Ja jätkame nüüd kolonelleitnant Neeme Väliga, kes on teeninud NATO staabis, tere päevast. Tere päevast. Kuidas sai üks eestlane NATO staapi Ajal, mil eesti keel ei olnud NATO liige? NATO staapide juures on läbi aegade ja, ja on ka praegu lisaks siis NATO liikmesriikide ohvitseridele ka teiste riikide ohvitsere, kes siis töötavad seal hetkel siis partnerlus rahu nimel programmi raames. Kas need on need riigid, kes nagu teoreetiliselt soovivad saada NATOsse või võetakse sinna ta lihtsalt liitlasi? Mitte ainult mitte ainult näiteks koos minuga töötasid seal ka Rootsi ja, ja Šveitsi ohvitser, nii et ei, ei pruugi sugugi olla selline riik, mis tahaks NATO liikmeks saada. Mis eesmärgil nato selliseid kuidas öelda õppureid mõnes mõttes enda juurde? Tegemist on siis niinimetatud Barnoship Forbiis tähtsa elemendiga ehk siis staabielemendiga, kus töötavad lisaks NATO ohvitseridele partnerriikide ohvitserid ja tegelikult eesmärk on arendada ja tugevdada selliseid partnerlussuhteid, mitte NATO liikmesriikidega. Ja need ohvitserid siis lõviosas oma töös tegelevadki. Selliste ülesannetega, mis on on seotud selle partnerlusprogrammiga Kas on ka mingil määral väljaõpe näiteks et NATO staabis teeninud inimene saab neid teadmisi edukalt kasutada Eestis kaoses? Päris kindlasti päris kindlasti, see on tõepoolest selline periood, kus inimene elab nii-öelda NATOsse sisse ja saab päris hea pildi sellest, mis asi see nato on ja, ja kuidas ta toimib. Kas on suur vahe NATO staabi töös võrreldes Eesti omaga? Ma arvan, et see vahe sõltub ikkagi ennekõike sellest, mis, missuguse konkreetse staabiga on tegemist, mis taseme staabiga on tegemist ja mis on siis selle inimese konkreetne tööülesanne olnud. Nii et loomulikult on vahe ja vahed on ju ka, ütleme, NATO-s endas sees erinevate staapide vahel. Kas informatsioon, mis laekub NATO staapi, on selline väga massiivne, seda nii-öelda langeb kogu aeg kaela või tuleb teda nii-öelda organiseeritud kurjast. Noh, loomulikult informatsiooni selekteeritakse ja laekub vastava siis töötaja kätte ikkagi tema ametiülesannetega konkreetselt sealt informatsioon, et selle jaoks omad mehhanismid, kuidas informatsiooni selekteeritakse Kus teie täpselt teenisite ja mis töödega till tuli pistmist teha? Kui sa ei ole ta ei, see ei ole saladus. Ma teenisin NATO Põhja-Euroopa väekoondis staabis, mis asub Hollandi kuningriigis Brunssumis ja tööülesanne, et päris laiad, ma teenisin analüüsi- ja planeerimisosakonnas ja tegelesin õppustega operatsioonidega koostöövõimekusega Partners ülesannetega ja nii edasi. Päris päris laiülesannete valdkond oli. Te ütlesite, seal olid rootslane ja Šveitsi ohvitser oli seal veel teistest rahvusest, kellega kokku puutusid. Ja konkreetselt siis selles struktuurielemendis, kus mina teenisin, oli meil 15 inimest ja nad esinesid kahteteist, rahvust, nii et väga-väga kirju seltskond kokku staabi isikkoosseis. Tollel ajal oli kusagil tsirka 500 inimese ümber. Konkreetselt, mida üks staap peab ütleme tavaliselt odavalt tegema. Väga erinevaid asju noh jällegi see sõltub, eks ole, missuguse staabingu konkreetselt on, on tegemist kui me räägime NATO juhtstruktuurist, siis siis need staabid on, on loomulikult kõrgema astme omad ja tegeletakse siis ütleme siis ülevalt otse strateegiliste küsimustega ja, ja operatiiv küsimuste lahendamisega. Kas olles NATO staabis on tekkinud juba selline eriline NATO tunnetuse ja selline NATO relvavendlus on, on paremini veres kui mitte NATO. Ma ei oska nüüd öelda, kas on relvavendlus, aga tunnetus. Ma ütleks nii, et seal nato tunnetus ja päris kindlasti see on ikkagi praktiline töö. Samas töökeskkonnas, kus siis NATO ohvitserid iga päev seda teevad täites väga suures osas täpselt samasuguseid ülesandeid, nii et ma arvan, et see praktiline kogemus on, on minul isiklikult küll tulnud väga, väga suureks kasuks. Kontaktid pärast seda, kui olete sealt lahkunud, on säilinud inimestega, kellega te koos teenisite Ja saatuse tahtel näiteks esmaspäeval just olid mul külas Šveitsi kolleegid kellega see koostööd teha, nii et isiklikud kontaktid jah, säiluvad. Kas staabis teenides karu näiteks