Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku teisi päeva kolmanda novembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa, kuigi ettevõtjad ei taju korruptsiooni. Esikümne probleemina leiavad kõik, et meetmeid selle tõhusamaks avastamiseks ja vältimiseks tuleb pidevalt arendada. Ehkki viimasel ajal räägitakse üha enam Schengeni lepingu peatamisest, ei usu siseminister Hanno Pevkur, et meie lõunapiirile tarvis rohkem tähelepanu pöörata. Riigihalduse minister Arto Aas plaanib omavalitsuste reformikava november keskel valitsusse viia. Järvamaal loobutakse praegu ühe valla loomise ideest ja oodatakse, kuni valitsus ühinemiskriteeriumid kinnitab. Teedeehitajad sooviksid, et riik investeeriks teedesse rohkem, nende suutlikkusest on kolmandik kasutamata. Eesti Arhitektide Liit leiab, et pärast seda, kui on valminud admiraliteedi basseini piirkonna projekteerimistingimused, tuleb korraldada uus arhitektuurikonkurss. Vana Võromaa on käimas võrukeelne, mille eesmärk on tõsta esile võru keelt ning julgustada inimesi seda kasutama. Täna õhtul astuvad vaks Eesti korvpalliklubi võistlustulle Balti liigas. TLÜ päev läheb püüdma oma esimest võitu. Ilm on pilves selgimistega öösel ja homme päeval sajab kohati vähest vihma. Puhub lääne ja loodetuul ning õhutemperatuur on homme kaheksa kuni 11 kraadi. Justiitsministeeriumi eestvedamisel viiakse läbi uuring, mis käsitleb korruptsiooniga seotud erinevaid tahke ja eriti seda, kuidas ettevõtjad korruptsiooni probleeme tajuvad ning nendega tegelevad. Täna arutasid mõned uuringus osalenud ettevõtjad teemat Kaubandus-Tööstuskojas. Reene Leas uuris, millest räägiti. Uuring, mille raames intervjueeriti poolt tuhandet Eesti ettevõtet valmib lõplikult tuleva aasta alguses. Täna arutasid ettevõtjad, kuidas oleks võimalik Eestis korruptsiooni vältida ning missugused meetmed oleksid kõige tõhusamad. Nendest aruteludest peaks välja kooruma uuringu üks osa, milleks on poliitikasoovitused riigile, ettevõtjatele ning ettevõtjate esindusorganisatsioonidele Marko Udras Kaubandus-Tööstuskojast ja ütles, et korruptsioon ei ole kaugeltki Eesti ettevõtjate esimene mure. Mainitakse kõrgeid maks, selgelt tööjõumaksud halduskoormus ei ole kvalifitseeritud tööjõudu ja nii edasi, et see korruptsioon ei ole kindlasti probleem number kolm-neli-viis või isegi seal esikümnes. Ettevõtjate huvi on, et ärikeskkond oleks läbipaistev ja oleks tagatud võrdne konkurents. Tähtis roll on ettevõtete hinnangul täita ettevõtte juhil Marko Udras. Kahtlemata juht, ettevõtte juht, riigiasutuse juht ise peab olema eeskujuks. Ta peab siis taunima korruptsiooni, olen teistele kõigile heaks eeskujuks. Teiseks ettevõtte juhtimine, otsuste tegemine peaks olema läbipaistev. Tegelikult probleeme ei ole ettevõtetes, vaid nendes üksikutes ebaausatest inimestest, kes ettevõtetes töötavad ja need siis kahjustavad paratamatult kogu ettevõtte mainet. Mida ettevõtjad välja pakuvad lisaks eetikakoodeksile ja läbipaistvale otsustusprotsessile veel mõned ettepanekud. Suuremate ettevõtete puhul kindlasti sisekontroll tuleks vaadata raha liikumisi. Palju elevust tekitas ka vihjeliin, et kas see peaks olema anonüümne, mitte meil oli juttu ettevõttepõhisest vihje liinist ja julgen küll öelda, et enamus arutelust osavõtjad kinnitasid, et