Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Innovatsioon on moesõna, moekas omakorda on see, mis meeldib, enamusele. Võiks ju küsida, mida siis enamus innovatsioonist tahab. Küsimuse vaibaga jäta, aimates, et kõiki võimalikke vastuseid liidab kokku lootus. Inimene vajab elamiseks lootust ja innovatsioon peaks seda vajadust rahuldama. See on innovatsiooni juures vist ainukene käsu korras tehtav tegu. Kätte jõudnud moekuse reedab aga omakorda ilma elu kuhjuvate probleemide sünnitatud vaoshoitud ebakindluse süvenemist. Innovatsioon kui idee sünd on intellektuaalne leidlaps ja allub järelikult halvasti diktaadile. Rohkem kui rutiin ja režiim aitab õnnelikule leiule kaasa. Viljakas keskkond ning korjaja tähelepanelikkus. Keskkond ja korjaja sõltuvad aga teineteisest kultuurne, tähendab ju sellesse kuuluvate indiviidide võimekusele ja võimekuse arenemine on kammitsetud ilma kultuuris eksisteerivate väärtusteta. Lisaks peab kultuur olema kommunikatiivne, jaotama laiali kasulikku informatsiooni ja teostama ka enesereflektsiooni. Vajab ja arenguolukorra hindamist ja konstruktiivset kahetsemist. Innovatsioon ei ole ainult ide ülesanne täidetud, kui ideest saab inimesi teenindab toode seeldab keskkonnalt lisaks intellektuaalsele rikkusele kaob rahalist jõukust. Rahalaga on halb omadus olla kärsitu ja seetõttu on tegemist kaheteralise mõõgaga. Näiteks hindab ränioru üks edukamatest riskikapitalistidest Vinodchosla et alustavatesse ettevõtetesse investeerinud raha omanikest ei ole 90-st protsendist juhtudest ettevõtte juhtimisel mingit tolku kusjuures 70 protsendi rahatoojate sekkumist firma juhtimise peata koguni kahjulikuks. Ohtlik on ka meedia ning kultuur laiemalt kui inglise keele eriala lõpetanu võib näiteks mõjutada firmade strateegiat sest juhtkond võib hoolida rohkem sellest, mida neist kirjutatakse kui sellest, mida nad reaalselt. Kasulikku teevad siit siis ka vihje poliitikutele. Võiks omas arvata, et innovatsioon vajab teadust ja teadlaseid. Järelikult on vaja investeerida ülikoolidesse ja teadusasutustesse, sest sealt sünnivad inimkonda teenindavad lahendused. Olla kuigi tegelikkus on taoliste ootuste kinnitamisel kitsi pigem leiame praktiliselt iga tänast inimest mõjutavate innovatsiooniviljade tagant ülikooli pooleli jätnud Microsofti Apple'i tellib Facebook'i ja Orokli asutajad ning isegi Google'ile, et jätsid ülikooli pooleli. Kuigi alles pärast seda, kui olid teinud natukene aega doktoriõpingute ajal teadustööd ei käsitle seda Wall Street, Journalis, teadustöö ja innovatsioonisuhet, jõudes järelduseni, et enamus loogilisi läbimurdeid on sündinud asja kallal nikerdavat inimeste, mitte teadlaste tegevuse tulemusel tunnistab hirmu teenide taolise väljundit. Ütlemisega reetiku maine, kuid tõendid, sealhulgas just teadlastele meeldivad seigad tunnistavad, et teadust tehes sünnib vähem innovatsiooni, kui tahame uskuda. Tehnoloogia leiab endale leiutajad, mitte vastupidi, märgib grillitehnoloogia on nagu ise organiseerub ja kohaneb organism. See teeb, mis tahab. Sõltumata sellest, mida meie tahame. Näiteks on inimesed püüdnud paljudele tänastele tehnoloogiatele vastu seista. Olgu need siis laevad, mida hiinlased vihkasid tulirelvad, mis ei meeldinud jaapanlastele, unustamata rongiautod, telefoni, arvutite, isegi internetti, mida ei usutud kunagi kodudesse jõudvat. Võitle küsib, kas elektripirn jäänuks avastamata. Kui Edison oleks varakult. Siit ilmast lahkunud? Kindlasti mitte, sest hõõglambiga tegeles juba enerissoni vähemalt 23 erinevat leiutajad. Telefoni seostatakse Aleksandar Greenbelliga, sest Elisa Gray esitas oma patenditaotluse tunniajase hilinemisega. Zuckerberg leiutas. Pukki keset konkureerivaid sotsiaalvõrgustikke ja Google ei sündinud otsingumootorite vaakumis. Järelikult on ekslik arvata, et järgmine oluline tarkvara jääb tegemata, kui ei sünni Gatesi Jobsi võit Zuckerbergi ei jää. Sellega tegeleb hetkel juba mitu arendajat või hakkavad peagi tegelema, kui neid ei rakendada millegi rutiinse rakkesse. Tehnoloogiline innovatsioon on palju sagedamini eelduseks teadusavastuseks, mitte vastupidi. Näiteks aurumootor ei sündinud pärast termodünaamika seaduste kirjapanemist. Neid tehti endale selgeks alles pärast töötavat aurumootorit, esmalt siis leidlaps ja siis alles selle uurimine. Tegelikult, kui innovatsioon on oluline, siis laske sellel leida endale avastajad inimesed, kes saavad rakenduslikult sepitseda ega pea kulutama raha ning annet teaduses moes olevate artiklite ja grantide kirjutamisele.