Näete, kui kasulik on üks naiste aasta ütles mulle hiljuti üks raadiomaja inimesi. Mees tuleb tee peale tahes-tahtmata veelgi rohkem mõelda. Ja nii sain ülesande, kas ma ei vestleks mõnest huvitavast naisest muusikust? Ükskõik kellest peaasi, et oleks ere, mitmekülgne, huvitav. Kiiresti möödus silme ees terve rida naisi. Näiteks mu Laulasmaa. Lauljad, Lehte Mark, Anu Kaal, Elsa Maasik, viiuldajaid, Mare Teearu, Tiiu Heinsalu, Ines Rannap, pianist Elsa Haavesson, Lilian Semper, Tarziina alangu, Heljo Sepp. Ja jäingi peatuma. Heljo Sepp, pianist, heliloojate liidu liige, konservatooriumi prorektor. Muide, Mulle meenub esimene kokkupuude Heljo sepa nimega. Lugesin lehest, et kuueteistaastane tüdruk astus konkursi korras Londoni muusikaakadeemiasse. Mehelik vahva tüdruk, nii tundus ta tookord fotolt ja ka edaspidi prorektorina samuti meheliku laia haaret nõudev ala. Aga samas meenub ilus hubane kodu Pirital kindlasti naise kätt nõudev ja kohe tekkis ka rida küsimusi talle. Praeguseks momendiks on olukord kujunenud selliseks, et need küsimused võin otseselt esitadagi temale. Võib-olla alustamegi sellest, mis tunne teil oli. Londonis. Ja raske oli muidugi väikesest Valga linnakesest, seal, kus ma olin sündinud ja kasvanud kuni ka 16. eluaastani hüpata nii suurte linna, nagu oli seda London. Tagantjärgi mõeldes oleks võinud see nagu suuremat segadust tekitada, aga see kool ja see ettevalmistus, mis mina olin saanud Heino Elleri ja Anna Elleri käest see nähtavasti lõi siiski mingisuguse niisuguse kindla soliidse baasi ka minu tookordsete väga noorte eluaastate juures ja tööle õppima asumine seal akadeemias võib-olla andis jalgu, keeleliselt oli raskem. Kas te siin mingit laste muusikakoolis ei olnudki NSV Valka ja last ja tol ajal oli ta Valga muusikakooli nime all neli aastat olin seal. Ja siis neli aastat õppisin Ellerite perekonnas nii-ütelda, kõik teoreetilised ained olid Heino Elleri juhendamisel ja klaverimäng Anna Elleri juhendamisel. Nii et hästi tihenno Elleri kooli. Me tunneme kõiki ka teie muuhulgas sellepärast eriti samuti Elleri käe alt Elleri õpilane. Ja nähtavasti see Ellerite kool oli siis ka Londoni jaoks piisav. Jah, võeti vastu, muidugi mõte oli sellel konkursil see, et nad ei võtnud mitte küpset inimest vastu, vaid nad otsisid lihtsalt materjali inimest, kel on perspektiiv edasi arenemiseks. Te olite vist kunagi peaaegu sajaprotsendiliselt pianist, interpreet väga sageli esinev eriti eesti muusikasse süvenev. Siis mäletan aega, kus te olite nii interpreet kui pedagoog. Teie õpilasi Lilliansemperit Peep Lassmanni. Nüüd olete võtnud ohjad pihku peamiselt organisaatorina kasvatajana, olla nüüd pianist, pedagoog tähendab olla kasvataja esmajoones ja natuke laiendades neid piire, see on võib-olla seesama prorektori amet praegu, see on nüüd väga laial tasandil seesama kasvatustöö, mida ma tegin kateedris klaveriõpetaja. Kas ei ole takistanud klaverimängu? No loomulikult takistas selle pärast, ega mul ikka niisugune päris organisaatori kogemusi ju ei olnud, ma ikka väga loodan, et järgmiste kuude, isegi nädalate jooksul ma jälle hakkan natukene rohkem klaverit ka saama, mängida. Tahtmine on ja loodame, et need võimed ei ole selle viimase kolme aasta jooksul nii alla käinud, et peab tegema kolossaalset tööd. Aega väheks jääb. Nii noored, kes on tegelikult ju väga koormatud alati suures ajapuuduses, mida te nendelt praegusel momendil tahaksite