Olen palunud endaga koos kontsertsaadet sisustama Viimsi kooliteatri, et jagada teiega ilusat ettevõtmist. Mis saia alguse 1926. aasta Austriast kuin õnnebergi kloostri kasvandik marja saadetakse koduõpetajaks majja, kus teda enesegi teadmata ju ammugi oodatakse kohta, kus leiavad vastuse marjagi tabamatud igatsused. Perekonda dialoog teise elanud, sa armastad lahti marja, tuled nendega suurepäraselt toime. Neile on koduõpetajat vaja sügisel sügiseni. Kapten ootab homme hommikul taandonene. Ta on saanud ka marjade rees ja medal vapruse merelahingus Aadria merel. Kõrge. Kas ma tean, võin laulda? Low. Lastel on olnud palju õpetajaid ja kapten muretsenud neile kõik, mis raha eest iganes võimalik. Kuid raha ei tähenda veel kõike. Ja nii kapten von trappi, kui lastel on puudus soojusest, hellusest, muusikast, Nad vajavad Mariat. Ja meie ei jõua sind kuidagi Maria suhtes ühisele seisukohale. Mida teie temast arvate? Minu arvates on ta haruldane tüdruk. Aga tal on kogu aeg nagu mingi raskus südame. Täpselt minu sõnad. Marja Marja lainet, Marju vaevaks lõdvemal astuda, teise kleidi panema, enne kui lapsed näevad. Aga mul ei ole teist kleiti. Läksime Blairi vaestele jätma. Aga sõitlet? Nojah, nii vaene ei olnud keegi, ma oleksin endale uued liige, oskan õmmelda, aga selleks ei olnud enam aega. Nii et tulete siis mu lapsi konsonda, hommikupoole õpite õhtu poolt kante nendege pargis jalutamas. Ja vaadake, et naudin iga kord korralikult ja asjalikult üleval peaks. Kõige tähtsam selles majas on distsipliin. Kapten, kes oleks tookord osanud arvata, et sellest ju nii tavapärasest sammus, sünnib maailmalugu, mis ikka ja jälle tuleb meie juurde tagasi, sidudes meie meeli oma paeluvatesse Köödikutesse. Palju te enne seda olite üldse kuulnud helisemast muusikat, kas midagi? See oli minu lapsepõlve lemmik? Mina olen pärit maalt Vändrast ja ma mina mäletan sellist asja varem polnud niisuguseid asju olnud, et maalt telliti bussidega sõideti kinno Tallinnasse heliseva muusika ajal, see oli nii rohkem ei enne ega pärast kuulnud sellist asja. Ja mina olin jällegi linnalaps ja seepärast oli mul võimalus käia seda seitse korda järjest vaatamas. 73. aastal ühes majas maal ja ja siis ma olin kümneaastane pisikene põngerjas ja mulle see õudselt meeldis, et ma ei mäleta, kas ta teist korda tuli veel sinna maa kinosse, siis ma vedasin lintmakid aina makki ja sellega olin laval teisel pool ekraani, vaatasin filmi tagurpidi, muidugi. Võtsin kõik selle selle lintmaki peale läheb, eks ju, tol ajal neljakandilise mikrofoniga ja ja siis sai seda kuulatud mitu aastat ära, kustus kapten. Tropp, ma olen näinud mitu korda Ameerikas on nii, et iga jõuluaeg see sõlm tuleb televiisorist ja siis see on alati seotud minu perekonnaga. Me istume koos ja me vaatame, filmin ja siin tõesti hea siin. Ja teine asi on see, et Maria-kesi rahasti, tema tahtis rohkem teada, mis film üldse on ja kust see on tulnud ja siis ta võttis ühe Raamat Rahvusraamatukogust ja siis andis mulle ja see oli nimelt Chatham Swingers. Ja see on kussi. Tinn üldse, tuli. Aga siis nüüd juba järgmine põlvkond. Ma olin kindlasti midagi kuulnud asja kohta, aga ega ma täpselt