Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eesti usbeki päritolu naar kis kuut tervist usbeki päraselt tervitatud tantsis Salama Leiko ja vastu öeldakse Valeikum Salam. Ja sellele järgneb tervitustseremoonia selles mõttes, et mehed tervitavad kättpidi omavahel. Aga kui nad naisterahvaid tervitavad, siis nad panevad oma parema käe südamele ja noogutavad kergelt peaga. Siis aga sellele tervitamisele järgnevad küsimused kindlasti perekonnaliikmete kohta. Et kuidas on nende tervis ja kuidas on nende käekäik. Ja tegelikult eestlased ju küsivad ka, et kuidas ema elab ja kuidas, kuidas õel läheb. Kuidas käsi käib, aga seda me nagu ei küsi tavaliselt. Alguses, eks ole, kui meil on juba juttu rohkem räägitud, siis isiklikud küsimused tegelikult küsitakse edaspidi või oleneb, kui, kui tuttav sa inimesega oled. Aga selles suhtes ikka tervituse tseremoonia külge käivad. Täpselt samad rituaalid. Nii palju seisis Usbeki tervituses. Ja sellele järgnevast ning seal oma lõikum tähendab muidugi rahu teie kodule, aga mis saate alguses kõlanud muusikasse puutub, siis kuulsime midagi tõeliselt idamaist. Kohe tulid silmad, et minarätid ja kaunid tantsi, annad ja öine tähistaevas olemas ja kõik, mis iganes seostub idamaaga. See oli see vara Nazarkanni esituses, jorior. Miks ma selle valisin? Kui mina 2010. aastal usbekimaal käisin suvel siis oli just kõige suurem, ütleme põlvitamise aeg, sest augusti teises pooles hakkas Rama, tahan ehk siis paast, kus enam pidusid ei peeta ja selleks ajaks kõik pruudid pidid tanu alla saama. Ja siis õhtuti oli kuulda jorior häälitsusi tänava. Ja sellepärast ma selle loo valisin, see ongi laul pruudile. Ühesõnaga selle lauluga saadetakse pruut siis uude koju peigmehe koju tavaliselt ja ja talle lauldakse ära, kurvastas sinu rõõmupäev. Ja nüüd sa oled uues kodus ära tunne ennast võõrana, ühesõnaga ma arvan, et see on niisugune improvisatsiooniline laul ja võivad olla erinevad sõnad ja kas siis jori hor, häälitsused tuleks siis rahva poolt tavaliselt see on niisugune rongkäik koos tõrvikuga. Ja siis teine põhjus, miks ma veel valisin, et ja tõepoolest, kui ma selle laulu peale panen, siis tulevad minaretid ja tähistaevas ja ja see muusika iseenesest nagu panev, no kohe käsi üles tõstma ja tantsima, aga mitte niimoodi hoogsalt tantsima ka kuidagi niimoodi unistavalt. Ja see lindistus on Inglismaal tehtud vabaõhukontserdil ja see on pikk lugu ja on näha, et selle loo vältel tõesti inimesed sulavad ülesse niimoodi, et tõstavad ka käed taeva poole ja niimoodi liiguvad seal ja see kontsert läheb veel edasi ja nad jäävadki niimoodi tantsima. Ja tantsimise kohta ma tahtsin seda öelda, et kui meie kunagi diskotel käisime nii seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel, siis me tantsisime ikka niimoodi, et käed ei tõusnud vöökohast kõrgemale. Aga kui ma nüüd vaatan filmides või siis televiisoris näidatakse ööklubidest mingisuguseid väikseid võtteid, siis inimestel ongi käed tegelikult kõrgemal. Ja nüüd lausa kohe. Kaenlaalused on, on välja toodud sellest intiimsusest. Kõige enam ei varja, et see on niisugune emotsionaalsus, on nagu. Tõlkinud, ja et äkki ongi kuidagi mingi idamaine motiiv ka diskosaalidesse tulnud nagu seal ju tantsijad pärit, kui me nüüd ette kujutame, kõik päikese poole, kõik on võimalik, aga mida see jorior tähendab, sir ja ma arvan, et see on lihtsalt niisugune süüd. Ma täpselt ei teagi, keegi veel pole nii põhjalikult rääkinud oma kaasa võetud muusika taustalugu, nagu teie seda argist tegite, aga eesti usbeki päritolu nagu te