Kena pühapäeva hommikut, vikerraadiokuulajale, täna tervitab teid taas Sten Teppan, et üksi oleks jutusaate kvaliteet pehmelt öeldes kõikuv, siis hoolitsesin selle eest, et ma ei oleks täna üksi siin. Tere hommikust, Helle Kõrve. Tere hommikust. Lõpuks ometi selle kohtumise sättimine on omajagu aega võtnud, aga, aga see kõik on kindlasti seda väärt. Ja ma usun, kuulajatel on ees toredad 45 minutit pühapäeva hommikul koos meiega. Ma mõtlesin hele alustada jutuajamist sinuga kodukandi teemadel, et olles ise pärit Jõgevamaalt on mulle millegipärast kummalisel kombel alati väga korda läinud, kuidas läheb teistel inimestel, kes on Jõgevamaalt pärit? Ma ei oska sellele asjale nime anda, aga alati, kui ma kuulen samast kandist pärit inimene mainib kuidagi neid piirkondi, mis on mulle lapsepõlvest tuttavad läheb kohe selg sirgemaks ja sa kuulad seda inimeste natukene teistsuguse tähelepanuga. Missugune su side tänapäeval selle kandiga on, sest linnateatrisse oleks Jõgevalt ikkagi väga-väga pikk maa tööle käia. Sa oled kolinud saku. Kas seal jõgeva kandis on veel sinu jaoks miskit või keskelt tähtsat, et seal aeg-ajalt käia? Oi, see tuli mulle üllatusena, sind seob samuti see kant, et see on väga tore, mis mind endiselt seob, on minu vanemad ja minu mehe vanemad, kes elavad Jõgeval. Konkreetselt minu vanemad elavad täitsa Jõgeva linnas ja seal ka mina olen ise sündinud Jõgeva haiglas, maailmale tulin ja seadki see, et, et muidugi seda juhtub viimasel ajal harva, et ma ikkagi. Me pakime oma lapsed autosse ja põrutame vanemate juurde, pigem on hetkel vastupidi, et vanemad tulevad linna meie juurde, tulevad lapsi hoidma, mille üle mul on väga hea meel. Aga Jõgevale me satume ikka nii, et kui on, kas kellelgi on sünnipäev või juubel, mingisugused tähtpäevad, et siis võtame ikkagi ennast kokku ja leiame selle aja, et me saame minna vanemate juurde. Kus on tähelepanu sinu vastu suurem, kas ikkagi Tallinnas liikudes, kus sa teed oma tööd või siiski Jõgeva kandis, kus on ju vähem inimesi, aga kust sa oled pärit ja kus ma eeldan kohta ei ole ju suur, teatakse sind samuti väga hästi või? Oi, ma ei tea, ma ei oska niimoodi öelda, kus on tähelepanu suurem, ma ei mõtle selle peale. Mis seal salata, Jõgeva inimesed aeg-ajalt saadavad mulle meili peale mõningaid esinemiskutseid. Ja vahel on ka nii, et et ma pean need ära ütlema, kuna minu töögraafik lihtsalt ei võimalda sõita Jõgevale ja seal seal üles astuda, et võiks rohkem jõuda, aga teen, mis suudan. Kutsutakse kooli sütitavaid kõnesid pidama inspiratsiooni andma õpilastele, see on tavaline, ilmselt. See on ja see on tavaline ja tegelikult ma olen. Mis puudutab nüüd sellist õppetööd või siis minu enda armas hea õpetaja, Leanne, saage Vahur, kes oli minu kirjandusõpetaja ja kes ka oli minu kooliteatri juhendaja. Ta sai ju kooliteatrit tehtud kõvasti. Tema korraldab suviti ranna laagris noortele lastele siis nii-öelda näitelaagreid, kuhu siis kutsutakse kokku õpetajad, kes siis jagavad oma õpetusi ja mul on olnud õnne selles projektis kaasa teha ja õpetada noori. Et see oli omaette põnev kogemus, sellepärast et päris keeruline on see, et sa lähed noorte inimeste ette, kes ootavad sinult kogu aeg midagi ja see, et sa pead tunni üles ehitama, sul peab olema ülesandeid, sul peab olema ideid, siis ma lappasin ettevalmistust teha, lappasin oma erialapäevikuid. Kirjutasin üles kõikvõimalikud harjutused ja tüüdid, mida ma siis noortele välja käisin. Et see oli päris põnev ja samas ka väga väsitav. Ma olen vahel mõelnud, ma olen mõnevõrra väiksemast kohast pärit, kui, kui sina mitte linnas sündinud või mitte linnas üles kasvanud, et, et missugune oleks võinud elutee olla siis, kui, kui ma oleksin sündinud selles kohas teises-kolmandas, et missugused oleksid olema võimalused, et kas ma oleksin näiteks sattunud muusikakooli, kui ma oleks mõnes suuremas kohas elanud lapsena ja muud taolised asjad sinna juurde. Kas ma oleksin mänginud mõnda muud palli ala, näiteks käsipall, mis oli meie väikeses põhikoolis ikkagi prioriteet number üks? Ma kahtlustan heled, et sina pole väga