Kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva, 29. oktoobri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Mari Rebane. Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu esimesele lugemisele. Kaitseministeerium taotleb riigikogult mandaati kuni 50 kaitseväelase saatmiseks vastavalt kutsele ÜRO Euroopa liidu või NATO raames toimuvale missioonile. Piirkonnas tegutsev eiuna for liigub senisest monitooringu faasist tegutsemisfaasi, ütleb minister Hannes Hanso. Venemaa jätkab muu maailma süüdistamist tema Süürias toimuva õhuoperatsiooni kohta valede avaldamisest. Euroopa parlament tunnustust tänavuse Sahharovi inimõigus auhinnaga vangistatud Saudi Araabia blogijad Ralph Padavit. Kultuuriministeeriumi kirjanike ja kunstnike palga pilootprojekt on tekitanud vastakaid arvamusi. Kultuuriminister sõnul on nad koos kirjanike ja kunstnike liiduga valmis seda esmaspäeval esitlema ja siis ka lepingu allkirjastama. Keelekliki peetakse edukaimaks eesti keele õppimiskeskkonnaks, kuid Narvas pole keeleklikk eriti populaarne. Inimesed ei usalda internetikursusi. Eesti kahevõistlejad soovivad algaval hooajal maailmakarikaetappidel stabiilselt punktikohtadele jõuda. Kristjan Ilves asub jahtima kolmandat juunioride maailmameistrivõistluste medalit. Ilm tuleb eeloleval ööl vähese või vahelduva pilvisusega, põhjarannikul võib kohati veidi sadada. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus üheksa kraadi, meremõjuga rannikul kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on olulise sajuta ilm ning õhutemperatuur tõuseb kolme kuni seitsme kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Kooseluseaduse rakendussätted tulevad riigikogus esimesele lugemisele 24. novembril, teatas õiguskomisjon. Eelnõu läheb esimesele lugemisele ning komisjon tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Mõlema otsuse poolt oli viis liiget ning vastu oli üks. Hääletamata jättis kaks komisjoni liiget, kommenteerib õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. No eks ikka oli vaidlusi ja eriarvamusi, et kõik ei olnud sugugi ühte meelt, aga lõppkokkuvõttes tegi komisjon siis otsuse eelnõu saali saate esimeseks lugemiseks ja esimene lugemine lõpetada. Eelnõu algatajatele on hästi oluline, et rakendusaktid jõustuksid ikkagi õigel ajal, see tähendab esimesest jaanuarist sest kooselus kooseluseadus on vastu võetud ja see jõustub esimesel jaanuaril ja selleks, et see toimiks tõrgeteta, on vajalikud ka muudatused. Teistes õigus. Pick-how lisas, et kui riigikogu sel aastal kõiki rakendussätteid vastu ei võta, võib kujuneda olukord, kus kohus kohustab seda ikkagi järgmisel aastal jupphaaval tegema. Näiteks kui läheb paar notari juurde, siis notar esimese asjana näeb, et talle pole ette nähtud teatud toimingutes tasu ja üleüldse, mis teatrit ta peaks või võiks kooselu sõlmimisel selgitama partneritele samamoodi kaad, kuhu ta selle kooselu registreerib. Täna tal puudub võimalus rahvastikuregistrisse kannet teha, et registreeritud kooselus ja samamoodi, kus ta kontrollib, et need inimesed pole juba varasemalt kooselus. Samamoodi on ka varasuhetega. Martin Helme ütles vikerraadio saates opositsiooni tunded. Nemad tõlgendavad vastu võetud kooseluseadust teisiti. Kooseluseadusele endal on viimane paragrahv, mis ütleb, et seadus jõustub esimesel jaanuaril 2016 koos rakendusaktidega. Meie tõlgendus sellest on ja me küsisime täna justiitsministeeriumilt üle ja ta ütles, et seda on võimalik nii tõlgendada põhimõtteliselt et kui rakendusakte ei ole, siis kooseluseadus ei jõustu Ki, seal ei ole mingisuguseid Guysi tagasi tega komasid koos rakendusaktidega. Kui kooseluseaduse rakendusaktid 31. detsembril vastuvõetud ei ole, siis