Teie sünnipäev on ilusa aja peale langenud, kus on palju lilli, kus on veel suvi, aga kus on algamas ka juba sügisene tööhooaeg. Ja Teie töö on vist kogu aeg olnud niisugune, kus sügis tähendab alustamist praegu õppeaasta alustamist. Konservatooriumi direktorina ja varem ju algas teatrihooaeg kohe pärast teie sünnipäeva. See on omamoodi sümboolselt ilus, mis puutub otseselt aastaga, see aastaarv läheb ümmarguseks. Ja mul on alati tunne olnud, et iga inimese juures juubeli aasta, see on nagu mingiks verstapostiks või tähtsaks vahejaamaks kus tahad nagu hetkeks peatuda, enne kui minna järgmisse aastakümnesse peatud võib-olla selleks, et hetkeks vaadata müüdunule. Kui meie ühiskonnas tähistame ümmargust sünnipäeva, siis on on see, et koos õnnitlustega märgitakse ära ka inimese tegevust, inimese tööd, just ühiskonna tarvis, milles ta elab. Just see tunnustus on, Ma arvan meile igaühele väga kallis. Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus mitmed medalid, orden, austuse, märk, arvukad aukirjad. See on ametlik tunnustus aastakümnete pikkusele loomingulisele tööle. Teatri- ja kontserdipubliku aplaus. See on arvudes kirjas väljendamatu tunnustus lauljale õpilaste edukonkurssidel ja igapäevases loomingulises töös. See on kõrgeim hinne ka pedagoogitööle. Viktor Gurjevi kutselise muusikutee algas 1937. aastal Tallinnas Kirillovi mandolinistide kvintett kus ta mandola mängu kõrval oli ka laulusolistiks. Mingit muusikalist haridust tal tol ajal ei olnud. Olid vaid loomulik musikaalsus Narva Kreenholmi vanematekodust päritud muusikaarmastus ning isetegevuslikus vene rahvapilliorkestris omandatud hea pillimänguoskus ja nuudi tundmine. Ja oli ka suur soov õppida. Päriselt Lauli juurde sain minna, et 1940. aastal avanes paljudel noorukitel võimalus minna oma jõudu proovima ja laulu klassi oli tol korral soovijaid 118 inimest ja minul õnnestus pääseda esimese kuue hulka koos inimestest vastu võeti. Ja nii algas juba minu, pärisin selle lauluga tutvumine, aga kahjuks sain teha ainult ühe aasta õigemini poolteist semestrit. Ja siis tuli juba ära sõita. Nino. Uuriva Es hetkegi. Kunstiansamblites, olles sõja päevil, algul võib-olla ma ei saanudki Aru veel mitte ainult mina, vaid meie, võib-olla kõiki seal olime nooremad. Ei saanud aru sellest suurest ülesandest, mida me pidime selle tegema võib-olla nii kaua, kui algasid esinemised juba otseselt sõjameestele, siis alles me nägime, kui vajalik olin sõjameestele laulud, orkestrite ja solistide kunst, kohtumised, mida rohkem aeg edasi läks, seda selgemini Me nägime, milleks me olime sinna koondatud raskel sõjapäevadel, laulu ja muusikat tegema. Ja eriti muidugi sai selgeks siis, kui jõudsime kodumaale, kui aastal p aastaid hiljem nendest inimestest, kes tolajal tagalas olid kõigil aladel kõigile, alati, nagu teil siin muusikud, Sandra manetid, nii edasi. Kõik see ju kujunes tegelikult pärast sõda. Peamiseks raudvaraks ja aadriks, kes hiljem meie kultuurielu kunstielu mitmetel aladel hoid juhtivateks inimesteks rajal täitis ülesandeid. Estraadiorkestris sõitsime taga panis ringi, küll tagalas, küll otseselt sõjaväe sõjaväeosakese lähemale rindele, kaugemale lindist port, sel ajal võib-olla maid tulnudki, kui võrdselt tähtis on. Ja kuivõrd see mind arendas, seda ka hiljem jõuab. Kokkuvõttes kõik see järsku sai väga selligiks ja terve rea küsimustes ma hiljem mõistsin orienteeruda palju, palju kergemini paljudes paljudes küsimustes. Ma olen tänapäevani tänulik. Nendele