Vikerraadio head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime Shanghais õppivate eestlanna tega. Kristjan Jürgenson õpib, kodan ülikoolis magistratuuri, sina keelte hulka, uuri Enelin Tiiman õppis, ta on ka ülikoolis äri ja majandust ning samuti hiina keelt ja kultuuri. Istusin nende kahe hakkaja naisega Nädal tagasi 400 aasta vanustes ja nii aedades, kus siis tiikides löövad sulpsu kuldkalakesed, kus on väiksed paviljonid, peidetud sopid, kaunid vaated, aastased magnoolia pood ja rääkisime nende kahe hakkaja eestlannaga nii elust kui inimestesse, kais ja sellest, kuidas on tudengina Shanghais hakkama saada. Nii et see on meie tänase saate ja teema ning saate lõpu poole on eetris rubriik seal hakkama. Teaduste Akadeemia president ja mereteadlane Tarmo Soomere oskab hinnata head nalja ja eneseirooniat ning oluline teos tema jaoks on Murphy seaduste täielik kogu mis aitab hakkama saada ka tõsisemate kreemidega elus. Ning Tarmo Soomerega ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Nii et sellised on tänase huvitav teema on minu nimi, on Krista taim ja head kuulamist. Kõnnime. Praak. Kõnnimäega? Uu. Või ei? Õnnime. Kuigi ei pea Kõnnimäega. Sõbrake, hea. Nimega. Sirge. Kõnnime. Sammeis. Kõnnimäega andeks tehtud. No. Nii nagu siin Täna ta tuleb otse mööda. Ta. Meenusi vaade. Tuule poolt hüüda. Kuule vaata. Woods. Riinu Siimar. Ele. Tulevad. Seal on huvitav saade on meil salvestatud Shanghais ja minu vestlus vastasteks ja tänasteksteelisteks selles suures linnas on Kerstin Jürgenson ja Jänelin Tiiman, kes on mõlemad siin juba üksjagu kohanenud ja olnud ja mis huvitavam on see, et nad mõlemad oskavad hiina keelt. Mis on minu jaoks, ongi tõeline hiina keel, nii nagu enamuse eestlaste jaoks. Nind huvitakski kõigepealt alguseks tee lugu selle kohta, et kus tekkis üldsuse huvi. Hiina kui sellist vastu võeti, tuleks Hiina õppima. Tuleks ennast täiendama, et mulle meeldib Hiinaga, mitte Ameerika. Enelid. Minul tekkiski esimene mõte umbes kuus aastat tagasi kui ma olin veel keskkoolis, õppisin ja toimusid just Pekingi olümpiamängud. Ja siis jah, telekast vaates. Teiste teistsuguse kultuuri vastu huvi tundes mõtlesingi, et miks mitte proovida ja skulptuuri tundma õppida ja siis läksingi vahendil vahetusõpilaseks Hiina aastaks ja sealt hakkaski see niimoodi arenema, et siis aastat siis lõpetasin keskkooli ära ja ülikoolis hakkasin uuesti õppima hiina keelt ja siis olengi nüüd tagasi siin Shanghais. Aga sina, Kristin, kuidas on sinu lugu? Minu hine huvi on iseenesest juba üsna pikk hinnakultuuri vastu. Hiina mõtteviisi tema tervise Mihkel vastu, nii et siis nüüd mõnda aega tagasi Häidki elu nii sätitud, et ma sain õhtud ka Tallinna Ülikooli Aasia uuringutesse õppima. Ja nüüd siin Shanghais puden ülikooli seal ennast täiendamas hiina keele ja kultuuri alal. Aga nüüd ongi mul hea teada, et mis maas ja hiina tee pil kujaliku, Hiina on suur, aga võtame see piirkond siin ja see keel ja need inimesed ja need traditsioonid, et seesama kohti, kus me oleme, ta on eriline kindlasti saab meie Facebooki kodulehekülje pealt või siis vikerraadio kodulehekülje pealt vaadata ka pilte, mis on tehtud sellest aiastusest juttu ajame. Ta on keset pilvelõhkujaid, praktiliselt on keset linna, millest võimsamaid Ma ei tea, kui palju on maailmas võib-olla üks võib-olla ei olegi. Nii et selline iidne ja samas nonii, moderne, et need telefonid, millega inimesed käivad, jõuavad meile tõenäoliselt aasta pärast, et