kooseluseadus ei jõustu. Meie hinnangul. Rakendusaktide vastuvõtmiseks peab riigikogus oma poolthääle me lõpuks andma 51 saadikut. Keskerakond, kus varem oli ka kooseluseaduse vastuvõtmise pooldajaid, lubas rakendusaktide jõustamise vastu hääletada üksmeelselt. Tarmo Tamm. Keskerakonna fraktsioon riigikogus ei toeta keegi nende rakendusaktide vastu ka isegi need inimesed, kes olid algatajate ringis, nii et ka sinna kuulub siis Kadri Simson ja ja Mailis Reps ja Priit Toobal ja ma ei mäleta, kes see neljas oli. Keegi nendest ei toeta nende rakendusaktide vastuvõtmist ja me kuulame oma valijate häält. Kaitseministeerium taotleb riigikogult järgmisel aastal tegevväelaste kasutamiseks rahvusvahelistel missioonidel kaheksat mandaati. Julgeolek ei ole ühesuunaline tänav, me ei saa julgeolekut ainult tarbida, peame ka ise panustama, ütles kaitseminister Hannes Hanso valitsuse pressikonverentsilt. Margitta otsmaa käis kohal. Eelkõige tähendab kaitseministeeriumi taotlus seitsme olemasoleva mandaadi pikendamist. Uusi missioone järgmisel aastal kavas ei ole, kuid riigikogult küsitakse ka üks mandaat nii-öelda igaks juhuks, ütleb Hannes Hanso. Juhul, kui peaks tekkima olukord järgmise aasta jooksul Mill kas NATO, mõni NATO liikmesriik, Euroopa Liit või ka näiteks ÜRO palub Eestil mingisugusel missioonil osaleda, et me ei peaks takerduma siseriiklikesse, bürokraatlikes protseduuridesse ja, ja ka riigikogu erakorraliselt ei peaks sellega tegelema, et me taotleme mandaati siis 50 kaitseväelase saatmiseks vastavalt vajadusele kriisipiirkonda. Ühtegi sellist ettepanekut praegu laekunud ei ole. Ülejäänud missioonidest on olulisemad vast NATO reageerimisjõud enne rehv, kus on kuni 210 kaitseväelast. Ja mis on siin tähtis, on see, et üldjuhul asuvad need kaitseväelased mandaadi kehtimise ajal Eestis juhul kui on tarvis reageerida, mandaat nende jaoks olemas, aga nad osalevad aasta jooksul enne rehvi raames erinevatel õppustel. Üks ja vahest hetkel kõige olulisem mandaat puudutab Vahemere piirkonda ja Euroopa Liidu sõjalist missiooni Eurna foor, mis siiani tegeles peamiselt monituurimisega. Kaitseminister Hannes Hanso Selle operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel ja meil on praegu hetkel seal kohal üks inimene, aga mandaat on nüüd kahe inimese saatmiseks seisundisse. Õuna far praegu üldse on endast. Rahvaliit jõudnud seisukohale, et sellest lihtsalt monitoorimise seda enam ei piisa. Tõepoolest tahetakse panustada pro aktiivsemal randa õigused. Rahvaliidu selles operatsioonis osalevatele riikidele ja nende alustele näiteks võtta üle üle mere tulevate laevade või veesõidukite juhtimist ja nii edasi ja nii edasi, nii et kas see on piisav või mitte, et need, see surve Aafrika poolt kindlasti jätkub. Nii inimsmuugeldajate võitlemine on selle asja võti praegusest, et üle mere ikkagi opereerivad selgelt kuritegelikud organisatsioonid. Nendega me peamegi ennekõike tegelema. Kaitseminister Hannes Hanso ütles valitsuse pressikonverentsil ajakirjaniku küsimusele vastates, et rassistlikud rünnakud siin viibivate liitlasvägede suhtes on kaitseministeeriumis ka varem arutlusel olnud. Ministri sõnul tuleb eestimaalastele aru saada, riigi julgeolek seisneb meie iseseisvast kaitsevõimest ning liitlassuhetes, mis tähendab ka siin viibivaid vägesid õhuväega. Jaak Tarien kirjutas eile sotsiaalvõrgustikus, et siinsed liitlased on pidanud Eestis nii verbaalseid kui ka kohati füüsilisi rassistlikke rünnakuid taluma. Kaitseminister Hannes Hanso. Ka minul oli kohutavalt piinlik seda kuulda, mida õhuväe ülem eile avalikult välja ütles. Ja me peame mõistma väga täpselt, mida sellised asjad tähendavad, et Eesti peab olema riik, kuhu liitlased