olete, siis kus te sündisite ja milline see lapsepõlvekodu oli, niipalju kui te mäletate, muidugi. Ma sündisin Samar kandis, see on siis, eks ole, Usbekistanis, ta jääb suhteliselt keskele. Ja ma võiks öelda, Samar kandi tagant hakkavad, näed et see on minu meelest kõige huvitavam usbeki osa, aga mis ma lapsepõlvekodust mäletan? Ma tegelikult tõesti natukene mäletama mäletan hoovi. See on niisugune tüüp, piline, Kesk-Aasia hoov, ta on tavaliselt neljakandiline siis ütleme niimoodi värava poole on majaosa ja siis ka vastas, vastasseinas on ka majaosa, võib-olla see tuleb sellest, et vanasti oli seal vastasseinas oli see naistepoolse Se haaramise keelatud pool, kuhu võõrad ei liikunud ja tegelikult on neil jäänud nagu soovide ehituses seesama plaan täiesti alles. Ja siis seal keskel oli meil virsikupuud niisiis võib-olla ka seal keskel väikene veesilm, mitte et nad nii väga selles supleksid, väike tiik, jah, no ütleme, väiksem välja, see on võib-olla seoses sellega ikkagi kuumad, kuumad perioodid ja siis minu isa pere oli suur üks vend ja viis õde ja nendel oli ka lapsed, küll me seal siis mängisime. Aga mida mäletan ja, ja praegugi see tuli mul kohe peaaegu esimese asjana meelde, kui ma sinna jõudsin tänava pealton kosta hüüdeid, siis lähete värava lahti, vaatad ohoo, mida pakutakse, pakutakse arbuusi või pakutakse töid või pakutakse, luudasid müügil, aga mina mäletan, et meie ostsime alati ja mulle tundub, et see oli kaks kopikat, mis maksis, aga sa võid täitsa vale olla ju. Herneputru ma arvan, et selle kikerhernepuder, see maik on mul võib-olla isegi natukene meeles, ma ei ole proovinud järgi teha. Ja siis need plaksumaisipallid olid seal pallikujulised, magusat neid, ma mäletan lapsepõlvest, kui vana te siis olite ja millal ja mis põhjusel Eestisse tulite. Ja Eestisse me tulime siis kui ma olin päris väike käe kolme nelja aastane ja ütleme niimoodi, et lihtsalt minu ema siiski harjunud selle selle eluga seal ta oli siiski hulljulge, kui ta ju sinna läks nii kaugele, mida ma siiralt imestan. Aga jah, siis me ikkagi tulime ema kodumaale ja siis jäi väga suur auk suhtlemisele nende sugulastega, nende sugulastega. Jah, no on viimane aeg täpsustada, et usbeki rahvusest on siis teie isa ja ema on eestlanna, mise eestlanna, eestlanna misse, eestlanna ja kõike seda te kirjeldate oma põnevas raamatus, mis ilmus eelmisel aastal, nimeks Samarkandi kuum suvi, sellest raamatust me jõuame kaabel rääkida kindla peale, aga eestisse tõsis jõudsite, kui te olite ka suhteliselt väike. Ja siis läks elu Eestis oma tavapärast rada, nagu inimesed ikka Eestis elavad ja et küll väga eksootilise välimusega selline ehtne idamaine naine istub minu vastas, aga nagu te mulle olete maininud, et noh mõistagi, kui Eestis elatakse, siis ka eestistutakse ja ja kogu see elu käiski nii, nagu siin elatakse. Kui te olite väike laps, eks ole ka teil ju mingit kohanemise probleeme, kui selliseid ei olnud. Kui ma olin väike laps, siis ma olin maal vanaema juures, aga kui ma tulin kooli, siis ma tulin Tallinnasse. Nii ja maal vanaema juures tähendab mõistagi ema ema, ema, ema juures ja mul seal nagu lasteseltsi eriti ei olnud. Teinekord käisid tädipojad, aga mitte väga tihti, nemad olid lasteaialapsed. Aga kooli ma tulin Tallinnasse ja teinekord oli küll natukene raske, sellepärast et just sellepärast, et ma olin erinev teistest ja tüütav sära küll, kui tihtipeale niimoodi pandi sõrmed siia silmade juurde tõmmati piludekse, siis märgi minu poole. Aga ma peaksin ütlema, et murde-eas siis hakkasid juba teised sosinad. Et oh