Peeter Vähi konservatooriumi lõpetamisest parasjagu aega juba möödas. Ja võiks nagu pilku heita, missis köidab praegusel hetkel muusika loomise juures. Veedavad päris mitu täiesti erinevat asja, võib-olla nad on isegi üsna kaugel või liigagi kaugel teineteisest. Kõige tähtsamad neist on india muusika, mille vastu on juba viimase viie aasta jooksul olnud üsnagi suur huvision. Konsi lõpupäevadest pärit. Juba konservatooriumi ajal sai kirjutatud kaks teost, mis nagu annavad Indiast pärit materjalile. Üks neist ootab praegu just lindistamist. Teiseks võib-olla niisuguseks aluseks on barokkmuusikast pärit elemendid ja kolmandaks ka džässrokkmuusika ja üldse popmuusika. Nii et et ma arvan, et minu looming on mingi süntees nendest nendest kolmest sellisest allikast. Põhjamaadesse jõuab India muusika mitte just väga sageli. Lausa põnev kohe, kuidas teie selle maa filosoofia, selle maa muusikalise omapära üles leidsite. Küsimus on selles, kas ma teda üles üldse leidnud olen, ilmselt mitte. Aga noh, need kokkupuuted on olnud kuidagi nii juhuslikud alguses lihtsalt sattusid kätte mõningad plaadid ja need tundusid olevat nii erinevad meie muusikast. Eksootilised. Ja need esimesed plaadid olid just väga heades esitustes ja sellepärast hakkas see muusika väga meeldima. Praegu on mul väga palju india muusikat neil lintidel, kui plaatidel. Kodus nii et sellest on saanud omaette hobi ja ja mis on siis sündinud juba India aineil? Siiamaani kaks teost üks on juba sümfooniaorkestri poolt sisse mängitud lindile mängitud kontserdil tooriumi ajal, see on helist sündinud maailm ja teine teos on veel siia kahjuks esitamata, see on raga Bayraava moondumine. Mõlemate aluseks on aga see tähendab helilaad. Muidugi rahatase on veidi laiem mõiste kui, kui meie näiteks kas masoon, võiminaar, kriminaalsee on enamasti heli helirida lihtsalt ainult noodid, kas suur sekundi väike sekund ja millised vahed need olenevalt sellest on mingi euroopalaad. Kuigi keskajal seostati igasuguseid laadi mingite kindlate konkreetsete nähtustega ja kirikuga olid nad kuidagi seotud ka Indias on kuidagi neid seoseid rohkem igalaad ja isegi iga noot on seotud igasuguste erinevate värvidega, erinevate jumalatega, võib-olla tähtedega ja, ja planeetidega. Kui räägime Raagast, siis see ei ole mitte ainult helirida, vaid terve maailm. Kas indie muusikas on palju taolisi laadi? Jah, on mitmeid erinevaid orjaid, ühe järgi on 12 meessoost traat, 12 naist, Sostraagat ja 12. Niisugust kesksoost, mida mõnikord naljatades nimetatakse nende lasteks. Aga on täiesti erinevaid seisukohti, minul on näiteks üks roogade nimekiri, kus on üle 100 traga ja mõned ütlevad, koguni tragasid on lõputu. Do hulk missugune raga on aluseks, ei sündinud maailmale. Mõlemad teosed on kirjutatud ühe väga peale seal raga Bayraava seal hommiku Raaga vindias mängitakse seda enamasti hommikul. India meditsiin ütleb, et kui seda õhtul kuulata või mõnel teisel päevaosal, siis see mõjub tervisele halvasti kuna erineval päeva ajal on inimeses ülekaalus erinevad elemendid. Just hommiku Raaga soodustab nende elementide tegevust, mis on hommikul ülekaalus, aga kui nüüd seda mängida õhtul seda Raagat, siis ta soodustab, aktiviseerib teiste elementide tegevust ja inimese tervis võib muutuda halvaks ja tema eluigapidi lühenema, aga noh, ma ei tea, kas, kas see nüüd just Bubba kuulajale mõjub. Muusikaline tundist läheb just õhtul eetrisse, millal me seda kuulame? Ma usun, et võib-olla nii kahjulik see siiski ei kuulajate tervisele pole. Ma just mõtlesin, et nüüd hirmutad inimesed raadiote juurest eemale, aga seda suurem rõõm peaks olema hommikul kordust kuulata, siis on ju kõik täpselt ajastatud. Ja ka kontserdid on ka õhtuti kui niimoodi hakata võtma, aga mida nüüd annaksite kuulajale veel kaasa? Helist sündinud maailmakuulamiseks? Seda raha kat seostatakse ühekandja põhiusundi, hinduismi pea jumalatest. Neid on kolm, Brahmašiva ning Višnu. Enamasti seostatakse seda Šivaga. Selle rahaga olevat Šiva loonud metsiku tantsu mujal ka selle rahaga aluseks põhinoot. Ka see on seotud just Šivaga. Te ütlesite saate alguses, et üheks huvivallaks on teil barokkmuusika. Ma