Härra peasekretär, NATO on 55 aastat vana. Mis on NATO-s selle aja jooksul muutunud? Palju asju on NATO selle aja jooksul muutunud. Kõige suurem muutus on ehk toimunud seoses sellega, et NATO ülesanded on pisut muutunud siin maailmas pärast seda, kui Nõukogude liit lagunes ja raudne eesriie Euroopas kadus. Ta on Euroopas paljud asjad lihtsalt muutunud. Euroopa Liidu ja NATO laienemine on näiteks toimunud, et neid, kes oleks seda rohkem kui kolm-neli aastat tagasi uskunud kes oleks uskunud, et NATO on Afganistanis, kes oleks uskunud umbes 50 aastat tagasi, et mina kui NATO peasekretär istun siin, eestlased ühise laua taga Eesti vabariigis, presidendi, peaministri ja kaitseministriga. See ongi ehk suurim muudatus, mis on NATO-s selle aja jooksul juhtunud. Mis muutub nüüd, kui Eesti on NATO liige Eesti ja NATO tegevuses? Eesti jaoks leiab aset põhimõtteline muudatus, miin tõeline edashüpe leiab aset ajalooline asi. Eesti taastas oma iseseisvuse alles suhteliselt hilja. Alates sellest nädalast, kas garanteerib NATO Eesti territooriumi terviklikkust, puutumatust, sõltumatust ja julgeolekut nii nagu NATO teeb seda iga oma teise liikmesriigi puhul. Teiseks Eestil on nüüd täieõiguslik roll mängida Nato reformimise uuendamisest, mida tegelikult Eesti on juba ka teinudki ja praegugi kui võtab osa mitmest rahukaitseoperatsioonist, kas siis Kosovos või Afganistanis. Eesti juba on oma tegevusega näidanud, mis tähendab NATO uuendamine. Venemaale, selline NATO laienemine ei meeldi, kus NATO liikmeteks saavad ka Balti riigid. Kas see teeb NATO ja Venemaa suhted ka kuidagi keerulisemaks? Minu meelest saab Venemaa väga hästi aru, minu arvamusel toetub minu kohtumistele kontaktidele venelastega, et NATO laienemine on toimunud lihtsalt fakt. Seetõttu ma arvan, et NATO laienemine Balti riikidesse jaga teistesse uutesse liikmesmaadesse. Muuda fundamentaalselt Venemaa NATO suhtes. Me vajame omavahel väga häid suhteid. See on nii NATO kui ka Venemaa huvides. See loomulikult ei tähenda, et me oleme kõikides küsimustes Venemaaga ühel meelel. Aga kui meil on erimeelsusi, siis me saame neid arutada NATO-Vene koostööorganis nõndanimetatud NATO-Vene nõukogus, mille raames me Brüsselis küllaltki tihti regulaarselt kohtume kassis juures välisministrite või valitsuse tasemel. Loomulikult me räägime nendel kohtumistel ka nendest asjadest, kus me saame koostööd teha, kus meil valitseb üksmeel. Aga nagu öeldud, põhiliselt me räägime seal erimeelsustest. Praegu on teravalt üleval Istanbuli kohtumiste tulemuste elluviimine mis nägid ette vene vägede ja relvade väljaviimise Moldovast ja Gruusiast. Paljud inimesed Eestis, aga ka Venemaal tunnevad huvi, kas NATO sõjaväebaasid tulevad ka kunagi Eestisse. Hetkest, kui Eesti liitus NATO lepinguga, laienesid eestele kõik NATO liikmesriigi õigused ja kohustused. Kui te mõtlete selle küsimusega teie õhuruumi kaitsmist, siis ma ütleksin vastuseks, et enam ei eksisteeri terminit balti riikide õhuruum. On NATO õhuruum. See on õhuruum, mis on NATO õhujõudude poolt kaitstud ja kus patrullivad meie lennukid. Nii saab olema ka loomulikult ka laienenud NATO-s. Kas see, mis praegu Iraagis toimub, on sõda terrorismi vastu või mitte? Iraagis toimuvat võib nimetada mitmeti. Rahvusvaheline üldsus