ma küll ei teadnud, ma tean nimedega tegelikult õieti, mis seal toimubki. Mina olen seda Ugala teatri külalisetendust vaatamas ja sellest mulle ei, nii hea mulje, et mul on siuke tunne, et noh, ma pean seda kunagi sai midagi tegema, sellest. Mulle see väga meeldis. Karitsevad rutsersid, tunnustatud Ameerika muusika heliloojat köitis Maria ja kapten von trappi armastuse lugu. Ning 1959. aastal 12 aastat pärast kapteni surma valmis muusikal Sound of Music helisev muusika milles tehti 60.-te aastate menukas film tüli Andrusega peaosas. Ja eelmisel aastal jõudis Austriast alanud ja Ameerikas oma elu edasi elanud lugu ka Viimsi keskkooli kooli Trisse. See on pikk lugu, aga noh, ma püüan väga lühidalt rääkida, nimelt meie kooliteater on üsnagi noor, ütleme, et pidevalt on ta tegutsenud need neli aastat. Ja kaks aastat tagasi käisime Kuressaares kooliteatrite festivalil kus üks Tartu teater lavastas Oklahoma muusikali. Ja seda nähes tekkis meil idee, et aga miks ka mitte. Meil on koolis suurepärane tantsuõpetaja, suurepärane muusikaõpetaja. Ja, ja laulutraditsioonid on küllaltki sügaval ja, ja sealt see idee tekkis ja kohe kohapeal sama Oklahoma etenduse ajal tekkis ka mõte, et see peaks olema helisev muusika. Et kuna seal on lapsed põhiliselt idee kandjad ja ja, ja ka kogule jäänud seltskond, ütleme, nunnad ja, ja kõik selline on üsna noored. Ja nonii, see idee hakkas arenema ja kuna meie kooliteatrit oli ennegi toetanud ja igatepidi sõna nõuga ergutanud Toomas Lõhmuste, kelle poole siis kohe pöördusime selle ideega, et mida tema sellest arvab, ta mõtles natukene ja ütles, et, et te teete selle ära ja lubas tuua meeletekstid ja noodid ja seda ta ka tegi, osa noote saime rahvusraamatukogust ja, ja osa saime Estonia koorilaulja käest. Ja no need olid juba nii, et ei pidanud neid Aronseerima, ei Aranseerima pidi sellest räägib vast dirigent klaverit. Nutest rõõmu osadel ei olnud isegi algust olevad töö oli suur. Oli lägasu, Sa vaimustusid täiesti ja neil oli, kui ta nägid proove, tulid vaatamas, ei ole sünoon. Ja sulle lihtsalt meeldis, ei ole? Jah, oli küll. Ja siis oli vist ka see veel meie kooli kooli õpilane. Siis oled sa õige mees, rääkima sellest, et kust on pärit orkester, orkester on isegi kokku klopitud nii-öelda. Väga paljud kiirpillimängijad olid endised Viimsi laste muusikakooli õpilased, kes olid lõpetanud ja siis otsa kooli või, või siis õppis seal või kuidas. Aga no ütleme, et see oli Eesti töökontrabassimängija, kedagi, keda ühesõnaga siit-sealt poolsaare pealt kätte ei olnud võimalik saada, need siis tulid kas muusikaakadeemiast või mõni oli isegi ERSO-st ja kui suur oli orkester? 21 nendest. Näiteks ministeeriumi kallal tegeleda ja org, mis kirikukellad on? Neil ei ole kiriku, mida meie kloostri nunnakloostrid, jalad, katel organ, on küll ise nii väga hea kool, suurepärane. Kahe hammel. Ülehomme sõidan läbi kõik linna ümbruses, kuulame ära kõik nende koorikvartetis laulu seltsis, aga praegu tahad võib-olla süüa kindla peale, kui nüüd kogu ettevalmistustöö oli tehtud, kuidas valisite tegelased alguses me plaanisime küll väga suureks seda asja, et teeme konkursi ja puha, aga siis kui asi