselt kaastundejumaluse Avalokideswara ehk tiibeti keeles tsendrasee 64. kehastus. Kusjuures 14 viimast korda on ta sündinud siis inimesena. Kuna tema on kõige viimane, ta on praegu väga suur autoriteet tiibetlaste jaoks tema leidmine selle kohta on andmeid värsked suhteliselt, sest et see on nagu viimane 20. sajandi nähtus, mis toimus. Neljateistkümnes dalai-laama on isegi sellest oma raamatus kirjeldanud, kuidas siis Laasast saadeti otsijate delegatsioon välja mööda Tiibeti uut dalai-laama reinkarnatsiooni otsima. Praegune dalai-laama on tegelikult sündinud väljaspool seda territooriumit, mida täna nimetatakse Tiibeti autonoomne territoorium, Iseseisev iive oli märksa suurem ja meie oma reisil käisime ka siis selles külakeses, kust on praegune dalai-laama sündis ja päris esimesed aastad elas. Kohtusime seal ka mõnede tema sugulastega, kes lubasid meid majja sisse, aga, aga palusid, et me oleksime seal väga-väga lühidalt, et nad lubasid ennast pildistada, aga, aga ei olnud valmis tulema pildile koos välismaalastega olid ühesõnaga üsna üsna hirmul, et sellisest välismaisest võõraste autodega delegatsioonist võib, neile võib neile lihtsalt pahandust tulla, aga säilib Teil siiski väike töövõit, te olete seda ilmselt jah, loomulikult väga, väga ilus ja südamlik ikka jaa, seda, seda enam, et see ei olnud meie ametlikus programmis sees kogu Hiinas ja Tiibetis. Viibimisaja saatis meid kohalike giid, kellest oli palju abi meile teejuhi ja, ja ajaloo seletajana, aga, aga kes siis ka andis meile viisakalt märku, mis on, on sünnis või, või lubatud seal riigis teha ja ja mis mitte. Nii et ka seda dalai-laama sünnipaika minekut toimetasime, oleme siis nõnda, kui tema meist ühel päeval maha jäi. Dalai-laamat olevat kutsutud. Sõjaväeteatrisse mingit etendust vaatama, aga kui ma juba enne olid pinget tõusnud, siis ta otsustas sinna mitte minna, oli karta, et seal ta vahistatakse ja siis ta põgeneski oma suure saatjaskonnaga. Aasta oli 59 ja seda suveresidentsi hakati pommitama suurtükkidest. Jah, noh, selleks ajaks oli, oli Tiibet juba pea 10 aastat olnud hiinlaste poolt okupeeritud ja 59. aastal seda tuntakse Tiibeti ülestõusu nime all, siis seda, seda intsidenti, mis toimub ja täiesti juhuslikult oli üks meie Tiibet diskohalikest giididest oli poiss, kelle onu oli olnud dalai-laama ihukaitsjaks sellel põgenemisteekonnal, Laasast Indiasse ja ja muidugi võib, võib ette kujutada selle poisi uhkust, kui ta, kui ta taas ja taas rääkis, onu elab praegu Ameerikas. Rääkis oma onu onu lugusid sellest, kuidas nad olid dalai-laamaga põgenenud ja näitas meile teeriste, kust sisse põgenikel voor oli nendel päevadel-öödel liikunud. Teine riik, Butaan Eesti suurune nii territooriumi kui rahvaarvu poolest. Peeter Vähi, kas ma saan valesti aru, et seal näeb seda budismi ehedamal ja puhtamal ja rikkumata kujul? Ma ei julgeks võib-olla nii kategooriliselt väita? Jah, totaan on, selles mõttes on ta loomulikult Tiibetist erinev, et ta on suhteliselt vaba, mõtlen suhteliselt sellepärast, et kuigi tegemist on kuningriigiga ja formaalselt täiesti iseseisva riigiga aga ta on teatud määral seotud Indiaga ja isegi noh, näiteks väga sarnane riik Butaanile Sikki tähendab kunagine kuningriik sattus Tiibeti D territooriumiks olema, aga botaan säilitas küll iseseisvuse, aga tal puudub oma välispoliitika, india teda esindab, nägime palju India sõjaväge kaputaanis, eks ole. Nii et, et ta on jah, siiski suhteliselt iseseisev, aga vindia poolt mingit niisugust ebameeldivat survet ja seda seal küll ei, ei ei taju. Ma ei ütleks, et Tiibeti budismi nüüd teie küsimus oli niimoodi putani ja tiibeti võrdlusena esitatud, et Tiibeti budism kuidagi nüüd selle tõttu oleks kuidagi vildakas või vääraku kaks muutunud, võib-olla tõesti, tal ei ole mingites kohtades olnud nii vabasid arenguvõimalusi. Aga tegelikult see budism iseenesest on ikkagi täpselt sama, on ta siis Budaanis või enda Tiibetis see, nii nagu Tiibet oli ju isoleeritud. Tutt isoleeris ennast ise pikkadeks sajanditeks muust maailmast ja mida praegune dalai-laama on öelnud, et et tõenäoliselt oli see ka üks, üks iseseisvuse kaotuse põhjusi, et ei, ei suudetud moodsa maailmapoliitikaga kaasas käia ja, ja oldi nii eraldi ja ja mis lubas siis ka Hiinal tiibeti üle võtta. Aga nii kabutaan on tegelikult olnud ja jätkuvalt on suhteliselt isoleeritud või iseennast isoleeriv riik ja üheksale selle näiteks