Laudeetur Jeesus Kristus. Kiidetud olgu Jeesus Kristus siin Vatikani raadiolainepikkusel 25,55 31,10 41,38 196 meetrit. Tänases saates kuulete Jõulupõimiku praegusest Petlemast. Ja sina, Petlemm, Juudamaa ei ole sugugi kõige vähem juuda linnade hulgas sest sinust läheb välja valitseja, kes jätab minu rahvast Iisraeli. Nõnda tuletab evangelist Matteus meelde prohvet Miika ette kulutust kaheksandast aastasajast enne Kristuse sündimist. Meie tänapäeva kristlased tahaksime hea meelega täpselt teada seda päeva ja tundi mil meie õnnistegija siin ilmale tuli. Kuid keegi ei oska meile seda ütelda. Peale Maria ja Joosepi ei teadnud keegi, et ühes tallis oli jumala poeg inimese pojaks saanud. Ainult karjastele ja hommikumaa tarkadele tehti see sündmus taevast teatavaks. Tänapäeva Betlema elanikud on suuremalt osalt kristlased. Linnas on palju kirikuid ja nende kellad kutsuvad kõiki Jeesuse sünnipäeva pühitsema. Paljudes keeltes kõlab evangelist Luuka rõõmusõnum. Aga neil päevil sündis et sõna keiser Augustusest väljale selleks et kõik maailm pidi üles kirjutatud saama. Seesama esimene üleskirjutamine sündis, kui Kririinus Süüria maavalitseja oli. Ning kõik läksid ennast laskma üles kirjutada igaüks oma linna. Siis läks ka Joosep Chlile jamalt Naatsareti linnast üles Maale Taaveti linna, mis kutsutakse Petlemaks. Sellepärast, et tema oli Taaveti kojast ja soost. Tema ennast pidi laskma üles kirjutada marja oma kihlatud naisega, kes oli käima peal. Aga see sündis, kui nemad seal olid. Tuli aeg, et tema pidi lapse saama. Ning tema sai oma esimese poja ja mähkis tema mähkmeid. Ja pani tema maha sõime sest neil ei olnud muud aset majas. Ning sealsamas väljal olid karjased õitsil ja hoidsid öösi oma karja. Vaata, issanda ingel seisis nende juures ja issanda au paistis nende ümber ja nemad kartsid väga. Ning ingel ütles Nende vastu, ärge kartke. Sest vaata, mina kuulutan teile suurt rõõmu, mis kõigele rahvale peab saama. Sest teil kuna õnnistegija sündinud, kes on kristus issand Taaveti linnas ning see olgu teile täheks, teie leiate lapse mähkme sisse mähitud ja sõimes magamas. Ja sedamaid oli ingliga taevavägede hulk, need kiitsid jumalat ja ütlesid au olgu jumalale kõrges maa peal rahu inimestele kellest temal hea meel on. Ning see sündis, kui inglid neilt said taeva läinud. Ütlesid karjased teineteise vastu läkinuid Petlemma ja vaadakem seda sündinud asja, mis meile issand on teada andnud. Ning nemad läksid rutusti ja leidsid Maria, Joosepi ja lapsukese sõimes magamas. Aga kui nemad seda said näinud, laotasid nemad selle sõna laiali. Mis neile sest lapsest oli räägitud. Ja kes seda kuulsid, panid seda imeks, mis karjased neile olid ütelnud. Aga marja pidas kõik need sõnad meeles ning mõtles nende. Midagi ei takistaks ka eestikeelsel jõululaulul täna kõlamast kui meid täna rohkem siin Petlemas koos oleks. Kuid kümnetest eri rahvustest palvele rändurid kuulavad Aubaklikus vaikuses rõõmusõnumit ka kreeka ja ladina keeles mida räägiti Jeesuse ajal. Nad ei ole ju siia tulnud oma rahvust esindama vaid meie õnnistegija sünnipaika külastama. Selleks et siin Jeesusele lähemale jõuda. Ja palverändaja mõtted jäävad peatuma lapsepõlvest tuntud laulusõnadel. Sel aastal jälle tuleb jõululaps neitsi Maarja sülle, et me ei tunnistaks. Jah, jõulupühad tulevad igal aastal uuesti. Aga Jeesus-laps? Kas pole ainult väga soov või ainult meie täiskasvanute välja mõeldud jutuke laste jaoks? Või siis mingi mälestustalitus nagu siin Petlemmas, kus Jeesuslapse kuju igal jõuluõhtul pidulikus protsessioonis sündimiskoopasse kantakse? Ei Jeesuse sündimise suursündmus ei saa sellisena korduda. Ja ometi tunne palverändur väga selgesti, et Jeesus-laps täna uuesti tema juurde tule. Meie lasteaia sünnipaik särab küll tuledes võib-olla rohkemgi kui kodukirik jõuluööl. Kuid too koobas, mida külastasime karjastele märjal need paljud koopad, kus nägime inimesi tänapäevalgi veel elavat see kõle ja rõske tuul, mis juuda mägestikus, lõõtsub. Kõik see on andnud lapsepõlvest tuntud Jeesuse sünniloole hoopis uue värvingu. Ei meie õnnistegijat ei võetud vastu kella, helina ja küünaldega. Tema ei tulnud syydijas ametiga vooderdatud hälli vaid külma ja kõleda-sse maailma, millel polnud oma lunastajale pakkuda nelja seinagi vaid üksnes kariloomade eest võetud, sõib. Tuli omade juurde ja omad ei võtnud teda vastu. Me Johannese evangeeliumi alguses Kas võtame meie tänapäeva kristlased Jeesuslapse vastu niisugusena nagu ta on? Või katsume me ikka jälle jõulusündmust oma maitse