Vikerraadiotüüblid. Ja kaunist keskhommikut, rahvateenrite jututund, nagu ikka laupäeviti kell on 11 ja viis minutit läbi kolm kolleegi siin vikerraadio ovaalse laua ümber arutamas siis selle üle mis möödunud või lõppeval nädalal juhtus. Ja kuidas seda kõike peaks mõistma vähemalt Me üritame. Võta natukene laiemat ja sügavamat pilku siis. Eesti ainult Eesti elule. Täna siis siin rahvateenrite laua taga, kolleegid Krister Paris, Eesti päevalehest ja Peeter Kaldre ETV uudistetoimetusest ja mina saatejuhina täpselt samast kohast, ehk siis kanalilt nimega Eesti Televisioon. Me jälgime muidugi, kui tähelepanelikult seda, mis nüüd uudistes kõlas esimese uudisena, ehk siis on see vene lennuki kadumine ja ja kahjuks vist peab ütlema tõenäoline hukk mis lennukis teel Sharm el Sheikhist Peterburi. Aga, aga alustame võib-olla Eesti asjadest. Et imeline imeline aeg on praegu. No nüüd võib tõesti öelda ima juba liialdus, et et ei, ei möödu vist päevagi, kui kui meediasse tuleb järjekordne uudis selle kohta, seda, et keegi on jälle kelleltki raha võtnud, keegen raha pakkunud. Viimane selline tõsine juhtum, ehk siis operatsioon Marika, mille, mille politsei nüüd siis läbi viis, on aga pisut nagu teiselaadne, kuigi loomulikult liigitatav samuti korruptsiooni all. See oli päris põnev vaadata, kuidas need faktid välja tulite, meenutas ennekõike mitte siis nii-öelda poliitiliste klassikaliste korruptsioonijuhtumeid, vaid just nagu mingit põnevust, Omaani kohad, kus käidi salaja kohtumas, et ei oleks võimalik pealt kuulata paberi, mis rahad, mis liikusid käest kätte inimesed, kes 11 ei tundnud ja kellel oli vaid üks koordinaator. See oli peaaegu nagu täiuslik kuritegu, ehk nagu vähemalt libeduse meediasse jõudis võiski laguneda koost ainult seetõttu, et üks inimene, kes toodi juurde, see üks inimene oli liiga valvasid, talle jäi midagi silma, et midagi oli valesti. Aga ma saan aru, et see dokumentide vahendamine raha eest kestis vist ikka päris päris kaua, ehkki prokuratuur ametlikult ei ole väga palju rääkinud, aga mulje jääb küll, et see oli tõeliselt pikaaegselt sisse töötatud asi. Nagu mina esimesena seda uudist kuulsin ma parasjagu tööl aktuaalses kaameras siis mulle millegipärast armastus, see seriaal, mis praegu jookseb ka ETV-s, mustad lesed. Kuna 12-st kinni peetud inimesest olid siis 12 naisterahvas ja gaasis jõugu juht oli 65 aastane 65 aastane naisterahvas, aga siis ma hakkasin natukene vähemalt mõtlema, mina kui suur skandinaavia kirjanduse austaja ja ma siin mõni aeg tagasi lugesin Rootsi kirjaniku Katariina Ingel Mans Sumbergi maani sellist väga lõbusat ja naljakat romaani Vanowroo, kes röövis panka. Seal oli siis tegemist viie vanadekodu inimesega, kaheksakümneaastasega neist olid siis kolm naist, kaks meeste ja neile see vanadekodu hobi, ehk siis söök üldse ei meeldinud. Ja nad olid kuulnud, et vanglatoit on tunduvalt parem ja nad otsustasid korraldada kõigepealt kunstiröövi ja siis pangaröövi sattuda vanglasse, et siis siis nagu parema elu peale saada. No see selleks, aga no tõepoolest, et sellist seda natuke ajakirjanduses juba nimetada dokumendi moffiaks ja petise maffia heaks ja mis iganes. Et sellist asja ju ei mäleta ja politsei muidugi ei avalda, et kui paljusid inimesi see nüüd on hõlmanud, et kui paljusid, kui paljud inimesed selliste skeemitamist kaudu dokumente, kas siis arstitõendeid või ka isegi Eesti kodakondsust, et seal veel uurimise all ja samuti ei ole ka teada, et kui kaugele, siis ajaliselt see, see tegevus. Ma olen kuulnud sellist juttu, et see ulatub lausa siin eelmisesse kümned üle-eelmisesse kümnesis isegi aastani 98, nii et sajandi seal jah, siin oodata väga väga põnevaid uudiseid selle selle asja kohta. Nii et mõne partei elamislubade müügiskandaal oli väga pisike alla selle kõrval, mis toimus, ja selles mõttes hea, et oli väga nagu huvitav, nagu juste lehelugeja seisukohast see, et need kahtlusalused ei mahtunud mitte kuidagi tüüpilise kurjategija profiili, nagu sa nimetasid, et valdavad ikkagi sellised väärikas eas naisterahvad mitte millegagi varem silma paistnud ja mis on muidugi veel huvitav, selle juures on see, et noh, tähendab tüüpilised seda tüüpi kuritegu, kus puuduvad selged otsesed kannatajad, jah, kannatab usaldusest riigi vastu ja nii edasi, aga puudub see, kes tunneks, tahtis minna kuskile kaebama ehk kellegi selliste huvidele pole sisse sõidetud, et ma kujutan ette, päris palju selliseid muid korruptsioonijuhtumeid ikkagi natukene kantakse uurijatele, et näiteks konkurentide poolt, aga siin polnud sellist. Nojah, see, see on natukene selles mõttes nagu sa ütlesid, et ei ole kannatanud. Et mõnes mõttes on ta hästi sarnane, aga mõnes mõttes on ka hästi erinev sellest eelmisest suuremast skandaalist, ehk siis autoregistrikeskuse sõiduõpetajat korruptsioonijuhtumist, kus siis raha eest väljastati inimestele juhilube. Et seal võivad nagu kannatanud, võib-olla sellepärast, et kui sa ikka istud autorooli ja sul autojuhtimisoskus kas puudub või on puudulik, siis see on lausa lausa eluohtlik. Aga, aga tõepoolest, me jätsime mainimata, et selle operatsiooni Marika juures paljastati ka neli politsei ja piirivalveameti töötajat, ehk siis ehk siis see asi on noh, see ei ole lihtsalt mingisugune maffia kõrvalt midagi suhteliseldati, et siin on tegemist ikkagi täiesti Eesti riigi struktuuri. Kuidas öeldakse mädakoldega, eks ole? Aga seesama operatsiooni juht Dan jäävad nii palju, kui on öeldud meediale, olid ilusti läbi, niivõrd nagu perfektselt, et jah, tema ilmselt kes seda kõik organiseeris, võib saada väga pikka aega karistuse, aga kõik ülejäänute lülid panin toime mingisuguse suhteliselt väikese rikkumisi, et jah, loomulikult ei tohi PPA ametnike otsida üles võimalikke selliseid käia ja õieti ei tohi silma kinni pigistada, kui ta näeb, et tema selgelt kremeeritud inimene. Aga kõik need üksik episoodidena, noh ei tundu