kõik areneb nii tohutult kiiresti. Milline on see Hiina, mida teie tunnete ja mis on nagu see saladus siin? No minu muljed on eriti värsked, ehk ma põlen just augusti lõpus esimest korda Hiinas ja esimest korda Shanghais. Ja, ja selles mõttes on hästi palju kõiki erinevat, mida olen lugenud, olen kuulnud, olen õppinud. Et aga seda tänu oma nahal ja näha, et tõepoolest see niimoodi on. Esiteks muidugi keel, mis väljendab kogu seda kultuuri, kultuuri, rikkust, mis on hästi teistsugune. Et kui meie Euroopa keeled on foneetilised, siis hiinlased kasutavad hoopis teistsugust märgisüsteemi Hiina märgisüsteem, mis on siis ideogrammid ja piktogrammid? Et, et alates juba kas või sellest nagu kultuuripõhised alus ehk ja nende mõtteviis ka, et minu jaoks on siiamaani üsna salapärane võõramaalastesse üldiselt nad suhtuvad väga kenasti väga vastutulelikud ja mulle on alati, kui on olnud küsimusi või mingisuguseid probleeme, et on alati olnud keegi inimene kõrval, kes tuleb ja küsib, et kas teil on abi vaja. Et mul on sellised esimesed kogemused on hästi meeldivad ja minu jaoks Shanghai on väga-väga veetlev ja väga võluv linn. Enelid. Minu jaoks on just Hiina puhul eriline. Selle vaheldusrikkus kooslus on nii erinev, et ühest otsast läheb jah, suuri pilvelõhkujaid, uut moodsat elukeskkonda, teiselt poolt näeb siis temp, leid ja onumaju ja seda õiget Hiina elustiili, kus siis inimesed koos oma peredega ja üksteise ümber siis õhtust söövad ja see nii vaheldus, vahelduv ja selles ongi hästi põnev, siin alati on, näeb siin midagi uut ja huvitavat ja kuna ma olen ka hästi palju hiinas jõudnud ringi käia, siis just see vaheldusrikkus maastikuosas ja üldse kultuuride ja kohalike rahvaste vahel on ka hästi põnev. No kui me siin ennem ringi käisime, siis te olite mulle headeks kiibideks. Ma tahaks, et oleksime raadiokuulajatele, siin on väga palju draakonit väljas ta müüride peal kujuna, ta neelab päikest. Ta teeb igasuguseid trikke, aga ta on igal pool. Mis sümbol see on ja mida see hiinlastele tähendab? Ei räägi, kuidas me peaks seda vaatama? Draakon on hiinlaste jaoks hästi olulise tähendusega sümbolloom, müütiline loom, võiks isegi öelda. On õnne toob ühelt poolt, teisest küljest ta esindab sellist jõudu ja väge ja vägevust hiinlaste jaoks võib-olla selline loom, kes see nagu hiina rahvuse võrdkuju, võiks isegi öelda, et nad austavad ja peavad lugu sellest sümbolist, aga ebausklikud on hiinlased, niipalju kui minul on kokkupuuteid olnud, hiinlased on hästi ebausklikud, isegi pisi pisiasjades isegi ülikooli õppejõud teinekord üllatusega võib märgata, et neil on mingisuguste asjade vastu mingid halvad vaimud ja ended ja selliseid asju. Mul on mõni selline näide, sest ega me, eestlased oleme ju ka parajad ebausklikud, et kui must kass läheb üle tee, no siis on vaja sülitada, et noh, kõik sellised, et, aga mis siin nagu silma hakkab. Nendele näiteks nad ei kipu käima kalmistutel ehk nende uskumuste kohaselt võivad ringi rännata ja mõned halvad vaimud, kes hakkavad külge inimestele, kuna hiina traditsioon hästi seotud pereuskumustega ja sellega, kuidas perekond isegi pärast vanemate lahkumist peab jätkuvalt hoolt kandma, nende eest nendega arvestama, sest nad arvavad kaeda mõlemad pärast siit ilmast lahkumist, endiselt saavad mõjutada siia ilmajäänute elukäiku siis neljanda idarituaal maale selleks, et tagada oma vanematele hea põliga, teiselt poolt selleks, et noh, nendele nagu meele järgi olla ka ja