Paar sõna Olev ojast. Ta on üks nooremaid meie koorijuhtide peres. Sellepärast pole ka tema biograafia veel kuigi kirev. Sündinud on ta 1935. aastal Viljandis. Seal lõpetas ta keskkooli ning laste muusikakooli akordioni klassi. Edasi järgnesid õpingud Tallinna muusikakoolis ja seda korraga kahel alal muusikateooria ja koorijuhtimise erialal. Viimase osas jagastale seal tarkusi Laine Karindi huvi dirigeerimise vastu süvenes ning edasisi teadmisi läks Olev Oja hankima juba konservatooriumi professor Gustav Ernesaksa juurde. Konservatooriumi lõpetas ta kiitusega 1963. aastal kuuludes samal ajal riikliku akadeemilise meeskoorilaulumeeste ridadesse. Nüüd on ta selles kooris dirigendiks. Tal on selja taga ja juba mitmeid menukaid esinemisi ja käsil töö. Riikliku akadeemilise meeskoori noortekooriga. Oli poja lühike iseloomustus. Ta on andekas, töökas ning nii tagasihoidliku ja vaikse olemisega, et ei kindlasti 10 minuti pärast vägagi imeks võite panna, kuidas ta oma noored mehed nii mõnusasti mürtsuma saada. Ja nüüd, enne kui Ivalo Randalu alustab juttu ole pojaga kuulakem viimase juhatusel, Veljo Tormise tasase maa laulu laulab muidugi riiklik akadeemiline meeskoor. Sina oled nüüd noortekoori meremees. Kust sai see mõte alguse üldse luua niisugune noorte meeste koor ja millal? Mõte noortekoori loomiseks oli juba Gustav Ernesaksa väga ammu. Sellest oli juttu juba siis, kui ma kooriastasin 60. aastal ja siis oli juba sellest juttu, kuid sellest tol momendil ei saanud väga kinni hakatud. Kuid nyyd enne riikliku akadeemilise mees kuni kahekümnendat aastapäeva tõstis ta selle probleemi üles ning sellest sai nüüd siis kahe käega kinni hakatud. Korismine proov toimuski 64. aasta viimastel oktoobrikuupäevadel ning esimesed esinemised toimusid ka juba rikku meeskooriaastapäeval koos koos. Olgu see kool koos vanade meestega muidugi võttis aega, enne kui päris iseseisvalt saime esineva. Mis selle põhjuseks võib olla selle koori loomiseks oli see, et lauljat riiklikus vees koori on saada viimastel aastatel vähe. Ja selle tõttu, et juba varakult panna silm peale headele lauljatele selleks saigi see koor loodud. Muidugi, teine põhjus veel, siin võib ka see olla, et noortel oleks võimalus tegutseda ka. No ma just, ega see ei ole mingisugune külmutuskapp, kust tellid, hoiad koort rõsana ka see on teil ikka taimele väga tööd, laulge nendega ja siin ikka püüame anda need kõik võimalused, mismoodi nende noormeestelaulu nädal välja näeb, käime koos kaks korda nädalas iga esmaspäeva ja neljapäeva õhtul proovi, teeme kaks tundi ja vahel ka kaks pool tundi sinna juurde käib enne proovi algust solfedžo, kes huvitatud need siis võivad sellest osa võtta, see on ühesõnaga fakultatiivselt fakultatiivne ja vabatahtlike olevat on küllaltki tore. Sellest on näha ka juba, kes on siis tõsisem ja, ja meil on seal täielik niisugune vabadus, kes tahab, see tuleb, kes ei taha, ei tule ja sellest siis näeme juba, kui suur armastuse laulu vastu on Teie omapärases laulukoolis, kes on seal õppejõud? Õppejõud, noh, sedasi nimetada on meil põhiline töö on mul enda peal, peale selle on meil ees kurikoormeister, Haarald, siiak, siis palju aidanud ka konservatooriumi lõpetajad. Möödunud aastal näiteks tegutsesid Tiia Loitme ja Ott Ernesaks, kes selle koorijaga andsid lõpueksami riigieksami. Et käesoleval aastal töötab meil Maimu Joonase jällegi konservatooriumi lõpetaja ja tema teeb ka mehkuriga, siis lõpueksami maikuu lõpus. See on kantud nihukesest huvist entusiasmist ja entusiasm küll siin, jah, sellepärast et see koor tegutseb täiesti ühiskondlikel alustel, võib-olla ainulaadne vabariigis praegu koori keskmine vanus, kui palju umbes täpselt ei ole sellel aastal arvestanud, kuid möödunud aasta oli aasta üle 20, aga see aasta ma arvan, et on isegi veidi alla 20, sest see aasta on väga palju tulnud juurde liikmeid, kes koolidest, et üks, 40 protsenti on keskkooli õpilasi üldse on meil kooris võib-olla mõni inimene alla 100, on siin väga suur, raske töö, tellis jaheks tegemistele küll, no nooruslik energia ja see kipub vahel välja lööma. Ja