Armsad sõbrad. Õnnistatud laupäeva hommikut teile, Matteuse evangeeliumi kaheksateistkümnendas peatükis on lugu. Peetrus tuleb Jeesuse juurde ja küsib temalt. Mitu korda võib vend venna vastu patustada, et talle saaks veel andeks anda. Kas läheb piir seitsme korra juurest? Jeesus vastad armu ja andeksandmise piiramatusele viidates kas või 77 korda. Õige venna või ligimesearmastuse juures ei loeta eksimuste ega ka andeks andmiste kordi. Eks ole seegi osa vajalikust maailmast, kui tahame asju mõõta, kaaluda või üles lugeda. Jumalariigis ei ole mõõdetavat, armu on piiramatu ja mõõtmatu, arm ja halastus. Nõnda on ka eksimuste puhul ainsaks piiriks, mille Jeesus seab kogu südamest tulev andeks andmine. Kui suur või mahukas on kogu süda? Jeesus viitab, milline on õige hoiak, kui inimene seisab patusena ja võlglasena jumala ehk oma võlausaldaja ees. See on palve hoiak. Palume temalt armu, sest me ei suuda ise oma võlga tasuda. Jumala õiglase isandana kustutab meie võla. Kuid ta ei tee seda enne, kui oleme andestanud või armu palunud. Samuti ootab jumal meilt samasugust armuliku käitumist oma liigimestega. Tänane vaimulik mõte kirikukalendris on apostel Pauluse kirjast roomlastele 13.-st peatükist kaheksandast salmist. Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu, kui ainult võlg 11 armastada. Sest kes armastab teist, on seaduse täitnud. Armastuse võlg on püsiv sest kunagi pole me suutnud armastada lõpuni. Sellises olukorras oleme inimestena üksteise suhtes kõik võrdsed. Keegi pole teisest parem või teisest halvem. Keegi pole rohkem või vähem võlgu. Sest jumala armastuse tegu oma poega ristile saates kogu inimkonna eksimuste, patu ja võla eest teeb neid üksteisega võrdseks. Võrdselt seisame me armu all üksteise kõrval, jumala palge ees. Meie lootus kristlastena on võlgniku lootus isanda armule, midagi muud, meil pole õigust loota, veel vähem nõuda. Nõnda teeme valesti, kui läheme jumala juurde, õigust ja õiglust taga nõudma. Sest nõudes õiglust. Mega saame, mida me nõuame? Kui jumal mõistaks meile kui igavest jälle võlglastele õiguse järele. Tariksime ainult hukkamõistu. Sest me oleme kogu aeg võlgu. Nõnda, ärme oota jumalalt õiglast kohtumõistmist meie ülehaid, ootame tema armu. Seal, kus on kohtumõistmine, pole enam armu ja halastust. Jumal on aga halastuse jumal ja mõistab meid õigeks armust mitteõiguse pärast. Seda ütleb ka apostel Paulus Rooma kirja kolmandas peatükis. Ning meid mõistetakse õigeks jumala armust päris muidu lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. Kuna jumal toimib, nõnda on ka meie kohus toimida ise ligimesele andeks, andes suure südameliselt. Et meie arm oleks suur, kuid oleksime valmis kestvalt hüvitama armastuse kaudu oma armastuse võlgu üksteise ees. Meie palvetame, armas taevane isa, õnnista kõike, mida sinu abile lootes täna rõõmsasti ette võtame. Anna meile andeks meie võlad jagu, kui sinu armu ja õnnistust meie igasse päeva. Aamen.