seetõttu vahelineb, kui nende õnn näiteks kipub selga pöörama, et liitujate vahel seostavad seda sellega, et äkki nende esivanemad ei ole rahul ja nad näevad teatud vale sooritama selleks, et nendele siis nagu rahu tagada ja meele järgi olla, et ja seepärast meelsasti käi kalmistutel. Selgitasid mulle ka väga kenasti ära selle, miks neil on katused ülespoole viltu natukene sedasi nagu justkui hakkaks minema. Kindlasti neid selgitusin, tõenäoliselt tehti palju, aga see selgitus, millest nagu kinni haaranud, on see jällegi seotud hiinlaste uskumustega. Et juhul, kui need halvad vaimud, Kvaid peaksite tahtma rünnata seda maja või seda peret, et siis katus on, on sellised kaarja kujuga ülespoole. Selleks, et see vaim põrkuks tagasi, et ta ei satuks sellesse majja sisse, et eksitada teda teelt. Aga see on huvitav, et, et samas nii modernne linn, nii äriline, linn ja samas selline ebaoskas, seda kohtab ka ütleme seal pilvelõhkujate linnaosas Budongis, kus on palju klaasi, palju betooni, et noored edukad, väga moodsalt riides. Kas ka nemad on ebausklikud? Eneline, oled sa tähele pannud? Ma arvan, kindlasti on mingil määral, et need traditsioonid on ikkagi väga sügaval nendes uskumustes, et peretraditsioonis just, et kindlasti on siiamaani ka seal, et noh, näiteks ka sündimiste oma laste puhul, et väga hooliga hoolikalt valima seda, mis aastal nad sünnivad. Draakoni aastal on see kõige parem aeg, et siis on just see näitab, et on, lapsed, tulevad just, aga võimukad õnnelikud ja kõik teed on neile nagu alla, et kui on jällegi teine mingisugune symbol, siis nagu näiteks ah või mis ei ole nii, nii oluline, nii tugev siin pusin, siis ei ole nii rõõmsad selle üle väga õnnelikud. Mis mul on tunne, et hiinlased on üldse väga rõõmsad inimesed? Ma ei tea, miks ma olen siin olnud vähe ja ma ei ole tänaval näinud silmnähtavalt õnnetuid inimesi või selliseid, kes elaks ennast teiste peal välja, mida võib vahel näha kas või meil Tallinna tänavatelgi. Ja ometi see kontsentratsioon nii suur, et nad kuidagi väga rahulikult kulgevad kogu kuhugile lähevad väga, ei jookse ja selline kummaline nagu tunne tekib neid vaadata, mis seal. Ma arvan jah, et nad on hästi harjunud juba rahulikult võtma elu, et et Shanghai elu eriti on veel nii kiire elutempoga et siis ongi, et pigem rahulikult ja vaikselt hakata rabelema, et siis läheb ikkagi elu nii käest ära, et siis võtavadki elu niimoodi vaikselt, et pigem näeb jah, just välismaalasi, kes jooksevad ringi ja tuttavad ja kohtumistele. Kuidas sinule mõjus see, kui sa tulid siia augustikuu seas Kristjan ja järsku oli selline noh, sinu jaoks kõik see tundub, et see peaks jooksma, aga sa vaatad, et kohalikud nagu lähevad, et ta nagu hormoonide tasakaalus millegipärast. Mina arvan, et nad on tõenäoliselt harjunud ka, kuna need on väikesest peast sellise suure hulga inimestega kogu aeg enda ümber harjunud ja need on selline kollektivistlik rahvas, et siis nad katsuvadki tasapisi kuidagi oma teed jääda. Et mitte vastanduda väga mitte sattuda konflikti võimaluse korral ja igaüks jääb nagu oma oma asja, oma rida vaikselt, targu, mida peab küll ütlema, siin Shanghaist veneliselt välismaalastele esmapilgul ei, ei hakka silma, on, on väga tugev konkurents. Et isegi noored, kes tahavad leida endale mingisuguseid alternatiivseid võimalusi kaaluvate Shanghaist lahkumist, hästi kulaarsed, on inglise keele klassid, inglise keeleakadeemiat. Et kust nad võtavad eratunde just selgemaks