Sinine Havai 365 päikesepaistelist päeva aastas sininäha way ananass ja orhideede saar, sinine Havai vulkaanide maa, sinine Havai kõrgema elukalliduse ka Ameerika Ühendriikide osariik. Sinine Havai turistide paradiis. Sinine Havai. Ameerika Ühendriikide suurim sõjaväebaas ookeanias sinine Havai hula ukulele unistavad meloodiad sinine Havai Aloha. Välismaalased, kes Havais saabuvad, Neid tervitatakse alati sõnaga Aloha. See on otseses tõlkes inglise keele Wayoukam. No meie keeles tere tulemast kaelas on sissevanik, ta võib mitmesugused lilledest, hote, põimitud orhideedest või ükskõik missugusest. See, mis on endal nii-ütelda niukseid, traditsioone, tehniliseks valikuks. Kui ütleme, et tulevadki need soojad reisijate laevad sinna turistidega, isegi kui need maale lähevad, siis pannakse igalühel see kaela, hüüdes sõnaga Aloha. Tere tulemast Hawaisse. Aloha tere tulemast pooleks tunniks Havaile. Arvatakse, et esimesed asukad Havai saarestiku saabusid 4000 kilomeetrit lõuna pool asuvalt markisi saartelt kusagil seitsmendal kaheksandal sajandil. Esmakordselt avastasid Havai 1527. aastal hispaanlased siis alles 1778. aastal James Cook. 19. sajandi algul saabusid saarele misjonärid. Oli tükk tegemist, et lepitada omavahel vaenujalal olevad suguharud. Võib-olla sellest ajast ongi pärit tuntud Havai sõjalaul. Tänane rahvastik on väga kirev, domineerivad jaapanlased, palju on Filipiinlasi, hiinlasi, ameeriklasi, eurooplasi, nende kõrval jätkub veel ruumiga kohalikele. Havai naised on graatsiliselt kurnava naeratusega. Mitme rassi segunemine on siia oma pitseri vajutanud. Kapten Gunnar peitmani viis mere mehede Havaile ligemale 40 aastat tagasi on see ütlus sinine Havai tõesti paikapidav. Vesi on läbipaistev, sinine, kuivatame läheneda Havai saartele just Oahho saarele, kus on Honolulu linn. Siis veisel nii ime läbipaistev sinakas, et võib-olla, kui ma ei eksi isegi 15 20 meetri sügavusel näe ja näeb ära, kus isegi haid ujuvad. Üks suurimaid saari on just Oahu saar, kus on ka pealinn, Honolulu on sealt natukene edasi sõita, trammiga on kuulus paikibich, suvitus, rand või keegi ei viitsi, on samasugune kuulus vaikses ookeanis kui Floridas. Maiemegi kuulsad luksushotellid on sealsed miljonärid elavad ja teed siis muidugi pärast randa, nagu meil siin kas või Pirital võttes liivas randa ei ole daam puhtalt kruusa enam. Tõuse mõõna ja tõusuvahelises, ta katab selle ranna ära, nii et kuid mõõnaaeg sisele hävitatakse. Rannas on suured kõrged vaatetornid on kus tähendab vaht üleval, kes peab silmas eemalt, et haid ei lähe ja siis, kui on märgata kuskil haid, siis on suure kellases need häiresignaali, sellega siis need, kes on juba nii kaugemale ujunud rannas, et need siis tulevad ranna äärde haidele, tihele. Aga siis, kui mingi must täpp hakkaks horisondil tõusma, eks ole, ilmuda kiirusega, ta läheneb siis tuleneski, troopika, vihmasadu tuleb, noh, see kestab 10 15 minutit, kestab siis muidugi kõik ujub. Aga siis tunni-pooleteise pärast jälle kõikjal, kui. Surfing Searfing ja eks ta sealt hakkasime peale enne Euroopasse tulekut ja ja siis Hawailased sõitsivad siis seal peamiselt just siis, kui oli tõus, oli sead, ujuvad välja, läheb peale ja siis ühtlase lainega sõidab kalda poole tagasi ja lauad rauatükk, nii suusataoline. No hiljem muidugi hakati seda nii moderniseerima, hakati juba mootorpaadiga tõmbama, eks lahendavad kiirustalle akadeemiaga veepinda sõitma ka sealt alguse sai, mitte ainult Havais ei olnud see, vaid see oli ka ühtlasi lõunamere saartel. Näiteks Saalomoni saartel on ka juhus olnud käia seal samuti tegutseda, ehkki Sparti sõidad tõstiseldajad püsti, seal peal püsti ja tasakaalu tunne pragunema. Eks