ma mõtlesin, sarderid Marta, Rulgemine, Olga Lundi kes olles mitte ainult mind, vaid ka teisi noori, olid alati valmis abistama nõu andma sõja. Ilusaid laule meloodiliselt joonelt ilusamad, teksti pooled väga südamelähedased ja neid laule oli väga hääl laulda. Sest sa tundsid, et auditoorium kuulas seda hinge kinni pidades. On meeles sinine kaela, mida lauldi juba enne sõda. Väga polaarne oli Welcation Ossa Simonovi tekstile. Diminia oota mind passovski pimedal ööl seoses Leningradi blokaadi läbi murdma, mis aga, kui ilmus soojozzydoy õhtu reidil ja need laulud olid väga-väga südamelähedast, mis me laulsime Eesti korpusesse, seal oli palju ümbertöötlusi. Meie eesti rahvalauludest laulsime ka nõukogude laule juba eesti keeles, aga seal lõid ju kõvasti kaasa meie omad helil oled arro, päris kõrver. Üks esimesi laule, millega teie nimi sai tuntuks sõja järel, see oli kodulinn Tallinn. Ja meie sõjameestele kõigi päält muutus ta väga vajalikuks lauluks. Ja muidugi, kui juba jõudsime Tallinnasse, mul on meeles, kui me esimest korda laulu laulsin üldse esimene kontsert tagasijõudmisel Tallinnas. Meil oli praeguses Kreixi kultuurimajas Mustpeade maja ja esimene kontsert. Ja mul on hästi meeles ja seal oli muide mitte ainult üks kontsert oli rohkem kontserte ja siis kuidas ta võeti juba tallinlaste poolt vastu seevastuvõtt juba rääkis kõik. Kas te mäletate, millal te esimest korda sattusite ooperit vaatama? Mäletan, see oli 1936. Ma teenisin sõjaväes Tallinnast sellel ajal. Ja mäletan, esimene ooperimid oma Estonias kuulsin, oli Don Carlos Verdi. Mäletan, lauljatest laulis seal talis ja Martin Taras. Minu hilisemad kolleegid, sel ajal muidugi ma pisi teadid mõelda et kunagi seal sama laval olla. Aga kas see soov tekkis siis või hiljem? Oi ei, siis mitte, mis tundus liiga kauge, liiga kaugele. Ooperilavale minek oli üldse minul võrdlemisi kõhklev ses mõttes, et sel ajal ma ei olnud vormis, mul ei olnud nii, ma ei olnud veel nii selliseks välja arenenud lauljana, et ma oleksin kindel kohe ooperis võimeline tegema, aga siiski ma olin õppinud juba siis ma olin juba konservatooriumi neljandal kursusel aga laulsin riiklikus meeskooris. Maestro Gustav Ernesaks oli niisugune mees, kes alati püüdis noori tõugata tagant nad yhte midagit bios rohkem teha ja päike ütles, et mine proovi, mine proovieksamite minutiga, et kui ei lähe ooperis tuled tagasi, oli mul ikka tugev reamees. Ja see saigi sammuks, et ma 49. aasta lõpul ja pooles veel üliõpilane lähen teatrisse ooperilavale katsetama, läks iseseisvalt, valmistasin ette vürsti osa, nõrgemus, skoopilised näkineid. Valmistasin ette vene keeles sellise meistri kõrval nagu Marta Rumgi külabus, päris korralikud esietendus, siin oli veel aega, enne pidi tulema eestikeelne esietendus, nagu ikke diaatrist juhtub tihti. Just esietenduse päeval. Eesti koosseisust laulja haigestus ja lind pandi laulma, partnerid kausid kõik Eestigi, milles mina laulsin vene keeles ja lisaks sellele ka ei ole saanud veel ühtegi orkestrit, huvi, nii nagu hüppasin basseini Kuslil vett sees ei olnud. Aga kõik läks korralikult ja nii ma ennast siis juba diaatrike pidusingi. Edasi väga kiiresti. Ma pidin õppima terve rida. Vanameister Martin Darras juba hakkas ise mõtlema, et tema neid voorikangelasena laulda ei taha. Nii et osad tulid kõik minule. Ja tööd oli palju ja töö oli väga huvitav. Kõik, mis sel perioodil algperioodil sai tehtud. Esimesel paari aastaga juba viis, kuus ooperit ära õpitud, see oli minul