sellised. Riigireetmine. Nüüd ju lausa silma kinni pigistanud, eks nad olid ju ikkagi selle nii-öelda maffia solvamine muidugi, aga, aga nad olid seal dokumendimaffia osa. Et vaja oli, oli ju letitöötajaid ja vaja oli, oli spetsialist. Koera. Võib puududa täiesti ettekujutus selle süsteemi ulatusest ja olemusest oligi kontsert. Oli ju selline? Need neli, PPA töötajad, kes selle heakssüsteemi jaoks tegutsesid, ei teadnud, et neid on neli. Kõik arvasid, et mina tegutsen ja olen üksinda. Selles mõttes konstruktsioon oli väga tipptasemel. Käis läbi selle selle meile veel tundmatu Marika aga 11 mainis siin seda juhilubade ostmist ega tuletame meelde oma oma eelmist elu, et, et küsimus, kas sul on õiged juhil juhiload või ostetud juhiload, see oli ju üsna üsna tavaline. Nüüd võib hakata küsima, et kuule, kas sul on ostetud pass või? Et te räägite kahjust, aga noh, elamist ja, ja Eesti kodakondsus ehk pass, kuhu võib võrdusmärgi panna, eks ole. See on ikka väga-väga tõsine asi, et see noh, otseselt nagu sa, Krister, ütled, et keegi ju kahju kannataja ei olnud. Aga see, et see struktuur, see, see võrgustik sai opereerida tundub tõesti, et väga paljude aastate jooksul see näitab ikkagi nagu riigi võimekust ja, ja välja tuli nagu ma politseijuhi sellest intervjuust kaas ja, ja mitte ainult akas aru sain, et tuli see välja mingisuguste anomaaliate kaudu. Et jah, kui paljud said tänu sellele sellele võrgustikule tänu sellele Marikale siis elamisload või, või Eesti passid, et see, see arv on meile tõesti absoluutselt teadmata. Jah, ja siis noh, ma kujutan ette, et mingi järgmine etapp ongi nende inimeste sisseScreenimine, kes on saanud ja siis on võimalik, et kaaned, dokumentide äravõtmine, aga ega see niisama lihtne ei ole, et, et noh, ma toon näite teistsugustes kultuurides tehte leiame tõesti Eestis harjunud, et pigem oleme korruptsioonist puhas riik, aga kasvõi meie idanaabri juures või ütleme kasvõi isegi tsehhis, kus ma varem elanud on, pigem normaalne, et mingi härral ametnikele nende head suhtumist hüvitatakse ja seda väga sageli ei peetagi korruptsiooniks. Ümbriku ümbrikunumbrit aga on kõikvõimalikke muid viise, kuidas ametnikule oma tänulikkust näidata ja see inimene nagu ei pruugi isegi aduda, et ta tegi midagi valesti. Tahaks nagu ettekandjale tipi, langetame nii. Nojah, aga tegelikult me mäletame neid aegu, kus, kui sind teedel tänavatel võeti kinni, eks ole seal liiklus mingite rikkumiste, kiiruseületamiste või muude asjade pärast ja see oli suht tavaline, eks ole, see asi siis lõppes ära selle suure protsessiga, kus suur hulk neid liikluspolitseinikke vahele võeti. Ja võib-olla ma olen sinisilmne, aga pärast seda, kui kogu kogu selles süsteemis nagu kruvisid kinni keerati ja, ja kui sõiduautodel ehk siis eksamiautodele, mis seal ARKis siis neid eksameid teevad, siis pandi, pandi kaamerad peale ja ja kogu see, see asi salvestati. No võis ju arvata või, või, või võis jääda mulje, et noh, nüüd on selle asjaga ka nagu nagu, nagu korras. Aga nagu selgus, ei ole. Nojah, siin võib üldistades küsida, et mõni nagu meie poliitikud armastavad rääkida ja meie ministrid eriti, et noh, et et kui niivõrd palju selliseid korruptsioonijuhtumeid avastatakse, et siis see näitab Eesti riigi tugevust. Et Eesti riigi vastavalt struktuurid on niivõrd võimekad, et suudavad neid asju paljastada. Me võime ikkagi ka teistpidi küsida, et, et kui kaugele ikkagi siis Eestisse korruptsioon on arenenud, kui toome kasvõi selle Herman Simmi juhtumi, kas või et enne, kui Simm avastati, jõudis ta ikka hästi kaua töötada Vene luure jaoks. Kui nüüd selgub, et see nõndanimetatud Maarika punt tema teod ulatuvad tagasi seal eelmisesse sajandisse, eks ole ja alles nüüd avastatakse siis see on kapik aeg. Me ei tea, kui kaua toimus susteldamine Eesti sadamas, meedia, seda, kui kaua on toimunud suitsetamine Tallinna linnavalitsuses. Tuues need siin ka selle viimase näite ja rääkimata omavalitsustest aeg-ajalt ja ka pidevalt tuleb selliseid teate, et noh, kui sa ütlesid, värske uudis on see operatsioon Marika siis tegelikult kõige värskem uudis on hoopis eilne uudis, kus kahtlustus esitati ka Valgamaa Puka vallavanemale, eks ole, kahtlustus on esitatud ka Tartu maavanemale, nii et omavalitsuses toimub ja et see on, see on nagu omaette nähtusi. No kui me muidugi vaatame ikkagi sellist üsna usaldust väärset tabelit ehk Transparency International, siis Eesti on olnud siiamaani suhteliselt heal kohal umbes võrreldav Sloveeniaga postsovetlikest riikidest ja eespool mõnestki vanast Euroopa riigist ja see mõõdab korruptsiooni tunnetus teeks seda, kas inimesed tunnetavad, et nad peavad kuskil kedagi määrima ja, ja see on Eestis ikkagi olnud pigem mitte Põhjamaades, aga, aga pigem eeskujulik jah, alati ongi toodud välja just nimelt eeskätt et omavalitsus on see, et nüüd on tulnud välja korruptsioonijuhtum Tallinnas, mis on ka omavalitsus, aga selgelt, et nii-öelda riik riigis või, või siis sellised Tallinna sadamalaadsed asjad. Ma usun, et nüüd jah, et võiks ka järgmise aasta korruptsiooniedetabelis oleme mõnevõrra kukkunud, aga noh, ma muidugi usun sellesse preventiivset mõju, et kui ikkagi nähakse, et anomaaliatest võetakse jälgi üles, siis võimalik, et nii mõnigi ametnik hakkab natukene rohkem järgi mõtlema, et kas, kas tasub ära, et just nimelt seesama liikluspolitseinike näide. Et see, et Eesti politseinikud tänapäeva enam teedel altkäemaksu ei võeta, ei võta, on maailmas, võtame sinna lähiümbruskonnas laialt levinud arusaam, on see nii või mitte, aga teatas, et Lätis nii ja naa Aga seal on, seal on teine külg veel, et sinul kui liiklejal või autojuhil ei tule pähegi pakkuda, sest et sa võid olla kuriteo kaasosaline seal, kus sa kunagi ei tea ju kelle, kelle otsese satud, aga ma just näiteks Läti kõige parem ja absoluutselt ja viimase trahvima olekski saanud Lätis, kui mul ei oleks passi vahel väikest rahatähte