ettevõtte juht kahtlemata tahaks teada, kui midagi kahtlast, midagi ebaausat tema organisatsioonis toimub ja see vihjeliiniks võikski olla siis nii-öelda selle ülemuse telefoninumber, kes siis alati on nõus rääkima, suhtlema ja probleemile lahendust leidma. Tallinna ringkonnakohus jättis täna altkäemaksu võtmises kahtlustatava Tallinna Sadama endise juhi Allan Kiili vahi allakohus ei rahuldanud vandeadvokaat Aivar Pilve taotlust asendada Kiili vahistamine elektroonilise valvega. Tallinna Sadama juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil vahistati 26. augustil. Oktoobris ei rahuldanud Harju maakohus kaljurannataotlust vahi alt vabanemiseks elektroonilise valvega. Kiili ja Kaljurannavahi all pidamine on põhjendatud ja vajalik tunnistajate mõjutamise vältimiseks. Kui vahistamisalused peaksid ära langema, muudab prokuratuur tõkendit nii, ütles riigiprokurör Laura Feldmanis. Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on Allan Kiil võtnud väidetavalt altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses. Ajal, mil Euroopa poliitikud räägivad üha enam Schengeni viisaruumi reeglite muutmisest, kasvab meie lõunapiir võssa. Siseminister Hanno Pevkuri hinnangul pole piirikontrolli taastamise üle mõtet spekuleerida. Madis Hindre lugu. Juhul, kui tuleb otsese euroliidusisene vaba liikumine ajutiselt või lõplikult peatada, tuleb meil Eestis alustada võsaraiega. Lõuna prefekti Tarmo kohvi sõnul on suur osa meie piirist Lätiga kehvasti hooldatud. Kui me räägime siin lõigust luhamaalt kuni Valgani, siis ta on ikkagi suhteliselt hästi hooldatud, kui me räägime nüüd lõigust Valgast kuni Iklani selle seisukohalt nii hea ei ole, et peaks täna meie prioriteet hooldamise mõttes on ikkagi idapiir, see ressurss piiri hooldamiseks läheb täna ikkagi ennekõike sinna. Ka taristu osas Kont prioriteet olnud pigem idas. Nii tõdeb siseminister Hanno Pevkur, et suur osa lõunapiiril olnud kordonites ja piirivalvuritele mõeldud eluruumidest on maha müüdud. Ligi 80 miljonit krooni maksma läinud Valga-Valka piiriületuspunkt anti aga Läti vabariigile. Me oleme lähtunud sellest nii-öelda võimalusest ja vajadusest, mis meil on olnud, meie vajadused on olnud suunata põhiressurss idapiirile, sinna me teemiaga uusi kordoneid ja uusi piiriületuspunkti Narva valmisid, kiusavad praegu, ehitame. Kui Eesti läinud aasta suvel Barack Obama visiidi ajaks üldise piirikontrollid aastas viidi lõunapiirile ajutiselt soojakut. Piirivalvurite kõrval seisid toona kaitseliitlased. Pevkuri sõnul poleks ka praegu kusagilt võtta piisavalt ametnikke, et nendega kogu piiri mehitada. Kõik teavad seda, et siseturvalisuses töötavate inimeste hulk on vähenenud. Kui meil siin veel kümmekond aastat tagasi, kas siseturvalisuse erinevates valdkondades umbes 13000 inimest, siis praegu on kogu siseturvalisuse siseministeeriumi valitsemisalainimeste hulk vähenenud umbes 8000 inimese peale. Loomulikult tuntav osa sellest numbrist oli seotud, et piirivalvetöödega, kus Schengeni siseruumil enam piiri valvata sellisel kujul ei olnud vajalik. Niisiis tähendaks piirikontrolli taastamine pikaajalisemat tööd, siiski usub siseminister liigselt ette mõelda pole tarvis ning pigem tasuks arvestada sellega, et Schengeni leping püsib. Selliste spekulatsioonide