paanika, et edaspidi oma karjääri arendada hakkas näiteks Ameerikas Austraaliasse sõidetakse väga palju Uus-Meremaal, Inglismaale. Aga kuidas siin suhtutakse välismaalastesse, kas see annab eelise, et mul on näiteks valged heledad juuksed, heledad silmad, ele, nahk? Hiinlases oleneb, mis seltskonnas liikuda ka, et see on ikkagi väga eristunud hiinlast oma, töökeskkonna. Enamus on ikka ülemus ja sinna ei ütle mitte keegi midagi, see ei ole ikka see ei mängi rolli, et mis, mis oli just, eks ole, et et kindlasti Öeldi, et mingil määral on tõesti parem, võib-olla, kui sa oled välismaalane, et sa oled esid esinemiseks, kui piibel tuleb kasuks, aga üldiselt ikkagi ei ole. Kuidas sina oled seda kogenud, et sa oled hele, sa ei ole hiinlane, et oled teistmoodi. Minu kogemused on olnud üsna hea, et siiamaani et pigem just selline toetav, et loomulikult ma ei tea, mida nad omakeskis räägivad, et aka näiteks abist kunagi ei ole keeldutud, vastupidi võib-olla see on selline nagu kahetine kahetine suhe ka, et ühelt poolt, kuna Hiina järjest modernsemaks muutumas ja järjest ka nagu Läänemaailmast eeskuju võtmas. Et mida nähani rõivastusstiilide muutumisest viimasel ajal ja, ja üleüldiselt selline noh, nagu läänelik avatud hoiak, eriti siin Shanghais, mida peetakse kõige õnnelikumaks linnaks üldse Hiinas. Et aga teiselt poolt võib olla mingi natuke selline selline kiivas või mitte nii väga heakskiitev hoiak, võib-olla et kusagil sügaval sees on ajaloos lääneriigid eriti seal ka eile pisut liiga teinud, et see kusagil väike selline tunnetus minu meelest on, on sees. Et võib-olla ongi selline nagu kahetine, et ühelt poolt hoitakse, teiselt poolt on midagi nagu, nagu sisse jäänud. Meenutage mulle neid esimesi hetki ja päevi, kui te siia tulite, kas on tulnud ette sellist olukorda, et sa tuled siia lillepsi hetkega nagu pahviks, et sa ei tea, kuhu minna, mida teha? Minu kogemused on olnud hästi-hästi-hästi toredad, et Shanghais loomulikult esimene asi, kui lennukist maha juba tuled, on selline tugev hästi Õe niiske sauna eesruumi tunne väike, mis minu üllatuseks oli kuidagi vine, paistab päike taga kuidagi läbi udu sudu, et selle kogemuse kohe sain kätte. Et aga on liikumise suhtes Shanghai üllatavalt hõlbus linn, jällegi kuna metroosüsteem on väga-väga hea, väga selge metroopeatuste nimed, näitused, näiteks nii metroovagunites sees on kirjutatud nii hiina keeles kui ka Hino, märkides, kui ka inglise keeles ja ka nende peatuste nimesid teadvustatakse inglise keeles, siis liikumine on siin tõepoolest hästi lihtne. Kui satud, et ära eksima, siis kaart kätte ja küsima ja uudistama. Aga min peatus peab ju ometi metroos olema, mis on keeruline ja kus tasub eelnevalt mõelda, mis peatus see on, et vaadake kaardi pealt järgi, õppige pähe, need väljapääsud. Kindlasti on hai on nii suur ja lai, et neid teadusi ei jõua mitte. Ma arvan, et läheb ikka aastaid aega, et kõik, kõik on ikkagi peaasja meeles, et siiamaani mul on teatud kohad, mis on mul kindlasti meeles, tehas juba ja siis on rohkem äärelinna poole, kus ei tea absoluutselt, mis on ja kuhu minna. Et siis peab alati ennem uurima täpselt, kuhu minna, kuidas, kust, mis välja vaesusest välja minna ja ümber ümberistumised ja et aga see kõige suurem sõlmpunkt rahvaväljak seal on alati siiamaani minema vaatama täpselt, kust kohast välja minema, sest seal on, seal on kõige suurem jaotus ja seal on 20 väljapääsu. Et see võib jõuda täiesti teise väljaku otsa, mis on ikka