olnud. Aga, aga Eestis muljeid tänasel päeval ei, ei tule mitte pähe ka, et, et kui ma midagi valesti teen võrdsustatakse altkäemaksu võtjaga, muuseas ja ma tean seda ja ma tean seda. Eestis on, on, on praegu selles mõttes jah, tõesti plats puhas, aga küsimus on ju selles, kuidas inimesed tunnetavad millist ööd inimesed teevad, eks ole, kui palju tal on konkreetsel inimesel kokkupuutumist kohaliku omavalitsusega kui näiteks seal väikeettevõtjad kindlasti tunnetavad seda asja hoopis teistmoodi kui, kui, kui näiteks meiesugused nakas kirjanikud või, või siis riigiametnikud või, või ükspuha mis, mis töötegijat, et see sõltub see sinu sinu, sinu kokkupuutumisest konkreetse asutusega. Üks põhjusi mikspärast Eestisse korruptsioonitase ka suhteliselt tohib olla, madalam on, on see, et alguses ehitasime üles hästi lihtsalt riiki võimalikult vähe lube, litsents ja kõike muud. Et kuna selline riiklik regulatsioon noh, on kasvanud paratamatult võib-olla riigi arengu tulemusena, siis selgelt ka võimalusi ahvatlusi tekib järjest juurde. Aitäh no võiks seda asja muidugi natukene laiendada. Et noh, see on see kuulus ütlus, et kala hakkab mädanema peast, eks ole. Et igasugune korruptsioon, altkäemaksu võtmine, altkäemaksuandmine, seadus, tühimikke ärakasutamine oma isiklikes huvides on ju meil aktsepteeritud kõige kõrgemal tasemel ehk siis riigikogu tasemel. Et see skandaal, mis toimub nende kuluhüvitistega ja see, et inimesed, kellel isegi pole juhilube, võivad võtta kanistrite viisi kütust, eks ole, oma ämmale või naisele või tütrele või, või mida iganes. Ja kui maksumaksjate liit Ta tegi ettepaneku, et selles asjas, mis on karjuvalt inimeste õiglustunde vastu algatatakse kriminaal asi, siis otsustati, et seda teps mitte ei tehta. Ja härra Toobal, Stalnuhhin ja teised samasugused võivad nagu edasi kasutada ära kõik võimalused, mis neile seaduse aukudega on antud ja, ja kui siis selline asi toimub, siis no miks ei peaks siis mingisugune vallavanem mõtlema, et kui nemad seal, miks mina ei võiks siis. Jah, no sellest on pikalt räägitud ja järgmise nädala ETV saade vabariigi kodanikud räägib sellest ka, aga mina isiklikult ausalt öeldes ma ei, ma ei näe nagu nagu sellist otsest seost, et et kui Toobal võib, siis võin mina ka või? Stalnuhhin võib, siis see kujundab mentaliteeti. See kujundab mentaliteeti ei mais, kui öelda, võib-olla võib-olla on nad, on, nad on valged varesed noh, üldiselt sellises normaalses keskkonnas et Toobal või nojah, selles mõttes, et, et no kui sul ikka seda, seda varga hinge või sellist moraalse lahustumiseni pisikut nagu see see ei ole, et kuidas sa sellest nagu siis eeskuju võtta. Ja teine asi on ikkagi selles, et kõigud seal vahepeal ja teine asi on ikkagi selles. Et kui sa viimase piirini oled jõudnud, siis tuleb Stalnuhhin meelde. Pagan mul kajale lube, aga need, nemad teevad. Kui sa vaata Taago Stalnuhhini loogikat, siis ta on juba korduvalt öelnud väga jõhkralt välja, aga ma võin teha nii, seal on suur vahe, kas sa varastad võivad altkäemaksu või sa teed nii nagu võib teha, ehkki jah, tõesti me kui me loeme otseselt nagu nende kuluhüvitiste kindlasti me näeme, et need ei ole mõeldud isiklikuks rikastamiseks kapitali soetamiseks, vaid riigikogu tööga seotud kulutusteks. Just nagu võiks Soloogilt tagasi nõuda selle asja. See on vaidlusküsimus, aga Stalnuhhin tunne, et tema tegi kõike seaduslikult. No aga see ei ole vaidlusküsimus, tähendab õiguse ehk paragrahvi mõttes ei ole vaidlusküsimuse, seda asja ei ole algatatud ja seda, seda asja ei tule. Me teame, et ta on niimoodi teinud, me teame, et, et tal on selline pätimentaliteet muide, korruptsioon kõige laiemas tähenduses sõna ise tähendabki moraalset mandumist, mitte ainult nii, et et raharull sulle ja teened Kunagi rääkis, on seal umbes umbes samal ajal, noh tegelikult me jõuame siis teemaarendusest, nii et kui on juttu sellest ootamisest, siis väga palju vastuargument ongi need, et ega keegi kedagi ei saa kohustada ühiskonda rohkem panustama, kui on ametliku kirja pandud kohustus, ehk et kui sa leiad võimaluse makse mitte maksta, siis on ju kõik OK, ehkki ka teisest küljest, kui sa võtaksid puhtsalongi kärge, Stalnuhhin ei peaks moraalselt seda tegema, siis on ka igasugune nii-öelda maksude optimeerimine, ehkki seaduslikke, moraalselt vähemalt väga tülgastav. Selle üle on palju arutletud, et kui ühiskond on seal tasemel, kus Eesti praegu on tuletame siin kasvõi sedasama sukkpüksiskandaali Rootsis, eks ole, kui moonasoliin valitsuse krediitkaardiga ostis mees heal tasemel ei ole need vägisi vägisi lähevad ikkagi mõtted sinnapoole, et tähendab seadused. Ja võib-olla just need seadused, mis eriti puudutavad nii-öelda meie meie poliitilist puu ehk siis riigikogu ja valitsuse tööd, et need ilmselt ja kuluhüvitisi siis peaks, peaks ilmselt olema ikkagi väga noh, ütleme palju täpsemalt reglementeeritud kui, kui ta praegu on, et, et selliseid sigadusi ära hoida. Seadus annab riigikogu. No just just ja, ja iseendale määratakse palgad ja iseenda käitumisnormid pannakse paika. Tuletan meelde, et seal vist võeti aasta tagasi või natuke rohkem eetikakoodeks mis sellest koodeksi nagu järgimisest nüüd siis saanud on või mis sellest tolku olla? Et see on, see on niisugune küsimus, et kui sul endal ikka sees ei ole seda, seda skaalat siis siis noh, see ei ole midagi teha, siis on sul selline mentaliteet. Andrus Kivirähk kirjutas esimesel nädalal kolumnis sellest, et, et täitsa saan aru, et meenutab mingisugust, kas kasside jooksuaega ja puha, et satud sinna parlamenti ja ja tead küll, et anna vale, võib-olla ei peaks aga tumba nii suur, et kuidagi ei saa üle lihtsalt lihtsalt erinevalt kassidest tunnevad nad veel selle juures teatavat moraalset kahju. Sest see oli päris geniaalne kolumn, aga see on tõepoolest niimoodi, et no mis siis juhtub inimestega, kui nad noh, pealtnäha on aastakümneid olnud mõistlikud