Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mõtlen järgmisesse olukorda, sulle näidatakse kahte eset, palutakse hinnata, kumb neist võiks olla näiteks raskem. Pärast mõningast haagimist lauset õigeks peetava vabastuse olgu nendeks võrdluses kaks erineva kujuga korvid tomatitega. Ilmselt leiad, et üks neist on raskem, aga niipea kui oled andnud oma vastuse kõrval istunud roboti hambaid ab raskemaks hoopiski. Teise korvi ja nüüd on küsimus, kas muudad oma arvamust? Prantsusmaal asuvas robootika intelligentsete süsteemide instituudis seati 56 täiskasvanute analoogsest olukorda. Lisaks palvetele anda asjade kaalule, helide kõrgusele ja muule taolisele paluti teha ka pallikuid keerulisemates sotsiaalsetes olukordades. Nagu näiteks, mida panna lapsele koti, kui ta läheb basseini ujuma kas õigem oleks panna kaasa ujumismüts või plätud. Kord sain vastaja teada ka, mida kõrval asuv robot asjast arvas. Tegemist polnud siiski kõige ausam robotiga, sest seda juhtis eemal asuva inimene, kelle kohustuseks oli esitada. Koodi suu kaudu vasta jumala vastupidine seisukoht. Uurijaid huvitas, kuivõrd inimene usaldab roboteid. Kuna robotid on sekkumas inimeste argiellu, muutub nende aktsepteerida inimese usaldamise küsimus üha olulisemaks. Meil on robotite kamp suhte jaoks olemas näiteks filmide ja ulmekirjanduse loodud ette kujutuslike stereotüüpe. Samuti omale. Soodumust roboti füüsilise olemuse osas näiteks on see suur või väike, külm või õline või inimese moodi masin. Ja kindlasti mõjutab suhtumist selle käitumine ning suhtlusviis, mis võib olla kas intiimselt lähedane või avalik ja eemalolev. Olulist rolli oma pead kindlasti teadmine, milleks masin partner füüsiliselt võimeline on, eriti siis see osa, milles ta meist parem on. Lõpuks peame arvestama oma kultuuris peituvaid mõjureid nagu näiteks tehnoloogia suhtes religioosne või. Mõnel muul arusaamal baseerub tõrjuv hoiak ja muu taoline. Keskne küsimus on siis robotit usaldamises ja kaasamises elulistesse otsustamisprotsessidesse. Tõenäoliselt on viimane aeg ka iseenda paremaks tundma. Mõtlemiseks, sest ajaloost leiab piisavalt näiteid inimese kergejõustiku, sest kui ta näiteks omistas hingesid kividele, puudele või planeetidele need on siis olukord teine, sest Kivilandud mõttetasusid ikkagi küsija peas, see tähendab olid inimese enda välja mõeldud. Aga sisenedes reaalselt vastuseid välja mõtlema, mitte bioloogiliste kaaslastega maailma on vigade negatiivne hind oluliselt suurem. Roboteid võib tinglikult jagada kaheks, ühed on siis rakkes mingis tööprotsessis. Ja sotsiaalses mõttes on need suhteliselt peletavad. Teise rühma moodustavad aga just sotsiaalsele suhtlusele ja meeleja pakkumisele rõhuvad näiteks vanadekodudes hotellides ettevõtete teeninduspunktides tööle asunud masinad. Kummagi partnerlus eelduseks on inimesepoolse. Usalduse määr, sest robotite käest ju vastu usalduse kohta ei küsita, vähemalt tänaval mitte. Seega, kas inimene usaldab robotit, näiteks pesema tema autot, abistama tema vanaema või andma nõu näiteks toidu tegemisel? Usaldust saab olla poisis, mitte seetõttu valisidki teadlased küllaltki lihtsad testid. Säti teise inimese olukorda, kas usaldada iseennast või siis robotit. Enamus kordadel jäid vastajad oma arvamuse juurde, mõned isegi hakkasid robotiga vaidlema, nagu oleks tegemist mõistusega kaaslasega, keda väärib. Too oma arvamust parandaks kuid 13-l juhul loobusid inimesed oma arvamusest roboti kasuks. Need olid nõndanimetatud funktsionaalsed teemad nagu näiteks tomatitega korvide raskuse võrdlus. Inimesed pidasid füüsilise maailma analüüsimise ja hinnangute andmise küsimustes. Roboteid endast võimekamaks ja sellest piisas usaldamiseks. Samal ajal nõndanimetatud. Sotsiaalselt keerukates küsimustes peeti robot öeldud õigemaks vaid kolmel juhul. Siin tajub inimene endiselt enda üleolekut. Aga paraku peab arvestama võimalusega, et robotil on võimalik võita usaldust sotsiaalselt nendes küsimustes, kui seda hakatakse usaldama funktsionaalsete ülesannete lahendamises. Näiteks kui robot hindab õigesti Tibüüsikalise asjaolusid kiputada pidama lõbuks, pädevaks ka muudes küsimustes sest ilmselt on meil inimestena probleeme diferentseerida usaldust, sest senises elus on funktsionaalselt õigeid seisukohti jaganud ju inimesed, näiteks meie vanemad olnud ka sotsiaalselt kompetentsed.