tahavad tulla, kus nad tahavad olla, et me oleksime riike, suudaksime projitseerida kuvandit, sellist tolerantsed, väärtuste, põhisti, demokraatliku siis kindlasti sellised intsidendid. Ma ei tea, kui palju neid täpselt olnud on, ei mõju meie reputatsioonile kuvandile hästi, ma usun, muidugi ka meie liitlassuhted põhinevad palju rohkemal kui ja ka meie liitlased mõistavad, et mingisugused sellised üksikud vahejuhtumid, aga pigem ikkagi tilk meres. See ei tähenda, et et neid kuidagi õigustada, vastupidi, ka minu poolt täielik hukkamõist sellistele vahejuhtumitele. Vabatahtlikena kaitseliitu astujate põhimure Eestis. Turvalisus kord juba organisatsiooniga liitunud tahavad oma vaba aega kohe täiel määral ära kasutada, selgus kaitseuuringute keskuse uuringust. Reene Leas räägib lähemalt. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Silva Kiili sõnul ei tulnud talle üllatusena, et Eestis vabatahtlikena riigikaitsesse panustavate inimeste põhimotivaator on turvalisus. See seletab ka kaitseliitu pürgijad olulise kasvu nii pärast pronksiööd 2007. aastal kui Ukraina sündmusi. Uuringust selgus, et rahvuslikule julgeolekule antud maksimumpunktid ei sõltunud vastaja soost, staažist, positsioonist ega haridustasemest. Silva Kiili. Ja nad on aru saanud, et see organisatsioon võimaldab neile anda seda võimalust siis panustada sellesse turvalisusesse, olgu see siis kas siseturvalisus meie riigis või siis mis iganes konfliktide olukorras kuskilt väljastpoolt. Inimesed tunnevad kohustust vabatahtlikuna maksimaalselt panustada. Et seda teha, oodatakse organisatsioonilt eelkõige koolitusi ning varustust. Inimesed tunnevadki kohustust ja väga sageli ütlevadki seda, et ma vajan koolitust, vajan varustust, selleks, et ma saaksin osaleda. Ma saaksin õppustel osaleda, ennast koolitada, teadmisi omandada, meeskonnaks ennast töötada, sest et kaitseliit on üsna kogukonnapõhine. 500 liikmega Põlva maleva pealik Janel säkk ütleb, et keskmiselt koolitatakse baasteadmistega kaitseliitlane välja aasta jooksul. Kursused võtavad enda alla umbes kaheksa nädalavahetust. Säki sõnul võib suurematel malevatel tulla ette, et instruktoreid ei ole kohe võtta, kuid neil seda probleemi ei ole. 1000 liikmelise Lääne maleva pealik Mehis Born ütleb, et nemad otsivad praegu ühte instruktorid. Lisaks. Praeguse seisuga jätkub küll jah, mõne mõne üksiku valdkonna jaoks otsime inimest. Meie erisus on see, et meie vastutust piirkond on, hõlmab kahte maakonda, on Läänemaa ja Hiiumaa. Ja Hiiumaa peal on või suunal on meil praegult teenistuses üks nooreminstruktor. Tegelikult oleme hetkel selle juures, et me otsime talle paarilist, et oleks nagu inimest juurde vaja, kuna olemasolev nooreminstruktor on, on kohati ülekoormatud. See näitab seda, et ikkagi kas või aktiivsus on olemas, kui me inimeste otsime. Nüüd aga välissõnumeid. Euroopa parlament tunnustas tänavuse Sahharovi inimõigus auhinnaga vangistatud Saudi Araabia blogijat Raifa Taavit. Padavi naine ütles, et tunnustus annab lootust ja julgust. Kanadas elav Enzafaythr tänas oma abikaasa nimel Euroopa Parlamendi ning ütles, et on auhinna üle väga õnnelik. Naise sõnul on Sahharovi auhind ka sõnum saudi võimudele, et tema mees pole süüdi. Paviljon. Saudi Araabia kohus mõistnud islami solvamise eest 10 aastat vanglakaristust ja 1000 piitsa piitsutamine peatati aga pärast esimest viitkümmet. Trupipreemia antakse üle 16. detsembril Strasbourgis. Hiina teatas palju kõneainet pakkunud ühe lapse poliitika lõpetamisest. Ametliku uudisteagentuuri Xinhua teatel võib nüüdsest olla igal paaril kaks last. Uudis tugineb kommunistliku partei kommunikeele, mis avaldati pärast neli päeva kestnud kongressi, kus määrati kindlaks