inimesed rääkinud mõistlikku juttu ja näiteks võidelnud ajakirjanduses nende kuluhüvitistega, nii et suled lendavad, eks ole, raadio- ja telesaadetes ja kui nad ise satuvad siis sinna meepoti juurde ehk siis riigikogusse. Siis nagu lõdvalt kahe õlle ja tšeki esitamine on täiesti nagu okei tegevus juba. Et ma võiks ette kujutada väga hästi, kui nad saadata Hong sellised süüdimatud inimesed selga meid tagasi niikuinii ei valita looma, siis võtan kogu koore ja põhja ka endale majoneesi või majoneesi, aga nagu öeldakse ju, aga erakonna Stalnuhhin valiti tagasi. Autosid võetakse, kuulge, aga mis me siin ikka targutama tähendab järgmistel valimistel Kristeri Peeter kandideerime, vaatame, kas me muutume ka samasugusteks. Oh, seal on umbes samasugune teadlaste ettepanek otse-eetris palju juttu olnud, et kas ajakirjanik võib minna poliitikasse? Ei, mitte aja ja ei teisest ajakirjanikust, proovime, kas, kas me hakkame samamoodi maanduma? Kunagi rääkisin praegu riigikogus mitte oleva fraktsiooni liikmetega, kes kurtsid mulle siiralt pärast paari õlut, et nad nii tahtsid tuua sisse uut poliitika, nii tahtsid, et kõik oleks nüüd aus, puhas ja selge. Kõik algas poliitilise lehmakauplemisega, mis juba viis sellise nii-öelda teatava moraalse taseme allapoole ja kõik läks läks nädalaks. Nonii see on hea, et sa mainisid baari õlut, alkohol on olnud viimase paari nädala teema pärast seda, kui tervise- ja tööminister Ossinovski on, on välja tulnud ta oma plaaniga, mis vist vormub ka seaduseelnõuks. Ja sellest on palju räägitud, siis piirang, kui ta alkoholi müügile ja reklaamile. Aga temaga Meiega Urmas Reinsalu on välja tulnud veel lisatäiendustega ehk siis nende karistuste karmistamise ettepanekuga, mida siis kohaldatakse roolijoodikute suhtes. Ja üldiselt no see see karistuste karmistamine nii palju kui nüüd sellest plaanist teada on, aga teada on juba juba üksjagu teise teise vahelejäämise eest isegi siis, kui ei ole põhjustatud avariid ikka šokivangistus ja plate peale. Ja sealt edasi siis kriminaalvastutus ja, ja kõik muu. Mis nüüd kõige rohkem selle teema juures on, on võib-olla vastakaid arvamusi esile kutsunud see, et, et ka kaassõitjad, kes on roninud, siis roolijoodikuga samasse autosse peaksid olema. No ma ei oska öelda, mingil määral vastutavad. Ja see on, see on nüüd praegu nagu kõige kõige kuumem punkt ja kõige kõige lahtisem asi, mis, mis nende nende ütleme, uute seaduseparanduste või ettepanekute juures on, on siis välja paistma. No tundub, et selle alkoholismi teemaga käib poliitikute või meie erakondade seas praegu selline võistlus parima Liivimaa ratsutaja tiitlile. Et kui sotsiaaldemokraadid ehk siis Ossinovski tuleb välja ühe ettepanekuga, IRLi justiitsminister peab kindlasti veel, aga öeldakse kraad kangema vindi peale keerama, et nad on tõepoolest aru, eks ole, võib kaaluda karistuste karmistamist ja võib kaaluda isegi paadunud roolijoodikut eluks ajaks sõiduõiguse ja ka auto äravõtmist. Aga no see kaassõitja siis on lausa jabur ikka, mis tähendab, et seal on nüansse, selles kavatsetakse öelda, kui sa teadlikult istud purjus juhi autosse, kes on see tõekomisjon, kes hakkab pärast selgitama, et kas sa istusid sinna teadlikult või olid lihtsalt loll ega ei teadnudki, et autojuht on purjus, näiteks. Et materjal ka selles, et ütleme, tõekomisjon oleks siis kokkuvõttes kohus selge, mulle jääb igatipidi mulje. Et see punkt pandi sisse selleks, et noh, nagunii satub eelnõu teatava kriitika alla, sest see on koht, mida saab nii kergest ohverdada, taganeda jätta muljethoonena siis tulnud nagu, nagu vastu sõdura kõlab ikkagi nii-öelda kohustuse kohustuse panemine ühiskonnale korrakaitseorganite asemel kõlab ikka praeguses õigusruumis. Helisena, see kaassõitja asi on puhas populism selles mõttes, et ma tean, mida. Ma arvan teadvat, mida minister sel ajal silmas pidas, on see need viimased jõhkrad avariid, kus hulk noori tüdrukuid istub puris poisiga autosse ja saavad surma, eks ole, et noh, et ühiskonnas on see väga-väga teravalt üleval. Ühesõnaga, ministri selles seletuskirjas ma olen vaadanud ta nagu see ta sa nagu natukene leebem, kui ta alguses kõlab, ehk ta peab ütlema, et ta ütleb seda, et, et ei ole. See ei kehti, sest pereliikmete puhul või nende puhul, kes näiteks on mingisuguses teatavas sõltuvussuhtes, et nad nagu ei saa sellest keelduda ja nii edasi ja nii edasi. Aga, aga noh, loomulikult kui mõeldes juba selle loogika peale, et sa karistad inimeste, kes lähete teadlikult, ma näen, et sõbratab Miturutavaid, istud oma autosse ja siis ma saan sellest mingisuguse tsiviil- või kriminaalvastutuse. Aga see inimene on riskinud kõigega riskinud oma eluga ja kaotajad on sellele vaatamata läinud autosse, mis karistussakste aega tagasi hoida, et miks ta peaks hindama mingit trahvi kõrgemaks kogu oma elu kaunikest absurdne. Nojah, aga eks me ju tea, et kui kui ronitakse, kas purjuspäi rooli või, või, või kaassõitjaks olles ise võtnud ja teades, et et juht on võtnud, siis pidurid maas, eks ole. Mingi trahvimine ei aita? Jah, raske öelda, aga, aga on selge, et pidurid on maas ja, ja kui, kui viin saab otsa, siis sõidetakse järgmise järele ja siis enam ei, ei pühitsetaja, noh nii need, nii need rasked õnnetused ju enamasti tulevadki, et ega siis ega nad siis kuskilt, kus kuskilt tuulest, et no ütleme, põllult päris noorte puhul, et lähme teeme pulli, sõidame ja kihutame ja kuskil maal, eks ole, et noh, nagunii vahele ei jää ja vaatame, mis auto välja võtab ja kõik kõikides muudes need asjad Naiivne, aga mulle ikkagi tundub, et ühiskonna suhtumine on, ütleme ka siin kõik räägivad turvavöödest, milles kus saavutati suurepärane edu siis on ka selles suhtes ikka selgelt muutunud, et 90-le tahate keskel. Ma isegi mäletan, et sai istutud küll autodesse, mille roolis oli väga selgelt alkoholi tarbinud inimene, noh tänapäeval ma ei tea, see tõrksus või see bassein oleks vähemalt