väga tugevaks vundamendiks. O org. Mu. Tavaliselt igal inimesel, kes on lavaga seotud, on oma lemmikrollid ja unistuste rollid. Kas teil oli unistuste Rann, kas te saite selle ja unistuste roll on tõesti igal lauljal ja peabki olema, see on nagu stiimul, mille poole püüda, mida tahaks laulda. Ja minul muidugi oli Lenski, see ooper oli ka meie teatri repertuaaris, kuna teatril oli esimene väljasõit ter pediaatrite Moskvasse, Systinaadil seal juba meie Martin Tarasi kõrval reserviks. See oli enne, kui ma konservatooriumi lõpetasin. Laul sai Moskvas suure teatri filiaalis seal iga lauljale suur vaimustav hetk ja moment ja ülesanne rääkimata täiesti noorele lauljale, nagu mina olin sel ajal FC Castrol Moskvas on küllaltki meeldejääv minu jaoks, aga siis Lensid oli tähtis minu jaoks veel see, et ma tegelikult ju selle osaga lõpetasin konservatooriumi ja siin me laulsime esimest korda juba julgutsega. See oli nii meie esimeseks ooperis, kus me temaga koos oli. Oo ootusi. No. Kui rääkida lemmikosadest, siis mulle näib etist iga iga laulja, niipalju kui ei laulakski rolle maha Kolgunit kümneid, sel ajal, kui ta ühte või teist osa teeb sel hetkel kõiki lemmikrollid heid, ikka tundub, et ta on vastutusrikkam. Eelmine ta on huvitavamad kui eelmine, kuigi muidugi oma repertuaari nimestiku aastate jooksul, mis sai ära tehtud, vot jõudsin ära teha üle 50 osa ooperites. Ja loomulikult mõned jäid minu mällu ja mida ma loen, võib-olla rohkemgi suurimaks saavutuseks, kui sul mõni teine roll viiekümnendatel aastatel väga menukas oli meil lavastus, meituse, noor kaardivägi, kallis sander, viiner tolku, Orgne, meie lavastaja haaras sinna ooperisse kõik meie noored ja me laulsime seda etendust kahes keeles. Ja mõlemad koosseisud olid, võiks isegi öelda, et väga heal tasemel seda etendust hindasid kõrgelt kõik meie külalisi, kes meid sind käisidki seal nägid. Ja eriti helilooja meitus, kes käisime ooperit kuulamas ja andis meile veel isegi nii mõningatest momentsans isegi meile paremini hinnangu kui oma kodumaal Ukrainas. Jussi seetõttu, et meil oli koosseis just väga sobiv oma aastatelt oma nooruselt. Oo jaa. Kui ma olen vaadanud tagantjärele, siis ma pean muidugi tunnistama, et mul paremini istunud vene heliloojat ooperid tsaari mõrsja Padaemand päris low samas ooperis laulsin vene koos seisma, laulsin euroodivad eestikuu sees, ma laulsin vale timmitrit. No pale Dimitri oma vokaalse nõudlikkuse kaudu terve maa muusikalt oma terve mao osalt on muidugi palju-palju suurem, aga ja roodi või seal kõrval strateegia episoodiline osa. Aga tal on sellised aktsendid, mis teevad seda väikest osa äärmiselt efektiks. Sisuliselt on ta väga sügav Audio visioon selle ajastu maha surutud vene talupojavaese venelase hing räägib nõukogud terve selle surutud rahva nimel. Ja see osa selle poolest ongi väga sisukas oma muusikalt väga-väga huvitavalt ära tehtud, heegele, nutu maneeris. Ja see mulle taga hakkas istuma, kui me olime Leningradis selle etendusega. See osa sai hea arvustuse isegi üks filmirežissöör, kes pärast filmis oli suur film olemas. Larisega Dow Taisigi arvuti, seal oli öelnud, et kui tema film olestunud hiljem kuid meie lavastas, siis tema jorodi osaleja oleks õelnud nii kandidaadile kamminud. Hiljem tuli muidugi lauda ka karakterosi, neid oli mitte palju, kuid küllaltki toimelisi karakterosi nagu lauguschweikis ja Rawell ooperis, samuti Figaro pulmas oli mul niisugune karakter koomiline osa, need seal ka hästi istusid ja lõugu