palju niimoodi saanud või pidanud mõtlema, sest sinu jaoks näib justkui kõik olevat saatuse poolt ette määratud. Kooli Jõgeval andis sulle suurepärase ka laua, ma küll ei oska öelda, kas see otsustas ka sinu elutee lõplikult, et sa sattusid kooli teatrisse ja siis justkui oli liisk langenud. Mida oma eluga peale hakata, et seda saad sa ise öelda, kas elu oleks viinud sind teatri juurde tõenäoliselt ka siis, kui oleks sündinud mujal, kui seda on Jõgeva, kus, kus liblikapüüdja vist oli. Just liblikapüüdja ja eks ju, ja ja kooliteatri nimi, liblikapüüdja. Ma ei oska öelda, et kas ma oleksin leidnud tee teatrisse see, et ma oma väljaspool kooli siis tõesti igapäevaselt tegelesime kooliteatriga, et ju see ikkagi tõesti mulle seda teatriarmastust sisse süstis, et ma tahaks loota, et ilmselt ma oleks jõudnud samuti teatri teatrisse, aga aga teine variant ilmselt oleks olnud ka muusika. Millise teema oleks valinud, et kui teater ei oleks tulnud minu ellu? Ma ma ei tea, tagantjärele on väga raske niiviisi mõelda, aga fantaseerida ju võib. Muusikast me räägime veel palju, ma ei saa seda küsimust ka jätta, küsimata, jõgema minu meelest on piisavalt pisikene koht ja veelgi enam üks kooliteater et pidada väikest viisi imeks ikkagi seda, et, et ka näiteks Tiit Sukk on ju seda rada pidi jõudnud absoluutsesse eesti näitlejate tippu. Ja lisan veel juurde Epp Eespäeva, kes on samuti ta ei ole päris Jõgevalt Danziimustist Jõgeva kandist, et, et samuti ju See on väga tähelepanu väärne tiit, kõndis sinust ikkagi mõned aastad eespool, kas niisugune eeskuju reaalselt eksisteeris sinu jaoks, kas see oli näide sellest? Jõgevalt on võimalik tegelikult sammuda sinna, kuhu Eesti mõistes on, on võimalik kõrguse mõttes jõuda, et Tiit nii-öelda tegi sulle uksed lahti või see ei mänginud sinu jaoks rolli. Ma pean tunnistama seda, et, et tollel ajal, kui Tiit oli kooliteatris, siis olin mina ju täiesti lapsekingades ja ma mäletan, kuidas Tiit laval oli ja ma nägin teda laval. Ja, ja mul on meeles üks, üks lavastus, libahunt kus Tiit ka mängis ja mis, millega me olime Saaremaa miniteatrite festivalil parasjagu ja mul oli õnn viibida saalis, vaadata seda kõike kõrvalt. Aga ma ei mäleta seda mõtet või seda tunnet, et oh, näed, et, et üks inimene on ees või et, et see on siis see tee või et kuhu poole ma pürgin? Ma ei mõelnud sellistes kategooriates ja ma ei mõtle ka praegu, et, et kuidagi need lihtsalt, et minu otsused minu tööd on üks tore ütlemine, et kui need rollid või mingisugune asi peab sinu ellu tulema, siis see lihtsalt tuleb ja, ja ma täiesti siiralt usun sellesse mõttesse. Kas sa Jõgeva gümnaasiumis olid autahvlit tüdruk? Päris viitega ma ei lõpetanud. Ma lõpetasin neljade ja viitega tegelikult. Mul oleks ka olnud üks kolm, see oleks olnud matemaatika, aga kuna käisin kooliteatris ja tegin, olin muidu usin siin ja seal tegin kaasa, siis ma arvan, et ma sain näo järgi selle nelja, et muidu mul oleks tunnistus olnud jah, natuke rikutud, et väga ma saan nüüd öelda, et ma ikkagi lõpetasin neljade-viitega. Kui koolispordipäeva diplomeid jagati, siis kas toonasel hele Kõre oli, oli asja autasustamisele? Me räägime nüüd spordist. Kui me räägime spordis Ja mulle meeldis teha, mängisin, käisin pallitrennis. Ja üleüldiselt mulle tõesti ka kehalise kasvatuse tunnid väga meeldisid pikka maad mulle ei meeldinud joosta, kui meid sunniti mööda Jõgeva linna ringi jooksma küll, aga mulle meeldis joosta staadioni peal lühikest maad. Ja mulle meeldis kaugust hüpata, et ja eks ma seal natukene neid diplomeid noppisin ka, jah. Spordiga on üldse selline lugu. Ma olen seda ennegi öelnud ja, ja ma arvan, et see on tore, et kuna minu enda ja mu isa on, on läbi ja lõhki. Ta teeb aastaringselt sport. Ja siis mulle tundubki, et tema teeb sporti ja mulle mõjub see hästi, et hetkel mul on kuidagi jäänud see sporditegemine unarusse. Et ma teen ise nii palju, kui ma jõuan hommikuti vahel mõningaid pilatese harjutusi ja ujumas, armastan käia, aga sellist regulaarset trenni mul hetkel ei ole ja millest mul on väga kahju, aga ma arvan, et see aeg