minu jaoks väga suure, võib-olla ma lihtsalt olen vanem ja noorte puhul on ikkagi samamoodi see kõik. Laiem küsimus, et kas karistuste karmus hoiab ära mingisugused pahateod, no meil on ju mõrvade eest on ju ka väga ranged karistused, iga mõrvar, kes kavandab mõrva, teab, et teda ootab ränk karistus. Samamoodi on ju ka autojuhiga. Ta teab, et kui ta rooli istuge, vahele jääb, siis ta saab ka suurema või väiksema karistusena, saab mingisugune kaks aastat otsa või ei saa. No see on teine asi. Aga kui inimene on purjus, siis ta ei mõtle lihtsalt selle peale ka purjus peaga sooritatud mõrvad, purjuspeaga soovid, et liiklusõnnetused, lukk, karistused on siiamaani olemas olnud. Aga täis peaga inimene istudes autorooli absoluutselt? Te mõtlete mitte millelegi ja selles mõttes need Reinsalu ettepanekud olid üsna, isegi minu meelest mõistlikud, tulid mitte nii laia vikatiga, võtavad vaid suunatud just nii-öelda retsidiivsuse käitumisel inimeste vastu. Et ükskord jääb purjuspäi vahele Uskolisega, sõidad kellegi surnuks, NASA vastavalt sellele teole, mis sa tegid. Aga kui sa sellest õppust ei võta ja korduvalt siis hakkavad need paragrahvid, mis on meil ettepanekud, tehke rakendama, et selle koha pealt oli minu meelest on ka suhteliselt isegi nagu sihitud ja Ma võib-olla tavalise sellise õigusloomest isegi natuke erinev sema. Esimese hooga, kui ma kuulsin neid esitletavatusel terevisiooni, mõtlesin ka, et et just nimelt, et on teemas võidujooks, kes suudab olla karmim. Aga jah, selline nagu konkreetsele korduvrikkujatele suunatud karistuste karmistamine. Võib-olla just see sugu, õige tee. Oli esialgu ei ole veel need pügalat seaduseks saanud ja, ja nad on diskussiooni objektid, et vaatame siis, mis, mis poliitikud neile sellest välja välja siis imevad. No Keskerakonna kongressi läheb vääramatu jõuga, 28. november, see ei olegi enam mägede taga, homme on juba esimene kuupäev ja, ja neli nädalat veel ja, ja paistab, et et seal parteis on läinud asjad väga ägedaks kätte. Jah, vist küll, et esimene mulje oli mulle, et noh, klassikaline näitemäng enam, mulle hakkab tunduma, et äkki äkki oledki. Alguses mõtlesin, et teevad Putinit ja Medvedjevi ees, et on kokku lepitud aga ilmselt see ikkagi niimoodi ei ole tõepoolest, et siis kui teade tuli jällegi juhtisin siis olemas tööl uudistes. Kui Kadri Simson teatas, et ta kandideerib Edgar Savisaare vastu Keskerakonna esimeheks, see oli siis nädalapäevad tagasi, eks ole. Ja siis ma Ta on tõesti maa. Ma ohkasin kohe niimoodi suhteliselt väsinult hakkasin mõtlema selle peale, et Keskerakonna kongress on 29. novembril alles ehk siis mingi kuu ja paar nädalat, eks ole, oli siis sellest ajast mõtlesin, et nonii, nüüd on ajakirjandusega jokk. Et nüüd ei möödu ilmselt päevagi, kus ei kirjutata, räägite ka näidata keskerakonda Keskerakonnast ninna, praktiliselt on läinudki. Et siin alles hiljuti viimati ma mäletan, oli Kadri Simsoni pikk intervjuu, kui ma ei eksi, postimehest, kus ta teatas siis, et ta ei ole mitte Edgar Savisaare vaenlane, vaid ta kandideerib kui sõber. Sest Edgar Savisaar ei saa enda kanda kogu koormat ja just sellest jutust, et Savisaar on, ta kandideerib sellepärast et Savisaar saaks keskenduda oma tervise Rahendamisest. Sellest jutust on avalikult lahti öelnud. Kuna Savisaar ise väga tigedaks selle jutu peale tema tervisel pole häda mitte midagi, nii et noh, iga päev midagi tuleb, eks me siis vaatame vist eilegi tuli, kui ma ei eksi, jälle nüüd hakkavad riburada mööda need Keskerakonna piirgu kondlikud organisatsioon teatama, et keda nad, keda nad Noh, enamus enamus vist on juba juba teatanud ei ole vist enamus no ütleme, pooled vähemalt. Et umbes jah, et aga, aga siiski see kaart on selgelt oli muidugi nii-öelda kujutleme puna-sinine, punane savisaar, sinine Simpson selgelt punasem. Aga kui me meenutame omal ajal, kus Jüri Ratas kandideerisin, kuidas sa need värvid valisid, nad minu arust? Meie päevalehed ei saanud tehtud selline kaart selle pärast kuidagi oli sild, ei, ma mõtlesin, et mis seal Savisaar punaseks. Aga siis te tahete Simpsonit praegu minu meelest selge, aga ikkagi rohkem kui oli omal ajal Jüri Ratasel, kes vaatamata vist kui ma ei eksi, ainult kolme piirkonna toetusele tas üsna lähedase tulemuse siiski Savisaarele ehk see kese käteväänamine, mis käis nüüd näiteks Narvas, kus Yana toom käis, et savisaart ka üles panema, sensori kõrvale kõik muu, see mul hakkab tunduma, et et see näitejuht peaks olema väga geniaalne, kui, kui see nii oleks, et seal võib-olla me näemegi, et tõepoolest ehtsat toimivat demokraatiat ja võib-olla ka siis vastavaid samme juhi poolt, mis võib-olla kõige demokraatlikumad ei ole, et ma tean, ma olen nagu kuulnud jutuajamistes endiste keskerakondlastega, kuidas seal toode meedias välja see näide mingi hääletuskastiga, kus olid siis Savisaare poolt hääletussedeleid, mis kogemata kuskil lahti läks. Siis ega see ei ole ainuke variant, teoorias saab ju käia ja mõjutada seda, mis piirkonnad, mis delegaate kuskile kongressile saadavad ja eks selliseid klassikalisi võtteid, kus võltsingu peale mind aga, aga saab keskkonna mõjutada küll. Eks ma vaatan huviga kohe, kas, kas ja millises ulatuses need käiku lähevad. See, et Tallinna linnameedia on absoluutselt ignoreerinud ühte kandidaati ja on ainult siis teine esil on märk, et et Justin Minu jaoks on üks, no ma ei ütleks, et huvitav, aga päris õpetlik materjal on alati lugeda nende endiste keskerakondlaste spekulatsioone nüüd selle eelseisva võimuvõitluse teemal. No mul on noh, nagu see ajakirjanikukarjäär Prific ja ma mäletan täpselt, mida rääkis või mida ütles, millistel seisukohtadel oli Ain Seppik näiteks ustavad Edgar Savisaare kaitsjate ei olnud, kui tema muuseas, ka Kadri Simson on olnud, on samasugune on olnud siin ja ajas tagasi minnes. Sven Mikser, palun väga, eks ole, praegune sotsiaaldemokraat tema küll ei ole sõna võtnud