Õnnistatud hommikut tervitan teid vaimulike mõtetega tänaseks päevaks. Kirikukalendrist leiame tänase päeva mõtte Jeesuse sõnades Matteuse evangeeliumi, seitsmenda peatüki 12.-st salmist. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid. Tehke ka nendele. Need Jeesuse sõnad on üks armastuse käsu teisenditest ehk teisisõnu armasta ligimest nagu iseennast. Käsu kõige avaram tõlgendus ei võimalda ennast armastada enam kui kedagi teist. Näiteks kristlast enam kui juuti, moslemit, et enam kui eestlast või venelast enam kui sakslast ja nii edasi. Tavaelus kipub see aga ikka olema nõnda, et me teeme vahet. Me ei suuda osutada samaväärset armastust kõigi vastu. Kipume armastusele seadma tingimusi ja loomareegleid. Ikka hakkame enda armastuse puudust vabandama sõnadega, kui ta teeks teisiti või kui ta oleks teistsugune, siis või leiame me justkui endast sõltumatuid väliseid tegureid mis takistavad olema halastavad näiteks võõraste vastu. Enamasti on sellised asjad seotud aia keskkonnatavade või kultuuriseatud piirangutega. Täpselt nagu üldtuntud halastaja Samaarlase loos leviidi või preestrilgi, kes maaslamajat mööda kõndisid. Neilgi olid omad kultuurilised või traditsioonilised takistused maaslamaja aitamisel. Nad oleksid ju kindlasti aidanud, kui see mees poleks olnud roojane ja verine, peksasaanu, nemad aga puhtusenõuetest kinni pidavad jumalateenrid templist. Paradoks seisneb selles, kui mees poleks olnud verine Caroojane, poleks ta ju mööduvata jumalameeste abi tegelikult vajanudki. Kas saame ka ise vahel abi ja halastuse osutamisele tingimusi, mis on juba eos ennast tühistavad? Stiilis ma pääseksin su puhtaks, kui sa nii must ja haisev ei oleks. Või Ma annaksin kerjusele raha, kui ta seda kohe ära ei kulutaks. Me teame, milline on armastuse käsk kuid ikka peab Jeesus meile meelde tuletama, kui tahad pärida igavest elu. Halasta. See on ju aga nii tülikas ja omamoodi vastik. Määrib käsi, kulutab, raha, raiskab meie aega. Meid ju muudab alati rõõmsaks, pigem see, kui kellelgi abi pakkudes saame temalt vastuseks. Aitäh, ma saan ise hakkama. Sellise vastuse peale läheb ju südant. Me tunnistus kohe rahulikuks. Ma olen abi pakkunud, olen oma kohuse täitnud. Pealegi kõik on rahul. Mina sain olla abivalmis ja teine inimene ei pidanud mulle tüli tekitamise pärast ennast halvasti tundma. Just nõnda rahustame oma südametunnistust. Tegelikult oleme aga variserid, kes tunnevad hästi käske, kuid pole piisavalt halastust ja armastust, mida välja näidata. Vähemalt sellel määral, et see oleks võrreldav meie enesearmastusega. Ja selles on kõik inimesed ikka ühesugused. See tuleb meie patususest ja samal ajal saab meile patuks. Me oleme armastuses üksteisele võlgu ja seetõttu pidevas erivajaduses. Me oleme need, kes vajavad ligimese abi ja sõltuma oma elus ja igavikus jumala armust. Me palvetame. Armas isa õnnista kõike, mida sinu abile lootes täna rõõmsasti ette võtame. Nii tööl kui kodus. Õpeta meid armastama ligimest nagu iseennast. Ole teejuhiks meie elus ning aita langetada otsuseid, mis toovad nähtavale sinu õnnistuse. Aamen.