kui põnev nimi, kuidasmoodi. Ja suhtumine nagu muutus. Võib-olla ma ise ka selgroog muutus tugevamaks. Keskkool sai läbi, mis edasi sai teleei tulnud pähe niisugust mõtet, et läheks nende isaisade maale noh näiteks võib-olla edasi õppima või misiganes. Keskkool sai läbi ja tõesti siis nagu öeldakse, et vere kutse hakkas hõõguma sees, ma lihtsalt. Äkki tahtsin oma sünnikodu siis külastada ja minu Samarkendi vanaema, tema oli kogu aeg olnud kindel, et ma ükskord tulen, sest tema ütles, et, et ükskord inimestel hakkab nagu see verekutse hüüdma, millele vastu ei saa. Ja siis ma mäletan, et me sõitsime emaga rongiga Samar kandis. See oli väga pikk ja palav sõit. Praegu ma teeksin selle hea meelega uuesti läbi, kuigi nüüd vist nii ohutu ei ole. Millegipärast mäletan rongiaknast väga klišeelik pilt, niuke nagu tühjus, stepp, kaamelid, loojuv, päike, aga see võis kõik täitsa olla ja miks ta ei olnud, noh ja siis ma siis me sinna jõudsime ja alates sellest ajast siis me oleme väga tihedasti hakanud uuesti suhtlema. Nii et mina olen seal päris mitu korda käinud kaheksakümnendatel aastatel ja sugulased on siin ka käinud. Kui te ütlesite emale, et tahab. Kas sõita sinna isaisade maale, te olite siis 18. See oligi siis esimest korda pärast seda, kui ta suhteliselt väikese lapsena sealt ära tulite. Jah, ma mäletan seda, et kui ma sinna usbeki rongist välja tulin Samar kandis siis esiteks õhk, see kuum õhk see justkui embas mind. Ja ma mäletan, et ma väga palju nutsin, need olid rõõmupisarad. Et ma nii palju siis oma sugulastega kokku sain, alguses muidugi taibanud, kes on kes ja kõik oli sassis ja ja siis kogu see Samar kandi linn, kõik see vanalinnaosa ja ma lihtsalt, ma arvan, käisin suu lahti ringi ja, ja lasin ennast nagu öeldakse, juhtida. Et minuni siis vast ei jõudnudki mitte miski nii tõeliselt, see oli nagu unes ja muinasjutt. Et see oli ikka nii tugev. Mõju sellel taaskohtumisel usbekimaa oma sugulastega, et lihtsalt pisarad tulid iseenesest ja isapoolne suguvõsa ikka päris muljet. Ta avaldab, eks ole, ja nad võtsid mind kõik väga hästi vastu ja ja ema ka ja te olete mulle siin kirjutanud, isal oli viis õde, et päris kõiki enam ei ole siinmail alles ma ütlesin võib-olla seda sellepärast, et isa suri ise 2010. aastal, aga õed on kõik olemas? Jah, kõik ei ela, ütleme Samar kandis, siis ma pole neid nüüd hiljuti kõiki näinud, aga jah, on olemas. Olite siis sellel emotsionaalsel reisil ära ja tulite Eestisse tagasi? Tahtsite ka tulla, hakkas juba selline tunne, et tahaks tagasi, siis kui te 18 olite ja emaga esimest korda käisite pärast nii pikka vaheaega. Ma ei oska öelda, ma arvan, või oligi niimoodi planeerinud, et käime lihtsalt seal ära ja siis oli juba teada, et nagu väravad lahti ja alati võib minna. Ja ütleme siis, nõukogude ajal oli see ju lihtne sõita, lihtsalt istusid lennukisse rongi, oleneb, kuidas rahakotiga lood olid. Nüüd on märksa raskem, nüüd peab viisa hankima ja siis peab Riias selle järel käima. Ja siis valima endale vastava siis kas läbida skendi või läbi Moskva sõidu. Mis teist Eestis edasi sai? Eestis ma lihtsalt õppisin edasi, mis on Georg Otsa muusikakooli ja siis läksin konservatooriumisse ja muusika alal. Praegu olete praegu, ma olen Tabasalu muusikakoolis solfedžoõpetaja. Mul on väga väga armas töö. Seda on rõõm kuulda, no jõuame nüüd siis teie raamatoni. Minu ees on kaunilt kujundatud väga huvitava ornamendiga raamat, mille autor olete siis teienergis kuut ja pealkirjaks Samarkandi kuum suvi ja no kui selle maad lugema hakkad, siis siit õhkub sellistes