tegemine või ettearvutamine ei oma mingit tähendust ja me anname lühiajalised sulgemised loomulikult läbi arvutanud, aga ma ei näe mingit vajadust selleks, et peaks hakkama rääkima sellest või isegi spekuleerima sel teemal, et me paneme Eesti Iiri jälle pikaajaliselt lukku. Kuu aega tagasi riigikogu infotunnis ütles peaminister Taavi Rõivas, et piiri taastumine võtaks aega pool aastat ning selleks kuluks ligi 100 miljonit eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre, Tartu. Täna heisati Tallinnas NATO küberkaitse koostöö keskuse ees Kreeka, Türgi ja Soome lipud. Esimesed kaks liitusid keskusega sponsorriikidena Soome partnerina. Arengut kübervaldkonnas on muutnud meie igapäevaelu ja muudavad sõjapidamist nii, sõnas küberkaitsekeskus doktor Sven Sakkov ja lisas, et keskuse olulisim roll on aidata riikidel tulevikuks valmistuda. Kübersõda on uus üleilmne väljakutse, millega ei saa ükski riik üksinda hakkama, nimetas kindral Ardo Soome kaitseministeeriumi kantsler. Sellest ametist lahkuv rättide sai täna ka Eesti kaitseministeeriumi kõrgeima teenetemärgi silmapaistvate teenete eest Eesti ja Soome kaitsekoostöö arendamisel. Homme suundub Sloveeniasse rahvusvahelisele politsei missioonile politsei ja piirivalveameti missiooniüksus Est polüks. Missiooni eesmärk on aidata kohalikku politseid korra tagamisel Sloveenia Horvaatia piiriäärsetes regioonides, kuhu saabub iga päev tuhandeid põgenikke. Edasi päeva olulisemad välissõnumid. Reene Leas võtab need kokku. Terrorirünnakut. Koht on Soomes alates eelmise aasta suvest kasvanud, teatas Soome kaitsepolitsei täna pressikonverentsil. Ehkki terrorirühmitustelt lähtuv oht on endiselt väike, on suurenenud võimalike rünnakute oht üksikisikute poolt. Siseminister Petteri Orgo sõnul on Soome imbunud ka äärmusrühmituse islamiriik sõdinuid. Neid on küll vähe ning nende täpne arv on teadmata. Soome julgeoleku uus väljakutse on varjupaigataotlejate arvu järsk kasv, kirjutab Helsingin Sanomat. Soome julgeolekuohu tase tõsteti väga madalalt astmele, madal tase. Põhjuseks on Vägivaldsete võrgustike moodustumine Soomes, millega on seotud umbes 300 inimest, ütles kaitsepolitsei. Venemaa välisministeeriumi teatel ei ole Süüria presidendi Bashar al-Assadi võimule jäämine otsustava tähtsusega taganedes sellega senisest retoorikast, mis on kindlalt toetanud al-Assadi jätkamist riigijuhina. Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova vastas küsimusele, kas Süüria juhi säästmine on Venemaale põhimõtte küsimus, et sugugi mitte. Tema sõnul peab Süüria rahvas ise otsustama, kas al-Assad jätkab juhina või mitte. Venemaa toetab Süüria valitsust õhurünnakutega, nende sõnul on need suunatud äärmusrühmituse islamiriik tugipunktide vastu, kuid vaatlejate hinnangul rünnatakse pigem opositsiooni. Egiptuse lennundusametniku sõnul hakati täna uurima Siinai poolsaarel alla kukkunud Vene reisilennuki musti kaste. Varasemate teadete kohaselt olid kastid heas seisukorras. Sharm el Sheikhist Peterburi suundunud reisilennuk kukkus 31. oktoobril alla Siinai poolsaare keskosas. Kõik 224 pardal olnut hukkusid. Sunniitlik äärmusrühmituse islamiriik väitis pärast lennuki hävimist tulistas kõnealuse lennuki siinkohal alla. Egiptuse president Abdel Fata. Halsiisi nimetas äärmusrühmituse väidet