Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Luterlik kirik on Eestis üks neid organisatsioone, kes hakkab tegelema põgenikke vastuvõtmisega. Luterlik maailmale tervikuna on astunud mitmeid samme, et leevendada põgenike olukorda alates otsesest toiduabist ja lõpetades Scudsega liikmeskirikute suunas et pagulasi aidataks. Näiteks nii võtab Austria kirikukool 30 last pagulasperedest õppima. Saksamaal Hamburgi. Lübecki piiskopkonnas on 40 kogudust koos 3000 vabatahtliku. Kogunud annetusi riideabi, aidanud saabujaid sajamistes ning pakkunud saksa keele õpet. Soome kiriku. Piiskopid on teinud pöördumise oma koguduste poole ja kutsunud üles ligimesearmastusele. Aga mida on otsustanud teha? Külaliseks kirikuelu saates on Tauno Toompuu, kes on kirikuvalitsuse liige ja Rakvere kolmainu koguduse õpetaja. Kui elav diskussioon kirikus seoses pagulastega käib. On ikka üsna üsna elav ja ja ka selline emotsiooniküllane, kui jälgida näiteks kas või kiriku, ütleme sotsiaalmeedia kanaleid, kus meie oma inimesed koos on, siis jah, sealt võib näha siis põhimõtteliselt niimoodi emotsioone, mida tavalises sellises kommentaariumis kohtab, et selles mõttes, et see teema ei jäta külmaks kirikus kedagi. Kirik tundub, et vähemalt rahvusvaheliste organisatsioonide näol on igati sellel positsioonil, et pagulasi tuleb aidata, kirikud peavad tegutsema. Missugune see suund praegu Eesti luterliku kiriku puhul on, et kas, kas pigem nõustutakse sellega, et kirikud midagi selles valdkonnas peaksid ära tegema? Et Eesti Evangeelse luterliku kiriku seisukoht, mis üsna varakult sai ka välja öeldud, kui see teema tõstatus oli, oli see, et jah, neid inimesi tuleb aidata, me peame siin tegema koostööd ja kirik tahab olla üheks partneriks siis ka riigile vajaduse korral, kui riik näeb, et kirik võiks siin kuidagi tuge pakkuda või kirikus võiks abi olla valmis pakkuma seda, seda abi ja tuge, et see on olnud selle, meie kiriku selline seisukohti on siiamaani selliseks jäänud, et aga ilmselgelt on ka kirikuliikmete hulgas vaimulikkonna hulgas neid inimesi, kes pole, on pisut teisel positsioonil, aga me ikkagi seisame koos oma rahvusvaheliste partneritega ja luterliku maailmaliiduga ikkagi sellel positsioonil pagulasi tuleb aidata, sõjapõgenikke tuleb aidata nende vahenditega, mis meil võimalik on. Millised need vahendid täpselt on, et eks see on nüüd aja jooksul selgunud ja selgub ilmselt veelgi, et ilmselgelt ei ole ju see teema kuidagi ammendumas nüüd nende inimeste saabumisega, kes siis ümber paigutatakse nendest põgenikelaagritest, vaid me vaatame, mis toimub Euroopas siis teema alles jõuab meieni tõeliselt, et me praegu ilmselt ei kujutame mastaap ette, millega. Ühel hetkel peame hakkama tegelema ei oska inimmeeste hulkadega silmas pidades ja me räägime siin mingitest sadadest, eks ole. Aga ilmselgelt me peame olema valmis palju rohkemaks. Mis on see, mis on kirikut pannud tegutsema just selles suunas, et aidata neid sõjapõgenikke, millele kirik tugineb? Kui ta sellise otsuse on vastu võtnud, see on sellised eetilised põhjused, et kristliku eetika seisukohalt tuleb inimest aidata hädas olevat inimest, sõltumata sellest, siis milline on tema rahvussõltumata sellest tegelikult, milline on tema, tema usutunnistus, rass, et kui