arvan, et mitte ainult teil, vaid väga paljudele kuulajatele väga paljudel inimestel. Aga nüüd oleks just mõnus aeg küsida, miks teie seda aega nii hindate? See oli minu arvates Euroopa kultuuri tipppärast, seda algas minu arvates langus mitte ainult kultuuris kui ka saalis ja üldse paljudes teistes elu nähtustes. Inimesed ei olnud enam loomulikud, kuigi juba barokiajastul võis, võis märgata üksikuid niisuguseid nähtusi, pandi pähe parukas ja noh, seal küll väline kõik, aga minu meelest pandi ka parukad pähe mitte ainult väliselt, vaid ka sisuliselt pandi parukad pähe. Nii et kadus loomulikus, võib-olla pahill on üsna vähe väelaseda märgata. Aga noh, jällegi professionaalsest küljest vaadates vahil veel seda langust Polnud alles pärast Bachi hakkas kõik lihtsustuma võib-olla nihukeseks väliseks ilusaks muutus. Sisu kadus minu arvates ära, kuigi noh, praegu on juba sellest ajast noh, 18. sajandi keskelt juba üle kahe sajandi möödas ja. Ma ei taha öelda, et kõik, mis on pärast pärast Bachi olnud, et see on kõik tühine ja sisutu. 20. sajand, see on hoopis eriküsimus siit. Me võime kõike uuesti taas leida ja ilmselt see on tendents, ma ei taha öelda, et et ainult mina tunnen heliloojatest huvi muusika vastu, neoklassitsism, teed, kõik on tundnud baroki vastu huvi. Ja minu meelest see on kuidagi selle ajastu taassünd. 20. sajandil. Võrdlemisi uus teos on teil reveranss? Siin Te kasutasite kahte Bachi teemat, mis teemad need olid? Esimene teema on Bachi fuuga kunstist ja teine on Voldemperite klaveri D-duurpuuga. Ja need kaks teemat on siis kokku pandud, omavahel esinevad üheaegselt, kuigi see päris minu enda idee kunagi konservatooriumi Taavil nauti kahe teemaga kirjutamist ja siis anti ette üks Bachi teema. Ja siis me ise pidime sinna teise teema juurde mõtlema, aga juhuslikult sobis sinna hästi ka teine Bachi teemani, et et ei tee, ma olen saanud nii-öelda polüfoonia tundidest mitte päris ise selle peale tulnud. Aga küllap on omapärane ka see, et seda teost ei mängi mitte klassikalised pillid. Interpreet olete teie ise? Kasutades elektromuusika võimalusi. Kuidas te seda tööd teete? Põhimõtteliselt kõiki neid, neid teoseid, mida kuuleme esitatuna süntesaatori peal, on võimalik mängida klassikaliste pillidega, nii on näiteks seda sama reveransi, seda puugatkaheleb teemale mänginud sillamaa klaveril. Ja vist praegu on seega käes Andres kes kavatseb seda orelil ette kanda. See, et ma ise nüüd nad olen lindistanud, sellel on muidugi mitu põhjust, alati ei ole võimalik interBretti nii kergelt leida. Noh muidugi klaveriteosele on seda seda lihtne leida. Aga näiteks olen linti mänginud ka mitmed orkestriteosed üksisentesaatoril. See on lihtsalt tingitud sellest, et kuna meil Eestis oleks sümfooniaorkester, siis, siis on väga raske neid aegasid kop, kuhu viia, näiteks kui ma tahan lindistada ühte oma teost sümfooniaorkestrile, siis selleks peavad neli asja kokku langevad. Kõigepealt peab dirigendile olema vaba aeg sümfooniaorkestrile vaba aeg, raadio, stuudiod peavad olema vabad ning ma ise viibin umbes pool ajast või isegi kaks kolmandikku ajast kontsertreisidel. Ja noh, väga raske on leida niisugust kokku kokkusattumust, et kõik neli asja langeksid kokku ja sellepärast lihtsalt on lihtsam lindistada need asjad süntesaatoril. Mõnes mõttes on, on see tingitud ka soovist, et need lindistused oleksid võimalikult puhtad, täpsed, isegi kõige parem orkester ei ole võimeline kunagi mängima teost maha ilma ühegi veata, sest kui mängib ikkagi 50 või 60 meest siis paratamatult keegi ikkagi eksib või kasvõi minimaalne naeratus on, kuigi alati ei pruugi nad välja kosta. Aga süntesaatorimuusika puhul on niimoodi, kuigi see võtab väga palju aega, sest ma pean ise kõik mängima ükshaaval linti, kõik need pillid enamasti umbes 20 erinevat pilli, mängin üksi peale, see võtab palju aega, aga see-eest on, on võimalik uuesti mängida. Kui ma näiteks eksin näiteks oboe partii mängimisel siis ma lihtsalt katsetan uuesti, aga kõik teised eelnevad, mis on mängitud, need on juba helilindil ja on ikkagi puhtalt peal. Vot niisugused on põhjused, miks ma just olen süntesaatoril mängida. Telgi ja kindlasti