väga suur väljak, seal peab alati uurima ikka ennem järgi, kuhu sa jõuda tahad välja. Taksodega siin sõita Öeldakse, et taksod on odavad, mõnes mõttes tõesti on odavad, aga jällegi taksojuhid ei kipu rääkima inglise keelt. Just taksodega ongi see takso, Shanghais on just Hiina kõige kallim üldse. Teie mõttes on küll veel täiesti odav ja taksodega on keeruline, sellepärast et taksojuhid üldiselt on ikkagi väljastpoolt Shanghai kuskilt maapiirkondadest pärit siis nad ei räägi tihti mandariini keelt, ehk siis tihti on neist väga raske isegi minul hiina keelt oskajal aru saada. Alati peab olema paberi peal hina hieroglüüfides igaks juhuks kirjas, kuhu minna tahad. Ja muidu lihtsalt Hiinani pinnides lett ladina tähestikus, öeldes neile mitte midagi ei ütle neile mitte midagi. Et see peab ikka korralikult valmistatud olema. Sellega, et ma tahaks minna üle tee autod, kui tulevad ja tulevad ees, põleb mulle roheline tuli, autod ikka tulevad. Kuidas siis üle tee minna? Siin mina, mina sain aru, et tuleb lihtsalt jälgida nii, nagu kohalikud teevad, et mine kohalike järgi, lihtsalt nemad teavad täpselt, kuidas nad autovoolud käivad, põlevad minul hakkasingi neid jälgima, et nende järgi minema, et kui nemad lähevad, siis julgesin minema minna. Tihti on see, et sa pead kogu aeg vaatama. Parema tähelepanelik peab olema. Et need mootorratturi mott. Neid tuleb igalt poolt kogu aeg, et seal pea käib vastassuunalist igalt poolt. Aga kas ta muidu on? Suurlinna turvaline tänavakuritegevus ma ei tea, ma ei ole näinud siin silte taskuvaraste kohta, mida meil Tallinnas võib Lääne-Viru tänaval, kui too. Minu kogemuste põhjal on tõesti Shanghai olnud üsna turvaline, minul ei ole ühtegi negatiivset kogemust sellel selles osas. Ja ma olen ka kuulnud teistelt, ainult häid lugusid ei ole ühtegi korda, on tunne, et oleks ebaturvaline või et keegi hakkaks arvestama, midagi müüa. Teate, nad teevad huvitavalt äri. Rääkige sellest ka teie nõuandeid, et kuidas käituda, et hinnad hakkaksid kukkuma. Kõndimine on siin ikka suur äri, et oskus ja oskus järjest eriti kui saad ise välismaalane siis ongi alguses nii raske, et hinnad on kohe kahekordselt kui mitte kolmekordsed või veel kõrgemad, et siis jääbki kindlasti kohe pool vähemalt hinnast või isegi rohkem olla saama, et saada enam-vähem õige hinnatase. Tavaliselt. Jah, et 50 protsenti kohe on see piir tasuks alla lasta ja siis sealt piires juba hakata iseenda kasuks, nii palju kui annab, sest nagunii nad võidavad isegi siis kui me maksame neile selle hinna, mis nad küsivad. Aga kas ma siis peaksin tegema nagu kurba nägu, kuva hiina keelt ei oska või pead raputama, et ei või kuidas see välja mängida? Minu jaoks siiamaani kõige parem meetod on lihtsalt küsida, hinda ei sobi, lähed ära ja siis nad jooksen sulle tavaliselt ise järgi, et okei, ütle oma ise, et ütle ise oma hinded, mis sa, mis sinna eest oled nõus ostma, noh see on, minu jaoks on kõige parem. Kusjuures öeldi, et oi, et see on minu jaoks kallis, eks ole, ja siis no et aga siis need tasapisi hakkavad juba alla tulema, siis nad näevad, et sa oled nagu nõus tingima, et see on ka selline kultuuri osa, et nad nad nagu naudivad ka see on selline müügikultuur, et nad tahavadki, et nendega suheldakse. Ja tänases saates räägin kahest Shanghais õppiva eestlannaga Christian Jürgensoni ja ene lindiimanniga. Aga kuidas on siin elamiskulud, et siin elada, kas kais elada on odav või kallis? Kindlasti jälle oleneb, kus sa