inimene on hädas, siis tuleb talle appi minna esinejale. Võtame see Jeesuse eeskuju ja uues testamendis esitatud sellised eetilised mudelit näiteks avasta saarlase lugu, kus räägitakse ligimese aitamisest, et et see peaks lähtuma suhtelisest, isetus hoolimisest ja armastusest, et et me ei saa lihtsalt jääda käed rüppe ja öelda, et meid ei huvita või me ei taha sellega tegeleda või mingu otsigu abi kusagilt mujalt, et siis võib küsida, et milleks siis üldse kirik olemas on, et kui me, kui me ei ole valmis hädas olevaid inimesi aitama, et see on selline esimene asi ja teine asi on muidugi see, kui me mõtleme oma maa ja riigi riigi peale, et siis me oleme tahtnud just olla kirik, kuna riigile partneriks, sest me näeme neid võimalusi võib olla, mida, mis meil on olemas, ütleme, koguduste võrgustiku näol, mis katab üle tervet Eestimaad, siis olemas omad kogukonnad, kus on omad sellised. Et me võib-olla ka eetiliselt ja, ja võib-olla ka sotsiaalselt motiveeritum, selline tuumikrühmad, kes oleksid valmis ehk nende inimestega tegelema, et kui ka oleme ju näinud, kui palju hirme ja selliste kahtlusi kõhklusi on ja me inimestel selle teemaga seoses siis siis tegelikult koguduste inimesed võiksid siin olla pisut sellises võib-olla eeskuju näitamas ka, et olles teadlikumad ka kasvõi sellest, et mida tähendab usku ja religiooni inimese jaoks ja kui ta on ka teisest religioonist inimene, et see ei pruugi alati olla midagi ka väga hirmsat. Et just selle tõttu, et me näeme, et võib-olla me saame oma riigile ja selles mõttes abiks olla, et omale koguduste võrgustiku kaudu siis pakkuda sellist tuge ja nende inimeste integreerimisel, kes siia tulevad. Kui riik küsis kohalikelt omavalitsustelt, et kes on valmis vastu võtma põgenikke, kellel on olemas võimalused aidata, siis kirikus on ka omamoodi küsitlus läbi viidud, et kui paljud kogudused saaksid aidata? Ja et see on tõsi, et me oleme uurinud koguduste valmidust Raskondade kaupa on siis nagu see ülevaade tehtud ja ja mingisugune, ütleme, selgus, on selles mõttes olemas, et keemiliste kogudustega saame nagu edasi liikuda selles suunas. Et kui, kui reaalsed inimesed hakkavad juba tulema, et siis kuhu nad tulla saavad. Kui palju neid kogudusi on, kuhu siis on pagulased teretulnud? Oleme rääkinud umbes 20 perekonda, võiks näiteks kirikud olla võimelised vastu võtma. Aga mis kirikud need on, kus kohas need asuvad? Ütleme, et täna ei ole mõistlik neid kohti ja kogudusi nimetama, hakata aega vaadata ka seda Et siis korralikult ära kindlustama, et kui järgmine süütaja leiab, et neil on vaja, on jälle vastu raadile tuli otsa panna, kuhu pagulasi paigutama hakatakse, siis püüame nagu seda võimalikult vältida, et me räägime praegu. Ma arvan, et ei ole mõistlik rääkida nendest konkreetsetest kohtadest aga 20 perekondadele. Tähendab tegelikult siis ju ütleme inimesi 40 50, võib-olla isegi 100. Jah, et me räägime, eks ole, et riigi positsioon olnud see, et eelistatumad on perekonnad, pereinimesed, et siis me oleme kla kirikute puhul ka otsitud õnnelikke neid paiku, kuhu siis perekondi saab paigutada, mitte siis üksikuid üksikuid inimesi, et et millised need perekonnad täpselt tulevad, eks ole, et see sõltub nüüd kohast, et milliseid võimalusi kogudustel pakkuda on. Kas kirikul, kui