oli seal ma käes, et oli vaja nüüd alustada juba kiire, kiire oli asjaga. Et suur töö ees ja ja siis Akistki mee avastasin, et me ei oska sellist konkurssi teha ja ilmselt see annaks mingisugust niisugust, võib olla väga objektiivset tulemust. Ja, ja kuna me ikkagi kõik töötame seal koolis, siis me enam-vähem ju teame palsbergi festivalil kõlvat. Austria peenike kirikukool Euroopas, uurimisega kvartali maailma kõige paremini sopran, oi, meil ei ole. Üle aga aga seda mul ei ole tõeliselt raske leida, sest üks 13 14 aastane poisina tavaliselt ääremurdes, nii et noh, selles mõttes eriti suurt valikut üldse. Ja meie antikese valisime sellepärast, et tema oli ainus poiss, kes läks tüdrukutega südamerahus laulma ja ei teinud teist nägugi. On seal poiss, ei olnud, ta laulis teiega kardemoni, ei karda. Vaatame, äkki sina, kordan. Linapurk, helistan. Ko ütleb midagi. Mulle ka ei vasta talle, aga kas ta peab siis nii kõva häälega vastama? Aga teil on nii vanad, nad ei kuule ju muidu 11. Teate mis, kui mina kardan, ma mõtlen alati toredatest asjadest tähtedest, tähistaevast ja, ja rohelistest aastatest ja valgetest liilijatest ja. Aga millised asjad teile meeldivad, telegrammi Banner, hirmutamine, jõulud, nii päeva kingid, säält helepunane, vihma, märi maopadjasõda. See on maailmaklass, ma olen terve maailma läbi helistanud, et midagi sellist leida ja nüüd ma leian selle Tynkkama. Nii tegelased olid valitud põhimõtteliselt Viimsi keskkooli, kas siis õpetajad või lapsed ja teadagi ei ole ükski hea lavastus võimalik ilma tantsunumbrit eta. Kes siis õpetas need tantsud? Tantsunumbrid on teinud meie Maido, Maido Saar, tema töötab ka Viimsi keskkoolis ja tema meie tantsuõpetaja. Samas tahaks küll ainult ülivõrdes rääkida, sellepärast et kõik need tantsus ja mis ta teeb ükskõik koolis, mitte ainult heliseva muusika jaoks, kõik on niivõrd toredad ja niisugused hästi lastepärased ja eks sellepärast see etendus ka noh, ikkagi õnnestus, suuremalt jaolt, sest mis muusikal see on, kus pole ilusaid tantse niikuinii, ilus muusika on juba nagunii. Kui palju annab lavastusele kaasa hea koreograaf? Muusikali puhul? Väga-väga-väga palju, sest see on ikkagi see, mis jääb silma. Kuidas teile lastele nüüd tundus, alguses? No mina arvan, et ma olen isegi end väga kaua tantsimas ei olnud, ei olnud rasked, niuksed rõõmsad ja minu arust see oli tõeline loominguline protsess, mida me Maidoga kogesime. Mul on nii meeles see kui vahetult enne jõule harjutasime seda hea tööd laulu ja ma olen siiamaani meelsetele. Laulule sündis tants kolmveerand tunni jooksul me olime kõik seal. Teeme niiviisi, me tegime niiviisi Maida mõttes natuke. Ei, see ei sobi. Teeme niiviisi, sobib paremini. Ja kolmveerand tundi läks selleks, meie silme all tuli üks tants. See oli tõeliselt fantastiline kogemus. Ja muidugi ei saa öelda, et Maidoga oleks eriti kerged ööd olla või õigupoolest võib-olla me ei olnud nii head, õpilased ei tule. Tema oskas meid liita. Ta võttis meid vahest kokku, mäletate, me istusime ükskord saali põrandal ja Maido küsis, kas sina tead, mis on selle tüdruku nimi. Me teadsime kõik üksteise näidendi nimesid, aga me ei teadnud üksteise