Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates ma tahaks teieni tuua lood eestlastest, kes elavad Shanghais. Me räägime maailma suurimas linnas Shanghais elavate eestlastega, kolmega neist. Anneli Vilu on üks, kes töötab Taani kaubanduskojas tegevdirektorina. Markozyytas töötab Rootsi ettevõte suure tehase juhina ja Kai SN nii disaini ja tootearendajana ning moekunstnik kuuleme nende mõtteid selles miljoni 25 miljoni elanikuga linnas ja kuuleme, mis neid sinna viis, mis neid seal hoiab ja kas nad plaanivad ka tagasi tulla. Nii et see on meie saate peateema. Kui te jõuate ka meie kodulehele, siis näete ka sealt pilte. Nende eestlased on täiesti olemas ja rahul seal ning saate teises pooles on esmaspäevase rubriigi rahatarkus kordus. Niisugune saab tänane huvitaja olema minu nime Kristo taine head kuulamist. Me istume täna siin Shangri-La hotellis, mis on niisuguse huvitava nimega, sest Shangri ja peaks nagu tähendama välja mõeldud maad või sellist El Dorado fantaasiavarianti ehk siis selline unistus, mida otsitakse kogu aeg ja Eesti huvitav on, et siin on kohapeal 15 eestlast, kes elavad ja töötavad ja justkui eemalt vaadates tundub, nagu oleksid leidnud selle imelise maavõimelise kohaga olla õnnelik, sest seal meeletult suur linn ja meeletult suurte võimalustega tänasteks vestluskaaslasteks on Anneli Vilu, kes on Taanis Shangai kaubanduskoja tegevdirektor. Marko siit on, kes on Rootsi ettevõte ASC tehase suure tehase juht ja Kai Eitiend, kes töötab H ja M-i moekunstnikuna, disaineri ja tootearendajana. Mul oleks kõigile üks selline küsimus või mõte, et mis teid omal ajal siia tõi. Te olete kõik siin piisavalt kaua elanud kõige kauem, võib-olla Anneli, mis oli see, mis tõi sind siia suurde linna? Olid nii teistsuguse elukeskkonnajärele ma töötasin juba enne rahvusvahelise suhete alal Skandinaavias peamised mõtted minu ühel hetkel, et kõik maailmapilti laiendada ja valida hoopis teistsuguse keskkonna iga tundma õppida Jeltsin ennast üles töötada kai. Mina tulin siia umbes viis aastat tagasi ja täitsa isiklikel põhjustel, kuna mu endine elukaaslane tuli siia tööle ja siis ma tulin täna järgi hakkasin samamoodi ennast nii-öelda otsima, leidma üles oma karjääri. Mina tulin siia kolm aastat tagasi ja mulle tehti ettepanek asuda tööle Hiina tehasesse. Ei olnudki momenti, et kas need tõesti Hiina või miks nii kaugele mingil määral võib-olla oli, aga samas tundus nii Ahadavana, et võtsin selle pakkumise vastu ja siin ma olen. Kui palju eestlased omavahel Hiinas kokku saate, sedasi? Ikka päris palju. Neilane, suured üritused, peame alati kõik koos, jaanipäevad jõulud, kõik eesti tähtpäevad. Peale selle käin isiklikult läbi väikeste, väiksemate gruppidega, mõnikord lausa mitu korda nädalas. Ikka ikka näeme päris palju. Oled Anneli väga ilusasti kirjutanud oma raamatusse. Kuidas sa esimest korda, kui sa siia tulijaid hakkasid eestlasi otsima? Kui palju on see arv nüüd kasvanud? Nendega võrreldes oled sina? Eks kõik eestlased üles leidnud, siin seda ei julge öelda, kas kõike oleme leidnud, aga pilt on tõesti väga palju muutunud. Kui seitse aastat tagasi oli siin kolm eestlast kokku ja neid kahte ülejäänud oli väga raske leida, siis nüüd on, kui mehed on juba 15 20 inimest, siis siis Eesti mõistes on see juba kriitiline