praeguse võimuvõitluse teemas, et et see on nagu selline noh, kõige selgem Vakra, eks ole, voodis on sõna võtnud. Et kõik nagu arvavad, et need endised keskerakondlased nende suust nüüd tuleb see tõde välja, et milline see Edgar Savisaar tegelikult annetena paljastame, aga ma teps mitte ei usuks seda, mida, mida praegused uuesti sündinud keskerakondlased arvavad Edgar Savisaare või võimuvõitluse kohta selles mõttes, et nende isiklik arvamus loomulikult võib-olla. Aga see ei ennusta nagu nagu tulemust nüüd 29. novembril. Jah, aga seda, seda protsessi ise, kuidas nüüd on Keskerakonna piirkond piirkonna järelenud, teatab oma oma kandidaadid ja ja see on, see on tegelikult ju päris niisugune irooniliselt naljakas vaadata. Kõige nupud ka helistavad, esitavad. Ja neid on ka nüüd mõned juba jah, sest, et ei tea ju, kes võidab ja siis siis kogu aeg peab vaatama selja taha, et olla, tegelikult tahaks ühte kandidaati ja see kandidaat on ka teada. Aga vot nagu ei söanda hästi, et Peab vaatama algusesse üle vasaku õla ja siis üle parema õla ja siis. Ja siis panema ahistama mõlemad. Kaks mõtle aga huvitav, kas Aado Mustonen ikka teatanud toetusest oma tütrele juba või ikka mida tema kohta on öelnud muuseas. Seda, et tal on väga ta isegi niimoodi, kui ma peast nüüd isegi tsiteeri teed ja kui raske on valida tütre ja sõbra vahel. Kuidagi tuleb alati näen neid Keskerakonna. Peeter nüüd löök allapoole vööd. Kunst, nii. Taati, et, et sa pidevalt tuleb kõrvadesse. David Vseviovi hääl, kui ta kirjeldab stalinliku õukonna poliitikaid Ei no hea küll, aga asi ise on ju lõppude lõpuks tähtis. Sest et kui siin veel mõne teise erakonna puhul võib öelda, et see on, et nende partei liikmete asi, kelle nad endale juhiks valivad, siis tegelikult tahame või ei taha, aga, aga selle partei puhul puudutab see, see kogu Eestit meie, meie poliitmaastikku, et mis sealt edasi saab. Sest ega tegelikult ju nendel väidetel on ikka väga-väga selge alus. Et kui, kui valitakse tagasi, Savisaar säilib staatuskvoo, aga selline kibestumine ja pettumus ja, ja muud asjad, mis on seotud siis seniste aastakümnete pikkuse valitsemisega pluss siis veel juurde need viimased korruptsioonikahtlused ja nii edasi. Et, et see, see, see mõra läheb kindlasti nüüd suuremaks ja kui valitakse Simson siis on, on tegelikult selles mõttes siin keegi kuskil Tallinna linnameedias. Võib-olla oli see Allan Alaküla ja ütles ütles mu meelest päris päris õigesti, et et Sims kui valitakse Simson, et siis siis on, on, on väga tõenäoline, et kuhu erakond läheb lõhki ja see, kui Keskerakond läheb lõhki, ei ole lihtsalt jällegi selle erakonna asi. Vaid esma esmaküsimus on ikkagi see, et, et mis saab tema reaalsetest valijatest. Sest noh, tõenäoliselt sellisel puhul mitte ei teki juurde mingisugune aknaaluste hulk nii nagu varasematel kordadel, vaid, vaid see tekitab ka tõsisemaid, selliseid no päris päris kõva turbulentsi kogu kogu meie ühiskonnas. Lühemas perspektiivis avab võimalusi v palju huvitavamaks koalitsiooniks näiteks. Jah, ja, ja ikkagi, mis häbenetakse seda seda välja öelda niimoodi otse, aga, aga, aga mida mõtlevad meie venelased on, on ikkagi nagu, nagu võtmeküsimus ja, ja selles mõttes. Savisaar noh, on ju hoidnud neid nii-öelda noh ütleme sordiini all. Noh, keegi parim integratsiooniprojekt, mis üldse on olnud, on Keskerakond, eks ole, et mida me siis tegelikult tahame, selle üle on suhteliselt nagu vähe arutatud, ütleme siin ka sotsioloogide ja politoloogide tasemel, et mis siis ikkagi juhtub, kui Keskerakonna etteotsa tuleb uus inimene, keda vene valija ei aktsepteeri. Et läksid veelgi rohkem, keda vene valija ei tunne, ei tunne ja seeläbi ka ei aktsepteeri ja kui juhtub niimoodi, et et see keskerakond tõesti lõhenebki kaheks diivaks paljuski rahvuslikul pinnal, et siis me saame endale ju, no ütleme otse välja venelaste partei. Et, et kas, kas see on hea või on see halb, et selliseid arutelusid tahaks nagu, nagu kuulata? Venelaste parteisid meil on ennegi olnud, aga. Nojaa, aga see, see oleks partei, millel on juba tagaorganisatsioon. Just ja ja väga tugevad liidrid ja tugeva mandaadiga liidrid viimastelt valimistelt. Et see on see, on tõsine küsimus, et see, see ei ole niisama, et me võime teha nalja selle üle, kuidas need piirkonnad oma oma kandidaate esitavad ja ja vaadata, kuidas ühed ja teised seal tõmblevad ja oma oma seisukohti muudavad ja vaikselt püüavad sõnastada oma oma mõtteid, nii et kohandatud ei saaks ei üks ega, ega tee, teine pool, aga aga, aga tegelikult on, on see Eesti nagu ütleme, siin tuleviku seisukohalt lähituleviku seisukohalt ikkagi väga-väga oluline. Ja teiste huvitav jah, ongi just kuhu võiks jõuda diskussioonid, et vahetan omal ajal reformierakondlaste, üritas just, aga minu meelest oma mõistlikku poliitikat, et meil ei tohi olla rahvastiku eraldusjooned mitte mööda rahvusi, vaid pigem ideoloogiad, et parempoolne ja vasakpoolne ja nii edasi. Aga sellest vähemalt Reformierakonna kontekstis peale mõne nime ja küllap ka siis vene rahvusest ette võtta, mõnede ei tulnud aga midagi välja, et kahtlemata vene partei võimaldaks. Kuivaksin selgete venelaste esindaja partei võimaldaks ilmselt likvideerida Itaalia, kus ütleme ka Riigikogus on üsna vähe vene nimedega inimesi võrreldes nende elanikkonna hulgaga, kuidas jookseb valitsusse mingi koalitsiooniläbirääkimiste tulemusena, siis ka sealse anomaalia kaoks ära ehk tunneksid ennast venelased, siis venekeelsed inimesed, märksa rohkem esindatuna. Aga muidugi, kui me vaatame riike, kus on sellised suuremat rahvuslikku pinget kuskil kas või Kesk-Euroopas Balkanil, eriti siis ega rahvusliku kuuluvuse põhjal joonte tõmbamine on pikast perspektiivist ka mäng. Noh, ma ei tea, Eestis just tuleb aga mingisuguse söega küll. No ja kõikide meie vene erakondade seniste erakondade saatus on olnud ühemustriga, et nad on ka omavahel tülli läinud ja, ja laiali jooksnud