Mäe juurde on nüüd tulnud hoopis Indrek Vainu, me läheme siin apteekriga edasi, nagu ma aru saan, siis tänane teema on üks selliseid asju, mis nüüd kaunistas uudiste pealkirju sellistes olulistes infokanalites näiteks nagu BBC, kuid on ometi otseselt Eestiga seotud. Just nimelt, et täna räägime Starship ist tähelaevast ja see on ütleks, et täiesti eestitoode. Aga kaunistas ta eile siis jah, peaaegu, et kõikide suuremate ja väiksemate tehnoloogiaportaalide ajakirjadele Nende veebiväljaannete nii-öelda tehnoloogiasektori peauudis või sihuke esilehe uudis oli ja, ja see ei ole mitte mingisugune äpp nüüd vaid tegemist on ikkagi noh, riistvaraga, aga, aga sellel on ka äpp, on jah, sellel on ka, võib-olla veel ei ole säpp väljas, õigemini see äpp ei olegi veel väljas, vähemalt ma ei leidnud seda üles. Aga, aga äpp, sellel tuleb äpp sellel ka tõenäoliselt kuskil tarkvara arendus tagatoas juba on olemas, testitakse seda jah, et jutt Sysdashipist, kes tahab vaadata, siis aadress seal väga tore, aga see on juba tekitanud nii-öelda jutuainet Starship XYZ ohoh, et tavapärase kommi Dodghommi neti asemel on meil Starship punkt x, y tset nagu Google Play album. Võib olla küll jah, kas selle nimi, poldi XYZ mingisuguse kõlbellaadi nimi, Indrek, sina kindlasti, Indrek või Indrek ütles, tõesti, me oleme, me oleme Indrekuga suured afessionaalod. Et jah, võis olla küll. Aga taustaks siis nii palju, et Starship on kulgur, et kui meil juba ESTCube oli olemas, käis kosmoses, tegi oma asju seal, siis nüüd on meil ka oma kulgur Eestil ja see kulgur küll ei seikleja kosmoses vaid tulevikus ja ka juba täna mingil määral seikleb ta tänavat. See on siis ühesõnaga selline. No meil on siin kauba transportimise puhul räägitud, eks ole, troonidest peaasjalikult droon lendab sulle akna, ta koputab nokaga aknale ja siis annab sulle üle pitsa, mis iganes asja, raamatu seal on, mingid patareid on marssali peale rõdule sisse hopsti ja aga see Starship on nüüd siis reaalsem asi selles mõttes, et Starship on siis selline kuue rattaga vist praegune põlvekõrgune robot vannike, eks ole, pesu kassike, mis veereb siis mööda tänavat ringi ja toob sulle sel viisil kauba kätte just nimelt, et ta suudab, ta on mõeldud pigem siukseks kohalikuks kauba toomiseks nii-öelda viimane, nagu öeldakse lähest mail inglise keeles või viimane miil, onju, sest ta ei ole väga kiire, ta ei ole kiire, ta sõidab kuni kuus kilomeetrit tunnis või noh, kuskil selles kandis sama kiiresti, kui enam-vähem inimesed tänaval kõnnivad sõidab ta siis mööda niukseid korralikke tänavaid ja toob ta siis lähevad, lähevad olemas kauplusest või mingist väiksest laost sulle kauba koju ukse taha, aitäh. Ja, ja noh, muidugi on juba naljahambad on öelnud, et noh, lihtsalt sõidad mikrobussiga kõrvale, viskad peale, sõidad minema, onju. Aga mis selle kulg kõriga on ju, et sa selle ülevõtmine või selle ümbertegemine selliseks, et sa saaksid seda kodus, ma ei tea, siis mingi mafiooso istub kuskil basseini ääres ja laseb siis sellel kulguri omal külma kapiks laseb omale külmad joogid kohale basseini äärde tuua, et noh, vaevalt oli, onju. Aga noh, tõenäoliselt on võimalik. Aga selles mõttes, kui teda trooniga võrrelda, siis kindlasti