elad. Aga ikkagi, et millised on need erinevused, skaala? See ongi erinev see, et mismoodi sa elad, kas elad siis hiina stiilis, et need hiina söögi-joogitikk on hästi odavad riided, riidepoed, kohvikud, hiina söögikohad, hästi odavad, aga kui sa oled just rohkem välismaal toitude peal ja tarbin rohkem välismaa kaupa impordi imporditud kaupa, siis on kallis, siis on seal ikka väga kallis. Eks siin võiks tuua näite, et metroopilet on neli raha ja kui sa lähed hotelli kohvikusse, maksad sa 55 raha kohvitassi eest. Et just kohvi on hea näide, et kohvi ei ole üldse tüüpiline hiina jook või noh, et see ongi neil hind on kohvi hind on niivõrd kõrge tee teed saab kõvasti odavamalt kordades odavamalt. Ja just nimelt minu jaoks oli huvitav oli see, et nad joovad hästi, palju piimaga, teed, tee piimaga on ja et neil on kohe kohvikutes, on olemas eraldi selline pakkumine piimaga, teen. Ja külma ja on ühtlasi ka pudelites, nagu meil on karastusjoogid, Nad müüvad külma teed ja külma piimaga teed. Karastusjoogina. Aga korteri üür, te peate kuskil elama, on see kallis või on kaja siin sedasi võimalik, et kas mul on miski maksab kas vaade või ruutmeeter või mugavus? See on, hais, maksab, aga ikkagi ma arvan, lähed, ümbrus, ümbrus, piirkond, eriti just see perede osas just hiinlastele on oluline see, et see korter oleks koolide ümberkoolid on kõige olulisemad, et seal ümbruses on hinnad väga kõrged, et isegi täpselt ei oska öelda, praegu mis suurusjärk on aga, aga jah, olen kuule täiesti hirmuäratav summa on see, mis, mille eest müüakse kortereid. Et mina ise elan jagatud korteris, et siis on nagu mitme inimese peale koos, et siis on täiesti okei. Minul on selles mõttes vedanud, et mina olen siin Hiina valitsuse stipendiumiga. Elan välismaalastele mõeldud ühiselamus. Fuden ülikooli ülikoolilinnakus. Aga kui odavalt saab siin süüa üks tude selles mõttes, et oled sa vahel mõelnud, et kui odavalt oled sa mõni päev saanud söönuks. Tudeng saab elada. Ma arvan, üsna üsna odavalt, sellepärast et ülikoolilinnakute son sööklad, tudengitele mõeldud sööklad ja neil kehtib hästi huvitav selline tudengikaardi süsteem, millega sa pääsed ligi näiteks nii raamatukogudele kui mingisugustele, asutustele, mis on ülikoolilinnakus. Ühtlasi on olemas ülikooli tudengitele mõeldud kauplused ja saab maksta sellesama tudengiga mardiga ja sedasama tudengikaarti laadides sinna peale teatud summa raha saad kasutada ega ülikooli sööklas. Aga mis sa teed päevas 10 Lääne-eks saab söönuks, tavaliselt on erinevaid võimalusi. Pearoog on riis, siis nuudlid sinna kõrvale erinevaid lisandeid, et kas siis salateid või liha valla hästi-hästi palju. Väga rikkalik köök on Hiinas ja on võimalik näiteks saada kuue Johnnyga söönuks isegi näiteks lõunauus jääni, mis võib, teadis kaudu kusagil meelas üks euro lähen veel või vähem veel praegu vist seitse vahetuskursi. Et aga keskpära keskmiselt ja kusagil 10. Nii ringi, et see ei ole isegi mitte ainult ülikooli linnakut ja see on üle hai. Neid söögikohti, odavaid söögikohti on ikka igal pool, et kus saab uue mitte kuuega, 10 10 kuni 15 jeeni eest saab korralikult söönuks nuudliroa riisi. Ja selles mõttes ei tasu üldse nagu Shanghai neid tänavamüügikohti peljata, sest see toit on väga maitsev. Ehk need teevad seda nagu kodusel viisil ja selles mõttes see ei jää sugugi alla keskpärasele, restorani toidule, ma arvan. Jah, mul ongi pigem kogemus on, et toidumürgituse olengi ainult saanud kuskilt suurematest