pikka harjutame, annab ju kõik seda kätte. Ligemale 4000 kilomeetrit lahutab Havai saarestiku oma emamaast. Kuna tööstus on vähearenenud põllumajandus, baseerub monokultuuridel ananass suhkruroog tuleb enamik kaupu sisse vedada ja pole ime, et Havai on Ameerika Ühendriikide osariikidest kõrgema elu kallidusega. Unelmate saar pole mitte igale paradiisiks. Kui need lähevad sisse, sõidavad sinna sadamasse, seal on bassein, on just sadama sees sadama territooriumil. Siis seal basseinis näidatakse Kahavailaste. Vaatepilt peale võitlust inimese ja seal Hay vahel, noh see on omas korston ju õudne vaadata. Agata teatavas mõttes viit tõmbab rahvast juuri. Turistide näol ja hail on see omapära, et kui tema rabame ohvrit, siis ta ei võta mitte nii otse kinni vaid ta pöörab ennast selja peale ja kõht on tal valge. Nii et on näha nagu valge jõua, läheb nagu torpeedo. Havaile vaatab, et hai tuleb natuke, ütlevad nii nõksatades tõmmata kõrvale hai läheb temast mööda, paneb noa lihtsalt hai kõhu peale ja hai oma inertsi mõjul tõmbab juba terves oma pikkusest oma vennast puruks. Ja muidugi siis purskab sisikond seal välja, siis edendus on lõppenud, ohtlik muidugi mõista, sest kui ta ei taba seda momenti, eks ole, nii et kui Haidab teda haarata, ta sel momendil just ennast nii kõrvale viskab, kui ta jääb hiline, võib-olla see murdosa sekundist lossis ta lõugade vahel pole midagi enam teha ja ja kui tema liiga vara jälle läheb, siis võid ära pöörata, jälle võtab teda kinni. Seal muuseumis, see on üks väga huvitav koht, on säilinud vanade Havai valitsevate printside mantel see on suures saalis Feremeetilises kapis ja ta Ta koosneb koli pri linnu, punastest sulgedest. Nahk Oliver on väike lind ja tema oleks ainukene punane sulg on. Ja nii, et arvestuste kohaselt selleks on, ütleme nii, hävitatud umbes pool miljoni kolivrid. Maanteel on ka omapärane nägu tulel, Peek oleks, läigib kohe. Punane värv. Hawaii saarestik koosneb kaheksast suuremast, kõige suurem ongi neist Havai saar ja paljudest väiksematest saartest. Saarte vulkaanilise päritolu kohta on mitu hüpoteesi usutavam neist Toronto professori Wilsoni oma 1963.-st aastast. Ta vastandas üksikute saarte vanuse, nende kaugusega ookeani põhjamäeaheliku harjast ja leidis üllatavalt hea sõltuvuse. Mida vanem saab, seda kaugemal paikneb see mäeahelik varjast. Havai saarte tekkimine oleks seega järgmine. Mööda laboririkkeid üles tunginud laava moodustas tulene purske tagajärjel. Tekkis vulkaaniline saar. Möödus teatav ajavahemik ja saar nihkus sarjast eemale. Järjekordsel purskel kerkis uussaar ja nihkus taas eemale, vabastades koha järgmisele saarele. Havai saartel on käinud ka geoloog Ivar, murdma. Juba alguses torkas silma siinsete vulkaanide erinevus jaapani, Tonga või kuriili saarte kaunist järsonalvalistest koonustest. Loa tegelikult maailma kõige kõrgem vulkaan. Ookeani põhjast arvates on ta kõrgus ligi 10 kilomeetrit. Kujutab endast lauget, kuplit või kilpi kila Uueaa tipule vabalt autoga sõita peaaegu otsejoones ning kiirust vähendamata. Helo Ülikooli professor Nelson, kes koos abikaasaga meie geoloogid rühma oma hoole alla võttis, soovitas purset ennast alles pimedas vaatama minna. Oli veel valge, tutvusime teiste Havai rahvuspargi loodusnähtustega. Jalutasime surnud metsas. Tugeva purske ajal. 1959. aastal 100. siia paks kiht vulkaanilise räbutükke mis hävitasid taimestikku, jättes järele vaid hallide puutüvede alasti luustiku. Nüüd, üheksa aastat hiljem tärkas silmarohtu ja lilli. Ronisime läbi maailma suurima laava koopa. Luusisime puusõnajalgade metsas. Siis lõunastasime hotellis, mis juba üle sajaaastaseid kila Uueaa tipul meelitades turiste ainulaadseks