kogustes kõike seda idamaist, seda usbeki liikusedasamarkandilikut. See raamat sündis need teil siis viimati, sest käigust see oli siis 2010 vä? Jah, see oli 2010 ja see raamat võibki olla on, on Sügav kummardus Samar kandi linnale. Sellepärast, et kõik küsimused, mis mul seal üles kerkisid, kas kombestiku võisid arhitektuuriplaani kohta või ilma kohta. Kõiki nendele küsimustele ma otsisin vastuseid ja panin kirja ja isegi igapäevaislami kohta veidikene, sellepärast et lahutamatu osa. Nii, aga minu see raamatu kaas, mida ta väljendab, kui mina hakkasin raamatu kaanekujundust välja mõtlema, siis tütar ütles, et temal on üks sõbranna, kes õpib arhitektuuri ja tema ilmtingimata oskab mulle abiks olla. Siis ma näitasin sellele sõbrannale üht pilti ja teist pilti ja ta vaatseti sellest hästi saa see hästi kõneta mind. Ja siis ma näitasin talle ühte fragmenti seinapaneelist seinakaunistustest ja seda ta vaatas, ühtset, see on väga hea ja tal tekkis kohe ettekujutus ja teate, ta venitas nagu seda pilti ja ta nimetas ise vist seda flurrimiseks. Ja siis, kui ta oli selle pildi välja venitanud ja näitas mulle, siis ma hüppasin kohe tabureti peale ja otsisin välja Usbeki naiste kleidiriide, sellepärast et need värvid ja see tulemus oli täpselt selline. Läbi raadio on päris tore kirjeldada värve ja mustreid ja nende tähendust, aga kui prooviks natuke ikka, et see on tõesti isegi inimene, kes üldse ei tea midagi Usbekist, rääkimata usbeki kleidi riietest. Peaks ütlema, et see on usbeki kleidiriie stseen tõesti tüüpilisest tüüpilisem. Aga kuidas me seda kirjeldame? Teate, ma räägiksin ühe väikese loo, seda nimetatakse Khani atlaseks ja miks? Sellepärast et Eraskordiks valitseja khaan, kellel oli juba üsna mitu naist, aga ta oli pannud silma peale käsitöölise järele küll lapse käsitööline, siis ei hoidnud hästi oma mehelemineku eas tütart, sest tavaliselt isad kaitsevad oma tütreid ja tahavad ise otsida peigmehe niimoodi. Ja ega see käsitööline ei tahtnud anda oma tütart, sest et Khan ei olnud enam esimeses nooruses. Jaa. Aga Khan ei andnud järele ja ütles, et kui sa mulle no andis umbes kolm päeva kolme päeva jooksul ei mõtle välja midagi veel uhkemat müstilisemat, kui sinu tütar kaunimat siis kahjuks pead sa oma tütre loovutama, no käsitööline mõtlesime, ütles aga midagi ta välja mõelnud, süda oli tal valust lõhkemas ja ta läks siis sellel hommikul oja kaldale ja päike parajasti tõusis. Ja ta vaatas oja sisse ja pisarad voolasid seal. Ja siis kuidas päike peegeldus pisarates ja ojades siis sündisid sellised vikerkaare värvid. Ja see oli kaunim kui kaunim ning ta kudus kiiresti sellest siidist. Sellise kanga ja viis Khanile ja khaan oli nii õnnelik, ütles, et jah tõesti, et see on, see on veel kaunim ja veel igatsust tekitavam. Aga lugu lõppes nii kenasti, tants oma oma lemmikpoja hoopiski kosis selle käsitöölise tütre, aga nüüd siis sellest ajast peale kutsutakse seda Khani taseks. Nii et minu raamatu peal on siis Khani atlase tükikene. Ja värvid on tõesti vikerkaare värvid ja seda mustrit võib kirjeldada kasvõi nii, et see on tõesti vette kukkunud pisarad, mida siis natukene lained on laiali ajanud ja aga kes täpsemalt tahab teada, siis pole midagi lihtsamat, kui otsida Usbekistani rahvarõivaid, seal on ka kindlasti see motiiv olemas. Ja see on tüüpiline ja kuigi see ei ole see arhailine, ma arvan, et see on kuskil 19.