on ta niuke käegakatsutavam tehnoloogia või käegakatsutavalt teenus. Sest et troon ikkagi vajab lendamiseks ka Ameerikas praegu Amazon, kes on kõige kaugemale oma drooni Lätist trooniga saadetiste kohaletoomisega. Neil on väga karmid reeglid, on tulnud riigi poolt peale, et mida nad võivad teha, kuidas nad võivad lennata, millise ilmaga näiteks kas või selline asi, et, et see ei ole päris nii, et, et rool nüüd ise lendab ja läheb kohale ja kuskil võib-olla istub operaatorile natuke, vaatab kaamerast nõue on näiteks drooni puhul, et lennuta jah, et operaator, isegi kui ta lendab automaatselt, siis ikkagi operaator peab saama näha drooni. Et põhimõtteliselt, kui keegi toob sulle kaupa kätte trooniga, siis kuskil ütleme, mingi 500 meetri raadiuses on mingisugune tüüp, kes siis jookseb kõndige järgida, ta peab ühesõnaga oma silmadega nägema, mitte isegi ekraanide, okei, peab olema päris päris palju keerulisemaks täiesti mõtet, ütleks pointless, aga mis, mis selle staarsete puudutab, siis ma sain aru, temaga on niimoodi, et ta on ikkagi robot, ta sõidab ise tänavate peal ringi, ta valib ise marsruudi, eks ole. Üheksa kaamerat seal selle kulguri sees, aga samas on alati kusagil istumas mingisugune tüüp, kes siis ütleme tõesti Alt vaatab pealt ja kui ta satub tõesti mingisugusele sellisele klassikalisele eesti tänavale, kus on tohutud augud, siis ikkagi juhib staarsepi sealt aukudest mööda, just et seal on oma aparaat. Tal on kogu aeg temaga kaasas, jälgib sõna nii-öelda sõitu, jälgib teekonda, vajadusel ta saab ka kuulata ja ka rääkida, et kliendiga, ütleme niimoodi, et, et tulebki see kulgur kulguri robot jääb kinni meil auku. Ja siis põhimõtteliselt saab kulgur öelda, et halloo hea kodanikke, aidake väljatehnoloogiahuviline, kuid aus kodanik, palun aidake meid august välja, jah, jaa. Ja kui nüüd see, et, et noh, keegi tuleb ja ma ei tea, hakkab seda kangiga kangutama, jah, muidugi siis selle peale tuleb turvameeskond kohale nagu, nagu nagu ikka selliste Heino puhul, et noh üheksa kaamerad küljes, siis mingil hetkel ta selle röövli näo ikka üles pildistab just ja lahti, tegelikult ta ei käigi nii lihtsalt vaided käib ta rakendusega, et kui kulgur on sulle ukse taha jõudnud, antakse sulle rakenduses märku, et kulgur on kohal. Palun tulge järgi, sa tuled järgi ja siis siis sina kui kaubasaaja annate rakendusest märku, et nüüd võiks mulle selle pakikese kotikese kätte anda ja siis avaneb Starship Skype'i vanade välja mõeldud, ma saan aru jah, jah, et sellega sellega on seotud inimesed, kes on nii-öelda Skype'is kohe algusest peale olnud sees ja eestlastest siis Ahti Heinla sihuke muhe muhe mees, alati on ta olnud robootikaste asjadest huvitatud sellistest tehnoloogiast, sellest jaga. Ma vist on, Jaanus friis on üks Kaibi investoritest siis omal ajal ja eestlastest veel on seal Allan Martinson juhtimas operatsioone. Ja, ja noh, on veel seid, eestlased, ma arvan seal rohkem, sest et tegelikult, kui minna ajas ikkagi tagasi, siis Starship sai alguse tõenäoliselt siuksest projektist nagu tiim, tiim, kuukulgur oli siis aastal 2013, kui Ahti Heinla ja tiim kuukulgur enamuses ikkagi kõik eestlased käisid mitu korda erinevatel robotivõistlustel ja