restoranidest kui siis nendest väikestest tänavasöögikohtadest. Et nendega pole mul kunagi probleem olnud, et ei ole midagi hullu süüa tänavatoitu just proovida, sest kõik on tõesti rikkalik. Rikkalik, näiteks kui Hiina turgudel käia, siis näevad müüvadki elus mere, õnge, elus kalu, kohe saab kliente valida endale, sealt ja kanumised. Olen näinud liikumises, jooksnud ringi, kusjuures nad oskavad neist midagi teha. Pekingis just olen mina, Pekingis müüakse hästi palju tänava, täna peale isegi neid väikseid skorpionid elus skorpionid pulga otsas. Et isegi igasuguseid putukaid, satikaid, kõike kõike müüakse, siis kõike süüakse, kriteerite krigeeridakse õli sisse. Aga te olete neid proovinud? Midagi ka, mida, nagu ikka ei tasuks maitsta, proovinud olen jah, igasugu asju, päris skorpioni ITF-i ei ole veel proovinud, ei ole julgenud isegi ka jah, kanajalgu varbaid olen proovinud ja seajalgu igasuguseid huvitavaid asju, olen haiuimesupp, olen proovinud. Et jah, proovida on huvitav, et tasub proovida, oskavad. Tihti teha noh, meie mõistes nagu rükskitest imemaitsvaid roogasid, et sa isegi sööd ja isegi ta ei saa aru, mida sa sööd. Et aga tänaval vahele tänava peal ja siis on ka väikesed nuku, sellised lihakarnid või lihakauplused, et kust need kohapeal on siis võimalik näha erinevaid. Tõepoolest kõik kõik, mis loomasuremus on, on kasutatav toiduks oskavad testi teha. Mida nad valesti teevad, mida tasuks seda siin kohapeal just vaadata proovida, või äkki peaksime õppima midagi nende pealt, et olema kas samamoodi või? Mis mulle on just hästi meeldinud, siin on just see kehaline liikumine, et nad hästi-hästi meeldib. Hommikuti siis õhtuti tantsi teha ja tervisele tähelepanu pöörata. Kumine ja rahulikult vaikuses enda liigutamine. See ongi see, mis mind hämmastab ja mida näeb siin ikka igal pool, et näeb, et see neil on väga südamelähedane ja. Nad hoiavad siis nagu liikumisega omal tervist, korras, kas siin on veel mingid nipid, roheline tee, kõik see, mida nad söövad, et nad söövadki praktiliselt kõike, aga siis kuidagi hästi või ma ei ole näinud siin ütleme, ülekaalulisi inimesi. Ka vähem, tõenäoliselt see on nii liikumisharjumused kui kogu kogu see toitumisviis ja võib-olla ka pärilikkus. Et siin tõesti ei ole tüsedaid, võib-olla nüüd sellise lääne toidu saabumisega siia rohkem, et on, on võib-olla sellist rämpstoitu teatud sööma rohkem, et on tüseda mõõdet, aga üldiselt on ja, ja mis mulle nagu siin on meeldinud ka see, et nad oskavad olla kannatlikud. Selliseid nagu tasaselt kulgev, täitsa täpselt isegi aru ei saa, et mida ta teeb, et aga tal on oma siht silme ees, et liigub väga vähe väärtustatakse püsivust ja, ja õppimist ja eneseharimist ja kultiveerimist. Tõenäoliselt see on, on seotud ka no kogu Hiina kultuuriga, mis siiamaani on väga tugevalt mõjutatud konfitsionismist. Teatavasti hiina kultuuris siiamaani eksisteerivate täielikult koos sümbioosis selline lugu sünkletistlik maailmaviis, mis kombineerib siis konfitsianismist, budismist ja taoismi kokku. Aga kommunism, kommunism on, on kogu aeg nii nagu kohal olev. Aga mulle on jäänud selline tunne, et inimesed väga palju ei pööra sellele tähelepanu. Tavalisele inimesele on oluline ikkagi see, et tema elu edeneks tema perekonnal läheks hästi tema lähedastel. Et vahel ongi selline tunne, et elatakse kui mingis sellises üldises heaolu mullis. Väga palju selliseid halbu uudiseid ei, ei jõua kohale või siis ei toimu täpselt, ei teagi