mass, et meil on kõigil ühiseid tuttavaid, kui keegi hakkab Shanghai, nii ma siis alati keegi ütleb, et ma juba tunnen seal kedagi, võta temaga kontakti. Ja siis paljud saavad ka konsulaadi kaudu andmeid ning, aga ükskord oli küll selline juhus, et Maal lennukis kohtasin üht eesti peret, kes oli siin elanud juba kaks aastat ja neil ei olnud aimugi, et siin on teisi eestlasi, aga nemad tulid siia Soome kaudu. Hay, kuidas sinuga oli, kui sa tulid siia, kas hakkasid kohe otsima eestlasi, mõtlesid sa kõigepealt, et kuidas ellu jääda, kuidas hakkama saada? Pigem natuke vältisin üles otsida, sellepärast et, et noh, alguses tulles ei ole tööd ja, ja püüad, püüad siin leida nii palju kohalikke sõpru kui võimalik, et mitte minna seda mugavust teedelt, leian siit eestlased ja käin anud nendega läbi, et ja ma tegelikult ei arvanud, et nii palju eestlasi on ja ma ei arvanud, et on nii palju, ütleme minul sarnaseid inimesi, et ma mõtlesin, et võib-olla on tõsi ainult inimesed, kes on tootmisega kuskil mujal linnades seotud, aga palju tudengeid, palju noori inimesi, et tegelikult leidis üles Olavi Facebooki üldse täpselt sõbra sõber, kes teadis, et, et ma olen siin. Meil on ühine tuttav Eestis ja siis siis ma tulin Eesti üritusele ja integreeruda. Marko teed olid teoga kogu perega lausa mismoodi soli? Hüljes ma eestlaste kogukonnaga siin kokku läbi oma elukaaslase, kes siis leidis üles Anneli, et Anneli on nagu meil üks selline tugev nurgakivi eestlaste kogukonnas siin mida võiks öelda eestlaste kogukonna kohta siin üldse. Siis mulle tundub, et me oleme nagu üks suur perekond, et et me hoiame kokku, et piisab sellest, kui kuuled, et keegi on eestlane, tuleb, tuli just Hiinasse, siis ta võetakse kohe omaks, et püüame 11 aidata. Meil on ühiseid üritusi. Me naudime üksteise seltskonda. See oli sisenali, et hoiame üksteise kasse. Me oleme paljud siin korjanud, tänavakassid endale. Hoiame neid kordamööda, teised reisimas käivad. Marko, kas see on kuidagi ka teinud, natukene muutnud või ka teid kõiki siin, kes te siin elate, et te tulite siia kasti kokku hoidma, sest kui mina nüüd tulen nii-öelda kodueestlane eemalt, siis meil on nagu seal ikka teemaks on naaber, naabrilt tuleks nagu vältida või vähemalt talle mingi jama korraldada. Mind kindlasti ei ole Hiina muutuses sma, hingelt olen väga patriootlik. Olen uhke, et ma olen eestlane ja kui mina kuulen, et tuleb keegi uus eestlane või või tänavapildiski, ma kuulen eesti keel, siis ma alati ütlen tere, et mina ei meeldi. Pigem moes küünarnukitunne. Kokku tuleb hoida. Aga kas ma peaksin tooma a4 esikohal, et Annel just ongi selline, kes organiseerib ja ja ta on selline tsenter meie kogukonnale. Miks sa seda teed ja kuidas sa seda teed, kuidas sa suudad eestlased panna ühtemoodi mõtlema või ongi siin teistsugused inimesed teistsugused eestlased on siia tulnud, et nad saavad siin hakkama ja hoiavad 11. Jah, ma arvan küll, et me oleme üsna sarnased meelelaadilt, kes siia tulevad ikka nii kaugele teistsugust elu otsima, et me oleme nagu Markogi, ma ütleks ka, et ma olen tõeline Eesti patrioot, et mulle meeldib küll siin seda võõras kultuuri tundma õppida, aga peamiselt ikka selleks, et saaks kuidagi seda oma kultuuri vahendamiseks ära kasutada, mitte selleks, et sulandada. Tuuri ja Ma võib-olla