ja, ja praegu kui me nüüd hüpoteetiliselt räägime sellisest lähenemisest Keskerakonnast, siis selle nõndanimetatud vene poole liidrid on vaieldamatud häältemagnetid on ju Mihhail Stalnuhhin kellest me siin saate alguses rääkisime ja Yana Toom, kes on saanud ju väga kopsaka häältesaagi alalt, aga minu teada on ka nemad omavahel tülis. Nii et seal, nagu öeldakse, hakkab selline pooldumine pooldumise järel toimub. Mis muidugi oleks ikkagi kokkuvõttes, ma arvan, pigem ikkagi hea, sellepärast et miks peaks olema Eestis elava venekeelse inimese peamine identiteet see, et ta on Eestis elav venekeelne, mitte see, et ta näiteks liberaal või konservatiiv ta pooldab ühesuguste teistsugust maksusüsteemi. Tegelikult ikka pikemas perspektiivis tuleviku jaoks oleks, oleks hea, kui, kuidas, kui ta Sa ütled, peaks ja oleks, aga, aga, aga tegelikult see nii on. Esialgu see nii on ja, ja see, see, et meil praegu on tore rahulik ja pärast pronksiöid ei ole siin suuremaid asju toimunud. See on muidugi super, aga ei ole ju kunagi välistatud, et kas siis mingisuguse sisemise tõuke ja plahvatuse tagajärjel või mis on loomulikult initseeritud ka väljastpoolt, et, et sellised asjad toimuvad ja ja siis siis oleks oleks ikkagi vaja, et sellel kogukonnal. Ma tean, et mind sõimatakse või Mei sõimatakse selle sõna eest kogukonda, tõenäoliselt ei ole kogukond. Et neil oleks ikkagi autoriteedid, liidrid, kes, kes oleksid nii-öelda eestimeelsed vaadates kasvõi kasvõi niisugust tühist asjakest noh, see diskussioon ei, ei, ei paisunud väga-väga suureks, aga seda siiski arutati. Te, et Tallinnasse tuleb Vene armee, eks ole, Alexandra koor ja, ja muuhulgas koor koori repertuaaris on ka sellised sellised lood nagu nagu Krimmi Venemaaga ühendamise ülistamine ja, ja noh, loomulikult kõik need klassikalised palad, etatiendabeede ja kõik muud asjad. Et Eesti võimud ühe koori peale arutavad selle koori esinemisega seotud julgeoleku riske. Seega näitab tõsiselt, kui nõrgad me ennast tunneme, kui närvis on väga paljuski ka seda, rahvuslikud jõud üritavad noppida mõttetute kohterather plusspunkte, kõik need arutelud koorida üle selle üle mindi akadeemik kuskil Impressomisse esinema saadetakse piirilt tagasi, mis tekitab palju suuremat resonantsi, kui ta korraks esineks ja nii edasi. See on, ma mulle tundub, et see võib-olla isegi mitte hoia, vaid see on teadlik ülepingutamine kuskil noh, keegi tahab ennast näidata nii-öelda tugeva ja kaitsjana. Ma arvan, et keegi ei taha ennast ta tugeva ja kaitsjana, vaid, vaid pigem ei ole niisugust korralikku strateegiat selliste selliste asjade puhul, et et need asjad on ju etteaimatavad ja, ja noh, seesama professor ja see Alexandra Vi koor ja kõik, et käib niisugune tõmblemine. Ma saan aru, et jõustruktuurid eriteenistused teevad oma oma tööd. Aga, aga Need asjad ilmselt vot need on need asjad muuhulgas, mis peaksid jääma nagu, nagu avalikkuse nagu tähelepanust eemale, sellepärast et kui sa annad sellise kondi avalikkuse hambusse, et me kaalume julgeoleku riske ori Vanameeste siiatuleku puhul, eks ole, siis siis hakkab see, see, see mõte, see idee hakkab elama oma elu ja meie ajakirjanduses ta juba elab oma elu ja paisub üha suuremaks ja suuremaks, kui see asi tegelikult Aga see on ju tegelikult ikkagi väga selline mitme otsaga küsimus, et kuidas me siis suhtumine sellesse, et jätame nüüd konkreetsed koori nimed kõrval, eks ole, tuleb siia Tallinnasse, eks ütleme siin meiega, kas linnahall, Saku Suurhalli esinema, mingisugune artist? Süüdistan näiteks Krimmi okupeerimist, kes ülistab näiteks ka võib-olla Baltimaade okupeerimist, eks ole, et mis me siis teeme sellisega, et kuidas me käitume sellisega. Mina suhtun halvasti, teda vaatama ei lähe. Kui me laseme ta siin lõõrid. Suhted halvasti, aga kümned tuhanded suhtuvad hästi ja lähevad vaatama ja, ja võib-olla pärast seda kontserti võtavad veel midagi ette. Et ega, ega siin ega kuulge te lihtsalt lahendusi muidugi ei ole, sest et ega ei tahaks küll kuulata selliseid laulukesi ja sellist repertuaari, aga aga noh. Siin mõned mõned riigid on nad ära keelanud, ma ei räägi konkreetselt sellest, vaid ka igasuguste kirjanike, kunstnike, heliloojate artistide esinemised oma oma riigis. See on vist peab üldse Luyama endale viisasid, et käin ennast ravimas. Ja noh, tema on, tema on üks näide Putini sõbrassigal vist sai ka haapsalu festivalil Sindis klahvi, paar aastat tagasi sai mitte riigi poolt, aga. Olen temast, sest et see kära läks nii suureks, et, et neid neid juhtumeid juba on ja tegelikult peaks ju nagu noh, peaks nagu ette nagu valmis olema, selleks et need asjad võivad tulla. Aga mina istuks praegu pikal tänaval ja mõtleks, et mida sellistes süütut veel teha, et ta jälle uuesti ärritada ja inimestes tekitada sellist ebakindlust ja, ja pinget siis nii niisuguseid lihtsaid asju nagu mõne koori saatel on niivõrd kerge välja mõelda. Ei, no aga mis pingeid, kui sa ei saada, see tähendab, kui sa keelad ära selle kooli tuleku, tekivad pinged, eks ole, tekivad ühel päeval pinged. Kui sa selle koori saadad siia ja nad laulavad selliseid laule, siis. Pinget kohe teisel pool kuskil omaette saalis ülesed kuskile kanta, no laulgu, mina nagu näen. Ma mõistan seda muret, aga ma näen, see kahjumis sünnib ühest kontserdist ühes kinnises kas või Saku Suurhallis, 10000 inimese ees on määratult palju väiksem kui mulje, et meil tsenseeritakse laule, klattison lausa terve nädala kanaleid keelatud, eks ole. Leedus Pocoras pandi kinni, minu meelest praegu varjud ei saa pead anda, aga, aga minu meelest oli see kõik ajutine korraks. See on peen kunststrateegiate välja. Meil on selleks isegi olemas psühholoogilise kaitse nõunik, kes peaks peakski neid asju. Ütleme just, aga, aga saate lõpuni on veel väga palju, täna aega ei ole, nii et et üks, üks teema oli veel üleval sel nädalal ja, ja see on ikka Seva õnnetu nii-öelda rassiskuse teema. Et