Mina lood. Mina on täna naljapäeva kostüümis, kohe kuuled, milline see on. Sina käis öösel rändamas ja võib-olla sellepärast on ta täna veidi aeglasema taibuga. Miina lood. Hina Eina. Tõrimina teleTiina, kas sa magasid? X2 x2 kolm. Tere, lapsed. Mul oli jah, üks pikk öine retk ja nüüd ma olen natuke nagu hõljumas olekus. Kuule, mis sul peas on, juuksed, rohelised juuksed, roheline on minu lemmikvärv. Kas sa käisid nendega koolis? Käisin mina. Sul on ju silmad ka, erkrohelised? Mu mütsi kohta midagi ei ütle. Erkrohelised silmad lähevad ja teine vanaema, vana rohelise kübaraga hästi kokku. Kaunis peakate. Tõeline vana stiil, aga kust sa need rohelised silmad said? Rohelised silma, läätsed, taimi, värvi lainidel on roheline sidrun. Kas sul on hambad ka, rohelised küll, aga teine on, vaata mõne ette. Rohelised nagu rohelisele konnale. Tegelikult ma olen täna ise kinna barailine, koliks meil tuulerõuged ja vaata. Ripsmeid on ka rohelised. Ma ei kujuta ette, mis isa ütleb ja ema ei ole kodus, sest nad põrutasid otse reisile, kuhu nad reisisid. Ema sõitis viis päris kindlasti Egiptus ette ja isaleks laevaga Havai saarele. Õnneks on sul veel vanaisa vend, kes saavad sinu järele valvata ja sulle süüa anda. Aiale. Vanaisa ärasmus läksid Aafrikasse, sest Rasmus tahtis krokodilli näha. Nii et me oleme nüüd päris kahekesi ja me võime teha kõike, mis me tahame. Muidugi, sõbrad, lapsed on meil ju ka alles, mis me täna sööme? Mina tahaks pannkoogitorni torni, noh, sellist pannkookidest tehtud torni. Iga koogi vahele on pandud paksult suhkrut. Suhkur teeb tornis hästi kõrgeks. Aga mina tahan hoopis pitsat ja limonaadi pärast uinakut, mul on alati soolaseisu, tegelikult mina tahan ka pitsat. Ta võtaks singi-seene. Aga mina võtan kana, paprika ja magustoiduks pannkoogi tärn jäätisepallidega. Ma ütlen kokale kohe tellimus edasi. Ma ütlen, et see on kiirtellimus. Pitsa pirtsakas jäetjad Ariel Imbi toob. Kokk ütles, et viie minuti pärast saab valmis. Nii kaua. Ootame, me võime ju vahepeal teha seda, mis me tahame. Ema ja isa, onju kaugel reisil ära ja ei saanud mitte midagi keelata. Õigus, fenomen, võime, tead tõlke täiesti kõike. Aga mis me siis teeme? Lohh, me võime. Aga mida sina teha tahaksid? Ma tahaksin? Ei, ma ei teagi, mis ma teha tahaksin. Mina tahaksin paluda silla kuningana, palume. Olgu, võlume siia näiteks maailma kõige suurema looma temaga võiks nalja saada, ainuüksi tema keel kaalub neli tonni. Kes on siis nii raske? Arvera elevant hoopiski mitte, see on sinivaal. Jube suur. Ei, ma ikka ei taha teda siia, nii suurt looma võlumisi hoopis vaena kõige väiksema looma. Kas sa tead sinagi, seal maailma kõige väiksem loom? Kärbes igatahes kõvasti igavam kui sinivaal kärbes, putuk, kas see nokkis kõver nina, nahkhiir, kõver nina nahkhiir täpselt, aga ta pole üldse väga kõver nina ja tead, kui vähede kaalub ainult kaks grammi. Kujuta ette, tavalises kommipakis on 200 grammi komme, sest sellest jätkub ka nii vähe. Kui väikese kõver nina nahkhiir siis veel on? Sire tahaks küll ise päriselt näha. Kes seal tooli seljatoe küljes ripub anni? Teen kabil ühe väikse uinaku rahumeeli Veeliks uinak, meie saade on vist läbi? Ei, tegelikult ma tean ruttu koju minema, ise lubas, et tal on, mul läks üllatus, iso, aga on ju ometi Havai saarel? Sina ju ometi nii tabu või sa välja paistad. Prill, mis aprill esimene aprill. Fril ikka veel magan. Õhku ja prill siis õplil. Aga siis vanaisa ja Rasmus Aafrikast tagasi jõuavad. Sina, see on ka aprill, kõik, mis täna on tegelikult aprill, saad aru. Kuule mina, ma pean selle natukene veel mõtlema. Hoonest tulevad head mõtted. Niikaua kui sina mõtled, ma lähen ja vean veel kedagi ninapidi, näiteks isa või Käsmast. Sa võid ka proovida, siis kirjuta mulle, kuidas sinul läks, eks. Saada minule kiri aadressil mina TRUE või mina lood vikerraadio Gonsiori 21, Tallinn, 15, null 20. Mina lood, kirjutab Eeva kov, jutustavad Külli Teetamm ja Anti Kobin, toimetab Tiina Vilu. Kuulmiseni esmaspäeval kell pool neli. Ninalood.