-st sajandist pärit sest et vanad rahvariided olid nii meeste kui naiste omad suhteliselt sarnased pikkade halatidega ja ja no meestel, eks ole siis teist pea peakatet, naistel naise teistsugused. Aga siis see Riian, jah, ta on hästi kontrastne, aga lõunamaadel ongi ju päike on kõrvetam ja maiustused magusamad ja armastus on kirglikum ja liha on. Sealt traumat. Loeb välja selle, et kogu see õhustik lisaks kõigele muule idamaisele, usbekipärasele, Samarkandipärasele on paks kõikvõimalikest riitustest, kombetalitust, testsõnaga, traditsioonidest, mis lihtsalt peavad olema. Jah, öeldakse ühed usbekimaal endal nagu elu ei olegi usbeki naisterahval vähemalt et seal on kogu aeg kombetalitused, kui sul lapsed sünnivad, sellepärast et need pidustused need ei lõpegi otsa, et on peetakse pidu sünni puhul ja esimese hamba puhul ja võib-olla patside puhul ja siis ümberlõikamispidu ja siis kõik, mis edasi tuleb gaasisvee hälli piduja, siis pulmade eel ja järelpeod ja siis aastapäevad ja matused ja ja muidugi minu jaoks oli seal küll juba aeg-ajalt päris liig, aga kuna ma olin kõrvaltvaataja, siis ma võisin ka mõnest pidustustest välja jääda või vähemasti mitte nii aktiivselt osaleda, ilma et ma oleksin siis ütleme, sellise Downiva pilgu osaliseks saanud. Aga tavaliselt jah, võetakse sellest kõigest osa ja võetakse osa mitte ainult perekonnasündmustest, vaid ka naabri, mis on väga tähtis ja lähisugulaste pidustustest. Nii et seal tõesti otsaga äärt ei tule. Aga millega seda seletada jäävad, samas teie raamatus on täiesti selgelt kirjas see, et ega seal sammar kandlastel see elu niisugune majanduslik pool, noh, loomulikult on igasuguse jõukusastmega inimesi, aga no väga palju on ikka neid, kes vaevu niimoodi ots-otsaga välja tulevad ja pension ei laeku alati pensionipäevaks ja mis iganes, et kõik selline suur pidutsemine, et see nõuab ju ka vahendeid, et noh, et ei paku ainult ju seda, mis sul õues hoovi peal kasvab. Kuidas see asi on niimoodi korraldatud? Ma olen aru saanud, et isegi võib-olla laenatakse see see raha kokku vähemasti pulmade jaoks küll hakatakse juba ütleme siis kas poja või tütre sündides kergelt koguma seda lavaka, noh, kindlasti hakatakse ja kogutakse rahaga, kuna suguvõsad on ju nii suured, siis nad, eks ole, aitavad 11 pidustustele läbiviimisel ja igaüks toob midagi ja kindlasti igaüks toob midagi ja et selles suhtes ei ole probleemi. Ja päris kerjuseid seal ka ei ole, sest et nad jah, tõesti aitavad 11. Dust oli lugeda jah, et kodutuid seal vähemalt Samar kandis ei ole, et, et lihtsalt asja ei lasta nii kaugele, selle majandusliku poolega saab siis ikka kuidagipidi hakkama, kõik aitavad kõiki ja kuidagi saab ikka eks ole. Ja tõepoolest, et jumalaviljad kasvavad sul otse aknast lauale. Piltlikult öeldes, aga kui me võtame teised tahud sellest lõputust pidutsemisest, et inimesed ju käivad tööl ja kellel on tööd ja nii edasi, et kuidas nad jaksavad kogu aeg pidutseda või see ongi see elu mõte? Seda ma ei oska öelda, mina olin suvel ja siis olidki need kõige suuremad pidustuste ajad. Eks juba sellepärast, et kõik puuviljad valmisid ja oli ilmselt hõlpsam pidu pidada. Seal on ehitatud kohe paviljonid pidude pidamiseks, et kui sa ei jaksa nagu restorani broneerida, siis pead selles paviljonis. Jah, see lihtsalt käib nende elu juurde. Töötad seltskonna kokku ja lähed paviljoni seal midagi piknikutaolist, aga tükk maad uhkem. Ja kui te seal 2010. aasta suvel käisime Nüüd, kui pikalt te olite? Ma olingi terve suve, jah, ma ütlen, ma väsisin võib-olla jah, pidustustest ära, et ma ei tahtnud enam pika laua taga istuda. Aga, aga see kõik ja mulle väga meeldis ja minu käest on küsitud, et kas sul igav ei hakanud? Ei, mitte poolegi. Sellepärast et kui