tuleb mil ma hakkan rohkem füüsiliselt liigutama, et seda vaja, ma tunnen ka aeg-ajalt, vanus on juba sealmaal, et tuleb teha. See kõlab hästi, eriti mulle, kes ma olen sinust veel eespool mõned aastad. Sa näed, hoolimata mitte trenni tegemisest väga hea välja ja võttes arvesse Alo ja sinu peres on kaks last, siis ka pärast laste sündi. Arvesse võttes selle protseduuri keerulisus, näed sa väga hea välja, kas see on miskit niisugust, mille nimel sa pead teadlikult tegutsema ja, ja mõtlema selle peale, kuidas sa paistad, näit, eks fotograafidele, kes tahavad saada raha selle eest. Pilt sinust ilmuks mõnes naisteväljaandes näiteks. Vaata, mina mõtlen raadios, mul on nii hea hommikul. Mul on juukseid, isegi kammi, ma käin duši all ära ja on suhteliselt ükskõik, mis mul praegu seljas on. Kuulajate jaoks ei oma suurt tähtsust. Aga sina oled hele kõrve, sa astud hommikul uksest välja. Iial ei või teada, kus fotoaparaat klõpsu. Ma arvan, et ennekõike ma mõtlen nii, et mul oleks endal hea olla ja kui ma tunnen iseennast hästi selles kehas, kuhu ma olen sündinud, siis siis ma arvan, et ma ei pea teiste jaoks midagi spetsiaalset tegema. Ja et laste sünniga ongi see, et ikkagi naise keha ju teeb päris suure muutuse läbi. Et aga surm on, on lihtsalt saavutatud selline, milline ma olin siis enne laste ootele jäämist, et tegelikult keha taastub. Ja kui sulle tuleb tööd peale, siis sa siis sa teed tööd, vaim töötab, füüsis töötab ja, ja tegelikult et kui on pingelised ajad, siis ega see söömine kipub ka meelest minema, et, et sööd siis, kui selleks võimalus tekib. Mis on muidugi natukene vale, et tuleb ikkagi väike väike puuvili, peab ikka kotis olema. Et aga ennekõike ma pean iseennast hästi tundma. Te kuulate vikerraadio jutusaadet hele kõrve veedab seda pühapäeva hommikut meiega. Me jätkame temaga jutuajamist kohe. Aga ma mängiksin siia vahele ühe nüüd juba võrdlemisi vana laulu ja aastal 2007 jäänud sul väga palju puudu duetis Kristjan Kasearuga, et sõita Eestit esindama eurovisioonile Te, olite Gerli Padari järel Eesti eelvoorust teised, kui tähtis hetk see teiseks jäämine või mitte, võitmine sinu jaoks oli, kuidas sulle praegu, distantsilt tundub, et ma viitan sellele, kui te oleksite Kristjaniga tõepoolest eurovisioonile sõitnud? Seal on küll puhas spekulatsioon, oletamine, aga mismoodi oleks võinud see sinu karjääri mõjutada. Oled sa niimoodi mõelnud kunagi? Ei ole ja et see, et me tookord ei võitnud, mul on tegelikult see emotsioon väga hästi meeles. Mulle sobis see, et me ei võitnud sellepärast et just nimelt sellepärast, et, et mis sellele oleks pidanud kõik järgnema. Et ei ole see kerge ja, ja kui ma nüüd kuulen ju muidugi maju, jälgin praegu toimuvat Eurovisiooni, mitte küll pingsalt, aga ikkagi ma olen kursis, et kes Eestit esindama läheb ja hoian ikkagi nendele inimestele pöialt. Aga et mis virvarr sellega kaasas käib, et ega ma ei ole seda tüüpi inimene, kes kes sellele Virbarile vastu peaks, et pigem mulle sobis see, et me jäime teiseks vastu, peaks, sa mõtled just nimelt seda, et, et see närvid Pinge ja, ja see vastutus ja, ja see, et sa oled kõikide ajakirjanike jaoks, sa oled ikkagi luubi all ja, ja nii edasi, et mulle meeldib pigem olla selline mutter. Vikerraadio stuudios on hele kõrve, te kuulate jutusaadet, mina olen Sten Teppan ja see oli laul 2007.-st aastast, siis kui maailm magab veel enne seda saab põgusalt hele. Mainisid, et sul ei ole Facebooki. Ma olen ka sellest eemale püüdnud hoida. Miks sina seda teed? Tollel hetkel, kui see buumine tuli see Facebooki teema, et siis siis tegelikult sai see mulle isegi korra tehtud, aga sellel samal päeval, kui see sai tehtud, see sai ka samal päeval maha võetud. Ja tegelikult puhtalt ikkagi sellepärast, et mul ei olnud aega. Ja ma vaikselt sisimas juba loodan, et see hakkab ka ümber saama ja nii palju, kui ma oma sõpruskonna inimestelt kuulen, et et see on väsitav, see on kurnav. Et inimesed, et, et muidugi ma saan aru, et seal info liigubki seal et inimesed saavad vahetada oma oma mõtteid ja kogemusi, aga ma, ma arvan, et vajalik info jõuab