üheks siukseks kõvemaks oli Massachusettsis toimunud NASA poolt korraldatud kuukulguri sihukse autonoomse kuukulguri väikse kuukulguri tegemine ja nemad käisid seal siis oma nelja robotiga sel ajal aastal 2013. Ma ütlen jälle nimed ja palun äge säde kõu ja väga head. Nimelt jaa, ja käisin nendega laiks mujalgi. Hiljuti käisin nad tegelikult sellel laservõistlusel kaks korda, et esimesel võistlusel nad nagu natuke kukkusid läbi. Aga oli aasta 2013 ja nüüd on 2015 lõpp, et tõenäosus, et ega, ega siukses riistvara või siukses tehnoloogiamahukas ettevõtmises ei tule need tulemused nii nagu mingisuguses väikses rakenduse mängus, kus viskad mingi rakenduse valmis ongi olemas, onju et siin ikka tuleb katsetada, läbi kukkuda, tuleb jootekolviga korralikult peale anda ja siis veel ka mitu korda asju läbi põletada, enne kui nad tööle lähevad. Ja noh, tänaseks on siis saanud sellest nii-öelda kuukulguri projektist on saanud sihuke noh, ütleme kullerkulgur täitsa täitsa kõva edasiminek ja tõenäoliselt tehnoloogia punktist vaadatuna on ikkagi üks kõvemaid leiutisi viimasel ajal, mis Eestist tulnud. Nojah, leiutis leiutiseks, aga tegelikult leiutiste puhul on kõige olulisem ikkagi ju see, et millal me ikkagi staarsepi hakkame tänavatel nägema, ma saan aru, et kas 2016 vist on eelmine aasta on välja hüütud selle ajani, kui siis prototüübid hakkavad reaalselt siis midagi juba vedama, aga seda vist mitte Eestis, eks ole, ja ikka Eestis mitte, sest et ma arvan, et siin põhiline asenikega asustustihedus ja meie linnad on ikkagi väga asustatud, et et kui siin võrrelda sama sama ma tea ruutkilomeetri peal olevaid inimesi Eestis ja võrrelda siis neid Eesti linnas ja võrrelda näiteks Londonis New Yorgis mõnes San Francisco s mõnes suuremas linnas, siis noh, ei ole midagi jutt, Aasiast rääkimata eestlaste puhul on väga oluline veel ka see asi, et on ju räägitud sellest, kuidas me läheme järjest paksemaks ikkagi. Nojah, et tasuks ekstaas võib meid veel veel tüsedamaks teha, kui enam keegi ei viitsi Maximasse minna. Vaikselt ise tahaks leevikese toitmine suhu pista, no aga sellega tellidki endale mingisuguseid komme ja krõpse, siis tuleb, see vannike sõidab sulle ukse taha armastajat roheline raamat tuleb krõpsu kommikeeluga, nii et seda ei saa. Krõpsu ei saa enam telje. Igatahes tore. Eesti juurtega põnev leiutis, loodame, et seal läheb siis tõeliselt hästi ja loodame, et siis järgmisel aastal on meil juba ka esimesed raportid sellest, kuidas noh, tegelikult on ju. Ta on tõesti lihtne asi, eks ole, ta ongi selline ümarate servadega mahuti, millel on siis kuus ratast all, mis on tõesti põlvekõrgune sellise pika antenniga. Loodame, et seal seal seal läheb hästi, ta meenutab mulle isegi natuke tööstuslikku tolmuimejat. Vähemalt jah, jah, midagi sai, suuruselt on selline, kes ikkagi tahab nagu pilte ja videosi vaadata, siis nagu ütlesin, aadress oli Starship punkt x y, sest see on juba olemas ka postitatud Facebooki seinale, nii et minge vaadake, kirjutage otsingusse Raadio kaks hommik ja näete kohe seal siis linki või noh, ega videot, kuidas ta ringi vurab, arvata võib muidugi, et see uudistes on, on, on ta igal pool ka, nii et ka sealt ei saa mööda vaadata. Starship.