on mingid erinevused erinevate riikide sõjavägedel või on NATO täiesti ühtemoodi igal pool? On kindlasti erinevused, naljaga pooleks rääkides ma arvan, et väga paljud inimesed on näinud ju seda kuulsat postkaarti, kus on siis kõik NATO rahvus, et nendele kõige iseloomulikuma tegevuse juures iseloomustatud, kes seal tukub nurgas ja nii edasi. Aga, ja ma arvan, et ikkagi ennekõike sõltub see konkreetsest isikust, tema ettevalmistusest ja isikuomadustest. Olete te olnud ainukene eestlane, kes on niimoodi NATO staabis? Ei ei ole, eestlased on, on käinud NATO staapides teenimas juba minu teada alates. Ma võin nüüd eksida, kas 98.-st aastast või midagi, nii et siin selles mõttes tuleb nagu vahet teha. Osad neist teenivad samadel alustel kui kõik NATO ohvitserid. Aga osad meist siis on konkreetselt Eesti vabariigi esindajad, nagu näiteks Eesti missioon NATO juures Brüsselis. Kunagi öeldi kohe näiteks vene keeles välja, et see on staabikapten ja staabiohvitser, et kas tänapäeval on kuidagi see staabiteenistus lahterdada, kui see tavaline teenistused? On küll põhimõtteliselt reeglina eeldatakse, et inimene, kes läheb vanemohvitseri kohale tööle, on lõpetanud staabikolledži, et see on nagu selline rusikareegel, mida, mida tavaliselt jälgitakse. Kas ta peab olema parem suhtleja, mingi selline eriline isikuomadus peaks ka olema. Suhtlemine on kahtlemata väga tähtis, aga, aga tal peab olema siiski ennekõike vastav ettevalmistus ja see on erinev, kui me räägime siin üksuse juhtimisest. Olen kunagi rääkinud Johan Laidoneri, seda tema puhul öeldi, et et see ta kunagi staabis teenistus andis nii-öelda laiema arusaama põhimõtted nii-öelda mastaapsematest ettevõtmistest. Kas see on nii? Olen täiesti nõus sellega jah, see on ikkagi suur vahe sõjaväelase jaoks, kui, kui ta noh, on näiteks kompanii suuruse üksuse eesotsas, kus on 120 meest ja lahendab siis mingisuguseid ülesandeid või ta teenib staabis, kus, mis, mis on määratud üksus juurde, kus on kümneid tuhandeid sadu tuhandeid mehi sõltuvalt siis tasemest ja näeb seal siis seda tegevust, et siin on ikka väga suur vahe. Millele saab olema nii-öelda staabialane koostöö nüüd, kus Eesti on juba NATO-s, ma mõtlen, kas on selliseid kutsumise NATO staapides ka edaspidi kavas nüüd, kui oleme NATO liikmed, mitte ainult õppe eesmärgil, ma mõtlen, vaid me oleme juba sinna, kui tavaliselt teeme. Täpselt nii on olemas siis kohtade jaotus NATO jõustruktuuris vastavalt iga riigi panusele ja loomulikult Eesti kui NATO liikmesriik on seal samamoodi osaline ja see kontingent meie kaitseväelastest nii ohvitseride kui allohvitseride hulgas, kes lähevad NATO struktuuridesse teenima järjest suureneb. Euroopa liidus on teatud kohatavad kuuluma teatud riikidele, kas ka NATO sees on sellised kindlad hierarhilised paika pandud kohati mis peab kellegile mingile riigile kuuluma? Jah, on küll, selle jaoks on oma reeglistik välja töötatud ja ametikohtade arv ja ametikohtade tase sõltub siis konkreetse riigi panusest. Ma olen nüüd natukene populistliku teema laine peale, et paljud poliitikud tahavad minna Euroopa Liitu, et võib-olla seal majanduslik olukord. Kas see vahe on näiteks NATO sule? Mis puutub palka, siis ütleme, sõjaväelaste puhul on see siis võrdsustatud välisteenistusega selles suhtes on olemas siis oma normatiivaktid, mis seda reguleerivad. Ja palgavahe loomulikult on võrreldes nüüd Eestis teenimisega siia tuleb muidugi kohe juurde öelda, et tegemist ei ole pudrumägede ja piimajõgede, vaid elu välismaal on ju ka vastavalt mitmeid kordi kallim, kui siin kodus. See on lihtsalt ise seadusega paika pandud juba ammust ja täpselt see, see nüüd, kus Eesti sai NATO liikmeks, ei ole nüüd millegiga muutunud. Kas võib öelda ka näiteks mõne ametikoha, mis on kindlasti eestlastel võimalik praegu selles uues Natoliinis endale saada või, või sellist asja pole veel otsustatud? Läbirääkimised praegu käivad, nii et ma ei tahaks siin praegu konkreetsete ametikohtadeni minna aga neid saab olema, ütleme siis nii, et päris laias ampluaas Nii et ka siin on võimalik eestlastel ja sõjaväelastel heas mõttes karjääride päris kindlasti.