Mina lood. Minul on loomade kohta nii palju küsimusi tekkinud, otsib ta vastuseid. Kuidas siis ikkagi on lood kõigi nende munade hüppavate, kalade ja metsaga, mis paistab täiesti tühi? Õnneks on olemas inimesi, kes tunnevad loomi nagu oma viit sõrme. Miina lood. Tere. Ma olen siin Tallinnas Nõmmel, Emajõe juures ja siia maja peale on pandud silt, et seal Nõmme noortemaja loodusmaja. Ja ma saan siin kokku ühe väga hea loomatundjaga. Ta teeb loomadest kõike ja ma usun, et ta võib-olla isegi sinivaala näinud. Tule kaasa. Lähme. Tere tere. Minu nimi on mina. Minu nimi on lada. Kas teie olete väga hea loomad, ründja Holi? Ei, ma tahaksin loomi tunde minna, väga huvitavad. Aga sinnamaani, et need hästi tunda on veel pikk maa. Mulle mõned küsimused loomade kohta, et kas ma võin küsida? Küsida võib alati, iseasi on see, kuidas vastatakse, aga sa sellega rahul oled, mida öeldakse. Mina hakkasin mõtlema, et miks Eestis on alati nii, et kui sa lähed metsa siis te näete seal alati nii vähe loomi, et kust need loomad siis kogu aeg on metsloomade kodu või vähemalt metsloomade kodus ja nemad oskavad ennast hoida nii, et nad ei satuks inimese teele. Sest see mets praegu enam ei ole inimese kodu. Sel ajal, kui mets oli veel ka inimese kodu, siis nende teed ristusid ilmast ilma ja siis inimesed nägid ka loomi kogu aeg sellest, et inimesi oli vähem ja loome oli rohkem, nad elasid rohkem koos. Aga praegu elame meie koos koduloomadega ja mets. Kuulge, me näeme ainult heades filmides või, või vahest harva metsas ka, aga selleks peab metsast liikuma mitte inimesele radasid mööda, vaid loomaradasid mööda ja selleks peab metsas liikuma väga vaikselt ja üksinda. Aga mis need siis ennast näidata ei taha, kas nad kardavad? Enamasti kardavad jah, sellepärast kõik loomad tunnevad inimestes väikest vaenlast, nad saavad aru, et inimene nendest natuke tugevam, natuke targem ja noh, ega meil ei olegi nii väga suuri, kes, kes need julgelt inimesele üle tee astuksid või noh, kes tunneksid ennast inimese kõrval, nemad vaprate võimsalt. Aga kas Eestis elab ka palju päris imelisi loomi nagu näiteks välismaal näiteks mul on loomaraamatus, never niinenahkhiir ja kimalasgoolibli, nüüd on kõige väiksem loom ja lind. Eestis elavad omad kõige väiksemad omad ja kõige väiksemad linnud näiteks Eesti kõige väiksem rooman karihiir, kes tegelikult ei olegi üldse hiirda niuke, hiire sarnane, putuktoiduline pisike, kes päeva jooksul mitu korda rohkem kui teised kaalud, kas sina kujutaksid ette, sööksid mitu korda, niipalju kui sa ise kaalud? Ei tea, ma arvan küll. Ma arvan, et siis sa läheksid lõhki, kes esimese poole tunni proovimisega ja meil on kõige väiksem lind, kes on kuldpea pöialpoiss, kes on ka tibatilluke meie mõistes, aga muidugi sellesse kooli Bristan, sellega nad on ikka hiiglane. Aga Kristjan, kõige suurem loom Eestis Eestis elavatest omades kõige suurem on kindlasti Aafrika elevant Tallinna loomaaias. Aga päris metsas või niimoodi. Aga need, kes meil vabalt metsas elavad, nendest on põder kõige suurem, võiks arvata küll, võib-olla karu. Karu kaalub võib-olla ainult 200 kilo ja on kuskil kaks meetrit pikk, aga põder on kindlasti palju suurem ja kõrgem ja raskem ka kuskil kuni 600 kilo, kui sa kujutad ette, mis on, ilmselt ei kujutas. Mina tean seda sinivaala keeliv kalda, neli tonni. Aga kas keegi on selle siniise näinud? Neid inimesi on väga palju, kes on sinivaal näinud? Minu jaoks korraldatakse eraldi suuri laevasõite sõita mere peale ookeani peale vaatama sinivaala ja on väga palju inimesi, kes uurivad vaalade elu üldse vallad on praegu väga-väga populaarsed loomad, sellepärast et kõik, mis on eksootiline või hakkab kaduma, sellele hakatakse kähku tähelepanu pöörama. Vallauurijaid on praegu maailmas väga palju. Imetlesid sinivaal võib-olla nii pikk nagu kaks meie maja. Aga see kõik oleneb sellest, kui suur majadel on Maal, kui ta sünnib, siis ta on kindlasti tüki maad väiksem aga ka ikkagi imiku jaoks väga suur. Aga kas kõik loomad on tegelikult head, viien, osjad, loomad, ka pahed nagu inimestest on mõned kurjategijad ka