enamat veel? See ajapuudus on muidugi võrdlemisi suhteline. Ma arvan, et esmajoones noorest enesest väga palju, oleneb, kuidas ta oma aega kasutab, aga igal juhul küsimus muidugi jääb, tähendab, mida tahta noore käest siis, kui ta oleks veel parem kui meie. Mina siin esmajoones tahaks kuidagi kriipsutada alla seda sidet muusika õppimise teoreetilise ja praktilise külje vahel. Kui me oleme pedagoogid ja kasvatajad, siis me peame ka sabas olema teoreetikud, vot seda tihtipeale me unustame ära. Me mõtleme ini, mida kangemad mängijad me ise oleme seda tugevamat teoreetikut ka. Me oleme kunagi õppisite kompositsiooni. Kas see oli selle mõttega, et, et ei, ma ei ole kunagi kujutanud ette, et minust võiks tulla komponist. Rääkimata veel heast komponendist. Muidugi võib olla ka niisama kompaniist aga see aitas mind palju just nii, nagu ma ütlesin, nähe sedasama teost, mida mängib klaverimängija natukene sügavamalt, natuke teistmoodi ta aitas. Mind õpetas, õigemini see kompositsiooni õppimine tähendab ise loomine, ise, kokkupanemine, ühe mõtte väljaarendamine, temale kuju andmine. See aitas mind ka mängides tähendab lähenedes esimest korda pilku peale heites noodile, mida ma hakkan hiljem ise mängima. See õpetas mind lihtsalt laiemalt ja sügavamalt nägema, mis on siis ühesõnaga, õpetas lugema ridade vahelt. Igal juhul ma soovitaks muidugi igale pillimehele võib-olla esmajoones just klaverimängijale, see, kes ta on nagu dirigent orkestri eestiate istudes klaveri taga. Ta ei mängi mitte ühte häält, vaid mängib 1000 häält. Väga soovitaks vääleta natukene kas või kõige lihtsama, mingisuguse süvenemisega, niisuguguse, Friidikesele, heliloomingu, köögi saladust. Kuulsin, et hiljaaegu olite Moskvas prorektorite seminaril. No see oli muidugi väga lai foorum seal üle liidu koos, mitte ainult kunstiõppeasutuste prorektorid, seal olid arstid ja pedagoogilised instituudid, peamiselt see oli lõviosa. No meile oli pakutud seal välja üks päev sektsioonide päev, kus siis me kõik läksime Moskva konservatooriumi kuulasime seal siis seda esmajoones, mis on Moskva konservatooriumis nende viimaste aastate jooksul võib-olla uut nimelt just selle pedagoogilises metoodilise osa suurema tähelepanu, nii et tema esiletõstmine tähendab, on kindel, et kõik need head klaverimängijad, kes ka Moskva konservatooriumis tulevad, nad siiski võib-olla kõik 100 protsenti ei jätka oma tegevust ainult solistidena, vaid nad peavad siiski olema tulevased pedagoogid kuskil. No võtame niisuguse lihtsa probleemi nagu oskus noodist lugeda. Äärmiselt primitiivne, eks nõue, kui nii võtta ja täpsemalt nüüd hakata rääkima noodilugemise, nii-ütelda, meetodi saladust, oskuse tähendab, ütleme noodilugemise oskuse meetod. See on suur ja keeruline protsess ilmselt, mille teaduslikke aluseid vist ei tunta päris hästi siin ei meil ega ka mitte Moskvas praegu. Vaadake, jälgige, kes on meie parimad noodilugejad, võtke professor Lukis ja kui te korraks ainult mõtlete selle peale, mida see inimene muusikuna on läbi mänginud. See on kolossaalne repertuaari hulkeks. Teine see, mida ta töötanud läbi oma õpilastega. See tuleb sinna juurde seepärast, ega me ei tööta kogu aeg ühtesid ja samu teoseid, eks me võtame järjest juba enda huvides. Otsekohe esimene tingimus, minu meelest on see, et inimene orienteerub palju paremini niisuguses noodilugemise protsessis, siis kui tal on juba mingisugune eelnev kogemus, see tähendab, kui