ka teistpidi minuni. Et kui keegi kuskil soovitab midagi vaatama minna või, või mõnele kontserdile, et siis ma saan selle test teiste kanalit, Ta pidi teada. Praegusel hetkel ma olen niiviisi otsustanud, et mul ei ole seda. Elu nagu orav rattas on sulle tuttav? Ja on tuttav? Paljudel on mulle ka tuttav. Kuidas sa enda jaoks selle olukorra lahendad. Sa oled pidanud seda võitlust ilmselt ka. Ma mõtlen, et, et kes see ikka iseendale aega võtab, kui mitte ise, et seda tuleb lihtsalt vahel jõuga võtta. Ja muidugi on kohustused, mis tuleb ära teha. Sellega on vist nii, et kui sul on, sul on head tööd, sul on sellist sütitavad tööd missing hingega ihu ja karvadega kaasa viib, siis vahel ütleme, mingisugused kohustused on käkitegu. Et muidugi võib-olla olukord, kus see kasvab üle pea ja, ja ja me kõik ju teame, mis tähendab olla lapsevanem. Ja, ja me teame, kui, mis juhtub, siis on kiire aeg, sul juhtub just laps haigeks jääma. Et me kõiki puutume sellega kokku. Aga ometi me tuleme sellega toime. Ja mu meelest ongi see põnev. Ja ma olen muidugi analüüsinud ka neid olukordi, et esimese lapsega ma mäletan, oli asi ma võtsin ikkagi väga traagiliselt laste haigeks jäämist ja, ja, ja kõik sellega toimetulemist teise lapsega on kõik palju lihtsam. Et võtad palju rahulikumalt ja, ja kuidagi see lihtsalt tuleb see kuidagi see kogemusega, sa saad aru, et ei ole nii väga mõtet rapsida ja on üks. Fred Jüssi ütles ühes oma saates toreda toreda lauset, kui keegi sind kuhugi kutsub või just nimelt kutsub, et siis sa saad alati öelda, et ma olen kinni ja sa ei pea põhjendama, et ma olen kinni. Et see ongi, et ma olen kinni ja see, et see on sinu iseenda aeg, et sa ei pea kellelegi midagi selgitama, miks sa ei saa. Et mu meelest ilus mõte. Sa oled hele, väga hea näitleja, selles ei ole küsimust. Inimesed teavad sind näitlejana hästi, sa oled ka imeline laulja, aga seda poolt oled sa pigem vähe kui palju rakendanud või avalikkuse ette toonud. Kas ajapuudus on üks põhjus, miks sa oled lauljana ikkagi noh, mitte väga palju ette võtnud või, või on see seotud kuidagi teatritööga ja, ja tahtmisega mitte ennast nii eri rollides avalikkusele näidata, või on see miski kolmas, neljas, mis, mis on hoidnud sind lauljana natukene tagasi, sest nii vähe või palju, kui sa oled lauljana meie ees olnud tõestanud seda, et sa võiksid vabalt albumeid iga-aastaselt avaldada, kontsertreisidel käia, see ei oleks mingi probleem. Ma arvan, et päris nii see ei ole, sellepärast et ma olen ikkagi näitleja ja ma ei saa päris sellist laulja staatust endale võtta ja ma ei soovigi seda sellepärast, et ma ei ole. Ma ei ole laulja, ma ja lauljad laulavad teistmoodi, näitleja laulab natuke ka teistmoodi, et see võib-olla siin on see, et ja mis võib olla ka miinuseks, et laulja vabandust, näitleja laulab, püüab laulda rohkem mõtet. Et seal võib olla selline, mis on minu meelest iseenesest ju hea, et mõte tuleb välja, et aga seal on miskit veel, et seal on väga hästi kuulda ära, kas on ikkagi tegemist lauljaga või on laulva, oli aga tegemist, et seal on päris äratuntav vahe sees. Et. Huvitav, mina seda ei ole märganud, muide võib-olla see oleneb ikkagi rohkem konkreetsetest persoonidest, et ma ei tea, kas või kuulates siin uut materjali, mis nüüd plaadi peal välja tuleb. Jah, mind küll kusagil kuklas ei sega. Mõte, et näed, näitleja on võtnud nüüd mikrofoni hakanud laulma, seda küsimust ei ole hetkekski olnud. Siis on see hea, kui ei ole, aga, aga ikkagi mulle tundub, et näitlejad lähenevad natuke teistmoodi ju. Ütleme laulmisele. Kas see tuleb automaatselt või kui sa näiteks salvestasid plaadi materjali, nüüd siis sa, kas sa mõtlesid selle peale päriselt, et näed ikkagi teistmoodi on natukene või, ja sul ei anna selles suhtes midagi ette võtta või? Ei, ma otseselt ei mõelnud, aga ma püüdsin loomulikult, ma püüdsin ju aru saada selle laulu mõttest ja, ja kui see mõte on selge, siis tegelikult tuleb ka mingis mõttes emotsioon sellele mõttele taha. Mis mõne loo puhul võib-olla hea mõne loo puhul võib olla halb, ütleme plaadil on lugu, mis on hästi