hakkasid sobima. Aga see oli kõik juba hiljem, kui mul oli juba suurem praktika selja taga. Algul muidugi olid kuule rohkem lähedasemad noored kangelased viimastest osadest oli Kerschevini purgia pessis Sporting Life. Kui seda hakati lavastama mind selle osadele ei arvestatud tunde sinu lüürilist hingelaadi, kuid olude sunnil siiski minule seda osantiga proovida. Kui ma juba muusikalist hakkas seda valmis saama, siis isegi endale üllatuseks ma tundsin järsk, et küll on põnev laulda üht lurjust. See oligi ainus lurjus kogu teie Mängubiograafias. Jah, intrigant Ma olen laulnud varrukaga taris, lurjus oli isegi ainukene ja vot siin oli niivõrd lai võimalus leida muusikas nüansse. Kärme. Lavastaja Väljaots lihtsalt ei seganud ennast vahele muusikali Darrast, kui ta veel lisas omapoolset lavalist liikumist omapoolset lavalist lavalist ülesanne, et see andis omakorda veel uuesti vokaalile värvi. Ja minul see see lurjus, osa hästi-hästi istusime, mulle endale meeldis, teatris oli ju ka väga tähtis. Kui laulja läheb osa juurde ja ta alati on sellises meeleolus sellises sellisel nii üles kruvitud, et ta teab, et seekord teedele teistsuguse värvija jäljed, teistmoodi nüanssi, see saab kõik olenema sellest, kuidas ta laval liigub, kuidas partneksin otsa vaatab, kuidas partner sinusse. Kui meil on õhtul laulda klassikalist ooperit, siis muidugi primaar, nol vokaal ja vokaal selleks selle ooperi juures, millest me praegu rääkisime spurgjades. Seal on muidugi vokaal ta väga tähtis, kuid siin ilma näitlejameisterlikkus eta ja vististi igakordselt omandisse ja näriliga juurde minek. See peab alati kaasas olema, pokaali kõrval. Muusikaga. Teie elu on olnud looming teatris ja laval. Kui palju on õpetamise töös loomingut? Et meie õpetamise düüs, pea pidev looming kaasas käima ilma selleta meie eriala õpetada. Isa Ma mõtlen siin loomingu all. Näiteks kas või päris niisugune algmomendid. Et kui näiteks laulueriala õpetaja läheb oma õpilaste juurde siis tal peab olema selline tunne, et praegu hakkavad laulma mitte õpilased, aidake laulma õpetaja alates juba kasvõi meie oma konservatooriumis õpilasõhtudest, kus esineb oma õpilane. Loomulikult seal. Pedagoogina on see vastutus suur. Rääkimata siis, kui, kui juba õpilane läheb välja meie oma maja seinte vahelt, kas diaatrisse või osavõtul Kolkursitesse, seal on muidugi see vastutus on mitmekordne. Kui tuleb lavale kas kalugaa või Ivo Kuusk, Voldemar Kuslap tänapäevani ja arvatavasti ka edasi, mul see erutas, ei kao, kui ma pean neid kuulama, kuigi nad praegu juba on noored meistrid ise vastutavad ja teevad väga toredad, iseseisvat tööd, aga ikka tunned, kui tal seal midagi puudu jääb. Tunned, et ka sina oled sellest natukene võib-olla süüdi. Teie praegune töö? Ei jäta vist võimalust, et teil oleks endal päris lauluõpilased või on siiski? On siiski ma, kui seda administratiivset kohta vastu võtsin, siis mulle lubati kohe, et ma pedagoogilist tööd täiesti kõrvale ei heidaks ja mul on pidevalt olnud kaks kolm õpilast. Need pedagoogilisest tööst kõrval ei ole ja ei, ei tahagi eemale jääda teemadel, mis tratiivsel tööl ilma selleta ma peaksin lugema, et Ma ei ole oma ülesannet täitvad, tahaksin teile soovida palju õnne ja väga sisukat aastat ja kõiki järgnevaid aastaid. Et nad oleksid täis rõõmu oma tööst ja oma õpilastest. Et oleks ikka jälle järgmise verstaposti juurde jõudes hea tagasi mõelda sellele aastale, mis mööda läks. Materandid. No no. Ja ma. Jaa. No. No. Vooremaa. Mul on On sul?