ta nüüd teeb riigiga koostööd praegu pagulaste majutamise puhul, et kas tekib ka võimalus mingisugust valikut teha, et näiteks võtta vastu kristlastest põgenikke, öelda, et meie võtame, majutame küll, aga ainult kristlasi. Jah, et saatan on kogudusi, kes on seda konkreetsemalt sõnastada, meie meie huvi on just ennekõike kristlastest põgenikud on teisedki, kes, kes seda oluliseks ei pea, et sellega arvestatakse. Et sellega praeguses seisus on, on arvestatud ja, ja need inimesed, kes tulema hakkavad, et siis nii nagu et ükski kogu ühele kogudusele ei sunnita peale kedagi vastu võtma, nii ei sunnita, aga siis mingit konkreetset ütleme vastupidi siis sellele, mida kogudus soovib, mille integreerimisel, millise perekonna, millise, milliste inimeste integreerimise ta näeb ennast Enda seda võimekust, et ilmselgelt me ei saa nagu minna mööda nende kohalike inimeste siis sellisest hoiakutest ja suhtumisest, et lõpuks ikkagi, kes hakkavad nende tulijatega suhtlema igapäevaselt koos elama, onju need kohalikud inimesed, et me peame sellega arvestama? Aga on siis ka kogudusi, kes on avatud, võtma vastu moslemeid minu teada küll. Kas riigi poolt tuleb ka mingisugune tugi, et, et valmistada ette neid ruume võib-olla aidata üht-teist renoveerida selleks puhuks või kuidas asi välja hakkab nägema? Jah, et on selline ettenähtud siis teatud vahendit riigi poolt ruumide korrastamiseks, mis on siis vajalikud, kuhu need inimesed elama asuvad, et need oleksid ikkagi sellised? Elamistingimused on, ütleme, inimesele sobilikud, eks ole, et noh, kui me räägime nendest ruumidest, mis kogudustel tänan postulaatidest näiteks või, või koguduste hoonetes olnud, et noh, miks nad võib-olla tühjalt on seisnud, ongi see, et kogudustes lihtsalt vahendeid ei ole olnud, et neid ruume kasutusele võtta. Ja noh, kogudus ütled täna ka ei hakka ise nagu oma vahenditest siis korra tegema ütleme, riik on ette näinud siis rahalised vahendid, et nad inimesed, et vastu võtta, kuhugi paigutada, nii et selline esmane remont, et saab seal tehtud, et loomulikult ei hakata mingeid uusi maju ehitama vahendite ees või mingeid väga suuri, põhjalikke remont ei ole võimalik teha, et aga riigi tugi on selle koha pealt olemas. Aga toitlustamise pool hiljem Need inimesed tulevad, et tegelikult neil on siis juba elamisluba olemas, õigus jääda siia jäänud, võiksid hakata ja siis üsna kohe ka tööd otsima. Mõte ongi see, et nad tulevad siia, nad saavad tagada ära elama, eks ole, et esi esialgu on lihtsalt riigi tugi ka siis selle Jüri rahade maksmisel koha pealt töötlemise toitlustamise puurinud, et siin on just nagu selline koguduste võimalus ka siis oma sellest pole abi, mingid mingid toiduabi abi pakkuda, et esialgu nad saavad küll riigi poolt mingisuguseid vahendeid, et oma elu nii-öelda jalule seada, et aga, aga põhimõtteliselt võimaliku kohe võiksid hakata juba juba tööd otsima ja ja iseseisvalt elama, et ütleme, koguduste toetus ja koguduste inimeste toetus siin võiks olla see, et aidata ehk siis leida mingisuguseid võimalusi, kus nad võiksid tööd saada, juhendada. Esiteks keelt ei oska, eks ole pisut siin abiks olla, et seal on, võib-olla sa kogudustele. Kui ELK on valmis võtma vastu 20 perekonda, siis kuidas nad jaotuvad, et kas 20 ühte kohta või 