käia, siis seal nende emiir Timuri aegsete arhitektuurimälestiste juures sa võidki sinna nõnda öelda ära uppuda kõikidesse nendesse mosaiikidest ja nendesse araabiakeelsetes kirjadesse sellele ei tule nagu otsa äärt minu jaoks. Ja see 14. sajandi niisugune aarete hulk, see on kõik täiesti osaliselt olemas ja vaadeldav ja nendega tegeldakse. Need on, kui ma kaheksakümnendatel käisin, siis jah, nad olid varemetes ja siniste kuplite peal olid kasvanud rohututid aga nüüd on nad restaureeritud. Minule meeldib, et nad on restaureeritud, sest minul siis tekib nagu selline parem ettekujutus. Aga muidugi tõelised kunstiinimesed ütlevad, et see pole nii hea, et oleks pidanud konserveerima kõik selle, mis lihtsalt säilinud, need on ja mitte restaureerima ja mitte üles Mupima. No samas iseenesest on suuruselt Usbekistani teine linn ja asub muistsel siiditeel, et kõik sellised asjad veel samuti, et raamatust võis lugeda, teile tehti ikka ekskursioone ka, nii et oli tehtud ja käisite matkamas ja sõitsite ringija. Jaa, Samarkanud ma isegi võtsin välja võrdluse Tallinnaga, et Samarganud on 108 ruutkilomeetrit, Tallinn on 159 ja elanike Tallinnas on 436576. Amar kants on 436300, see oli 2008. aastal. Nii et tegelikult tundunudki mulle nii väga suur, sest et kesklinnaosa oli nagu meilgi ja äärelinnad ja ütleme, need kaasaegsemad linnarajoonid olid niimoodi hajutatud, et nagu meilgi, kui sa Õismäe taga metsas oled hoomad nagu seda Lasnamäed seal ka ja kõik niimoodi pilla-palla ei olnud. Aga Samar kandis muidugi jah, paljurahvuseline linn, just nagu te ütlesite Tsiid ideede keskpunktis, siis on ta alati olnud paljurahvuseline ja huvitav. Mitmekeelne. No ma lugesin just huviga, et väidetavalt tadžikid on seal põhirahvus on see nii? Seal on paljude Chice ja tadžiki Usbeke ja siis sinna siis lisanduvad veel aserbaidžaanlased ja ja isegi korealased, venelased, juudid, seal on isegi välja kujunenud oma linnaosad, aga no mitte nii ilmus kindlate piiridega. Ja kui abielu sõlmitakse, siis üritatakse ikka oma rahvusest, aga armastusele ja piire ei pane. Et ei ole nii range. Samar kand on kantud ka Unesco maailmapärandi nimistusse. See kant, kus teieni elasite te elasite oma tädi juures, eks ole, ja see oli selline vaiksem ja raamatus kirjeldate, kui väga te armastate, et neid hoove ja no see seda oli tunda, kui väga te seda armastate. Tõesti, tekkis silmade ette see väike idamaine hoov, kus olid siis need spetsiaalsed istmed lavatsid ja siis oli kindlasti mõni viljapuu ja see oli ilmselt, et niisugustes kogustes lisaks kõigele muule ka sellist õdusust, ma nagu tunnetasin, et see on selline hubane koht, kuhu sa päeva lõpus kas istud puhkama pärast tööpäeva ja mis iganes Ja see on huvitav, kui nendel kitsastel tänavatel liigud. Vanasti ei olnud tänava, pole aknaid, no nüüd on tänavapole aknad, aga nad on ikkagi kaetud, et päike liialt sisse ei pääseks või on seal siis pudistatud varjuks. Aga kui sa jah, tänaval liigud, sa ei, sa ei oskagi ette kujutada, missugune paradiis sind võib oodata, Ta hoovi sisenemisel. Alati on jah, lavats sellepärast et õhtuti sinna kogunevad siis sugulased ja naabrid ja tuttavad ja seal, kui just parajasti pidusööki ei peeta, siis alati teed ja, ja puuvilja. Aga ma panin tähele ka, et kui oli micro joonides kõrghooned, viiekorruselised üheksakorruselised, siis ka nende vahel olid lavatsid, sellepärast et inimesed ikkagi kogunevad õhtuti hoovi ja seal oli lavatsete peal olid need kirjud madratsid, sellepärast et sa kogu suve jooksul vihma. Ja et oleks mugav ja õdus ja inimesed