lisaksin veel selle, et noh kõige tähtsam on see, kui sa oled eestlane, saad omaette kodus Eestis või plaan. Meil on seal palju ja me saame valida ise oma sõpru, aga siin kaugel maal on ikkagi tähtis see eestlane ja muu ei ole tähtis, et isegi kui meil on erinevad nurgad, maailmapillid mis iganes see nii-öelda nagu teisejärguline ikkagi, et tahtsin, see saad eestlane. Me hoiame. Kui ka, et meil on tegelikult kõigil väga suur kodu, igatses, et alati, kui me omavahel kokku, siis on selline väike mikrokliima, kus on, kus on hästi tore olla näiteks. No eesti keeles nagu ei räägi niimoodi igapäevaselt, et mul on hea küll, mul on EFS, kellega suhtlen, aga elukaaslast eestlast võimul ei ole, mul ei ole võib-olla sellist, täiesti sellist igapäevast eestikeelset suhtlust, et mina näiteks tunnen puudust lihtsalt eesti keele rääkimise filmi või mingitest sisenaljadest või. No kas siin selles omamoodi kõigi võimaluste linnas, millest siin üldse puudust tunda? Peale koduigatsuse, kas on midagi hällis? Värske õhk ja loodusminna loodusesse tuleb võtta terve nädalavahetuse etta, sest ei ole nii, et istud autos, ei ole kahe tunni pärast metsas, nagu Eestis on 20 minuti pärast. Siin tuleb ikka mitu päeva võtta ette looduses v2ga. Või võiks öelda veel seda, et võib-olla kodusel eestlased ei mõista, mis väärtustaks meil Eestis on, ongi meie puhas loodus puhas õhk, et Hiinas kui siin on Kristi väga vägev elu, meelia elutempo on kiire ja meil on palju teha. Siis kui mina kodus käin Eestis ja räägi, räägin oma sõprade rist, kui tore ikka kohta on Eesti. Et kui ilus loodus- ja Pont, kus mina, see ei ole nagu paika, siis, siis siis ma näeme oma sõprade nägudest, et nad kuulavad mind, aga selline on siis nagu ei mõista, et mida see mees ikka rääkis. Et, et Eestis olles vaikus, loodus, puhtus nagu enesest mõista said selle peale selle peal nagu erilist tähelepanu. Olles kaugel eemal, siis hakkad neid asju rohkem väärtustama, et on ka öeldud juba see selleks, et kodust ära selleks, et teada, kus su kodu on, sa peaksid kodust ära minema, et teada saada, kus su kodu on, et noh, mina olen alati sealt, kus minu kodu on, minu kodu on Eestis aga, aga, aga siin kaugel distantsil, tõesti, need väiksed asjad muutuvad tähtsaks. Aga mina ütleks seda, et kodu tegelikult on ka siin. Ma ei taha öelda, et ma olen ära Eestist ja see ei ole mu kodu, et ma, ma mingi hetk lihtsalt sain aru, et ma pean ja see on ka oma koduks hakkama pidama, et siin üldse olla õnnelike vastu pidada. Teate siit ma tahaksingi teada, et mina olen olnud siin ainult mõned päevad lähevad ja see on mu esimene, nii Hiina kogemus kui ka Shanghai kogemus ja ja võib-olla olen ma üks selliseid eestlasi, kellel ütleme, reisiplaane, kui oleks palutud teha, oleks olnud hiinapärast Arktikas just sellepärast, et mul on see kultuur nii võõras ja hirmutav, tundub nii palju kõike seda nii palju, nii palju, et mis linn see selline on, et kui te mulle kirjeldaksite just inimesele, kes midagi ei tea, kui palju on siin selliseid erinevaid, kas müüte või arusaamasid? Ma näen, et see hai on päris palju raha siis Hiina finantslinn ja ta on, ta on hästi pinnapealne selles mõttes, et kui minna Pekingisse, siis seal on ainult teine pilt. Tohutult, või on, ta võib kaugelt paistetanud külm ja kalk ja kõrge, et kõik