20-sse eri kogudusse, et kuidas see enam-vähem peaks siis Eestimaa peal jaotuma? Et mõte on ju see, et, et need ei koondata kõiki ühte asulasse kokku hoida, et tõepoolest, et nad oleksid hajutatult siis Ülemaa erinevates paikades, loomulikult ei, ei saa neid inimesi viia kuhugi metsakülla elama, seal peavad olema töökohad ikkagi lähedal suhteliselt ja arstiabi ja kõik see peab olema kättesaadav neile inimestele, et sellised před sellest vaatepunktist paiku vaadatud ja vaadatakse edasi, et siseministeerium tegelikult tegeleb sellega, et vaatab ja täna ei ole, kaob ju lõplikult paigas, kuhu siis lähevad, et täna toimub siis monitoorimine, ütleme, vaadatakse neid paiku üle, kus kogudused on pakkunud, et siia võiks tulla, käiakse vaatamas, kas need sobivad ei sobi, mis on veel seal muud nõuded selle juures, et et see ei ole ka lõplikult paigas, et kuhu siis, kuhu siis inimesed siirduvad, aga ma saan aru, et pigem siis linna kogudused jah, aga siis ka selliseid olevid, kus ütleme selline mingisugune bussiliiklus, ütleme, lähedal asuva linnaga, eks ole, ja kõik, kõik sellised asjad olemas. Sa oled käinud külastamas ka vao keskust ise ja suhelnud sealsete inimestega, kes on seal selles majutusüksuses. Kuidas sulle tundub, et mismoodi nad suhtuvad Eestisse, mismoodi nad suhtuvad kirikusse missuguse mulje sulle suhtlus nende inimestega? Et nad suhtuvad Eestisse väga hästi, enamus naistest lähevad, et nad tahavad siia jääda, et see neile sobib, neile meeldib loodus, Eesti inimesed, kes on lõpmata lahked ja toredad ja nii edasi, et noh, üks selline nali, annet, kuidas kass tunneb, et eestis ära pagulase. Siis sa tunned tema ära selle järgi, et küsida, et kuidas sul läheb, vastab ta alati, mul läheb hästi väga hästi, et erinevad siis võib-olla Eesti Eesti oma inimesed, tõepoolest, nad on hästi optimistlikult meelestatud, sõltumata sellest, et nad tulnud väga keerulistest olukordadest, eks kaotanud oma peret kõik see taga ja kui küsida, kuidas neil läheb, mul läheb hästi, nad on jõudnud sellisesse kohta, kus võib olla suhteliselt turvaline ja nad loodavad, et nad saavad siia siia edasi jääda. Ütleme, kiriklik taustal neil erinev võrdlemisi religioosne taust on, mitmed kogudused on on teinud, et seal ka sellist tööd nendega, et aidanud meil siis jõuda kuhugi kirikusse, kes ei ole ammu-ammu saanud kirikus käia. Ega nad ei tea ju väga palju, et mis on, mis on siin need kombed tavad, et kas see kirikutorn, mis sealt paistab, kas ma võin sinna sisse minna või ei või siis kogudused on püüdnud selles osas ka inimesi julgustada ja, ja noh, ütleme kohalik moslemi kogukond suhtleb siis sealsete moslemitega ka aktiivselt, et neid siis kaasata oma oma tegemistesse. Kuidas tundub teiste kirikute, teiste konfessioonide suhtumine pagulaste vastuvõtmisesse? Mismoodi on teised kirikud seda näinud, kui on jutuks tulnud? Minu kogemus seisneb nagu Rakvere kogudustega erinevate kirikutega ja me oleme nendega teinud koostööd just seal vao varjupaigataotlejate keskuses tööd tehes, et suvel ühe sellise suurema ühisürituse korraldanud seal, kus Šveitsis kaasatud lisaks luterlastele meetodistit adventistid, artistid ja veel paar paar sellist väikest kogudust näete, et ütleme, meil ei ole probleeme ja mulle tundub, et ikkagi Eestis