ei taha lihtsalt, et see, mis Iraagis sõjalisel teel on juba saavutatud läheks kaotsi. Iraagis taastuks kord, mis seal valitses enne liitlaste Iraagi ründamist. Seda see ei ole, seega sõda terrorismi vastu, vaid abi riigi olukorra stabiliseerimiseks. Iraak ei olnud sõjas terrorismiga mitte üks esikohal. Iraagi puhul oli tegemist siiski riigiga, mida juhtis sõjakas diktaator ja kes oli sellisena riiki väga kaua juhtinud ja tahtis luua omale massihävitusrelvi. Sellise mehe võimult kõrvaldamine näitab, et koalitsiooni tegevust Iraagis saatnud edu. NATO on kuulutanud, et Afganistan on alliansi jaoks praegu tähtsaim operatsioon mis tuleks põhjalikult läbi viia ja millele tuleks keskenduda. Miks just nii? Osaliselt, ma vastasin sellele küsimusele eelmisele küsimusele vastates. Afganistan ja seal valitsenud Taliban olid terroristide jaoks taevalikult hea koht oma tegevuse organiseerimiseks laiendamisega. Terroristid said Afganistanini on ka hea rahuliku koha oma meeste väljaõpetamiseks treenimiseks, üksuste maailma saatmiseks. Talebani režiim on nüüdseks kukutatud. Rahvusvaheline üldsus on võtnud omale vastutuse Afganistani ülesehitamiseks. Karzai valitsuse toetamiseks. NATO on praegu otseselt otsustanud toetada Afganistani valitsust, on otsustanud luua olukord, et sealne riik oleks stabiilne ja julgeolek tagatud. Meie väed on praegu Kabulis ja kultuursus loodetavasti peagi mitmes teiseski Afganistani piirkonnas. Me ei saa lihtsalt lasta kaotsi minna sellel, mille me oleme kunagi Afganistanis kätte võitnud, sest see tähendaks, et riik vajuks taas tagasi olukorda, kus ta oleks taevalik piirkond terroristide jaoks. Ja te teate, et terrorism on praegu peamine oht maailma julgeolekule. Vaadake, mis Madridi suhtus. Terrorism võib tulla eurooplaste jaoks väga lähedale. Ta on olnud väga lähedal ja on praegugi tegelikult meile küllaltki lähedal. Mõnikord meie peame terrorismiga võitlema oma linnades, aga mõnikord ka tunduvalt meist kaugemal Afganistanis näiteks, ja seda me praegu täpselt ka teeme. Millal uus NATO laienemine aset leiab? Ent sellele on võimatu praegu vastata, nagu te teate. NATO jätkab praegu lahtiste uste poliitikat. On loodud palju koostöö programm riikidele, kes tahavad teha koostööd Atlandi struktuuride raames. Paljud riigid koputavad veel praegugi Nata uksele, mis on iseenesest hea märk, sest näitab, et nad on. Hea ja vajalik koostööpartner paljudele riikidele. Ning nüüd, kus Eesti ja kuus veel teistki riiki on NATOsse vastu võetud siis ei saa ju teiste ees ust kinni panna, järelikult tuleb nemadki. Soovime seal vastu võtta, aga millal, täpselt ei tea. Lõpetuseks tahtis NATO peasekretäri eestlastele NATOsse saamise puhul öelda ka mõned tervitussõnad. Ma loodan ja olen veendunud, et Eestis saab väga kõrgelt hinnatud ja aktiivne NATO liige, mida ta tegelikult juba praegu oma senise tegevusega näidanud on. Ma loodan, et Eesti lõpetab oma kaitsejõudude uuendamisprotsessi, mis annavad riigile nii vajalikud kasulikud ja töökindlad kaitsejõud. Seda ma soovin ka muuseas, igale NATO liikmesriigi rahvale. Praegu soovin, et Eesti hakkaks oma huvides ära kasutama talle võimaldatud poliitika ja poliitilise asjaajamise võimalusi, mis ta saab, kui on võrdväärselt teistega istunud NATO ühise laua taha.