nonii, palju pilvelõhkujaid. Aga tegelikult on, need on väga sõbralik ja soe linn, et isegi see kudum, kus me praegu oleme kõige kõrgemad pilvelõhkujad koos. Et seal on kõik kuidagi ka värviline ja natuke kitsi like natukene lapsemeelne, nii et on selline tore ja sõbralik ja teisel pool jõge on ju need rohelised linnaosad, kus on madalad majad, vanad Riga majad ja puudega palistatud alleed. Sellised väiksed paaride tänavad ja kohvikutega. Ma tean, et nagu Snap tõelist Shanghai elu, kus on tõesti ühes vaikses majakesed korteris elab kolm põlvkonda koos, kes teeb tänaval õhtuti süüa, mängib, dominud ja, ja mis iganes, et see on nagu täiesti autentne elu selline siis on niisugune. Siin neid allhoovused ja sellist, kui palju mitu linna siin selles ühes linnas olles taevasse kõrguv ahhaa. Nüüd ei oskagi selle küsimusega aastal, siis tegelikult mina elan üldse vussis mis on siit 103 kilomeetrit. Vaid kaheksa miljoni elanikuga väikelinn. Jah, aga kui mina peaksin nagu Shangaid iseloomustama, siis Shanghai on, tan see mu. Ühelt poolt on ta väga moderne linn, ta on väga edumeelne linn teises küljes, sa võid ka näha siin sellist mitte nii-öelda edulugusid, et kus on kaua määral ka vaesust, oleneb, kus linaosasse nagu oled. Et ta on väga multikultuurne, linn näitab väga hästi, et et erinevad rahvused saavad omavahel väga hästi eksisteerida. Siin on väga kihvt asju, on see, on see moos, pood, on see see inimest, inimestega käitumine, poed, väiksed restorani. Ma arvan, et see on selline koht kus praktiliselt ei hakkagi igavetel tulles ise vussis. Me käime sageli Shanghais, nii nagu akusid laadimas just oma sõprade pool, näiteks nagu Anneli nädala vaest vahetlasteleb. Shanghai väga kihvt koht. Üks asi on veel, et Shanghai on, on, muutab, muutub tohutult kiiresti, et, et ei, ei ole, isegi mingi kuude või Poola võib vahel olla täiesti päevade küsimus, kui kerkib kuhugi järsku uut pood olen või järsku midagi kaob, mis on seal kogu aeg olnud või, või kerkib mingi hoone tohutult kiiresti, et vahel on. Olen jõuluks koju läinud, tulen tagasi ja mu tänav on muutunud. Et see tundub uskumatu, aga see on niimoodi. See ongi hiinlaste eripärane on tegelikult väga-väga töökad, väga töökad inimestel väga ettevõtlikud inimesed, et et ma arvan, et meil, eestlastel on need väga palju õppida. Kohaneb valukskidel kirjeldada järgmisena ka hiinlased, et millised nad on või on hiinlane ja Shangai ilane midagi erinevat natukene. Ma arvan, kõige paremini oskaks sellele vastata viga Annely. Mis on üldse Hiina? Hiina on ju iseenesest suurem Euroopa iga provints on ise nägu ja igas provintsis on oma erinevad kombed. Elasin aastat aasta aega, vahepeal katsion tuus. Sealseid elanikke nimetatakse Hiinaid itaallaste, eks neil on hoopis teine elustiil. Saan, kaitsen omamoodi, inimesed Pekingis on teistsugused, maapiirkonna rahvas on hoopis isemoodi sinuga 50 viit vähemusrahvust, nii et sellist ühtset Tiina nägu ei olegi olemas. Aga ometi siin saan kaisu, toimub mingisugune segu, et siia tulevad kokku need, kes tahavad jõuda kuhugile noh, nagu need pilvelõhkujaid, mis veel ei ole valmis õnne vardad veel püsti, et ehitatakse, ehitatakse, et ei ole lõpetatud veel. Shanghais on ka 40 protsenti elanikest on siin nimetatud töölised, sisemigrandid, kes, kes teevad siin kõige