meie õhuväe ülem kolonel Jaak Tarienn kirjutas siis oma Facebooki kontol, jah, kui ma ei eksi. Et tal on sügavalt häbi ja piinlik ja ta tahtis põlvini maa sisse vajuda, kui tema Ameerika kolleeg ütles, et siis NATO sõdurite sisse Ameerika sõdurite, kes kuuluvad NATO kontingendi koosseisus praegu siin on. Et neid koheldakse Tallinna tänavatel ja avalikus ruumis halvasti ja isegi selline füüsiline kontakt ei ole olnud olemas. No tarian küll ei täpsustanud, et kas see NATO sõdur, kes oli teist nahavärvi, kas ta oli vormis või ei olnud vormis. Et ma nagu ei kujuta ette, kui Ameerika sõjaväevormis inimest siin Tallinna tänaval kuidagi mõnitatakse oda, siis oli tsiviilriietuses? Ma ei tea. Aga üld üldine foon on täiesti selgelt, nagu ka meie. Tegin eile päevalehte intervjuu Kelly krostoliga, kes on üks afra uuring afrofoobia uuringu läbi viietest Eesti Inimõiguste keskusest ja ütleb, et narreteeteda aasta algul oleks olnud üllatunud sellise avalduse peale, aga nende poole on hakanud nüüd suvel sügisel pöörduma. Nii palju inimesi näeb, et selline avalik rassistlik foon on Eestis teravnenud, et paraku jah mundris või mitte, see Ameerika sõdur koges ilmselt midagi sellist, mis on paraku muutumas vaatatajat elunormiks Eestis. Väga paha selle pärast, et noh, ma, mina isiklikult jagan täiesti Neid väiteid, et tegemist on pikas perspektiivis vähemalt julgeolekuriskiga see, et sõdurigala noriti, see võib päädida sellega, et sõdur näiteks hakkab vastu ja tuleb mingisugune suur avalik protsess kisma ja nii edasi, aga pikas perspektiivis ikkagi meid kaitstakse jahtro lepingutele tänuga sellele, et lepingu kajastavad teatud ühiseid jagatud väärtusi ja kui, kui ühiskond saadab välja signaali, et neid ei ole, siis see muutub probleemiks. Meie õnneks tõesti meie juhid riigijuhid oma väljaütlemistes, vähemalt peaminister ja presidendi tasemel on, on kõike muud kui seda mõnes teises riigis natukene. Vallavanem minul on küll turvaline tunne, kui ma vähemalt kasvõi ma ei tea, kas Tallinnas või Laulasmaal või Keilas Paldiskis ringi jalutamas mustanahalist Ameerika või mõne muu ratto riigi sõdurit ja kui ma käisin seenemetsas siis üle minu lendasid kaks NATO hävitajat madallennul. Ja mul oli väga hea tunne ja mul tuli kohe meelde nõukogude aeg, kui märgneeme rannas ja minu üle lendasid Vene lennukid. Ja siis mul oli hoopis teistsugune tunne. See tõi mulle meelde ühe sõbranna, kes elab Käsmus ja kurtis, et lennukit ülejäänud on muutunud juba täielikuks põrguks. No nüüd hakata siin meenutama oma isiklikke üleelamisega sängi nagu kostad ära saada ja aga tegelikult ei ole ju vahet, kas kas see, kas see sõjaväelane oli, oli vormis või, või mittevormis, et need juhtunud. No kuidas ei ole vahet, suur vahe on ju? Jämedas küllatas jah, kui kõik oleks võtnud teadlikult sihikule mundris inimese, siis on tõesti ses mõttes vaheta, siis ta väga selgelt pidi teadma, kellega, millega tegemist. Praegu vaatasin, et tüüpiline Muskile kallal võib hambekkeritada, nakkuda ilmselt on juba harjunud ja minu meelest ongi kõige suurem probleem see, et et no see film enam oma mõtetes millegagi harjunud on. Üks asi, see, et ta julgeb avalikus ruumis seda välja näidata. Need viitab, et mingisugused kaitsemehhanismid ühiskonnas, mis peaksid toimima ja selliseid asju ja hoidma on väga nõrgad. Pagulaspagulaskriis on avanud meie silmad hoopis hoopis teistmoodi, et kuigi kuigi pagulasi neid pagulasi, keda me siis hakkame vastu võtma veel siin ei ole ja need intsidendid Jani fantra teise hammustaks, must nahk aimat neegrist, praegu tulevad Singer Lähis-Idast araabia maadest, et et nad on loomulikult välimuselt ka teistsugused kui punapõsk ja sinisilmsed ja blondid eestlased. Aga, aga, aga igal juhul nende nende juhtumite arv, mis on nüüd selle pagulaskriisi taustal tekkinud Eestis. Nende arv on ikkagi ju noh, mitme mitmekordistunud, et siin mitmed ka kohalikud, kes on siin sündinud teise nahavärviga, ütlevad, et et elu on, on muutunud teistsuguseks. Kas siin on tegelikult veel üks küsimus, mis ei ole küll otseselt nüüd see teema, aga mis külgneb teema on see, et me oleme siin mitme inimesega ja mitme kolleegiga rääkinud, et keegi võiks seda lausa uurida. Et kas teie, kolleegid, olete tähele pannud, kui palju on Tallinnas siginenud musta nahavärviga inimesi ja mitte ainult siin kesklinnas, et me võiks arvata, et nad on turistid äärelinnades, eriti näiteks mustamäel, kus sa võid turul jalutades kohata kümneid ja kümneid mustanahaline keskkoolis, kui ma ei, see on üks asi, käivad Tallinna Tehnikaülikoolis, seal on umbes 40, nii Kehras kui ma ei eksi Aafrikast, kes, kes õpivad, aga Need ei ole seal, need kulgevad hoopis teistsugustes sfäärides, et mul tekkis aeg-ajalt on tekkinud selline mulje, et äkki see kvoot see, millest me siin räägime, see 500 on juba ammu kuidagi salaja ilma meie teadmata täis tiksunud ja ma tahaks teada, kes need inimesed on ja mida nad siin teevad, millega nad leiba teenid. Ma toon veel siis tegelikult veel teise dimensiooni ehk kui me rääkisime rünnakutest mustanahaliste vastu valdavalt esialgu küll verbaalse taga on ka tõuklemist ja küllap varsti läheb hullemaks siis sellega korreleerub Kroneeruva rünnakud ka ja nende vastu, kes julgeksid taolisi inimesi korrale kutsuda, pean silmas mitte nüüd otseselt sealsamas bussis ajakirjanikke, aktiviste, puha ehk see tase, ähvardusi, mis ta laekub inimestele, kes astuvad endale vastu nende noh küll irooniliselt, aga ka juba telefonikõnesid, väga räigeid tapmisähvardusi. See on, see on midagi täiesti enneolematut ja mõeldud just nimelt delise avalikku diskussiooni lämmatamiseks. Mina tooksin siia veel ühe dimensiooni sisse, aga ma ei saa, mul ei ole, meil ei ole lihtsalt aega. Meie saateaeg on, on läbi. Aitäh täna kuulamast. Peeter Kaldre, Krister Paris ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas ja soovime teile siis ilusat nädalavahetust.