tal on olemas repertuaarialane, tutvus. Nii lihtsalt välja öeldes kui olles mänginud Beethoveni kolmest 10-st kahessonaadist ainult nelja. Ja kui me siis viiendad hakkame mängima, siis me oleme suures hädas. Aga kui me oleme mänginud 14 ära, tunneme juba ja hakkame 15 kümnendat mängima siis me teame, kuidas helilooja mõtleb. Me tunneme põhiliselt tema harmooniat, me tunneme temal loogikat lauseehituses, põhimõtteliselt see on kõik meile juba tuttav, see materjal. Seepärast, et Beethoven on ja jääb ikka ajad biidoniks, iga sonaat on uus kujund, aga helikeel jääb põhiliselt samaks. Nii et niisugune kogemus on muidugi noodilugemise juures äärmiselt vajalik. No see on see kõige nii-ütelda elementaarsem, tahad õppida, ujuma, hüppa, eks see tähendab seda võtta lihtsalt ette materjali ja loe seda nii palju, kui sa saad. Väga omapärase näitena alati selle noodilugemise oskuse ja sellest tasemest võiks tuua professor Heino Eller ju alati iga kord, kui me võtsime tema loomingust tema esimese klaverisonaadi, mida ta kirjutas diplomitööna omal ajal Peterburi konservatooriumis, veel seda kandis ette professor Artur Lemba. Ja iga kord, kui me läksime sonaadi juurde jälle tagasi, sinna jõudsime teise osani sans kärtsase niisugune kiire liikumise käest akordiline siis ta alati peatas mind see lehe teatud kohapeal ütles, et vaata, kas sa tead, vot selle koha peal Lemba küsis minu käest juba mängides siin seda taktika siis ta neli takti eespool, kas siin on Molvi Bekaas? See tähendab seda, olles noodilugemise protsessis momendil, peab ühelt poolt teadma, mis sa oled ära mänginud, nägema seda, mida sa momendil mängid ja nägema. Muidugi, professor Lembit, ta oli ju ise siis juba valmis helilooja. Nii et temal kõik see teoses seestpoolt väljapoole tundmine, see oli temale ju imelihtne. Ta tajus seda juba kompsitsiooniselt k umbes, mis seal võis tulla ja ta võis lihtsalt rahulikult edasi mängides vaadata sinna mõned taktid, et pole nii, et jällegi sinna, et eesti heliloomingu õppimine pianistina ja Setraažida, professor Lemba muidugi näiteks, kas tema oli siiski fenomenaalne, selles suhtes küll? Selles, et on palju vaja mängida ja seda peamiselt sellepärast, et me ei ole mitte ainult solistid, vaid ka saatjad, muide ka teie olete ju olnud küllaltki sageli saatja meenub kõige enam Alumäe? Ei, mitte ainult, aga ei ole teinud, meil on ikka olnud koostööd ka näiteks Ženni Simoniga tikkusikuga, ma olen paar õhtut, ta on pidanud mind vääriliseks oma partneriks kutsuda. Ja Georg Otsaga on tehtud muidugi nii kui tagasi mõeldes kõige rohkem ikka ja Vladimir Alumäe, aga. Sama partneri kuulamise probleeme ei saa ansamblis üldse teisiti mängida, kuid kuuleks teeb noodi ette aimata, kuidas ja mul tuleb meelde niisugune lugu, kuidas me kursusi sonaadis. Üllatavalt kombel hiljem, kui me olime kuulanud juba linti tagasi, mida me lindistasime, olime jätnud mõlemad ühe veerandi ära taktist üks veerand puudus, kujutage ette, kuidas see oli võimalik. Mismoodi? Ilmselt see oli niivõrd veenev, kui nüüd üks meist jättis midagi ära, Ma millegi pärast arvan, et selliseid mina kergesti alla siis täpselt samal momendil ma niivõrd veenvalt võtsin selle järgmise rõhulise taktiosa, et minu partneril ei tulnud üldse mõttessegi midagi muud mängida, kui täpselt seesama järgmine veerand jättis automaatselt kohe selle neljandi veerandi taktist mängimatele. Väga-väga palju huvitavat repertuaari on ja ma