järele ümber kohendada? Petlemmas on palju kirikuid. Nende kelladel on igaühel oma hääl. Kuid need kellad ei kõnele mitte ainult erijumalakodade, vaid ka lahkarvamuste olemasolust Betlema kristlaste keskel. Siin on mitu kristlikku kogudust, mis üksteisega vähe läbi käivad. Kas see on jõululapse või meie tahtmine? Siin Islami tunnistajaid? Kaja, mitte ainult kristlike kirikute kellad, vaid garaablasest, Muedsin hüüab ööd ja päeva oma mina redilt. Alla akva jumal on suur. Ka nemad austavad Jeesust, kuid ei tunnista teda kui jumala poega. Selleks peavad inimesed inimese poega küsib Jeesus oma jüngritel Matteuse evangeeliumi kuueteistkümnendas peatükis. Ristija Johannes seks, teised eeliaks, teised jälle Jeremy jaks või üheks prohvetitest kostsid apostlit tollal. Kui Jeesus siis uuesti küsis. Aga teie, kelleks teie mind peate? Oli Siimon, see, kes vastas. Sina oled Kristus, elava jumala poeg. Ja Matteus toob meile samas Jeesuse vastuse. Õnnis oled sina, Siimon Joona poeg, sest mitte liha ja veri ei ole sinule seda ilmutanud vaid minu isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sinule, sina oled kalju ja selle kalju peale ehitan mina oma kiriku ja põrguga saavad, ei saa sellest võitu. Kas tunnistame meie, kes end kristlasteks nimetame Jeesuse jumala pojaks või on ta meile ainult üks prohvetidest nagu muhameedlaste ele? Kes ei usu, see mõistetakse hukka. Loeme Markuse evangeeliumi lõpus. Kas ma usun Jeesuse sisse niisugusena, nagu ta oli? Tema oli vaeste ja patuste sõber. Tema õpetas oma jüngreid vaenlasigi armastama. Kas usume selle Jeesuse sisse? Või olen ma jõuludest teinud mõnusa perekondliku koosviibimise küünlavalgel jõuluõhtusest, kirikus käimisest kombe. Mida üks eesti kirjamees nõnda kirjeldab? Sõid jälle uulitsa tume ja tänavad tähe, kasvavad taas kirikuid kivist ja vajus neid pähe. Võeti lapsuke sõimest ja loeti vähe. Pandi siis aastaks ta külmama tagasi. Jahe. On ilmne, et need sõnad pole sõbralikud kuid oleks tõesti kole, kui meie jõulude pühitsemine le karikatuurile vastaks. Petlemma palveränduritele ei ole raske simuleerimise kiusatusest lahti saada kui tal sellega üldse tegemist tuleb. Tänapäeva Betlema elanikud on kehvad. Ausad ja usklikud. Nende ühine palve aitab kõiki kõrgemale inimlikust piiratusest. Aitab meid paremini mõista, miks jumala poeg siia kõledasse ilma tuli. Ning palverändur tõuseb ja läheb armulauale. Et oma sisimas seevastu võtta seda Jeesust, kes lõdises vaata siinsamas lähedal, sõimes temagi pattude eest. Just seda Jeesust, kes tuli õndsaks, kiitma neid, kellel on nälg ja janu õigluse järele. Teel armulauale ütleb palverändur oma issandale. Aita, et see süda, mille sinule pakun, oleks sulle sõbralikumaks ulualuseks kui too sõimeke tookord. Neid vaadates, kes jõuluEiselt armulaualt tulevad, ei jää kahtlust. Jõululaps on selgi aastal uuesti tulnud. Me mõistame teda paremini, oleme temale jällegi sammukese lähemale astunud. See ei ole midagi, mida võiks kuni järgmiste jõulupühadeni ära unustada. See on midagi, mis jääb järgmiste jõulupühadeni kasvama kasvama järgnevatel aastatel. Kuni me täiesti jõululapse sarnasteks saame. Vähestel on võimalik Betlema Renata kuid kõigil on võimalik igal jõuluõhtul oma süda avada jõululapsele Betlema Jeesusele vastu astuda. Kui me seda teeme, ei ole meie jõulupuu ja kirikuskäik sugugi mitte tühi kombetäitmine vaid elulise tähtsusega toiming. Siis on meie kirikuskäik, kokkusaamine, jõululaps, enesega jõulupuu alla kogunenud, rahulik ja rõõmus pere. Selle maailma eelaimdus, kus valitseb rahuvürst Jeesus, kes sündis Petlemma sõimes. Siin Vatikani raadiolainepikkustel 25,55 31,10 41,38 ja 196 meetrit. Kuulsite jõulupõimiku tänav klappetlemast. Meie eesti keelesaade on pühapäeviti samal kella ajal ja samadel lainepikkustel nagu täna. Meie liturgilise saated. Püha missa jäi taritusse, liturgiat on samuti pühapäeviti kell pool 10 ja pool 11 ladina keele roosikrantsi palve igal õhtul kell 21 null null. Samadel lainepikkustel nagu eestikeelne saade. Ajad andsime Kesk-Euroopa järgi. Palume lugupeetud kuulajaid meile kirjutada saadete kuuldavusest ja soovidest saatekava suhtes kas sugulaste tuttavate kaudu või otseselt aadressil Vatikani raadio, eestiosakond. Oleme soomlasi, legend Underi lemmikiidoli siia lähedusse kuuluvuta koske vist diad osta Osotella Vatikani radio Eestile. Soovime kõigile kuulajaile eriti armsal kodumaal viibivaile edu ja rõõmurikkast jumalast õnnistatud uut aastat 1965. Kiidetud olgu Jeesus Kristus, lauditur Jeesus Kristus.