oodikaga. Siin viibis 1866. aastal ka Mark Twain, jättes järeltulevatele põlvedele suurepärase kirjelduse sedasama halema mauh kraatri purskest, mida meiegi näha tahtsime. Jõime parasjagu mõnusalt vesteldes kohvi kui akna taga saabuva hämarikus punast visklevad kuma, märkasime. See kerkis nagu tohutu lõkke sõnajalametsa tagant peegeldudes madalatest pilvedest. Kujutlege meie enesetunnet, hubane restoran, aurav kohvi, legend tulipunase juustega, kahvanäolisest kaunitarist, Pelest Havai muistsest vulkaanide jumalannast, kellest äsja jutustas professor Nelson. Ja siis tuldpurskav vulkaan akna taga toimuva reaalsusse oli raske uskuda. Havai on näinud mitte ainult tulemäepurskeid analolust lääne pool. Pelham oli lahes, paikneb Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas. Seitsmes detsember 1941. Hommik ennustas tavalist päeva pilvitu taevas, päikesepaiste, töömured. Jaapanlaste õhurünnak tuli kui välk selgest taevast, mitu lainet pomme 100., pöörhaavrile põlesid suured ristlejad, plahvatasid laskemoonalaod, kõik oli mattunud suitsu ja tahma pilvedesse. Pilt oli hullem ja kohutavam kui vulkaanipurske ajal. Ameerika passiivne kõrvaltvaatamise poliitika oli saanud herilase torke jaapanlastelt. Ameerika ühendriigid astusid Teise maailmasõtta. Hula ukulele Havai kitarr, need Anavailaste lahutamatult saatjad. Loodus ise nagu kutsuksin tantsima ja laulma ja elu muredki, taanduvad muusikes. Kuula, kuula, tants peavitamat õhtuti, vaat kui just minna linna ääres Honolulu seal, kus availased elavad, neelavad oma pungalades, nii siis noored meedia neiud, õhtuti istud väljas, mängivad eelet ja siis tütarlapsed tantsivad seal, hula-hulatants teda nüüd moodsate tantsudega, ma ei tea, kuidas seda nüüd kõrvutada, sest seal on seda kätega liigutusi ja, ja puusatants ja kuidas kõhutants araablastele kõhutantsule, kas tantsitakse siis üksikute üksikute tüdrukud tantsivad üksikult kõlavad ka oma laulusid ja nivoodel ripuvad nendele kuivatatud taimedest tehtud niisuke. Kate, noh nagu meil ütlemiga võrdsusse, miniseelik ja rinnad ümber on sama suu niimoodi kaetud on. Aga muidu on keha on ju paljas, kaelas on sissevanik, ta võib mitmesugused lilledest, hote, põimitud orhideedest või ükskõik missugusest ja siis ümbrus ja kõik ja need tantsud sealjuures ja see on niisugune vaatepilt, et ega see ei unune, kui seda näha. Ja teiseks, see ei ole mitte nii, et raha eest ostetud vaatepilt kuskil võib-olla varietees või tehtud, see on lihtsalt kohe loomulik, on. Ronald pikov on Havai kitarri raske mängida. Üldiselt arvatakse, et on raske ja on ka selles mõttes, et tal puuduvad astmed. Ja tuleb mängida, mitte sõrmedega võit pulgaga ja sellega tekitada. Vibraator ja selle väljatöötamine on juba omaette kunst. Pulge tehnika ongi selle terasest, ta on tehtud. On omaette, kus võib öelda, eriasendiga saab võtta erinevaid akorde ja kasutada muidki võtteid. Põhilised võtted on Bliss, Ando vibraator, Jazda, Cato ja ligaato. Kõik võtted on ja ja kaardi kaasa võtta, aga erinevaid. Aga põhiline loomujoon, Avaigitav vibrataja ja Bildon, lüürilise iseloomuga ja meloodiline pill. Võru ongi Miroodilisus kuivana tee pillanud. Minu pill on nüüd juba üle 40 aasta vana, seda mängitaks põlvede peale. Rohkem kui pill, eks käsitletakse teda naturaalselt või võimetuse. Alguses kasutati naturaalseid, aga hiljem on akud. Kasutan elektri pillinna, kuna sa annab suurema kõlajõu ja ilusama kõla. Isegi varem hakati kasutama elektri pillinna kui naturaalkitarri. Nii et enne biitansamblid olid kitarri. Ja mitu keelt on tavalise tal kuuskil, ta on ka pillil, kus rohkem keeli aga rohkem levinud on kuuekeelne. Tähendab, kui rohkem keeli, siis on võimalus