näiteks, mida sa arvaksid, missugune loom sinu meelest võiks kurjategija olla või mis võiks olla see kuri, mida loom teeb? Noh, et näiteks karud, mul on üks sõber, sina ja tema käis Ameerikas ja seal on sellised kalad siiani tippavad nagu kosest ylesse ja ujuvad vastuvoolu ja siis seal reisis, seisavad arvud ja õied suu lahti ja söövad need kalad lihtsalt ära. Aga ütle mulle, palun, mida sina näiteks eile lõunaks said? Appin, võime näiteks impulssi. Ja mis sa arvad, millest see post tehtud nukk kapsast ja peedist ja, aga kas sa arvad, et kapsas väga õnnelikud, kui sa nad ära sõid? Ei tea, ma arvan, et nad selle jaoks ongi. Aga need kalad suhteliselt kosest üles, nemad ongi selle jaoks, et osa nendest saaks selle karu poolt ära söödud rajal kui kalad ei lähe kudema, tähendab, nad ei uju sealt kosest üles siis ta saab igasuguseid muid väiksemaid loomi ja siis ta saab natuke marju ja kõike, mis ta leiab. Aga see kalade kudemisaeg on selle karu jaoks suur piduaeg. See on tõepoolest tema aasta kõige parem aeg, kus ta kõige rohkem toitub. Nii et tegelikult loomade hulgas sellist kurja tegemist nagu ei ole olemas. Sest kõik elusorganismid maailmas töötavad selle nimel, et elada ja paljuneda, selleks elada ja paljuneda, on vaja midagi süüa või kedagi süüa, selleks, et keegi ära süüa vaja ilmselt ennem maha murda. Et see on absoluutselt loomulik, see ei ole kuris. Ja siis ma tahaksin teada, et kas muna on päriselt ka imeline asi. Et kuidas saab olla, et mõnes suunas tuleb tibu. Mõnest ei tule. Muna loomulikult, imeline asi, sellepärast et tegelikult sina ise oled kommunastunud. Kuidas nii, mina küll ei, lind, see tähendab hästi, ei taha tunnistada, et sa munast oled tulnud, jah. Vaata see muna, millest sina tulid, see lihtsalt Läänes sinu ema sees. Aga need munad, millest linnud tulevad, põgenevad linnuemast väljaspool aga kõige algus on ikkagi seesama muna ja see munarakk või muna, see on põhimõtteliselt kõigil üks. Aga miks siis osast munadest nendeks, mis külmkapis on, kindlasti ei tule. Tibusid on ja see on sellepärast, et need munad ongi liiga kaua külmas olnud. Muna on teatud aeg seisab ja ootab, kas teda hakatakse hauduma või hakata. Ja siis, kui see teatud aeg on mööda läinud, siis sina soojendav ära soojenda juhtusele munaga enam midagi huvitavat peale selle, et ta lihtsalt läheb hapuks ja mädanema. Ja teine asi on see, et ega kõik munad ei ole viljastatud. Kõik munad ei pruugigi hakata arenema. See sõltub sellest, kas kanal on kukk ka olnud või ei ole. Et teie oletegi niisama õue peal lettidel? Mik Ahjaga? Kukkesid on ikka natuke, aga jah, kuigi kukkedele on niisugune hea põli, et neil on ühe kukepeal alati hästi palju kanu ja kõigil nendel loomadel, keda inimesed enda juures peavad, on niimoodi, et on üks isa ja hästi palju emasid. Aga see on õigus, muna nimeline ja muna on kõige algus. Aga minu loomad raamatus on üks Austraalia nokkloom, kes loom muneb. See tähendab, et siis loomad, inimesed nagu ka munevad, tegelikult. See ongi ikka seesama, et oleneb ja kust see muna valmis saab? Selle Austraalia nokklooma muna lihtsalt tuleb ennem kõhust välja, kui ta lapses valmis saab. Ja siis nokkloom peab teda natuke nii nagu Lindki enda vastas hoidma, soojendama, et alguses mõni nädal on see muna seal ema kõhus ja Gunnar ta välja ja siis natuke tähendab väljapool. Ja siis tulevad lapsed sealt seest välja. Aga muidugi loomade munad ei ole sellised nagu linnumunad. Ta on nagu nahast kotikestesse, linnumunade niukseid, kõvad krõpsud. Aga kõikidele loomade munad on pehmeda, nahkjad ja üldse kõike lähevad, kõigi munad on isemoodi, näiteks sipelgatele on ju ka munad. Nendel on hoopis isemoodi munad. No vot ei oskagi vist midagi küsida. Aite palun, palun, ja tule meile teinekordki külla, iden sinale ka kõik selle ära rääkima. Võiks talvekatteid teha. Esmaspäevani, siis. Mina oli külas Nõmme noortemaja loodusmajas ja rääkis õpetaja, Lada mehikasega. Mina lood kirjutab, jutustab Külli Teetamm toimetaja Virkonnas Kuulmiseni esmaspäeval. Mina lugusid aitavad teieni tuua aura, keskus ja tervise paradiis. Miina lood.