kristlaskond kirikut või vähemalt et juhtkonna tasandil on pigem ikkagi mõistavad vajadust Nende inimeste teenimiseks ja tahavad, tahavad sellesse panustada. Kuidasmoodi jääb siis rahvuslusega Eesti riigikaitsega, see on ju ka kiriku jaoks oluline eriti luteri kiriku jaoks, kes peab ennast ka rahvakirikuks. Aga see ongi rahvuslus ja Eesti riigikaitsega me kohe alguses leiame jõudu ja tahet neid inimesi inimeste jaoks olemas olla, aidata neil integreeruda meie meie ühiskonda ja leida siin oma oma oma koht. Nad vastu, et palju ohtlikum meie tuleviku jaoks oleks see, et kui me tõukame nad kuhugi ära, ütleme, et ei ole seal perifeerias nurgas omaette, vaadake ise, kuidas hakkama saate ja püüame jätta igatepidi seda muljet, et nad ei ole siia oodatud ja minge minema, kui teil võimalus tekib, et reaalsus on see, et et ega inimesed ei jää siia tulemata, nad tulevad niikuinii, et lihtsalt küsimus on selles, kuidas nad ennast siin tunnevad, et mida paremini nad ennast Eestis tunnevad, seda lojaalse madalana Eesti riigile ja seaduskuulekamad ja ja paremad naabrid meile meile kõigile, et et see on see, ma arvan, et see lähenemisviis, milles ta siis luteri kirik ja, ja teised kristlased täna on ikkagi lähtunud. Mis ei tähenda siis seda, eks ole, et me hooliks eesti kultuuri säilimisest ja millest kõigest, et see kuulub nagu sellesse paketi, et kuidas me ütleme, et me ei saa nagu silmi kinni pigistada teatud protsesside ees, mis, mis maailmas ja Euroopas ka viimasel ajal on toimunud. Me peame sellega kohe alguses tegelema hakkama, mitte alles siis, kui kui probleemid tekivad, et inimesed on, on võõrad ja ei ole sisse elanud meie kultuuri ja ei ole integreerunud ja siis tekivad probleemid, et siis on juba palju raskem lahendada, nagu alguses nad inimesed vastu võtame, oleme nende vastu sõbralikud ja, ja püüame neile anda selle tagasiside tegelikult, et neil on õigus küll siin elada. Eestlaseks olemine ei ole ju ju ju rassi küsimusega ega, ega religiooni küsimus ka, vaid kui nad õpivad selgeks eesti keele elavad Nende seaduste kohaselt, mis meil siin kehtivad, siis ei tohi keegi neid ära jadast. Kas. Kirikute nõukogu võiks võtta ka mõne tugeva seisukoha, mis pooldaks Pagulaste aitamist ei julge selle koha pealt öelda midagi head, kirikute nõukogul on omad ilmselt sellised otsustusorganid, kes, kes selliseid asju teha saavad, et ei julge nagu selle koha pealt, et öelda neile midagi, et mida nad peaksid tegema hävitajatega. Aga noh, arvad, luteri kirik lihtsalt on näinud oma oma võimalusi siin aidata ja sellest lähtuvalt sõna võtmata, et kuidas Eesti kirikute nõukogu siin, milliseid otsuse langetab, et seal on raske raske midagi ette kirjutada? Kuidas on luterlik kirik tulnud toime selle kriitikaga, mis on saabunud pärast seda, kui, kui on siin vihjamisi tulnud juba neid teateid, et kirik on suhteliselt avatud ikkagi ja on valmis pagulasi aitama või, või kasvõi kriitikaga, kuidas tuleb kirik toime, mis järgneb sellele konkreetsele saatele? Eks see on kindlasti neid, kes on tundlikumad kriitika suhtes, aga kirik selles mõttes ei, on suhteliselt paksu nahaga, ei võeta kriitikat saanud. Aga sageli, võib-olla kirik ei ole just olnud see institutsioon, kes midagi teeks oma populaarsuse pärast, et meil on selline Eesti