tulevad suhtlema üksteisega, aga minule ütleme, vedas selle poolest, et mu tädil tõesti on selline suurepärane hoov. Kuhu siis tema lapsed tulid õhtuti ja vara läks pimedaks, aga see ei tähendanud midagi, ikka oli sume ja hea. Rääkides suhtlemisest nende elasite oma isa õe Nadja Ammaks teda kutsusite misse amma tähendaski. Maa tegelikult tädi ja see Omaan liide isapoolsele tädile köialeks ema poole, siis oleks ola. Aga jah, tavaliselt nad räägivad ikka niimoodi, et nimele liitub, see tiitel ei tulegi nagu kõne alla, et ma lihtsalt nagu ütleksin tema kohta nad ja ikka Nadja maa. Niisiis, Nadja maa juures te elasite ja noh, et ei, see on niisugust kahetist ju igas mõttes, te elate Eestis, siis lähete Usbeki maale Samarkandi, siis olete nagu seal oma inimene Eestis oma inimene ja eks need emotsioonid on ka nii ja naapidi, et kas seal oli ka mingi hetk selline tunne, et ma ei jaksa enam niimoodi suhelda või tekkisid sellised meeleolud ka? Ma arvan, et see on lihtsalt minu enda isiklikus persoonis kinni sest ma ei ole väga suur suhtleja, olengi põhiliselt rohkem kõrvaltvaataja ja selles suhtes mind nagu negatiivselt miski ei häirinud. Ma vaatasin põnevusega ja imetlesin Teie sugulased saab öelda, et ei ole usklikud, et seal sugugi mitte kõik inimesed ei kipu siis neil viiel korral jumalakulle pöörduma. Ma oskan rääkida siis ainult oma sugulastest. Aga ma jah, ma arvan, et nad on ju nõukogude ajal üles kasvanud nuppude vormis, et võib-olla see on nagu neid islamist võõrutanud või mitte, nad ei ole viibinud sellesse. Jah, ei, nad ei palveta keegi, viis korda päevas aga mõtleksin, et pigem on nad ebausklikud sellepärast et kantakse väga palju ammuleite siis igas kodus on kindlasti see silm kurjuse vastu. Siis on see kuulus silmidega Türgis ja seal seal kuulus ilm ja no see silm vaatab nii intensiivselt, et, et sa tõesti pöörad sellest ära, see ongi mõte, et sa ei saaks siis kurja silmaga ära kaetada. Nii, ja siis kantakse ammulete külastatakse pühasid paiku. See nüüd siis ei ole ka islamijäänuk, aga mis mulle kõige rohkem meeldis, et nad ütlevad tihtipeale sellise vormeli, mis milla, see on kirjas iga koraani suure alguses ja see tähendab umbes niimoodi, et armulise helde halastava jumala nimel, isegi kui nad ütleme, asuvad teele, siis nad ütlevad mölla kuinaat. Naaber oli meil laste hambaarst ja ta ütles, et iga kord, kui ma hakkan hammast välja tooma Obama võitlen Gabismillo. Mis ei tähenda, et mida see siis tähendab, et ta nagu soovib õnnistust oma oma toimetusele, see hästi läheks. Sonya ebausk, eks ole. Aga kas seal isegi nii ilus vormel. Ja isegi kui me käisime linnas, kus küpsetati tantööris pirukaid siis noorumil andur. Laia suuga ahi, kuhu siis ahju seinte külge, ahi köetakse kuumaks ja siis seinte külge pannakse taignatooted, kas siis need suured nende igapäevased leivad, libioska, rebioskad, jahvi pirukad ja, ja siis isegi see noormees, kui ta hakkas sinna neid saiakesi mätsima Systatutes, Gabismillo ja, ja alati tavaliselt pärast sööki, siis peab ta kõige vanem inimene kõne, aga see ei ole ka religioosne, see on lihtsalt niisugune heade soovide kõne. Kuigi lõppu öeldakse aamen. No see teie Nadja maa ehk Nadja tädi isapoolne on, tema on selline huvitav inimene, et ühest küljest on ta ju haritud, eks ole, inglise keelt õpetab. Ja noh, võiks arvata, et inimene, kes tegeleb vaimsete asjadega, et tahab ka nagu rohkem omaette olla nendega kasvõi siis tegeleda või madise ja teisest küljest Ta on suur pidutseja. Et temas on need kaks poolt kuidagi väga sõbralikult kokku saanud. Ja ta