mis saab nendest edasi, näiteks, kui nüüd läheb mõni aasta mööda, kui laulusõber osutub enamite nooreks, mis temast edasi saab, siis? No meil praegu ei ole veel mingisugust niisugust programm mitte programmi, vaid aastaarvu välja töötanud, kuna seda peab koolis lahi lõbusse, piire, lagi on, et selles suhtes meil ta võib praegu olla ikkagi meie juures, nii kaua kui teda huvitab see töö. D esituses on hästi kuulsaks saanud. Nii nagu nad ise ütlevad, autorid Tormis ja Paul-Eerik Rummo, laulupundar meeste laulud. Kuidas teil üldse repertuaariga on? Selle laulu saite resele kli repertuaariga on meil võrdlemisi suuri raskusi, sellepärast et ta on ikkagi noortekoor, see tähendab seda, et tulevad koori inimesed, kellel hääl ei ole veel täiesti välja kujunenud, et puuduvad kõrged loodide, puuduvad madalad loorid. Et üldine testituur on võrdlemisi kitsas ja laule missugune. Kuke poisid, poisid, jahe kukekestest, kõik seal koos ja selle tõttu laule, mis oleks just neile sobivad nii vokaalselt kui ka võib-olla sisuliselt neid on saab praegu lugeda üles võib-olla kahe käe sõrmede peal. Ja selle tõttu tuligi pöörduda heliloojate poole palvega, et nad kirjutaksid meile midagi uut, spetsiaalselt silmas pidades just neid tingimusi ning esimene, kelle poole ma pöördusin, oligi Veljo Tormis ja ta oli selles suhtes väga vastutulelik. Ning selle tulemusena saigi pundar, kas töö selle laulu pumplaga oli huvitav Kristile ja jaga dirigentidega. Töö töö torbisega oli väga huvitav. Alguses muidugi hirmutas meid see, et seal on palju teksti. Mõni laul on isegi nii palju kuni 20 22 salmi ja oli kartus, et kuidas neid pähe saab ja kuidas neid üldse tõlgitsuse küljest välja tuua. Kuid hiljem, kui juba hakkasid need laulud selgemaks saama ja poistel tekkis niisugune ülevaade, siis need laulud läksid ääretult kiiresti. Poisid võtsid väga aktiivselt tööst osa isegi nii aktiivselt, et võib-olla aitasid ühteteist ta ise sisulisest küljest esile tuua. Mõned nõksud on võib-olla nende poolt mõeldud seal ja näiteks näiteks võiks tuua võib-olla kolmandas laulus kosja kosjalaulus kus on pudelite ja pudelitest tuleva lõhnaga tegemist, siis tegime väikse niisuguse ninaga nuuskamise sinna sisse nagu. Veljo Tormis seda kuulis, kes ta oli siis selle kaasaaitamisega rahul või? Paistis küll, et ta oli rahul sellega, et midagi halba, aga selle kohta ei ütelnud. Niisiis kõlas kosjalaul Veljo Tormise meestelaulude viimane ümber külalaul. See laulan teil lauldud, mis saab edasi? No edasi, eks tuleb samas liinis jätkata ikka. Mis siiamaani vast leida kontakt heliloojate käe lasta kirjutada. Nüüd meil on, Gustav Ernesaks kirjutas meile spetsiaalselt ühe laulu, mille me laulsime detsembrikuu siis see on Aleksandar Schumanni tekstile kirjutatud laul, tõsine laul. Pealkiri on tõsine, kuid, aga sisu on nii hästi humoorikas. Jällegi meestest ja noortest meestest ja kangetest meestest. Peale selle meie oma meeskoorilaulja Heino Lemmik kirjutas meile väikese kantaadi lühistantaadi väikesele kammerorkestrile ja siis koorile. See on nüüd kosmosetemaatiline pealkirjaga eilne fantaasia, siis kirjutas meile veel laulu Jaan koha, niimoodi seda laulu muretseme. Mõni helilooja mööda läheb siis tänaval, siis nööbist kinni lahti, lase eest ära. Vilu. Jah. Liige umbes nii käib. Millised on kõige tüüpilisemad vead, et laulis kõlama? Kõige tüüpilisem on see, et helilooja, eriti võib-olla just noorem põlvkond heliloojate on väga vähe kokku puutunud koorilauluga ja selle tõttu ta ei kujuta seda kooriku instrumenti kõige paremini ette klaveril kõlab väga hästi, kuid kuid ta kujuta inimhäält ärriti noh, väga hästi ette ja selle tõttu tulevad niisugused veadled nägutestituuris kasvanud, väga kõrgele viidud tenorid peavad väga pikka aega olema kõrges kõrges registris nagu Wagneri lauljaks ja. Kuulame ära küll istelaulud, aga ta siiski veel kauemaks ajaks repertuaari jää, kuna lihtsalt vokaalset koormubeid üle. Näitena võib siin tuua näiteks seal koha väga hea laul päiksema lapsed, mida me laulsime aastapäevakavas. Seal on ääretult kõrge lõpp, kaks, kolm lehekülg on ääretult