riigi järgmise viie aasta kurss. Kommünikees ei täpsustatud, millal muudatused sisse viiakse. Hiina teater on 1979. aastal rakendatud ühe lapse poliitika, hoidnud ära elanikkonna liigse kasvu ja ergutanud majanduse arengut. Poliitika kohaselt tohtisid linnas elavad paarid saadavaid ühe lapse maadeigandada peredel ei ole lubatud ka teine laps juhul, kui esmasündinud tüdruk eeskirjade vastu eksijad pidid maksma trahvi. Euroopa Liit peatas Valgevenele kehtestatud sanktsioonid neljaks kuuks. Sanktsioonid kehtisid muuhulgas president Aleksandr Lukašenko vastu. Selline käik oli vastutasu Lukašenko otsusele valimiste eel poliitvange vabastada. Äsja viienda ameti võitnud president on asunud viimase aasta jooksul riiki taas lääne poole suunama. Vaatlejate hinnangul pelgab Lukašenka Ukraina stsenaariumi kordumist Valgevenes. Euroopa Liit hindab veebruaris, kas nelja kuu jooksul on inimõigused riigis halvenenud või mitte ning teeb selle põhjal oma järgnevad otsused. USA esindajatekoja uueks spiikriks valiti vabariiklane pool rajan. Viskantsenist pärit kongresmen võtab ameti üle John Peinorilt, kes lahkus, kuna kaotas. Vabariiklaste paremtiivatoetuse. Ranid toetas esindajatekoja 247-st vabariiklasest 236. Tema peamine konkurent oli Florida kongresmen Daniel Webster, kelle saagiks jäi kõigest üheksa häält. USA süsteemi järgi on esindajatekoja spiiker presidendi asepresidendi järel riigi tähtsuselt kolmas mees. Venemaa jätkab muu maailma süüdistamist tema Süürias toimuva õhuoperatsiooni kohta valed avaldamisest. Kui varem on selles süüdistatud lääneriikide valitsusi ja uudisteagentuure, siis täna ka ÜRO-d. Neeme raud vahendab Moskvast. Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova eitas täna kategooriliselt, et Vene õhuoperatsiooniga Süürias on kaasnenud ohvrid rahumeelsete elanike seas. Kahjuks levitab seda infot tema sõnul ÜRO Maria Zahharova. Oleme häiritud neil päevil ÜRO eriesindaja poolt Süüria humanitaarküsimustes avaldatud aruande tiražeerimisse eest, kus esitati, teeb sealhulgas viitega ÜRO Inimõiguste nõukogule varem meedias ilmunud valesid, justkui oleks Süürias toimuval Venemaa õhuoperatsioonil ohvreid tsiviilelanike seas. Soovin rõhutada, et sellistel väidetel, ükskõik, kellelt need ka ei tuleks ja kes neid ei avaldaks, ei ole asjade tegeliku käiguga mingisugust seost, rõhutas Zahharova. Vene välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on konkreetseks näiteks Venemaa vastasest infosõjast ja soovist Venemaa seisukohti ignoreerida. Läti valitsuse otsus keelata riigis vene agentuuri rassiiesse voodia tegevus, mille kanal apelleeris, kuid jäi Läti kohtus äsja kaotajaks. Maria Zahharova. Otsus uudisteagentuuri Rossija Segodnja apellatsiooni-le on loogiliseks jätkuks ametliku Riia kursile juurida välja teisiti olemist ja kehtestada täielik kontroll selle riigi massiinfokanalite üle, ütles harva. Tema sõnul ootab Moskva palju homme Viinis toimuval Süüria-teemalisel kohtumiselt, kus osaleb esmakordselt ka Iraani välisminister rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, Moskva. Ja tagasi Eestisse, Kultuuriministeeriumi kirjanike ja kunstnike palga pilootprojekt on tekitanud vastakaid arvamusi, jätkab Riina Eentalu. Kultuuriministeeriumi pilootprojekt, mis näeb ette, et viiele kunstnikule ja viiele kirjanikule saaks kolme aasta jooksul riigieelarvest palka maksta tekitas riigikogu kultuurikomisjoni esimehel Laine Randjärvel küsimusi. Tuli see eelarveridade vahelt välja, see, et on juba otsustatud ilma igasuguse nooruteluta ka viie kirjaniku ja viie kunstnikupalgale võtmine küll läbi loomeliitude tõepoolest tegelikult, et on küsitav, sellepärast et kultuuriministeeriumile on antud ülesandeks