lihtsamaid töid 40 protsenti näiteks on tohutu hulk ja nemad minu nägemise järgi ei segune Shanghai lastega, nendel on täiesti omaette kogukond, sinnani on hoopis teine elustiil hoopis teised võimalused, et nad nii pea kui võimalik, nende kodud on ikkagi mujal külades ja väiksemates linnades, et nad ei, nad ei kuulu siia ühiskonda. Et meil kui välismaalastele on võib-olla Shanghai keskklassiga palju rohkem ühist kui nendel Hiina enda migrant töölistel Shanghai inimestega, tuleb ka siia noori, haritud inimesi muudes linnades ja provintsides hiinaka, kes ta ennast üles töötavad siin. Aga siin on ikka sangailased, natuke teevad klassivahet, et ma ei kujuta ette, et üks Shanghai tüdruk abielluks mujalt provintsist tulnud inimestega ta pigem abiellub välismaale. Tegelikult on aga vastupidi neetud remonti inimesed tihti provints kõlab nii halvasti, aga ütleme väljaspool San Haide inimesed tšehhiga, nagu vaatavad seal naelastele viltu, et nemad on ainult raha ja ainult mõtlevad. Kuidas, kuidas hind nüüd. Hea, et see on nagu vastastikune, selline, ma arvan. Sige vitus. Nii nagu meie, eestlased, hoiame kokku niisamamoodi, kui tulevad näiteks ja inimesed on kui provintsist nad nende loovad siin oma kogukonna, käivad omavahel läbi, abielluvad omavahel ja muudest. Tegelikult ju peaks hiinast üldse rääkima selles võtmes, et meie näeme Hiinat kui ühte hinnata ka Hiina ja koosneb erinevatest nii-öelda noh, kas on õige rahvustest erilised etnilised grupid kogukonnad, erinevad keeled, et jah, kõik on küll üks Hiina, nad defineerivad ennast kui hiinlased, aga samas on nad ka esindavad ennast ennast ka teiste rahvaste teist hõimuhõim. Võib-olla see kõige õigem sõnaga. Öelge, kas see linn on hea näiteks peredele peredega, inimestele, ma olen näinud siin küllaltki vähe lapsi tänavatel ja vähe koduloomi. Pere. Kindlasti see linn on väga hea, oleneb muidugi, kus sa elad. Võib-olla see, et, et ei ole lapsi tänaval näinud, on see, et lapsed on koolis võikus. Ja ühe lapse poliitika muidugi ei olegi nii palju, kui on Eestis, et igal perel on kaks-kolm last, siin on kuni hilise minevikus oli veel lubatud ainult üks laps perekondadest, nad on seal juba ja nüüd mõnedel peredel lubatud kaks, aga see ei ole ju palju. See ei ole osutunud väga nii palju, kui ma olen aru saanud, ei ole osutunud väga populaarseks, sest inimesed on harjunud juba, mul ongi üks laps peres, lapse kasvatamine. Kuna inimesed on suutelised faktid, inimesed, siis lapse kasvatamine on kulukas lapse koolitamine kulukas. Nii et see oli juba mitu last, siis sa pead olema ja rahakotiga. Niimoodi laulis siis Hiina poplaulja, kes on hetkel väga populaarne, nime ma teile kahjuks ütlema praegu ei saa hakata, sest võin seda valesti hääldada sai show mis oleks minu häälduses, aga tõenäoliselt on seal midagi muud. Ja jätkame juttu. Vestluskaaslasteks on kais Anneli Vilu Marcosiites ja Kai Eisen. Aga kuulge, kui te siin töötate oma töökohtadel, siis te puutute kokku ka kohalikega, ütleme hiinlastega siiski gondel lihtne nendega sõbraks saada või mis, nagu ava piinlase olemuse või hinge. Ma arvan, et see on suur, maainimesed on erinevad. Aga võib-olla mõni selline asi, et, et Tondil, hiinlastest sõpru kohe selliseid, et noh nagu südamesõber oleks peaaegu minulik, son. Ja päris alguses saime