selline karakteerne lugu ja mul on hea meel, et et Mai on selle selle Mulle välja käis. Selle loo pealkiri on nõidu ja, ja see on hästi teatraalne lugu ja seal, ma arvan, sobib see, et, et on natukene suuremad värvid, suuremad tunded. Et, aga võib-olla mõne teise loo puhul võiks olla sellist emotsionaalsust sismi, et võiks olla vähem. Ma ei oska öelda. See plaat nüüd sügisel 2015 valmis sai ja ilmub, on, on pikk plaan. Juhus, mis on? Et nüüd lõpuks, milles oleksid võinud teha ju tegelikult vabalt ka 10 aastat tagasi. See on imetore, et meie teed Maieni karistusid siis kuus aastat tagasi ja tema mulle selle ettepanekuga tegi, et see oli tegelikult ma arvan, see oli juhuslik, et see juhtus, aga asjad juhtuvad, kui need juhtuma peavad, siis nad lihtsalt juhtuvad. Meie tööprotsess käis siis ju niiviisi algselt, et ta tuligi oma luuletustega, mille hulgast mina valisin välja n talle sobivaimad või mis võiksid mind puudutada, mind kõnetada, nad on küllaltki. No kuna need on luuletuse luuletustele sündinud, siis nad on poeetilised ja, ja mulle tundub, et, et päris esmasest lugemisest või siis esmasest plaadi kuulamisest ei pruugi saada selget sotti. Ja ma olen ka siin-seal välja öelnud, et need ei olegi tegelikult minu jaoks laulud, need on justkui jutustused justkui mõtisklused. Ja muidugi on see, et kui me, kui me Maieniga kokku saime, siis paari loo puhul ma tean, kuidas temale sündisid need lood või et mis olid siis impulsiks, et need saaksid sündida. Aga muude lugude põhjal on see, et ikkagi mina ise püüdsin leida neid puutepunkte iseendas. Sander jah, see on väga tähtis, see on väga tähtis, selline isiklik kontakt peaks asjal olema ja võiks olla kõigel kõiges, mis, mis ma teen ka teatritöös ja ei, millele ma olen mõelnud, et ma vist olen seda tüüpi inimene, kes vajab enda kõrvale ka näitlejana ja, ja siis laulva näitlejana inimest, kes ikkagi on see kõrvalpilk ja saab mulle öelda siis mõningaid märkusi, et mul oli väga hea meel, et Rasmus puur oli mul salvestamise ajal kõrval ja sest mulle näpunäiteid. Ja meil oli tore nali ka, sest Rasmus on ju minust 10 aastat noorem, et äkki öelda 35 aastasele selliseid elukogenud märkusi, et siis see oli väga-väga-väga äge ja samuti teatris ka, et ma ikkagi vaja. No miks? Peab olema lavastaja, selleks, et ta saab sind suunata, sest ise sa ei pruugi sealt sees seest märgata mingeid asju. Ja kõrval vaatajana on lihtsam on lihtsam märgata ja, ja suunata. Laval seista näitlejana või lauljana on see on see väga erinev. Annika. Ma mõtlen, et näitlejana on see, et sul on ju roll, kuhu sa saad mille taha sa saad peitu pugeda. Lauljana oled sa siiski sina ise ja seal iseendana olla ongi ilmselt see, et, et mis võib-olla tekitab rohkem sellist närvi sisse. Aga Maieni lood, nagu ma enne ütlesin, et on jutustused, siis tegelikult on need ka justkui sellised mida mul on hea laulda või lihtsam laulda. Ma saangi jutustada lugu. 20. ja 21. oktoobril need päevad on kohe-kohe käes. Teisipäev ja kolmapäev oled sa Salme kultuurikeskuses saateansambliga laval. Kell seitse õhtul algavad kontserdid, koosseis, kellega sa esined, on väga muljetavaldav ja, ja ma arvan, üsna turvaline. Igas mõttes Rasmuse nime sa juba mainisid, aga Heiko Remmer, Reigo Ahven ja Kirke karjale löövad kaasa ja ja mu suunurgad tõusid ülespoole, kui ma nägin, et lavastaja on Alo Kõrve. Mida niisuguse kontserdi puhul lavastatakse hele. Kas seda, kuidas sa tuled kardina tagant haarata mikrofoni ja, ja. Aga just just, ja seda kõike, sest see peab olema terviklik asi. Ja, ja kõik vajab ju läbi proovimiste läbitegemist, et sellise kontserdi puhul on ju oluline ka valgusrežiim. Ja see, mis ka taustal saab olema, loomulikult laval on suur Sester, on dirigent, on, on valgus ja on ka pildid. Et võib olla kuulajale väikeseks infoks nii palju. Et kui te olete märganud plakat Teid seoses selle kontserdiga, mis leiab Sisasest aset järgmisel nädalal, et selle plakati kujundajaks on Angeelika Snyder, kes on ka plaadikujundajaks ja tema käekiri on, on siis seal plakatil ja on näha, et väiksed samasugused detailid saavad