elektrooniliselt saab teinekord muuta ka soovitud suunas tämbrit näiteks heleduse-tumeduse või veelgi rikkalikemate varjundite poole. Aga nüüd, kuidas on lugu, emotsionaalsus, ega ma siin kaotab ju selle inimese hingelise särasele juures. Jah, see on tõsi, aga eks peabki vist valima kahest halvast asjast parima. Ja ma olen siiski leidnud, et see on parim võimalus, kas mitte üldse lindistada või lindistada süntesaatoril viimasele seal on ikkagi süntesaatorid ka niivõrd täiuslikud, et nendega saab edasi anda väga paljusid niisuguseid loomulikke, pillide nüansse isegi noh, vibratot näiteks just mitte niimoodi nagu vanadel orelitel, näiteks kui me tahtsimegi platoga lindistada, siis oli kogu aeg vibrato. Aga me võime täiesti imiteerida flööti. Näiteks kiired noodid mängib ilma vibraator, ta pikkade nootide peale hakkab helivibreerima või siis isegi niisugused helikõrguse minimaalsed muutumised ühe noodi jooksul või isegi on võimalik natukene imiteerida viiulimängu näiteks selles mõttes, et isegi natukene minimaalselt mustalt noh, nii nagu päris viiuldaja tõesti mängib, sest ega absoluutselt puhtalt ei mängi ükski viiuldaja, kuigi see ei pruugi meie kõrvale isegi olla tähelepandav, et viiuldaja mängib mustalt, aga aga tegelikult, kui mõõteriistade peale madame, siis, siis ikkagi alati on mingi mustus olemas. Ja süntesaatoril on võimalik kõike seda imiteerida. Sellepärast mängisite ise intiga oma sonaadi neljale esitajale. Kuigi seda on ka esitatud keelpillikvarteti poolt varem aga nüüd lihtsalt püüdsin teha ühe uue variandi, lisaks eelmärgitud põhjustele, võib-olla oli selles samatiini sissemängimise põhjuseks ka see minimaalne niisugune soov ennast teostada interreeglina. Kuigi ma ennast interprediksust ei pea. Kuuleksime nüüd puhast klaverilugu, kas Fata Morgana on seni ainult klaverile loodud või ka kavatsete seda elektrooniliselt linte mängida? Konkreetset plaani veel ei ole või niisugust elektroonilist orkestratsioonima pole sellest veel teinud, aga ilmselt tulevikus kindlasti kavatsen sellega linti mängida. See praegune variant on siis Kalle Randalu esituses ja see on salvestatud üsnagi hammu kui Kalle Randalu, kui ma õigesti mäletan, oli siis vist konservatooriumi viimase kursuse üliõpilane. Eelpool öeldust võime järeldada, et te olete väga palju teoseid loonud konservatooriumi ajal nii-öelda õpipoisi ajal kes oli tee nõuandja ja tark toetaja. Selleks oli helilooja Eino Tamberg ja Ma arvan, et just temale ma olen väga palju tänu võlgu. Mulle väga meeldis tema õpetamise viis. Ta ei nõudnud minu käest kunagi konkreetselt mingi asja ümbertegemist, ta ei käskinud kunagi midagi, ta ainult. Ta võis soovitada. Muidugi, enamasti olid need need soovitused õiged ja kuigi ma alati ei teinud võib-olla seda, mida ta soovitas tagantjärele ma siiski olen näinud, et need soovitused olid väga-väga vajalikud ja mul on nad enamasti ka praegu meeles, et ka praegu on neist palju kasu. Kuulajatele olete mõelnud küll juba ammugi, kui jälgida teie huvide ringi india muusikast? Barokkmuusikast lähtuvalt ta juba põhjendasite. Miks te seda tegite? Aga samas olete leidnud ka väga elujõulise ja väga vajaliku nime oma ansamblile ja nimes, mitte ainult ei peituse teie ele ujutse, teie vitamiin vaid te olete laialdasele publikule oodatud kollektiiv. Üks teie lugugi kannab pealkirja turnee või ringreis. Ja nagu eelmisest jutust võisime veidike järeldada kaks kolmandikku oma elust, olete siis ringreisil. Kas selle ansambliga? Ja just just nimelt vitamiiniga. Kuigi vitamiinide ja ma olen ise kirjutanud küllaltki vähe, sest rohkem nagu köidab ikkagi see tõsisem muusika. Aga vitamiinist ma olen rohkem ikkagi kui interpreet või klahvpillimängija ja see on nagu heaks vahelduseks sellele tõsisemale loomingule, sest ma arvan, et ega ükski inimene ei ei suuda päevast päeva hommikust õhtuni tegeleda millegi ühega. Ja noh, võib-olla teistele heliloojatele on teised hobid, keegi tegeleb kalaspordiga, võib-olla mõni on jahimees? Minul on nii-öelda vahelduseks just see vitamiin ja levimuusika. Olgu suvi või tall, muusiku mõtted ikka ringlevad. Ringlevad uute teemade ja helide maailmas. Neist heldest sünnib elu.