tuttavaks läbi läbi ühe teise ühise seda, kes elas Pekingis ja tunnistusele inimest, aga, aga oleme isegi väga lähedal lähedased, vaatamata sellele, et ta oli mingi kolm aastat tagasi ära Austraaliasse, aga siiski alati, kui ta Hiinas käib, siis me saame kokku ja pakun talle öömaja ja ma võin öelda, et mul üks väga lähedane sõber on. Aga ma arvan, et muidu lihtne leida kohalikke sõpru. Aga miks, mis takistab neil nagu ennast avamast või siis kedagi omaks? Ma olen sellele nagu ise päris palju mõelnud, ma arvan, et üks, üks asi võib olla see, et meil on hästi erinevad arusaamad viiest erinevalt, kuidagi harjumused, kuidas näiteks koos aega veeta. Et Meie täiskasvanud inimesed, mõtleme, lähme teeme peale tüübleid ringi või lähme, lähme restorani võimed ja lähme lihtsalt kuskile trenni või jooksma või? 1000 variante kindlasti, võib-olla on see rohkem selline. Lähme shoppama istumas, õpin koolis. Pühapäeval või istume restorani laua ääres, aga istume seal liitpäeval kuidagi, ma ei tea kuidagi, sihuke sotsiaalne elu on hästi erinev või lähme karaoket laulma, et ma olengi oma teekatetega, käin karaokebaaris. See paar on nagu mitte selles mõttes, seal juuakse ka lihtsalt nimetus selline et neile tohutult tohutult lõbus ja tore ja naljakas, aga meie nagu ei, ei kujuta ette, et istume mingi istunud karaokeklubis ja väikses ruumis laulame muudkui laule. Mulle, et see on tuus elades oli üks väga hea sõber, kes oli tõesti südamesõber. Shanghais on mõned väga head tuttavat, kellega käime palju läbi, käime ka kodus. Neil teeme õhtusöögi koos. Aga südamesõbrad, et neid on terve eluaja jooksul, mil koguneb ainult käputäis, et seda ei eeldagi, et peaks igast linnast ja iga iga viie aasta jooksul leidma uue südamesõbra. Ma ei ütleks ka, et hiinlased on kinnised, nad ei tahaks sõbraks saada, et pigem on nii, et mõnikord ise oled natuke tõrjukused, kui sa tunned, et meil ei ole palju ühist, aga tema on väga avatud toime, tahan välismaalasega rannaks saama, et lähme nüüd välja, istume seal täpselt nagu ei rääkis, et karaokebaar ja kell viis õhtul restorani. Millised on Hiina mehed ja meeste vaheline sõprus? Ahaa ja küsimus, ega pean tunnistama, ega mul ei olegi siin ennem räägiti südamesõpradest nagu. Ega mul ei olegi hiina hiinlasest südames õppele mis enne juttu jätkus? Jätkuks lihtsalt ütleks seda, et kuigi meil on see, mida Kai mainis, et kultuuriline erinevus, see peab ja paika. Aga kui me võtame selle kultuurilise erinevuse ära, siis hingelt mulle vähemalt tundub hinge, on ikka samasugused probleemid ja mured, et, et ei ole nagu suurt vahet, et üks, et eestlane on ühelt poolt maa keraadi, nemad on siinpool maakera murre, et hingelised mured on meil sarnased. Ja inimestel on alati kuidagi teistsugune lahendus, et näiteks jagad mingisugust muret või kogemust või midagi ja mina mõtlen ühtemoodi ja minu siis kas see hea sõber või, või võib-olla mõni teine, mis läheb täiesti teistmoodi, noh, nende jaoks on see kuidagi. Mis asub sisse selline kultuuriline nagu aspekt, aga üldjoontes, mis mina nagu tahan öelda, on see, et üldjoontes sisemusega me oleme väga sarnased inimesed, kõik üle maailma, et et võiks arvata, tõesti, hiinlane on hoopis teistsugune kui meie, aga tegelikult kui mitte vaadata välimus, kui võtta kõrvale ka kultuuriline taust, siis