olema ka kontserdil seal taustal ja, ja kõige selle täpseks ajamiseks on, nagu ma enne ütlesin, on vaja kõrvalpilku ja keegi, kes seda asja nii-öelda siis korrigeerib ja kokku paneb. Ja see inimene on juhtumisi kodust kaasa võetud Alo Kõrve ehkki kontsert on natukene teine asi küsida saan ma ikkagi omale väga lähedase inimesega asju koos tehes tööd teatris, teleekraanil vajab eraldi keskendumist, vajab see teistsugust lähenemist, paneb see sind kuidagi muusse olukorda, kui mängida ükskõik millise muu partneriga. Me oleme Aloga väga vähe saanud koos laval mängida. Et ja puhtalt seetõttu, et mina olen olnud siis suurema osa ajast lastega kodus. Ja, ja meid ei ole pandud ühte tükki, et aga muude tegemiste juures noh eks seal tuleb nagu anda aru, et kodus on kodused asjad ja tööl on tööasjad, et et, et need tuleks kuidagi ikkagi lahus hoida. Ja muidugi me oleme kriitilised teineteise töö suhtes ja me anname tagasisidet teineteisele ja see võib vahel ka haiget teha ja teebki. Aga selleks me seda teeme, et me saame ju jälle õppida millestki. Ja siis jälle edasi minna. Ja ma tean, see ilmselt näitleja jaoks on jälle puhtalt professionaalsuse küsimus, aga aga mulle tavalise televaatajana ikkagi kui ma vaatan, mustad lesed näiteks ETV-st siis ma ei saa mitte midagi sinna parata, kui ma mõtlen juurde, et et seade, need siis olete võrdlemisi intiimsed, stseenid, mis tuleb kuidagi siis noh, elukaaslastel alla neelata ja mitte sellest välja teha, sest see on ju töö. Kas see on ka niisugune koht, mida tuleb mõistusega võtta ja, ja just niimoodi asjale lähenedagi või eeldab see enesega tegelemist, et mõelda millelegi muule ja vaadata teisele poole ja nii edasi? Seda tuleb vägagi mõistusega võtta, et kuna me oleme mõlemad näitlejad ja me teame selle töö spetsiifikat ja Me teame, et kuidas need asjad käivad, siis siin ei ole üldse see teema, ei, ei vaja üldse käsitlemist. Kas kodus küsimuse kolmapäevaks, lapsed ei näe seda lastele? Ei, ei näita selliseid asju. Et lapsed teavad, et me et me mängime, käime laval ja esineme siin ja seal ja teeme kaasa filmides ja seriaalides, aga aga me ikkagi hoidume neile näitamast. Praegu on liiga vara selleks ja te hoiate teadlikult neid eemal. Ja, ja ilmselgelt on vara, et muidugi nad on näinud meie lavastusi ja, ja mida siis lapsed võivad vaadata. Aga jah, ütleme seriaalidest ja nendest ikkagi hoiame, hoiame neid eemale. Kuidas sa või sina ja Alo koos suhtute lastesse, telefonid või tahvlit käes? Et see vist on kõige põletavam küsimus üldse? Mulle tundub lastele mõeldes. Ma ei ole ilmselt ainus inimene, kes oma kodus pidevalt selle vabandust väljenduse eest räige jama kokku peab puutuma ja, ja ja ei suuda kuidagi ennast rahuldavat lahendust leida, et mõnikord tundub, et pärast lastega kaklemist olema liiga karm. Teinekord jälle tundub, et kuidas ma saan nii pehmo olla ja jälle andsin võimaluse, kuidas teie sellega hakkama saate, ma tean, mõned inimesed näiteks põhimõtteliselt ei ole endale koju hankinud televiisorit, noh, tänapäeval saab teistmoodi ka suurte inimeste asi, eks. Kuidas teil käib asi? Noh, ma võin öelda, et kui meil teine laps sündis, siis tema kolmas sõna oli, ütleme, esimene sõna oli emme, teine sõna oli issi ja kolmas sõnali aiped. Ja vot, ja nii ongi. Me ei saa sellest mööda vaadata, aga me saame seda kuidagi ohjata. Kui lapsed on väikesed, siis me saame ju eile anda väikese ajapiirangut, vot näed, paneme sulle siin pliidi kella käima ja siis, kui see piiksub, et siis siis teatud aeg saab täis, siis on selle Aipäädi kasutamise aeg ka läbi. See toimib. Ja see on toiminud, aga, aga vahel on ka olnud selliseid olukordi, kus ema ise küsib ette, et, et saaks võib-olla oma tööd rahulikult sellel hetkel ära teha, ütleb, et kas sa tahaksid olla natukene Aipäädis. Et teeb ise sellise pakkumise, et on ka selliseid olukordi olnud ja mis seal salata, eks me kasvame natuke teistsuguses keskkonnas või meie lapsed kasvavad, et midagi ei ole teha. Siin tuleb lihtsalt kuidagi säilitada kainet mõistust ja aru anda, et et kui nad lootuses, et nad suure, kui nad suureks ise