luterlikule kirikule Eesti kirikul selline minevik ka, et oleme olnud ühiskonnas ütleme, kritiseeritav ju kõvasti üle 50 aasta, et see kõik ei ole ununenud, et ega sisse muidugi tuleb aru saada nendest, kes kritiseerivad ära kuulata ja ja püüda-püüda mõista, ma arvan, et seda on ka kirikus tehtud, et ütleme, meie peapiiskopi sõnavõtud olnud tasakaalukad selle selle koha pealt ja küllap on ta need inimesed, kes kiriku sees võib-olla on, on kriitilised selles küsimuses olnud, neid kuulatakse ja et nad ei ole päris kõrvale jäetud, aga, aga noh, kui me läheme tagasi, eks ole, uue testamendi aegadesse siis kui Jeesus risti löödi, siis oli see rahva rahva suur suur tahe ka ja rahvas nõudis, et arstile öeldakse, et kriitikat tuleb ja selliseid asju negatiivseid asju, öeldakse, et see sellest ei tohi, nagu, kui, kui sa ise oled veendunud, et see, mida sa teed, on õige, oled enda jaoks ära põhjendanud teoloogilised eetiliselt on, on kõik paigas, et siis siis ei peaks hirmu tundma. Et kirikul võib-olla on ka selline roll olla selliseks lepitajaks, siinkohal võib olla või näidata eeskuju ja ja, ja kuidas veel paremini näidata eeskuju oma tegudega, aidates pagulasi, et võib-olla ka aidata seda diskussiooni kuidagimoodi positiivsemalt suunata. No just, ja ma arvan, et see kirik Eestimaal ka et see on, see on üks konkreetne asi, kus, kus olla nagu olla selline aktiivne pool tihtipeale võib-olla kirik on olnud rohkem selline nii-öelda tagantjärgi reageerija, et aga aga siin on kirik näidanud valmidust olla, olla pigem selline eesmineja ja seda ei pea pelgama, et ega eesminejad ikka saavad. Kõik need esimesed nõgesed ja endale vastu kintsed. Aga taganttulijatele söödetele lihtsamateks kirikul on siin see üks kohtlikust, aga omas vist Kuulutus saab nagu tõeks elada ja tegudes näidata siis et kas see õpetus, mida me räägime ainult sõnades, tore kuulata Ta, või, või siis muudab see ka midagi reaalset ühiskonnas, et ma arvan, et see on see koht, kus me kirikuna peaksime olema jätkuvalt enesekindlad ja edasi minema selles suunas, et loodetavasti ütleme, need hirmud, mis, mis rahva hulgas on, on esile tõusnud kirik siin, noh, ma suudab neid neid ka maha võtta või, või vähendada, ütleme ka oma oma sõnavõttudes, minu arust on väga tähtis, et selgitada oleme hästi palju, räägime asjadest nagu meie sellest aru saame või oma teadmistepõhiselt, et väga paljudele Eesti inimestele ju tegelikult ei ole sus, religioosset haridust ega, ega teadmist ja kui sa ütled talle moslemiusulised tulevad, et siis võib see pilt olla väga vildakas, mis neil kohe silme ette kerkib, et et ma arvan, et kirikuinimestele usklikel on, on siin nagu rohkem seda teadmist ja tarkust. Ja kasutame siis seda ära ja räägime ka oma tuttavate sõpradega, et erinevates seltskondades teema paratamatult esile kerkib. Ma arvan, et kristlased võiksid siin olla need, kes annavad sellist julgustavat sõnumit pigem kui, kui, kui hirmu nagu edasi külvavad. Aitäh tulemast saatesse Tauno Toompuu, Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikuvalitsuse liige ja Rakvere kolmainu koguduse õpetaja. Kirikuelu tänaseks kõik vestlust juhatas saatejuht Meelis Süld kuulmiseni taas järgmisel pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab. Ja me elame kõike head.