sisemuses need probleemid on ikka suht sarnased. Kuigi me enne rääkisime, et ei ole sellist mõistet olemas nagu hiinlane, Hiina on nii suur ja inimesed on erinevad, aga siiski peab, ütlevad mõned üldistavad jooned oli siiski olemas, et kogu Hiina on ju kasvanud ja arenenud Kons sotsialistlik skulptuuriruumis juba aastatuhandeid ja see on neile kõigustega jälje jätnud. Et neil on peresidemed, on väga olulised, kui vanemad otsustavad, et see poiss või tüdruk ei sobi sulle abiellumiseks. Tavaliselt kuulatakse neid. Vanemate eest hoolitsetakse väga palju. Kooliharidus on väga tähtis, hierarhia on väga tähtis, autoriteetide tunnustamine, austamine on väga oluline, nägu, näohoidmine ja, ja kogu väline. Kõik see väline on, on väga oluline, olulisem kui kui tõdema, ütleksin, olul olulisem kui see, mis sa sisimas tunne. Teisenda isenda õnn ja rahul olevat. See ongi osa nende kultuurist, et see ongi see Aga kohe seda kultuuri keeruline omaks võtta või kas teie olete selle omaks võtnud, olete ikkagi jäänud oma kultuuri juurde, aga lihtsalt natukene kohandatud, et on teatud tabud, mida võib-olla ei tee, mida ei riku, aga omad vabadused? Ei, loomulikult oma kodus, ma olen ikka mina ise see, see, mis on siin 2000 aastat juurdunud, et seda, et ei tule siin paari aastaga, nii et me oleme ikka kõik eestlased. Ja seda südamega. Ei, ei, tegelikult ei mõista. Ma arvan, et, et ükskõik tihti ma tunnen, et see ei ole keelebarjäär, vaid see on lihtsalt täiesti kultuuriline erinevus, mida ei, ei mõista. Ma arvan ka pärast 10 aastat siin elamist. Teate, mul on tunne, et kes need meid on täna kuulanud, neil on tekkinud selline ettekujutus, et kõik on võimalik, tegelikult elustik ongi võimalik, kui sa lihtsalt väga tahad, kellelgi on see mõte, ta tuleb siia, kas ta tuleb siia turistina, tulete siia õppima siis millised oleksid teie soovitused neile inimestele, mida kas kodus lugeda, milleks olla valmis või noh, muidugi kunagi ei tea, milleks tuleb valmis olla ja on üks hea ütlus, et kui sa oled jumala naerma ajada, siis räägi talle oma plaanidest, aga siiski kui oleks võimalik, et mida te soovitaksite, igaüks mõned sellised soovitused Annell. Esimene asi, millesse soovitad, avatud meel, et mitte hakata silte kleepima ja paigutama asju kastidesse, halb ja hea ja et meil on kõik seal parem ja siin on kõik halb või vastupidi. Lihtsalt vaadata ja jälgida ja kogeda natuke naerda, selle üle, mõnikord jännata, kõne võib-olla midagi kõrva taha panna. Ma mäletan, kui ma yhe tulin, et mul ei olnud mitte mingit ettekujutust, praktiliselt ma tulin esimest korda Shanghaisse, kui me siia elama tulin. Aga ma olin valmis selleks, et see on täiesti teistmoodi ühiskond ja ma tahtsin seda nautida. Ei, ma püüdsin seda esimest vähemalt teadlikult teha. Nii et see oleks minu soovitus. Mul ka ei olnud mingisugust sellist eeltöödega mingit mingit plaani siia tulla, seda aga, mida ma tihti mõtlen praegu, olles siin olnud viis aastat juba peaaegu, et et huumorimeelt peab säilitama, sest tihti olukord on nii absurdne, et väga lihtne on minna endast välja, siis ma alati mõtlen, et ma panen ennast jälle sinna päeva, kui ma siia jõudsin. Esimesed kuud siin oli, kuidas mulle kõik tegi nalja, et kui see säilib, siis ma arvan, et palju lihtsam elada. Mis, mis veel lisada, midagi