on ju ka see, et rangelt reglementeeritud välismaalaste harv kes tohib siis riiki aasta jooksul siseneda ja see on praegu tsirka 7000 turisti aastas, mida ei ole üldse palju ja me võime ennast väga õnnelikeks lugeda, et me, me siis eelmisel aastal selle 7000 siis mahtusime. Ja teiseks ole isoleeritud näiteks, mis on küll hakanud nüüd ilmselgelt muutuma, aga aga veel mõni aasta tagasi ei olnud, ei olnud putanis lubatud satelliittelevisioon. Meie sealoleku ajal läks tööle esimene mobiilivõrku, nii et botaan teeb nagu arglikke samme moodsasse maailma. Aga tegelikult mitmed selle piirkonna riigid, kui vaadata ajalugu, on ju ennast teadlikult püüdnud isoleerida Rida noh, varasemast ajast võib-olla hea näide on see suur Hiina müür, eks ole, kuidas hiinlased on püüdnud ennast mu muudest nii-öelda vähem tsiviliseeritud rahvastest isoleerida. Nepaal oli äärmiselt isoleeritud, räägitakse, et enne 50 kolmandat aastat oli ainult 50 eurooplast Nepaalis käinud siis Tiibet. Ta hoidis ennast isoleerituna ja nüüd kaabutaan see arv see 7000 tõepoolest aastal 2000 vist. Jah, jõuti niisuguse numbrini, aga see on ikkagi äärmiselt väike Eesti suuruse riigi jaoks. Mõelgem ma küll täpseid arve ei tea, aga ma kujutan ette, et mõnikord võib-olla ühel suvel päeval ainuüksi laevadega tuleb nii palju soomlasi meile, Tallinnasse turistidena. Aga seal on see terve aasta norm. Piirnorm. Kui jutt oli moodsatest kommunikatsioonivahenditest Laasas muidugi on televisiooni raadi olemas, aga põhiliselt vist hiinakeelne? Jah. Tiibeti televisioon on tiibetikeelne, aga lisaks sellele Tiibeti telekanalile saab vaadata ka mitmeid Hiina telekanaleid ja hiinakeelseid. Kui rääkida moodsatest sidevahenditest, Tiibetis ja Hiinas, siis siis loomulikult asi, millest meie väga palju sõltusime oli, oli avalik internet ja see on kõikjal olemas, seal aga kummalisus on see, et, et avalik, kes internetipunktides arvutitel puudub kettaseade, mille põhjus on, on väga lihtne sai. Kui sa oled sattunud lugema midagi, mis valitseva ideoloogiaga kokku ei sobi, siis sa ei saa seda kettal kaasa võtta, koju viia, sõpradele näidata. Loed ja kõik ja kui me nüüd räägime tiibeti tulevikust, siis juba nimetatud saksa uurija ütleb, et väga suur roll on olnud dalai-laama stabiliseeriva ja ühendava jõuna. Ühelt poolt Hiina soov integreerida täielikult see suur territoorium, teiselt poolt rahvuslaste soov täielikule iseseisvumisele, et Dalai Lamal on niisugune stabiliseeriv roll kahe suuna vahel, kas see on haigemate laadal? Noh, ega meie ei ole ju lõpuni pädevad ilmselt seda hindama. Jah, tõepoolest, dalai-laama on esitanud siis projekti nii-öelda tiibeti autonoomiast Hiina koosseisus, mis sisaldab endas näiteks väga suurt loodushoiuprogrammi ja loomulikult kultuurilise iseolemise programmi. Mismoodi nüüd Hiina poliitiliselt areneb lähemate aastate jooksul on, on mõistatus, mille kallal püüavad kõik maailma politoloogid ja riigitegelased pead vaevata, nii et seda on muidugi üsna rasket tõele. Aga siiski loota kiibetile antakse, iseseisvus on siiski utoopia praegu vist? Ega me, me ju keegi ei uskunud mingil hetkel ka seda, et Eesti meie nägemisulatuses iseseisvaks saab, aga, aga ometi nii see läks. Peeter Vähi, mis teie arvate sellest asjast? Ma tean ainult seda, et väga paljud Tiibet, tee, kõige kõrgemad vaimulikud on nüüd ka niisuguse seisukoha kui kunagi võib-olla nad hea meelega nägid. Kui karjuti loosungeid Tiibet vabaks siis nad pigem praegu pooldavad niisugust rahumeelsed, võib-olla mingit dialoogi Hiinaga. Võib-olla sellepärast, et olles realistid, et, et ei ole mõtet niisugusel vastuhakul, mis võib viia küllaltki traagiliste tagajärgedeni, palju inimesi võib hukkuda seeläbi, et pigem püüda saavutada mingit optimaalset kompromissvarianti. Ja küllap ka dalai-laama viimane projekt on selle suuna üks näiteid. Peeter Vähi, teil on kaasas ka tiibeti muusikat või on see teie enda muusika? Ma võtsin kaasa põhiliselt tjah autentset, tiibeti muusikat, aga tõepoolest, mul on kotis ka üks plaat, mis on nii-öelda komponeeritud koostöös tri Kunkagi koolkonna Tiibeti munkadega, kus on siis põhiosa on ikkagi tiibeti munkadel, aga minul on ka väike tagasihoidlik roll, noh, ma ei oska isegi öelda, kas võiks öelda, et ma olen arranžeerinud selle või siis vähemalt oma osa lisanud. Aitäh seekordse maailmapildi saatekülalised olid Tiit Pruuli ja Peeter Vähi. Mina olen Martin viranud.