tegelikke nimesid mäletada. Anti läks näost punaseks. Ei teadnud. Ja siis Maidu ütles, mis asja te õige mõtlete endast siis me tutvustasime 11. Tookord oli veel ka selliseid, kes minu õpilased olid ja nende jaoks oli natuke võib-olla see probleem ja minu jaoks oli see probleem ja siis Maido rääkis meiega, et näidendis olema kõik ühesugused ja kõik ühtemoodi näitlejad ja siin ei ole midagi õpetaja õpilase suhtega tegemist. Vahepeal nagu karm oli, aga see käib asja juurde. Ma arvan, minule just meelde see, kui mõne proovi lõpus lapsed plaksutasid tunni lõppedes Maidule. Kuidas teile tundub, kas on kergem seista lava peal ja laulda või samal ajal tantsida ja laulda? Tantsida siis tead täpselt, mida sa pead tegema? Sul ei ole nagu käerihm kuskile ka, kõik oled nagu paigas, omadega ei ole probleemi, kuhu käsi panna. Jah, mina olen seda olijanna tantsukoha pealt küll, et kui me siin sügisel mõtlesime, et me seda nunna laulu meelde tuletame, siis me ei suutnudki seda ühe koha peal laulda ja meelde tuletada. Me pidime liikumisega koos seda laulma. Ei olnud õige enam ilma liikumiseta. Väga hea, väga hea, alukate, mitte kuhugi ei kõlba. Kujutage nüüd endale ette, et te sõidate suure kontserdisaali laval. Ei loe ja ükskõik missuguse kontserdisaali laval kas või näiteks Kaldbergi kontserdisaali laval ja saal on puupüsti rahvast täisröövel. Et õigel ajal ei lõpeta. Vaju nii on ju parem püdid Olumäkile lauda kohe kõva häälega söölootidele Niiluti. Laupäev, selle luku taga ei tule enam nii hästi välja kui eile. Pole vaja mingit preili varia võite samahästi laudaga minuga ja ja ka minul on kogemusi kooride kvarteti lauljaid maade kaudu kaid, mida te laulate, marja jätkasid, riiulit üks rahul. Louisa, ütle, kas mõnda tempu ei teinud Vaino täidis, nalja tegi ja millele on ise ka, naeris Egasvata. Bonna hoovis sõivam. Ei midagi pidi ometi juhtuma, kui ta nii ära läks. Isegi hüvasti jätmata? Ei ma enam mitte kunagi tagasi. Mariaga klooster ei ole, jub pelgupaik mille või kelle eest sa põgened, on firma vaadata. Maria, kas sa oled hakanud armastama, kapten Pontra? Muide, katsu endas selgusele jõuda, ole ausamas südames Brigita ütles, et, et jah, et ega tema isa hakanud mind armastama ja nüüd ta oli kodus ja me vaatasime, teie tehti mulle hing kinni. Siis ma saingi aru, et ma ei või enam sinna jääda. Tants on ju ikka meeles, mul meelest ta soojad ilmad, kuna millest kindlasti räägiksingi kiikuda vihale on. Mul on meeles see, kuidas ta naeratas haigetele keetmine Antsiks, aga talle mõista seda, mida sa tunned. Nii see kahjuks juhtus. Ja see oli kõige rohkem piinabki jumala tahtel ja oleks valanud hakata mõista armastust tundma. Maria ka mehe ja naise vaheline armastus, pühak mäletab kloostrisse tulid, rääkisid oma vanematest, eks olnud, nadi õnnelikud. Nad olid väga õnnelikud, kõrgeauline ema. Oled sündinud nende õnnegi nende armastuses ja sinus endas on nii palju armastust, et patt oleks hoida seda maailma eest. Ja pane tähele. Jumal on maailma loonud selleks, et täita teda armastusega vari. Külma on tore teid jälle näha isa juures, seal madalana, kuidas Carmelo. Lapselapse siia fakti, mis mul siin on. Kansbergib