praktilist, et kas tuleks metrooplaan pähe õppida raha kursiga ennast, kui midagi praktilist öelda, siis õppige hiina keelt. Et sageli inglise keelega siin hakkama ei saa, et okei, Shanghais küll. Aga mujal Hiinas võib inglise keelega juba probleemil olete, soovitan õppida hiina keelt, eriti just noortel, tulles siia, just nagu Anneli ütles, tuleb omada, omada avatud meelt, tuleb meeles pidada, et sa oled siin külaline nende riik, nende kultuur ja mingil määral seda nagu distantsilt vaadata, et paljud asjad, mis võib olla, mis meile ei tundu õiged, on õiged nende jaoks. Ja me võime siin vaielda, kellel õigus, kellel pole, aga see nende riik ja ega me selle ennast kohandama selles keskkonnas. Olete te mõelnud selle peale, et millal te ükskord Eestisse tagasitulek või kas te jäätegi siia? Plaan oli tulla siia kaheks kolmeks aastaks ja nüüd on juba kaheksas aasta jookseb. Plaan võiks ära minna küll juba, et ma tahtsingi tulla alguses siiad paar aastat seda kultuuri tundma õppida ja siis mine Eestisse tagasi, siis Hiina suunal edasi töötada. Aga kuidagi on nii läinud, et kogu aeg pakub ele uusi võimalusi siin, et väga raske ennast lahti rebida, selles ei olnud mul mulje abikaasa, mõlemad on head töökohad, et ei oleks ka mõtet, lihtsalt neid käkijatamine Euroopasse. Kõik uuesti üles ehitama, aga niipea kui tuleb mõni hea pakkumine ja võimalus, siis me, ma arvan, et me oleme valmis lahkuma, siin oldud ka juba kaik. Mul üsna sama viis aastat on päris pikk aeg Hiinas olla, enamus enamus inimesi on siin juba vähem olnud või noh, ütleme ma saan kellegi tuttavalt, küsin ka kohale tulnud. Enamus inimesi on vähem kui viis aastat olnud, aga oled alati on lihtsam ära minna, kui tagasi Eestisse minna. Et mind, see hirmutab natuke rohkem. Et eriti veel olles elanud suures, suures suures suures linnas, mis on see hai minnes nagu tehes nagu täiesti hüppe tagasi, väikesesse Eestisse, mis on tohutult armas, aga võib-olla Ma arvan, et see on, see on minu jaoks ilmselt liiga suur sokk. Aga tagasi tahaks kindlasti minna, ma arvan, et ma praegu plaan ei teekonnale, täpselt samamoodi pidin tulema aastaks kaheksa, olen sinu rohkem need võib-olla kaks aastat veel. Marko, kuidas teiega on? No minu kodu on ikkagi Eestis, et Eestisse ma kindlasti gaasiseal ei ole mingit küsimust sõnastades. Ja ma siin püüan nüüd olla võib-olla veel kaks aastat, eks siis vaatame, mis elu toob, aga aga minu kodu on Eesti majanduses kunagi kahelnud. Majas oleksid alati teatud siin on lihtsalt. Või on lihtsalt praegu siin. Ma ei muretse selle pärast, et kui ma ühel hetkel lähen Eestisse, et mul ei oleks nagu midagi teha, sest Eesti on väga tore koht, kus elada ja sa võid elada Eestis ja teha asju üle maailma, et täna tänapäeva maailm on nii väikseks muutunud. Et kõik on võimalik. Mul on hea meel, et maailm on nii väikesest, igal pool võib kohata eestlasi isegi nii suures linnas nagu seda Shangai õnnestus mul teid üles leida, aitäh teile selle jutuajamise eest ja kohtume siin Eestis. Siin juttu siis Anneli Vilu, Marko Siitlase, jaga Jevgeniga ning homses huvitaja saates järgmised eestlased, kes elavad Shanghais. Stroomi maas oli Saladernaberi juustuta duma Tanel tuleb oodata iga mehe ja naise Mustoneniga vaikselt lüürise valvur. Rada säärutab ülearune. Levate perimeetri.