koondada oma haldusalast 56 inimest ja uue 10 töökoha loomine selles kontekstis minu meelest on nagu vastanduv, teiseks ei soovita selle aja sees saada ühtegi tulemust. Mina arvan, et see kultuurkapitali variant on asjalikum, sellepärast et see on konkreetse, siis teose või loomingu toetuseks või loomiseks. Kas niisuguse palgaplaaniga on järgmise aasta eelarves arvestatud kultuuriminister Indrek Saar See on meie järgmise aasta Ta eelarves jah sees ja ka see, milline ta täpselt välja näeb, seda me esmaspäeval kunstnike ja kirjanike liidu vestleme. Endine minister peaks teadma, et ei ole mingit kohustust selliseid pilootprojekte kooskõlastada riigikogu kultuurikomisjoni esimehega, nii nagu me näiteks raamatukogu teavikute raha järgmisel aastal viis protsenti suurendame selle jaoks, et raamatukogud, inimesed saaksid oma tööd teha, mis on umbes samas suurusjärgus kulu natukene rohkem kui kui see Kunstnike liidule ja Kirjanike Liidu randatav toetus nendeks kunstniku ja kirjaniku palkadeks. Meie ei võta kedagi palgale, need lepingud sõlmib kunstnike ja kirjanike liitriigisektoris töökohtade arv selle võrra ei suurene. Kultuurikomisjoni esimees leiab, et Kultuurkapitali variant on parem. See kokkulepe, mis on kunstnike ja kirjanike liiduga meil eeldab seda, et selle stipendiumi pealt, mis ta sisuliselt on, makstakse ära kõik maksud, mis inimesel on olemas tervisekindlustus ja tal on tulevikus olemas ka pension, Need, stipendiumid, mida täna maksab Kultuurkapital, need paraku need sotsiaalsed garantiid. Ja mida arvab sellest palgast Tallinna kunstihoone juht Taaniel Raudsepp, seda rääkis ta kolleegidel Aktuaalsest Kaamerast. Ma arvan, et see nii-öelda stardina päri seal, kus me saamegi sellega vaadata, et kuidas asi minema hakkab ja ma usun, et tulemused saavad olema väga head. Narvas tutvustati täna keele klikki. Jüri Nikolajev käis kohal. Keelekliki peetakse edukaimaks eesti keele õppimiskeskkonnaks internetis arvuti abil iseseisvalt õppides on võimalik saavutada keele oskus vähemalt A2 tasemel ehk näiteks keelekeskkonna puudumist kaebavatele Ida-Virulastele oleks arvestatavaks abiks eesti keele õppimisel. Samas täna Narva kutseõppekeskuses toimunud keele kliki tutvustamise üritusel ootas korraldajaid tühi klass, räägib keele kliki õpetaja Kristi Tamm. Nii nagu ütles, kes mind siia kutsusid, pöördutakse tema poole, et ta saaks inimesi suunata tasuta keekursustele, kui ta ütleb, et tehke lahti keeli, klikke internetis. Kristi Tamme sõnul ei usalda idavirulased internetikeele kursusi, kuid on ka teisi põhjusi, miks inimesed Keeleõpe võimalustesse Nitrotslikult suhtuvad. Miks meie riik on väga palju näpistanud meie kohalikke venelasi, küll on kõik võimalik nõudmisi Ida-Virumaal taksojuhtide lauset v1 tasemel eesti keelt, andke andeks, see tekitab alati nihukese, kahese tunde, tähendab lumeseadus siia piiranguid, aga mitte ei loo nagu seda tausta, et ma tahangi õppida, sest et seal lõbus, see on tore, ma saan teada ja ma saan oma elu paremini selle läbi korraldada. Aga läbi käia kõik need kadalipud eksamitega, mis ju ei näita ka mitte midagi, see ei ole see, mida meil vaja, meil on vaja kõnekeelt, vot kellelegi õpetab mind igasugustes situatsioonides hakkama saama. Kristi Tamm kinnitab, et tavalise kõnekeele saab keele kliki abil selgeks kiiremini ja paremini kui tasulistel keele kursustele. Ma ei pea olema kogu aeg pinges, et ma oskan halvemini. Võimul on igav, sest kõik on nii lollid ja ma olen nii tark siin vahepeal, et ma lihtsalt raiskan oma aega. See langeb kohe ära, see on parim võimalus õppida keele. Clegi tõhusust demonstreeris hiljuti Ukrainast Eestisse õppima tulnud Annušenko, kes õppis kolme kuuga eesti keeles