propagandaks. USA luurejuht James klaper ütles eile, et peab islamiriigi seotust reisilennuki hukuga ebatõenäoliseks, ent ei välista seda. Ja tagasi koju Järvamaa 10 omavalitsuse juhid on seda meelt, et mõistlik on loobuda ühe valla ideest. Samuti leitakse, et võimalikku ühinemist puudutavaid kaalukaid otsuseid ei saa teha enne, kui valitsus on välja käinud. Ühinemiskriteeriumid. Olev Kenk. Hoolimata sellest, et 10 Järvamaa omavalitsust 12-st on nimetanud esindajad ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjonist kostus komisjoni viimasel koosolekul ka hääli, et kuna Türi suur vald on juba sündinud ja Koigi ei soovi kõnelustel osaleda, Pole mõtet enam rääkida ka sellest, et Järvamaa võiks muutuda üheks omavalitsuseks. Väätsa vallavanem Lauri Läänemets. Meie volikogu on öelnud, et rahvas otsustab ja tänast rahva meelsust arvestades siiamaani pole põhjust nähtud, miks õlitada, et kui ei ole sundi liituda ja seda sundiga tulevikku ei panda, siis lähima nelja viie aasta jooksul Väätsa vallal ei ole lihtsalt põhjust liituda, aga kui nüüd sundpannakse, siis meil ei ole ka variant, et siis ongi ainuke, ainuke loogiline variant on Paide linn, Paide linnavolikogu esimees Peeter Kaldre ehk et ikkagi Järvamaa omavalitsusjuhid ei ole valmis võtma ise vastutust ja haarama initsiatiivi, oodatakse nüüd ikkagi kriteeriumi ülevalt poolt. Jah, Paide linnavolikogu esimehena minul volitus rääkida seda, milleks minna volitatud, ehk see, et Paide linn ei taha loobuda linna staatusest, täna on see üks paljudest asjadest, mis on ebaselge. Ja üks asi sai küll selgeks, et üks omavalitsus Järvamaa jaoks see oleks natukene liiga karm. Tahta oleks karm tahta, sest Türi on ju väga selgelt oma tahet väljendanud ja nüüd jääb ülejäänud omavalitsused nüüd valida. Variante on mitu ja need olid kolm kuni neli, kolm kuni neli. Jah, nii ta oligi. See laual. Riigihalduse minister Arto Aas ütleb, et haldusreformi ekspertkomisjon oma soovitusi, kuidas reformi läbi viia valitsuskomisjonile juba korra tutvustanud. Mul on ettepanek kehtestada tuleviku omavalitsustele miinimum elanike arvuks 5000 selle protsessi lihtsustamiseks on ette nähtud ka hulk präänikuid ja preemiaid. Preemiate paketis on ka ettepanek suurendada töö kaotavate vallajuhtide sotsiaalseid tagatisi. Kui on pikka aega olnud vallavanem ametis ja ta ühinemistulemusel oma töö kaotab, et siis on õigustele maksta aastapalk välja. Me kahekordistame seniseid ühinemistoetusi tänasega võrreldes siis topeltsumma 100 eurot inimese kohta üle miljoni euro kindlasti, kui on omavalitsused piisavalt suured, mis lubab teha investeeringuid, mida on võib-olla aastaid või aastakümneid oodatud. Ma ise sooviks minna novembri teises pooles valitsuskabineti, et selleks ajaks on tulnud veel vajalik tagasiside siis teistelt valitsuserakondadelt ja et novembri lõpuks oleks need kriteeriumid lukku löödud ja me saame minna juba juba järgmiste küsimustega edasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Eesti asfaldiliidu aastapäeva puhul kõneldi Tallinna tehnikaülikoolist teede olukorrast ja Uku toom käis kohal. Ettekannetes käsitleti laia probleemide valdkonda alates riigi prioriteetidest kuni asfaldiliidu, konkreetsete probleemideni. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal märkis, et kui raha kogus on piiratud, tuleb teha valikuid. Näiteks otsustada, kas rajada Kose-Mäo neljarealine teelõik või teha olemasolevat teed siledamaks. Asfaldiliidu juhatuse esimees Sven Pertens ütleb, et kõik peab olema tasakaalus. Meie teekatted on praegu keskeltläbi üle 20 aasta vanad, mis ületab juba arvestusliku sellise teekatteelu ja piiri ehk tuleb kindlasti sellega tegeleda, kuid päris mitmetel lõikudel, sõltuvalt liikluse intensiivsuse kasvust on tekkinud olukord, kus mobiilsus ja punktist A punkti B jõudmine on seotud hulga takistustega mööda sõita on keeruline teha, mis siis mõjutab ka liiklusohutust negatiivses suunas. Ehk nendel lõikudel tuleks ehitada siis kas kolmerajalise või või neljarajalisi lahendusi, mis siis tähendab, et eks optimum läheb kusagil nende kahe variandi vahepeal, et päris ilma uus ehitus, seda ei saa, aga üldjuhul maanteeameti võetud suund, et hoiame olemasolevat teedevõrku korras, on kindlasti õige. Teedeehitajad tegelevad nii teedeehituse, nende põhjaliku kapitaalremondi aga ka üksnes katete remondiga. Mõnikord tundub meile, et äsja parandatud teesse tekivad liiga kiiresti uued asfaldiaugud. Sven Pertens, päris nõus sellega ei ole. Ehitaja ikkagi annab oma ehitustöödele viieaastase garantii ja ega keegi ei ole väga huvitatud selle esimese viie aasta jooksul siis oma tehtud tööd ringi tegema ja, ja sinna ka rahaliselt panustama. Pertens leiab ka, et investeeringud teedesse peaksid olema suuremad. Ehitajat suudavad teha rohkem, kui tellitakse. Kui see konkurentsi ületab mingisuguse teatava piiri ja tööd tehakse juba kas siis päris omahinnaga või kohatigi alla omahinna, et ettevõtte tegevust käigus hoida siis paratamatult hakatakse otsima mingisuguseid lahendusi selle tegevuse efektiivsuse tõstmiseks ja võib kannatada kvaliteet tegijatele on jah, minu sellisel ligikaudsel hinnangul kuskil 30 protsenti ressurssi üle. Kristen Michal tuli konverentsil välja seisukohaga, et autode arv tulevikus väheneb, kuna auto kaotab oma sümboli tähenduse. Sven Pertens arvab nii. Ma täitsa huviga vaatan, et kas Eestis selline autode ühiskasutus rakendub ja millisel viisil mõjutab liiklust Eesti teedele. Võimalik tõesti, et auto nagu sellise staatuse sümbolina kaotab tasapisi oma tähendust, mis on iseenesest hea, aga kas selline tendents on nüüd jätkusuutlik ja kas kas uus põlvkond loobub auto kasutamisest, eks ootan seda huviga. Eesti Arhitektide Liit leiab, et Tallinna admiraliteedi basseini piirkonna arhitektuurikonkurss on läbi kukkunud ja korraldada tuleb uus võistlus, jätkab Riina Eentalu. Arhitektide Liidu asepresidendi Peeter pere sõnul on admiraliteedi basseini piirkond väga oluline ja selle arendus jääb Eesti avalikus ruumis maamärgiks paljudeks aastakümneteks. Sestap ei saa olla rahul, et võidutöö on selgitatud konkursiga, mis ei olnud vastavuses hea tavaga. Võidutöö kajastab kõige paremini tellija ootust parima funktsionaalse lahenduse saamiseks, kui nii detailplaneeringuga vastavus kui ka avaliku ruumi nõuetele vastavus on seal teisejärgulise kohal ehk siis töö meie meelest ei vasta sellele ootusele, millega siis arhitektide liit konkursi korraldamise tingimusi tehes nagu lootis. Linnaplaneerimise amet koostab praegu projekteerimistingimusi antud alale ja kui projekteerimistingimused on valmis, siis tuleks korraldada uus võistlus. Ja me saame aru ka sellest, et investorite ja tellijate ajagraafik on väga pinev ja selle tõttu oleme meie valmis igakülgselt aitama need arendajad, et leida võimalikult väikese koormusega võistlus viis ja selline, et ajakulu oleks minimaalne. Investorid on leidnud, et nad läheksid edasi konkursil teise koha saanud Eesti büroo Kadarik Tüür arhitektid, tööga. Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd leiab, et arhitektide liidu ettepanek on loogiline. Kuna arhitektuurivõistlus, mis läbi viidud, ei kanna seda usaldusväärsust, mida ühelt arhitektuurivõistluselt oodatakse, siis arhitektide liidu ettepanek on küllalt loogiline. Ma leian, et arendajal tuleb Eesti Arhitektide Liiduga läbi rääkida, et milline see kõige mõistlikum vorm oleks kuidasmoodi antud olukorrast edasi minna. Kui kaugel on projekteerimistingimused? Projekteerimistingimuste menetlus on avalik protsess ja me eeldame, et me saame tulla nendega avalikkused. Detsembri alguses. Vastavalt ehitusseadustikus sätestatule võib detailplaneeringut, mis on vanem kui viis aastat projekteerimistingimustega muuta. Arvestades, et see detailplaneering on küllaltki juba vana, siis seda kindlasti teha ka tuleb, see läheb konkreetselt sinna projekteerimistingimustesse, siis sisse nõuetena selles osas, kuidas tuleb käsitleda avaliku linnaruumi ja olulisi detailplaneeringu põhimõtteid kui ka konkreetset piirangutena selles osas, et kui suures ulatuses planeeringu muutmine kõne alla tuleb Üle Vana-Võromaa on käimas võru keele nädal, mille eesmärk on tõsta esile võru keelt ning julgustada inimesi seda kasutama. Nädala raames korraldatakse koolides ja lasteaedades kohtumisi Võru kultuuriruumi tegelastega, tehakse võrukeelset kooliraadiot ja loetakse võistuvõru keeles ette. Mirjam Nutov. Nõnda siis kõlab kääpa põhikooli võrukeelne kooliraadio, just võru keele nädalal loetakse teisele, viiendal vahetunnil siin ette tähtsamad kooli uudised, kuhu muuhulgas mahuvad ka intervjuud oma õpilastega. Misso OP. Oma vara on kergejõustiku trenni. Küsisin kääpa põhikooli kuuenda klassi õpilastel Laura Järv põllult ja Eleriin hirvelt, mis neile võru keele juures meeldib. Et see on ja ka ainulaadne ja seda nagu mujal poole eestine ei kõneldas määnsed lemmik sõnama. Veel. Pini uurisin ka kooliraadio raadiohääle üheksanda klassi õpilase Raido Kissi käest mis tema jaoks on võro keele juures kõige raskem. Minu jaos siks kirjutada on kõige raskem, et see seal oma kõik kuu ja ülakoma ajas juukse. Võru Instituudi võru keele ja kultuuriprojektijuht Tiia Allas ütlebki, et võru keele kõnekeele mõistmine on jäänud küll lahjemaks, aga tahtmine rääkida on kasvanud suuremaks. Igatahes ikka muud on arvu saia eta Joste tillukesi koole nagu armastus ja tahe oma keele vasta, homne on selge. Kääpa kooli huvijuhi Yana kähri sõnul just sellepärast nad võru keele nädalal nii aktiivselt kaasa löövadki, et ikkagi võru keelt au sees hoida ja seda mitte ära unustada, jätkab Käär. Aga me elame ju Võromaal sellepärast, nii see ongi tähtsad. Kõneleme võro keelt ka vahepeal. Et mitut äri lunastasid. Et ära unustamist pole põhjust karta, näitab juba homme Võrumaa keskraamatukogus toimuv võru keele ettelugemise päev, kuhu on registreerunud rekordiliselt üle poolesaja