Kaunist hingamispäeva kõigile. Nädala lõpus seisatame hetkeks ja vaatame tagasi möödunud päevadele. Teeme põgusa kokkuvõtte, et uut nädalat alustades vältida vigu, mida oleme juba teinud. Või leida kinnitust, et langetatud otsused on aidanud meil oma ülesandeid hästi täita. Tänase hingamispäeva mõte on tänasest evangeeliumi tekstist mille kirikukalendri juhatusel leiame Matteuse evangeeliumi 11 10.-st peatükist 28.-st salmist. Jeesus ütleb. Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise. Jeesusele järgnes tema teedel palju abivajajaid. Ta tervendas haigeid ja hävitas inimesi nende hädades. Väga paljud nägid Jeesuses imeravijad. Arsti tervendajad. Kuid evangeeliumit lugedes märkame, et need imeteod olid vaid Jeesuse tegeliku missiooni illustratsiooniks. Neis said ilmsiks Jeesuse kaudu jumalariigi kohalolek inimeste keskel. Jeesuse imeteod ja tervendamised olid jumalariigieelmaitseks. Jumalariigis ei ole haigeid, ei ole vaevatuid, ei ole koormatuid. Jumalannad, kõik tervendanud, kõikese Jeesust järgivad teda, usuvad, pärivad sellise saatuse igavikus. Nõnda oli Jeesus isegi heitunud, kui märkas, et inimesed ootavad temalt vaid kõhutäit või füüsilist tervist. See ei olnud aga see, milleks Jeesus isa poolt oli saadetud. Kui meiegi kuulutame Jeesust ainult arsti ja igapäevastes asjades. Avitajat ei pruugi iialgi saada teda tundma kui ülestõusnud issandat kellesse uskudes pärime igavese elu. Nõnda ongi see küsimuseks meile kõigile, millist usku me taotleme, millist issandat tahame järgida. Kas ravitsejad, tervendajad meie ihulikes hädades haigustes, kas meie igapäeva muredest lahti ühenduse pakkujat meie probleemide ja suhete umbsõlmede lahti päästjat? Ilmselt kaotame jumalalt abi oma igapäevase elu õnnelikuks elamisel. Kuid see on ainult üks tahk Jeesuse õpetusest ja tema tegevusest. Kui piirduma ainult sellega ei ole vahet, kas saame oma peavalust lahti valuvaigistiga või eestpalve ja käte pealepanemisega. Kui meie palvest saab vaid aseaine arsti poolt määratud või apteegist soetatud ravimile pole me endiselt saavutanud vaimulikku nägemist. Me ei ole Jeesust näinud päästjana, vaid meie usust on saanud omamoodi valuvaigisti. Võiks isegi öelda, et vaevad ja kannatused, mis meid tabavad meie ajalikus elus on igavese elu seisukohalt ebaolulised või tühisedki. Kui katsumuste tulemusel näeme Jeesuses enamat kui arsti. Ja meie haigused juhivad meid jumalale lähemale on meie hädad olnud isegi meile omamoodi õnnistuseks. Võime lausa küsida, kas ilma nende kannatuste ilma valu vahel ka leinahaiguse või muude probleemideta oleks ma üldse silmi jumala poole pööranud. Kõrbeisade tarkuseraamatus on lugu ühest pühast vanakest, kes jäi tihti haigeks. Kuid aga siis juba terve aasta vältel oli tervise juures olnud tabastada kurvastus niivõrd, et ta läbi pisarate valju häälega hüüdis. Jumal on mu maha jätnud, sest ta pole minu usku enam haigustega läbi katsunud. See väga isake nägi vaimulike silmadega. Ta mõistis, et kannatused, isegi haigused võivad olla tugevaimaks sidemeks jumalaga. Selle vaga mehe kogemus näitab, et jumalast kaugenemine võib ohustada kõiki. Isegi neid, kes on jumalaga käinud kogu oma elu ja unustavad oma kohustuste täitmisel jumala ja kiriku ees samuti ligimese ees. Variserid, kelle silmakirjalikku käitumist ja käsukeskset maailmavaadet Jeesus sageli kritiseerib olid Jeesuse sõnul patused just seetõttu, et nad olid kindlad oma vaimulikus nägemises. Nad olid kindlad oma õiges käsu kuulakuses. Nadolid kindlad oma puhtas elus. Kes tunneb, et on õigem ja puhtam kui teised ning seisab jumalale seetõttu lähemal. On võtnud omaks variseride hoiaku ning ehitanud tegelikku müüri jänese ja ligimese ning seeläbi ka enese ja jumala vahele. Hirmutekitavalt vastuoluline on näha, et mida mugavamaks, turvalisemaks, stabiilsemaks, puhtamaks ja ilusamaks muutub maailm ja ühiskond meie ümber. Seda enam sulguvad inimeste vaimulikud silmad. See on omamoodi kurvalt paratamatu sest me kõik ju soovime, et meie ise ja eriti meie lapsed ja lähedased oleksid terved. Et neil oleks töö, mis tooks leiva lauale. Nende suhted oma lähedastega oleks armastusväärsed. Ning et nad oleksid õnnelikud kui selle heaolu tulemuseks on aga kaugenemine, jumalast. Teostub hingevaenlase kõige kavalam plaan inimeste õigelt teelt eksitamisel. Pühapäeviti kirikupinkides ja kaubanduskeskuste proovikabiinide järjekordades seisvate inimeste arvu võrreldes. Tõdeme. Et eksitaja plaan õnnestub sagedamini kui me ehk tegelikult teadvustame. Mida paremaks muutub elu. Mida jõukamaks ühiskond, seda suurem on oht usuliseks mandumuseks vaimulikuks pimeduseks. Mida vähem on neid, kes ennast patuseks eksinuks, vaevatuks või koormatuks tunnistavad, seda vähem on neid, kes Jeesuseni jõuavad. Sest Jeesuse kutse kõlab just meile, kes me ennast tema armu alla seame. Ta ütleb, tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise. Meie palvetame, armas taevane isa, anna meile julgust tunnistada oma eksimusi, oma patu, oma vaevatuste koormatust. Ning et me annaksime end sinu armu ja juhtimise alla. Anna meile nii vaimset kui ihuliku kosutust tänasest hingamispäevast. Täname ka möödunud nädala eest ja paneme sinu palge ette oma tööd ja tegemised eelseisval nädalal. Ole iga päev oma õnnistusega meie juures ja hoia meid enda lähedal. Aamen.