mõtlen praegu näiteks Brahmsi sonaati peal kui Beethoven Isonaatide peal tuuesonaatide peale. See on sedalaadi muusika muidugi, mida ei saa teisiti, kui peab muusikuna lihtsalt lihtsalt väga lähedane ja väga niisugune vajalik muusikale seda muusikud endast ikka ja jälle läbi lasta nagu. Aga ma olin ju ka mänginud koos näiteks puhkpillikvintetti ka omal ajal, see koosseis oli siis teine kui praegu isegi väikesed ringreisid kvartetiga keelpillikvartetiga oleme mänginud. Ja mitte ainult vabariigi piirides on, mäletan, liiga sõitsime ja Moskvas oleme esinenud ja ja siis veel solistidega. Ühesõnaga, kes ka esitas soovi minuga mängida, ma hea meelega alati olen mänginud ja teinud ansamblit. Teie abikaasa Valter Ojakäär on teilt arvatavasti saanud suuresti mõjustusi teda ühest küljest tunneme kerge muusika austajana sõbrana ja kergemuusika loojana aga samal ajal on tema poolt loodu kerge muusika alati ka hea muusik. Ma julgeksin tuletada esmajoones meelde selles küsimuses siiski professor Ellerit. Te peaksite teadma, kuidas Heino Eller lubas oma poistele kirjutada kerget muusikat, millel igal pühapäeval pärastlõunal kaks tundi, eks. Nii et Heino Eller muidugi on niisuguse suhtumise, kui te nimetate Valter Ojakääru juures siin-seal siiski peamine, kust see on tulnud. Aga see, mis mina Valter Ojakääru käest olen saanud, ma ütlen, et see on natuke teises plaanis muidugi aga inimesele igal juhul väga kasulik ega tõsise muusikaga tegelev inimene. Ta on ju ka inimene, kel on vahest kergemad meeleolud ja ka igasugused pingelisemad seisundit, mida on nii hea lahutada vahest niinimetatud kergemuusika põhjal. Arvestades seda, et Valter Ojakäär ju siiski pidevalt on selle kergemuusikaringkondadega nii suhtlemises ja ei ole sugugi, imestab mulle, kui ma leian äkki näiteks koju minnes laua peal kontsertile pileti kuhu ma muidu ei läheks. Ja niisugune viimane, kõige suurem elamus õieti oli, kui ma pääsen tema kaudu, Oskar Pythoni kontserte, telekui, niisugune piletit tuuakse koju. Päriselt. Ja huvitav oli siiski jälgida mul teda kui pianisti vähem kui muusikut. Seepärast see kujundite ringi ju see on mulle teinekord vähem huvipakkuv, aga kuidas ta seda teeb ning puht peanistlikus seisukohast oli väga huvitav ja põnev siiski jälgida kui mõelda seda, et tema oli üks neid pianisti, kelle käest ma olen üks neist vähestest, ma ütleks kelle käest ma olen kuulnud kõige mõjuvamaid peanissimat, mida me teinekord märgime ära tõesti nooditekstis neljap, Jaanuga kõlakultuuri küsimus oli tema juures äärmiselt viimistletud ja äärmiselt paika pandud. See gradatsioon sellest neljast pianost siis kuni piltlikult öeldes nelja Forteni, mida ta muide ei kasutanud, ta kunagi ei lõhkunud seda pilli ta kunagi ei löönud, seda pilti tema jaoks ei olnudki. Klaver löökpill tuleb välja nii imelikul kombel ja ta oskas seda andad, teisiti tähendab puhtmängud tehniliselt, tal on teine lähenemine, tema ei löö klahvi, vaid ta võtab klahvi. Teate, see on mängu nii-ütelda. Psühholoogia seisukohast on see väga oluline ja seal vist on ka saladus, siis mulle tundub selle tema nisukesi väga eksaktse väga no erakorraliselt nii-ütelda. Löögikindla kui veni oleme siin endale väljendada mängu suhtes, seal oli ju kõik, vaatamata sellele suurele kiirusele, mida tema arendas. See oli ideaalselt puhask nii-ütelda, seal ei olnud midagi midagi määritud, midagi mööda löödud, midagi niisugust ei olnud, nii et see