kõrge ja selle tõttu meie teda nüüd viimasel ajal ju ei ole laulud. Ja need siis ta Corp kooli tapab lihtsalt koorija vokaalselt ära. Aga kokkuleppel heliloojaga ta natuke muutis helistiku ja loodame seda laulu jälle aprillikuu sees uuesti publiku ette tuua. Ja teine viga, mis võib veel olla, et tihti kulminatsiooni momentidel, kus on vääritu dramatis jõudu vaja, viiakse alumised hääled madalale tekkimisele, laiad akordid, värin, lööd küll tugevalt, kõlab tugevalt, kuid koorilaulja ikka madalalt tugevalt laulda. Potissimusel anda välja ei saa ja selle tekke tõttu tekib sulle ebakaal tenorid laadsel kõrgesse kestsid tugevalt, baritonid jäävad keskmisse registrisse, seal nad suurt oma jõudu näidata ei saa ja bassid. Selle tõttu võtsin tahakski küsida, et kui palju siis noored heliloojad, need, kes oma lauludega näitavad kõige tugevamad kooritundjad ei ole. Kui palju need on proovides käinud? Siiamaani on väga vähe nähtud, peab, võib ütelda, peaaegu ühtegi ei ole näinud ainult niisama. Ainult sel momendil muid asju. Kinud, et teil on harjutusmees kui ja et koputatakse, kas julgelt arglikvitukse keeli küsitakse preestrilt luba, et kes võib hetk sinna kõrvalistuja kuulet jälgida, ärritust? Minu aegu seda küll ei ole juhtunud olema meestelaulu kõigega kokku puutudes. Millised on päevamured, mis puutub ühesõnaga laulukultuuri laulutasemesse. Millised on need probleemid, millega te kokku puutute, millest te võib-olla olete juba peajagu üle, aga millised? Tavamurest on mitmesuguseid. Kõigepealt muidugi. Üheks suureks päeva mureks on meil ka see, et viimasel ajal väga vähe on saadaval häid lauljaid. Seda püüame lahendada ja ega siis ei ole ka veel kõik. Teine mure on muidugi meil. Kuid kõik neist ei ole kasutatav ja halb on veel see, et me oleme. Siiski oli nõukogude liidus ainukene koor, kutseline meeskoor ja selle tõttu kõik Nõukogude Liidu heliloojad puutuvad sellise curliga ääretult vähe kokku ja selle tõttu on ka mujalt repertuaari saamine väga raske. Nii et põhiline repertuaari murest Eesti meile Toritele lihtjame kavad ääretult tõsised, kuna puuduvad head meelel olnud rahvas nalja armastada ja rahvas talli armastab. Millest me veel eriti muret tunneme, on lastelauludest. Nii et võite minna kohtama kontserti anda nii kolhoosist tehasest, Teaduste akadeemias. Ja ainult laste lasteaedade ei tohi minna. Ja me tihti anname siiski koolis kontserte ja sinna tuleb ka esimese ja teise klassi laps siis selle tõttu natuke veidi veidi patu neile Laanavama liia tõsiseid laule. Et selles suhtes on näpud täiesti põhjas. Ja mis on halb veel, on see, et meeskoorile on kirjutatud suurvormis tõusevad ka väga antud momendil. Me õpime ühte väga huvitavat teost. Igor Stravinski Oidipus, Rex. Ja see on üks niisuguseid näiteid. Teise näite võib veel tuua Keropini reekviem, sellega olid just sina seotud isiklikult. Sellega ma olin isiklikult seotud ja veidi, kuna ma valmistasin koori antud kontserdiks ette. Ja ootamatult oli ka mul ise juhatada neetse. Meil raadios on olemas helilint tollest kontserdist. Seda oleks võib-olla mõnus meenutada. Sul on isiklikult ju võrdlemisi võimalusi kah olnud, kui nüüd tasemest rääkida, meil ja mujal. Näiteks oled sa ju minu teada käinud kaks korda Tšehhimaal ja kusjuures viimane nendest reisidest oli küll väga tihedasti seotud just sinu elukutsega. Ja nimelt oli mul 65. aasta suvel hea võimalus tutvuda tsehhi parema mees kuritööga nimelt määrima õpetajate meeskooriga. Mina käisin seal Ajal, mil nad hakkasid õppima uut repertuaari. Nende repertuaari õppimine toimub üks kord aastas. Kord aastas, vahetavadki vahetuaalne repertuaari. Töö on ääretult tihe, hommikul kella kaheksast viis tundi hommikul ja kolm-neli tundi õhtul proove, nende repertuaar on väga-väga nõudlik, väga raskeid asju laadnud ja seda ka, et nad on loodis peaaegu kõik kodus, mida oleks vaja siis, et nii kaugele jõuaksime? Muidugi on vajalik see, et me hakkaksime maast madalast kasvatama, lastes armastust laulu vastu või kuidas sa hindad, kas nüüd liigub asi selles suunas? Pill? Sulle tundub? Liigub ja päris toredasti.