saavad, et nad teevad ise oma valikud ja, ja, ja vaatavad ise palju natsismi, midagi kasutavad. Teil on kodus kaks tütart, kas see tähendab, et issi on ikkagi lootusetult ümber sõrme keeratud ja tema on see pool, kes kes on hea siis, kui evanguri kanni? Jah, suure ohkega pean tunnistama, et jah, nii on, sellepärast et isad on oma tütardega teistsugused ja tütred oma isadega, et, et seal on mingisugune seletamatu side. Mina pean olema, see karm, mitte no ma nüüd alot sellega maha teeksin, et, et tema ei ole, tema kehtestab ennast teisel moel. Et lihtsalt minu enda närv ei pea kaua vastu, et ma kuidagi tahan, ma olen ilmselt kärsitu seoses lastega ja, ja nende nende riidessepanekutega, mis võivad aega võtta ja nii edasi ja nii edasi, et aga aga see vist on ka see, et mitte asi ei ole minus Jalos, vaid lihtsalt meeste ja naiste erinevuses, sest et meie poolkerad on erinevalt üles ehitatud ja sinna ei ole mitte midagi teha. Et naised lihtsalt suudavad teha mitut asja korraga. Ja, ja seda tuleb täiesti teadlikult lihtsalt ise arvestadagi ja, ja, ja on mõned olukorrad, kus tulevad mehed paremini toime, on mõned olukorrad, kus tulevad naised paremini toime. Süümepiinadeta kohtuda aeg-ajalt nendes küsimustes et kuidas me lapsi kasvatada või või mingid hetked võivad olla ikkagi väga saatuslikud ja ette määravad, et missugune. Missugune on ta teismelise eas hiljem missugune täiskasvanuna. Vastutuse küsimus. Ojaa kindlasti, aga ma mõtlen, et just kuidagi viimasel ajal ma olen jälle iseenda elu peale ja, ja oma lapsed pilve peale mõelnud. Seoses plaadi väljatulekuga, mis siis kannab pealkirja Eluhõiked. Et ühest küljest ju seob ju minu elu ka või on seotud selle plaadi plaaditeemadega. Et muidugi on olnud aegu, kus ma olen mõelnud, et äkki oleks pidanud minu vanemad mind teistmoodi kasvatama. Et võib-olla rohkem minult nõudma, et ma olin laps, kes sai ise oma asjadega hakkama. Sure mure korral, muidugi ma pöördusin vanemate poole ja nad aitasid, aga üldjoontes nad olid harjunud, et ma tulen toime, et ma teen oma tööd ise ära. Ja, ja kui ma ütlesin, et oleks pidanud minut rohkem nõudma Siis nüüd tagantjärgi ikkagi mõeldes, et mulle tundub, et ma võin olla õnnelik, et nad on mind kasvatanud just selliseks, nagu ma olen nüüdseks siis välja kujunenud. Et ja ma loodan, et samamoodi on ka meie tütardega. Et ühel hetkel me peamegi neile andma siis üle neid väärtushinnanguid, mida, millest meie lugu peame ja oluliseks peame ja siis on juba nad lähevad juba oma teed ja otsustavad ise. Räägime hele veel mõne lausega näitlemisest, näitlejatest aeg-ajalt koostatakse, pingeridasid või on võimalik lihtsalt meedias toimuva põhjal teha järeldusi. Kes on need näitlejad, keda inimesed tahavad näha ja kellest lugu peetakse ja kes on publiku hulgas populaarsed. Kuidas sulle tundub, kas sinu nägemus ja arusaam heast näitlejast ühtib publiku omaga? Ma eeldan, see silm on ikkagi natukene erinev. Millega jälgid sina oma kolleegide töid ja tegemisi ja millega jälgib publik, kui suures osas kattub või läheb lahku. Õppinud näitleja professionaal ja mida näeb inimene saalis või teleri ees? See on selles mõttes keeruline, et meil on ju inimesi, kes vaatajaid, kes tegelikult Ta otsustavad selle põhjal, mida nad näevad televiisoris ja, ja televiisorile on ju väga suur võim teha siis selle pinnalt, mida nad siis televiisoris näevad oma oma oma otsuse ja kujundada siis oma arvamust, et kes on hea või kes on halb. Et ilma, et nad oleksid võib-olla teatris käinud või midagi näinud, et. Ehk sa viitad sellele, et vahel läheb pilt nihkesse, tekivad käärid. Vahel võib minna ja et ma ise kuidagi hoiduksin siin hinnangute andmistest, et ma ei, ma lihtsalt, ma kujutan ette, et noh, on selline ütlemine, et kui sind ei ole telesiis, sind ei ole olemaski, et päris nii see tegelikult ei ole. Et seal on ikka suur vahe, et kui sa näed ikkagi ka inimeste päris elavat näitlejat laval nõnda rolli kehastamas või kui sa näed teleekraanil tänapäeval on need asjad kuidagi väga segaseks läinud, et et inimene peab kuidagi suutma selles virvarris leidma oma