lapse ning juba mõeldakse, kuhu nakil kõik ära mahutada. Aga teiste minejate seas on ka kääpa põhikooli kolmanda klassi õpilane Elizabeth Raju. Siil hingele, milline suure keedupotti nüüd näkata potiga helidele iga päev süvend tegema. Sinule ilusasti võru keel selge, et kas sa seda nii hästi õppinud oled. Ema käest ja kodus kõneldes võra keelt, nõnda siis kõlasid Elizabeth raju mõtted. Aga Võru keele nädala raames saab ka igaüks lahendada veebiviktoriini, ükski tark ei sata Taivast. Muuhulgas toimuvad aga nädala raames ka mari kalkuni Tuulikki partasiki raama Tederi võrukeelse lastelaule plaadi upina, kõne esitluskontserdid raadiouudistele käpalt. Mirjam Nutov. Ja sünoptik Helve Meitern saab nüüd rääkida ilmast, tere õhtust. Tere. Eeloleval ööl on peamiselt pilves ilm, kohati sajab vähest vihma, paiguti tekib udu. Puhub edela ja läänetuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on öösel viis kuni üheksa kraadi. Ka homme päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab vähest vihma. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul nõrgeneb ja sooja tuleb homme kaheksa kuni 11 kraadi. Ja Ragnar Kaasik võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Täna õhtul astuvad kaks Eesti korvpalliklubi võistlustulle Balti liigas. Esimeses kahes balti liiga mängus kaotusi tunnistanud TLÜ Kalev võõrustab Leedu korvpalliklubi Kedaini aine veesist Rakvere tarvas, kellel on balti liigas kahest mängust kirjas. Kaks võitu võtab kodus vastu samuti Leedust pärit võistkonna Prienai Witte autose. Mõlemad mängud algavad kell 19. Null null üks kohtumine on kavas ka koduses Eesti korvpalli meistriliigas, kus samuti kell seitse algavas mängus võõrustab BC Valga-Valka maks ja Moorits Pärnu Sadama meeskonda. Motokrossisõitja Ranna Roosna pääses sel hooajal enduuro Euroopa meistrivõistlustel kokkuvõttes poodiumile kui tõusi seegaks klassis kolmandaks. Kevadel alanud neljaetapilise hooajale mindi vastu eesmärgiga võidelda kõige kõrgema koha eest. Kokkuvõttes loeb uus hooaja kordaläinuks. Usna tegemised järgmisel hooajal on veel lahtised ja esmaseks eesmärgiks on need plaanid paika saada lähinädalate jooksul. Rannarusna. Nagu kõigil spordialadel on, et kõik me oleme toetajad najal, et eks näis, et kuidas toetajaid järgmiseks aastaks leiab, et sellest sõltub ka, mis programm ette näeb, et kas siis maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused. Hooaeg oli nii pikk, see aasta, et aega mõelda selle üle, et lähima nädalate jooksul tuleb ära otsustada ja aga ta uueks hooajaks valmistuma. Saksamaalt. Politsei korraldas teisipäeval Frankfurdis asuva Saksamaa jalgpalliliidu peakorteris ja organisatsiooni juhtide kodudes läbiotsimise. Prokuratuur kahtlustab alaliitu ja selle tegelasi maksudest kõrvale hoidmises seoses 6,7 miljoni euro ülekandmisega rahvusvahelisele jalgpalliliidule 2005. aastal. Aasta hiljem korraldasid Sa saad ka MM-finaalturniiri ning tehingu ja sündmuse vahel nähakse korruptiivset seost. Täna peetakse neljanda vooru mängud Euroopa jalgpalli meistrite liigas. Kohtumised toimuvad B-C- ja D-alagruppides. Vooru keskses mängus võõrustab Madridi Real Pariis Saint-Germaini meeskonda. Kõik mängud algavad kell 21 45. Aitäh Ragnar Raasikule ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.