reaktsioonikiiruse kontakt klaviatuuriga oli täiesti see, mis pani imestama ja sundis jälgima ja ja, ja sunnib takkajärgi tegema. Võib-olla eriti mis mind muidugi kerges muusikas, alati on nad väga tõsiselt mõtlema, see on nende pianistide improvisatsioonioskus, see on üks väga tõsine asi, need ei ole ainult mitte tühipaljad. No kuidas ütelda niisugust? Vaatame lakke ja siis, mis aga pähe tuleb, seda nad mängivad, ei ole nii, see on väga tõsine mõttetöö, mis eeldab väga suurt perspektiivi. Peale selle see muidugi eeldab niisugust tõepoolest fantaasiad inimesesse pest, vaadake meie interpreedid ju, miks meil oli ikka alati ette kirjutatud nooditekst. Aga seal tuleb ikka vahest vahest aeg ise. Olen viibinud ilusas kodus Pirital ja seal äkki tundub, et vaevalt, et siin on tegemist pianisti või prorrektoriga, et siin on tore perenaine, kes oma kodu tõesti ilusaks on teinud. Nähtavasti jätkub ka selleks aega. Ega ma siis nüüd üksinda ja ei ole seda teinud, eks mul on ikka palju abilisi. Noori ja vanemaid natukene ikkagi rohkem asja tunnevad kui mina võib-olla. Aga no ma usun, teil endalegi meeldib, Laulasmaal olete, mis te seal teete? Ikka natukene vaatate, kuidas majaümbrus välja näeb ja kas mõni lillekene kasvab seal ja ja maja ümbruse teie, Pirita kodumajaümbrus on hästi, Survahe hoovist leiti nii väga suur on võib-olla ainult selles mõttes, et kuidas teil muruga seal olnud meie maja ümber on hästi suur muruväljak ja männiokkad lagedaks, see oli ka romantika moodi dile meri hästi lähedal jälle ja selle eest heal juhul meile palju kergemalt. Jah, no meie muru korrashoidmine on ikka hästi suur töö. Äge. Teate, kui hästi see molu lõhnab pärast seda, kui ta on värskelt niidetud ja kui hea on selle oru peal käia niisuguse palja jalaga. Transiit pehme, lihtsalt otsite jalaga seda kontakti, selle maapinnaga on vaja igale inimesele, selleks peab jätkuma ka aega nähtavast. Losu vetika on, meil on ju ikka puhkused ka igasuguste ametite juures ja kui anud ilusat ilma jätkuks. Ma mäletan, et teil oli kunagi üks väike tüdruk ja teine veel väikesem poiss mis neist on saanud muusikaringkondades, ei ole neist nagu kuulda veel. Esiteks nad ei ole nüüd enam nii päris väikesed, nad on ikka jube üks on saanud kuueteistaastaseks ja teine juba 21 aastaseks, aga muusiku elukutset nad külgu, okei valinud endale. Ma just ütleks, et ei valinud. Muidugi, eks vanemate osa siin oleks ju olnud võib-olla siis juhtida sinnapoole või midagi taolist. Eks seda juhendamist sai tehtud, 20 eks natuke ikka proovisime, kuidas siis lapsed võtavad seda muusikat lastele, mis nendega tegema. Aga ilmselt ei ole mõtet, kui inimeses endas ei ole niisugust vastupandamatut tungi hakata midagi tegema. Ma mõtlen mängima klaverit, mängima viiulit või või laulma hakkama või midagi taolist, kui seda tungi ikka ei ole ja seda on siiski näha. Käsu korras ei saanud midagi teha ja ma leian, et väga palju tarvilikke häid ja ilusaid elukutseid, uni näete praegu just Moskvast tulles. Professori Meljanov aga oli juttu, tema on olnud siin meie pianistide konkursi žüriis oli kunagi siin aastaid tagasi, nii et me hästi kuidagi tunneme. Ja tuli jutuks, ta ütles, et tema poeg on keemik. Et ma arvan, kui lõpuks inimene on omal kohal ta harilikult omal kohal seal kõige paremini, mida ta ikka on tulnud ise et see on tema alajan teda valinud. Kahtlemata. No rohkem ei tahaks teie tõesti kallist aega kinni pidada. Suur tänu teile.