enam, enamik inimesi keskenduvad nagu oma pere ja lähiringkonna heaolule enam. Võib-olla sellest ka siis nende niisugune harmoonia ja rahu, et nad ei aja taga mingit välist õnne, mida otsivad Lääne inimesed, kes on pidevalt stressis ja mures. Ja siis ma tahakski jõuda sellise teemani, et et ei olnud ju ka lääne inimesed Eestist tulnud, kus on kombeks endale kõik asjad muretseda, aga samas on vahel ka selline asi, et me tahame olla üksi ja samas nagu kardame olla, aga kui kerge on jääda sellises suures linnas üksi? Mitte nii, et et pole kellega rääkida, aga vahel tuleb selline kurbus peale või selle üksinduse tunne, kas seda on tulnud siin peale ja mis te olete siis geeneb, helistan koju. Jah, koju helistamine naturaalselt kõige lihtsam moodus, kuidas eksju olemisest üle saada, aga hais mina näiteks väga harva olen üksi ennast tundnud, eriti et see on esiteks ümberringi on sul ikka nii palju Häid inimesi, noh, mul on olnud nii palju häid inimesi ümber, kelle poole pöörduda ja kunagi ei ole jäänud nagu otseselt üksi, et riigikogu aeg su ümber, kellega sa käid ringi, kellega suhelda, on. Ja see ongi võib-olla nende suurlinnade erinevused. Kui New Yorgis räägitakse üksikutest, siis siin seda rääkida ei saa. Ei, mina ei ütleks küll, et saaks igal pool alati kohtuda uute inimestega ja eks see oleneb inimesest ka, et kuidas ise lood suhteid ja kuidas sa hoiad neid, et siis. Minule on eriti kerge selles mõttes, et kuna ma ülikoolilinnakus elanes seal on samasuguseid nagu mina tuhandeid? Jaa, sõbrunemine käib hästi-hästi hõlpsalt, ehkki ilmselt et loomulikult on olnud selliseid hetki, et on pisut kurb meeleolu, eriti kui siin vahel vihma sajab ja nagu selline sompus Eesti ilm. Et aga aga noh, minu jaoks hetkel on praegu nii palju, kõik on nii uus ja põnev, et mul ei ole eriti mahti olnud kurb olla. Kui palju te teate nendest müütidest, mis on nagu Eestis Hiina kohta levinud või nagu stereo? Kui palju need peavad paika? Müüdid on, eelarvamused on, alati, ei ole päris need, mis tegelikult tõele vastavad. Et neid on Eestis levib neid tõesti, mõned on ka tõsi jah, rahva poolest on, on ka mittevastavaid tõele vastavaid, et. Mina nende põgusalt isiklike kogemuste põhjal hiinlaste kohta võiksin öelda küll, et nad, et nad on, nad peavad hästi enese seisma, kuna neid on lihtsalt nii väga palju. Et kui keegi tahab oma elujärge parandada või Määri teha või isegi ülikooli astuda, et nad peavad tegema hästi palju tööd, hästi palju tööd ja oleme usinad. Millal te nüüd koju mõtlete tulla tagasi ja kas see Hiinaga seotus jääbki või on see olnud selline? Kas see on huvi, mis on kestev ja jätkuv, või on see nüüd nagu ammendatud even Eneli. Kindlasti ei ole ammendatud, et see läheb edasi. Ma olen kindlasti jätkan edasi Hiina teemadel ja hiina keelt õppimisega, et see tundub, et ei saa kunagi päris nii selgeks, kui ise tahaks, et et see on, ma arvan, ikka elukestev õpe ja, ja, ja kogu see kultuuri selgusele jõudmine ja seal kogu pika-pikaajaline õppeet, mina kindlasti jään veel edasi siia tulema, siiapoole tulema. Minul on selline tunne, justkui oleks pisut ust paotatud, nüüd sihukse hakkab tasapisi avanema. Et tõenäoliselt nii keelega kui kultuuriga on ikka niimoodi, et jätkub selleks eluks ja veel järgnevateks, et mis on hästi-hästi rõõmustav. Ajasin juttu Christian Jürgensoni ja Enelin Tiimaniga, kes õpivad Shanghais järgmisel kolmapäeval, aga tahaksin teieni tuua ühe loo põneva noormehega. Arhitekt Tõnis Kimmeli.