suhtlema. Õpin eesti keelt andnud keeles liiki on ka mul õpetaja või kursustel. Ukrainas ei ole eestlased, mul oli huvitavad Eesti kultuuri ja Eesti TA Tarja, Elmo Nüganen. Mulle meeldib hästi ja Tallinn. Kolme aasta jooksul on keelekliki kasutanud ja 30000 keele õppijat, neist 20000 õpib eesti keelt vene keele alusel Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Ja ilmast, räägib Ele Pedassaar, tere õhtust. Tere. Eeloleval ööpäeval tugevneb Eesti kohal uus külm kõrgrõhkkond. Öö tuleb meil vähese või vahelduva pilvisusega, põhjarannikul võib kohati veidi sadada, paiguti tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus ühe miinus kuue, Lõuna-Eestis kuni miinus üheksa kraadini. Meremõjuga rannikul on sooja kuni kolm kraadi. Päev tuleb vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Puhub valdavalt ida kagutuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb pluss kolme klus seitsme kraadini. Laupäeval taandub kõrgrõhkkond kagusse ning Põhja-Skandinaaviale lähenev madalrõhkkond. Pilvi tuleb juurde, kuid olulist sadu Eestisse ei jõua. Öösel puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, päeval tugevneb edelatuul viie kuni 10, rannikul iiliti 14 meetrini sekundis. Öösel on külma kuni kuus kraadi, saarte rannikul on sooja kuni neli kraadi. Päevane õhutemperatuur tõuseb pluss kolme pluss kaheksa kraadini. Tänased spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Kahevõistlejatel algaval hooajal täiskasvanute tiitlivõistlusi tulemas ei ole ning seega loodetakse eelkõige stabiilselt punktikohtadele jõuda. Maailmakarikaetappidel. Tambet Pikkori juhendamisel treeniv Kristjan Ilves saab viimast korda osaleda juunioride maailmameistrivõistlustel, kus ta on varem kahel korral võitnud pronksmedali. Kristjan Ilves. Juunioride MM kindlasti on kõige tähtsam, et ta on nüüd viimane aasta ja tahaks ikka maxi maksimaalselt hea tulemuse võtta. Kirkamat medalit, kui need eelmised on olnud ja muidugi see aasta natuke erinev ja võib-olla ka mõned raskem, et see on täitsa viimane võistlus mul hooajal, et veebruari lõpus pole siukest asja veel nagu olnud. Karjääris nagu täitsa viimasteks võistluseks peab olema kõige varem vorme. Ma arvan, et hooaega alustada maksimaalselt, et ikkagi igaks MK-etapiks olla 100 protsenti valmis. Karl-August Tiirmaa on hooajaks valmistunud koos Soome koondisega treenides, Norra tippude kõrval harjutavad Han Hendrik ja kail Piho läbisid suvel kümnenädalase sportlastele mõeldud ajateenistuse kail. Piho sõnul ajateenistus algavale hooajale erilist mõju avaldada ei tohiks. Kindlasti on eesmärk see, et tahaks kahevõistlusele kanna ikkagi sinna nagu tugevate sisse vaikselt murda, et praegu nagu on seal punktidel olnud ja siis noh, nagu ikka, ei ole ka, et tahaks teisi Eestit esindada, koguda korraliku pumpa ja siis ütleme ka juba vaadata sinna Pyongyangi poole ja siis nagu siin öeldi, et noorteklassis neid säravaid tulemusi olnud, et et loodetavasti see ja ainult nii Araabia ühendemiraatides Abu Dhabis algasid täna maailmakarikafinaalid purjetamises, Eestit on seal esindamas meie sportlased Ingrid Puusta ja Karl-Martin Rammo. Naiste Erressiks klassis peeti regati avapäeval kolm sõitu, Ingrid Puusta näitas neis igati head minekut finišeerides vastavalt viienda, üheksanda ja kolmandana. Kokkuvõttes hoiab Puusta praegu neljandat positsiooni. Laserstandardi. Tänases kahes sõidus sai Karl-Martin Rammo seitsmeteistkümnenda ja 16. koha ning on praegu kokku 19. eelsõidud jätkuvad homme ja ülehomme. Medalikohad selguvad pühapäeval, kui iga klassi 10 parimat võistlevad omavahel medalisõidus. Kuulsite Päevakaja number 19905. Mina olen toimetaja Mari Rebane ja soovin rahulikku neljapäeva õhtut.