on, ta on väga suur elunautija, ta, ta armastab, elud armastab inimesi. No näiteks ta päris mitu korda siin olnud siis kindlasti on ta ka lennukis soetanud endale tuttavaid ja, ja me siin sõidame trollibussis, siis ta väga hea meelega räägib oma naabritega hästi lahtine ja soe inimene ja ta meeldib kõigile. Käite Usbekkima käidi Samar kandis oma armsate sugulaste juures. Olete külvatud kõikvõimalike riituste ja kombetalitlustega. Tulete tagasi Eestimaale oma koju. Mida te neist kommetest olete kaasa võtnud, et mis, mis on see nüüd, mis teie Eestimaa kodus kindla peale olema peab? Minu Eestimaa kodus, suuri kombetalitusi meil küll ei ole, aga üks, mis on säilinud, on, et me joome teed piaalidest. See on, ühest küljest on see väga praktiline. Võib ju arvata, et kuidas on üldse võimalik juua ühest anumast, millel ei ole sanga. Aga pealist on väga mugav juua, sellepärast et peale pannakse esiteks vähe jooki ei panda täis ja ootama, kui terve kruusitäis sul ära jahtub ja sa ei saagi keelt kõrvetada, pealiste jahtub kiiremini, pealista jahtub kiiremini, sest ta on niisugune nagu ülalt laienev. Nii on ka mitmesuguseid peale suuremaid ja väiksemaid. Ja siis sa saad kohe oma külalisele serveerida. Tal on sellest hea meel ja, ja sul on sellest hea meel ja pealist on värske ja hea lõhnaga ja ja mõnus ja see on meil küll jäänud sellest kombestikus. Siis meie lemmiksöök on muidugi Blo. Nii minul, minu lastel ja fiksis minu sõpradel ka, sest et kui on teada, et Nargisel on sünnipäev, siis sapp, lohvi ja Blohvile, siis järgneb võimaluse korral melon. Ja saate selles mõttes hakkama eestimaise kaubandusega, et leiate siit vajalikke toiduaineid ja, ja siin saates on inimesed kurtnud, et ei ole või on hirmus raske hankida, noh, kes on olnud seal näiteks meil siin külalised Türgist või Gruusiast või siis nad on rääkinud, et see on probleem, aga te oskate leida ei ole, niiet Peab Samar kandis tulema suurte toidukottidega, et midagigi kodus rahvuspärast teha. Ei, seda kindlasti mitte. Sest blufiks ei ole ju palju riis ja liha ja porgandid. Kuigi kui ma seal olin, siis onu küsis mitu korda, mis reisist te teete? Mina ütlesin, et olge mureta, meil on väga Yaris. Mis riisist nemad teevad siis, et nendel on selline ümmarguse ja väiksemate teradega riis. Aga meie ostame selliselt Sõmeratriisis. Veski, Mati riis. Lõppude lõpuks on ju kodu Eestimaal või kuidas kodu on ja Eestimaal praktiliselt Moloraks kodu, ma võin sinna minna, eks ole, alati kui ma soovin, aga see on hirmus kaugel. Aga kui ma piirdun nüüd väiksema unistusega, siis ma tahaksin tegelikult olla seal ühe, terve aastaaja et kõik vaadata, kuidas, kuidas tärkab loodus. Kuidas ta siis ütleme, niimoodi üle kuumeneb ja särtsuv ja siis jälle puhkama läheb ja siis kogu selle aja Samar kandis olla, ma arvan, et oleks, oleks väga huvitav, aga see jääb siis tulevikuplaanidesse veel siis, kui te kunagi pensionil jõhete. Jah. Meil on ka lõpulugu olemas. Lõpulooks valisite sugugi mitte usbeki laulu, vaid. Led Zeppelini tseeruvai to Heaven, miks see on ilus ja selle sissejuhatuseks loeksin ühe Omarha jaami luuletuse. Me teame, milline on homne paradiis, seal kaunid Neiud, puhas vein ja lauluviis. Ma valin armsama ja veini juba täna. Ei nüüd või olla süüks, mis lubatud on siis. Ja see luuletus on kuidagi samas helistikus misse, Led Zeppelini lugugi. Ma arvan, et sealsamas helistikus ja sest, et mis need Suur tänu Eesti usbeki päritolu Nargis kuut, et meile siia saatesse tulite. Stuudios olid ka Haldi, Normet-Saarna ja maris. Tõmba kuulmiseni. Aitäh teile.