näitlejad üles viibi, kelle pärast ta siis teatrisse või, või siis kinno läheb. Kas tagasiside või, või ka ametlik teatrikriitika, mis ilmub pärast mõne tüki lavale toomist, on näitlejate jaoks või trupi jaoks teema. Järgmisel hommikul, järgmisel nädalal saate ennelõunal proovis kokku ja siis võtame teema üles, et, et mida meie kohta räägiti, mida, mida mida arvati või kuidas aru saadi ja kuidas nii läks, et on see teema või, või mitte. Ikka on teema, aga sellega on see, et kui sa tegelikult loed ja sa saad aru, et see on et see kriitika, mis sealt tuleb, on tegelikult konstruktiivne, et see annab sulle, annab sulle head nõu noh, läbi lillede antakse sulle mõista, et võib-olla see roll või, või, või siis ei või ei tulnud päris hästi noh, päris nii välja, nagu ta oleks võinud tulla või ise lavastus ei olnud. Et see on alati sümpaatsem kui see, kui lajatatakse või lahmid lahmitakse niisama. Et me oleme ju kõik inimesed ja me kuidagi peaksime suutma neid asju Öelda delikaatselt, et see võib ju haiget teha inimestele, kui, kui sa saad või on kuskil suurelt kirjas seal ajalehes negatiivse varjundiga, öeldud et see ei mõjuta, kui sa ju paratamatult mõtled, et seda loeb ju ka publik ja, ja isasõhtul pead seda minema mängima. Et on mõned kriitikud, kelle, kelle arvamus läheb korda, sest nad oskavad väga kenasti anda tagasisidet. Kas sa oled teadlikult ja sellest tagasisidest lähtuvalt sina ise teinud järeldusi ja ja proovinud midagi teistmoodi teha ja päriselt kaadrite põhjal? Ja see juhtus siis, kui meil tuli välja lavastus, Karin Indrek, see oli siis 2006. aastal. Jaa, Viivika Sillar kirjutas teater muusika kinos ühe väga-väga-väga pika ja väga põhjaliku artikli. Ja tegelikult ütleme minu tegelaskuju kohta, et see ei olnud noh, kuidas ma ütlen, seal oli väga hästi öeldud, aga oli ka puudutatud natukene minu jaoks võib-olla ebamugavat olukorda või, või ühesõnaga läbi lillede. Mulle anti mõistet, et, et milline see tegelaskuju kindlasti olla ei tohiks ja ma tegin sellest omad järeldused ja ma olen sellest palju õppinud. Kas niisugune olukord on juhus sulle ette tulnud? Sa ilmselt tajud pärast tükki, et, et kas täna oli hea päev või halb, kas kõik tuli välja või, või jääb selline küsimärk su enda jaoks õhku, aga et vastuvõtja tõlgendab seda risti vastupidi see jutusaade siin hele muidugi sinust, aga lihtsalt, et et pilti paremini illustreerida, siis ma olen saanud mõnikord komplimente saadete eest, mille puhul mulle tundus, et kõik läks täiesti metsa. Ja siis, kui on nii-öelda hurraapäev, siis on vaikus ümberringi. Et kas, kas sulle niisugune olukord näitlejana tuttav? See on väga tuttav tunne, see on tõesti tuttav, sellepärast, et on olnud tõesti etendusi, kus sa tunned, et täna olin nii halvasti, läks, et kuidagi olime, me olime nii hajevil, me ei saanud üldse partneriga kokku. Siis siis kuidagi padja, publik sahistas natuke liiga palju ja, ja ei tea. Ja, ja pärast kui juhtub veel olema mõni kolleeg saalis, kelle arvamust oluliseks pead ja ta ütleb, et, et see oli, see oli väga hea, mis te tegite, siis, siis ongi, et keda sa usud, keda sa usud publikut või iseennast. Et vahel võib see sisetunne alt vedada. Võib küll. Et kuidas minna niiviisi laval, et või olla laval, et, et see oleks kogu aeg ehe ja, ja, ja aus ja, ja tõeline. Et see ongi see, mille poole me kogu aeg püüdleme. Ma soovin hele, et, et sa saavutaksid oma oma sihid ja eesmärgid, et, et sul oleks süda rahul. Asja tehes plaat nüüd värskelt valmis saanud ja ma kutsun inimesi teisipäeval, kolmapäeval Salme kultuurikeskusesse sind kuulama, aga loodan, et me saame tulevikus veel sinust kui, kui lauljast rääkida. Aitäh, et sa tulid, vii tervisi oma perele, nautige nädalavahetust ja, ja me kohtume jälle. Suur tänu, aitäh kutsumast. See oli jutusaade, aitäh, et kuulasite toredat pühapäeva kõigile vikerraadiokuulajatele, ka mina olen Sten Teppan ja kohtume teinekord. Hoidsin kõrveta vee huulesoo võiksin hüüda, kui see. Viinerijälgedel rada ei loe. Eksa saatus ei tohi unustada nõida, kes lõua Kui ta tuleks Leedu sai Ta sa võid, kui viimaks tuule