häälestada erinevat. Kaks kaheksa on olemas kahe kaelaga Havai kitarri, siis saab erinevalt häälestada. Mul on olemas ka senine pilt. Kurgide tämbriliselt ei ole nii hea, kui see teda harvemini kasutanud. Et ka erimaterjalist ja keeled on eri materjalist pead hästi siledad, oleme Itaalise, kitarrigeelid ei sobi, esimesed kolm on siis puhtalt punutud, aga see traat on hästi peenikene. Tahad peale selle metallpulga on veel kasutusel. Mitte palju sõrmadebeedimate, samuti treilerit ka kasutatakse kummaga mugav mängima Strideriga paralleelselt kasutaks paralleelselt kahe sõrmega hoitakse triljoneid, siin, teistel sõrmedel on sõrmused. Et siis saab kaudu erinevaid intervalle ja ülekeelde tõmmata. Mängijaid on vähe, teie olete nagu öeldakse, esimene poiss külas. Ega rohkem ei ole. Nõukogude liidus ka Osamis vähem enne sõda audiks mängija, nüüd ma ei teagi. Millegipärast on vähe siiski talle vähe levinud, kuidas teie alustest? Mina alustasin? Täiesti juhuslikult sain selle pillid lihtsalt võtsin ta ette, mul olid mõned plaadid, hakkasin kuulama ja siis vana kitarrimängija Uno yld natuke tundis pillitehnikat, tema andis mul nagu öeldakse, esimese tunni. Ja siis mul õnnestus saada välismaalt Havai kitarriõpiku. Seda ma olen kasutanud ja pidevalt olen harjutanud jahiga tööd, teen selle pilli kallal ja siis kuidagi oma omandanud selle pillitehnik iga päev harjutada ja tuleb ikka ainult nagu teisigi pille iga päev. Põhiliselt repertuaaris on aeglasemad hilisemad, loodame, millised lood teile endale aeglasemad Aegi Darryl lood on jah, põhiliselt. Kui teha neid viktoriin, siis võiks küsida, kes vilistas, kas Jeffrey neid Rotševitaker või Vello Viisimaa. Õige vastus Vello Viisimaa saatepilliks ukulele. Välimuselt on väike kitarr, neli keelt, soolkeeled, harilikult mängitakse pildiga pilti, praegu ei ole siis lihtsalt sõrmega üle mitte teravate Urvaid. Pehmel. Seal saate vilja, sellega noormehed laulavad, serenaad ja avaldavad armastust oma laulu ja pilliga väga lihtne mängida, temal on tuuri noot, kus on märgitud peale sõrmed. Ainult et muidugi nende positsioonide võtmine nõuab harjumist, aga muidu süda õpib igaüks ära. Ja, ja lihtne, võtad pehmed keeled. Jah. Aga noh, ma ei ole pillimees, ma nii palju ei mängi sellega. Availased ei ole maailmale pandud mitte ainult võluva, veidi sentimentaalse muusikakula tantsu, vaika, krooli stiiliujumises. Ja Stokoloni pealsetes 12. aastal oli. Ja siis seal ju võttis esimesed auhinnad. Kuldrahad sai ju Havai prints Ghana mõõku. Muuseas, tema vend oli, sõudja oli. No ja Ghana muudkui oli esimene siis, kes viis sisse Kasele Krauli stiili, jõuad kiirujumise stiili, mis nüüd on muidugi edasi arendatud juba Evani täiuslikkuseni juba praegusel ajal ja mul oli omal ajal oli siis juhus ka seda kahanamakut seal Hono luulus ka näha, isegi temaga mõni sõna juttu ajada, muidugi tema oli siis juba oli vanem mees, oli. Kuulsime ligemale pool miljonit kolibrid pidid oma elu ja punase sule andma kunagiste valitsejate troonimantli jaoks. Kuid mitte ainult see efektne mantel pole away troonil olijatest meieni säilinud. Tänaseni peab vastu ka kuninganna Lideokalani kirjutatud laul Aloha Ooe printsess Lydia kame kehaliliookalani kirjutas laulu meloodia 1878. aastal. Seda pole teada, kirjutas selle lauda ise või mõni alamatest. Kindlaks on aga tehtud, et kasutatud on veidi varieeritult 1852. aastal loodud laulu Kalju mere kaldal. Motiivi kuningannaks oli Leok Alani ainult kaks aastat. 1891.-st kuni üheksanda kolmanda aastani. Nagu paljudel juhtudel valitsejate puhul. Kuninganna kukutati troonilt, kuid laulan tänaseni vastu pidanud. Meil tuntakse teda pealgi all jää terveks, saab sellega lõpetamegi.