festival 1938, vaadake laule, perekond von trappi. Siin on teie kõigi nimed viirulbriibli kurt Marta, Brigitta, Luisa ja Greetel. Käiga viimane ala kina kõige tähtsam. Anname nüüd sõna Andrus Kalvet üle, kes on kõik need laulud selgeks õpetanud sellele suurele seltskonnale? Probleemile nende nootidega, sest need Heino Kaljuste seada need olid nagu kõigepealt, mis meil kätte sattusid siis terve rida osi oli neid, mida, mille kohta olid ainult inglisekeelsed klaviirid olemas, kes need tõlkis, mõned osad, mis olid täiesti eestikeelsed, tõlked olid puudu, tegime kooli inglise keele õpetaja mõne loo puhul sai, kus on tegemist mitmehäälsus ega seal seal muidugi vaadatud ka, et kas kas ja kuidas ja kas on, on üldse võimalik teha selliseid mitmehäälselt seda kallistada, asjad olid ju kõik suurem, enamus olid sa mitmeseadet siis mõnda asja sai natuke lihtsustatud ja ja lihtsalt noh, ütleme, kui seal on tegemist oli mingi nelja, viie aseseadega, sai seda tehtud kolme Aalzexe. Sest kõik kõigil lastel näiteks noh, ei olnud ka sellist koorilaulja praktikat selja taga ja, ja selle tõttu selline mitmehäälsus on, oli alguses väga raske ja hiljem see asi hakkas juba haaval minema. Ja muidugi noh, see, et kude, asendajad samal ajal ei ole seal laval panna kokku, kes laulab seal esimest, kes teist kolmandat ja, ja see liikumine, kõik, see pidi ka sellega arvestama, et nad enam-vähem enam-vähem ikkagi teineteise läheduses oleksid või mitte päris eraldi või nad hääled teineteist kuuleksid ja ja nii edasi, et see See taseme muidugi hiljem siis koostöös Maidoga ka natuke sättida ja lapsed olid muidugi sellised see üsna altid sellele õppimisele ja ega need asjad läksid päris kiiresti, selge on see, et noh, muidugi seks, intonatsiooni probleeme, neid oli palju ja tükk aega maadlesime alguses nunnadega eriti nende kõrgete partiide pärastest ütleme, Rex Admiraabilise. Ja samamoodi halleluuja, noh, seal ka panna nüüd põhikooli viimase klassi tüdrukud panna nüüd laulma seal pidevalt nii defaadeesi ülevalt ja niukene kaunikesti ebameeldiva pingeline register ja, ja sinna juurde veel muidugi lisandus siis ladina keele ja, ja selle selle häälduse sõnarõhud ja igasugused muud asjad, mis noh, millega ikka tuli natuke vaeva näha. Kaljuste lähtus oma Ellerheina lastekoorist kunagi ja, ja noh, me pidime lähtuma nendest jõududest, mis meil olid Aga miks sa selle kaasa Ei laula? Laulavad, oskab, ma ei hakka ekse laulda? Ei oska laulda. Kõigepealt. Ore. Tee kena. Nii lapse toore viia nagu tööriistad, mida me kasutame laulude loom ja kui teil on kõik noori meeldegi, te võite neid omavahel segades luua miljon erinevat viisi, nagu näiteks. Aga tegelikult ka selle, palju meil üldse oli niisugust kogemust üksi laulda ja veel vähem orkestriga koos sul jalad värisesid, kui ma esimest korda seisin seal orkestri ja Kuldar seal oma taktikepiga vehkis ja ma ei teadnud, millal ma sisse tuleneb ja küll ja, ja see veel olid teisel pool saalia kuulasid, kõrvad kikkis, kas on need kuuluda või ei ole kuulnud. Ma isegi ei oska nii hästi laudaga. 1000 korda rohkem. Nad ütlesid kapten von kramp. Noh, nüüd on teie kord? Ei, mina ei mänginud. Ja nüüd ma arvan, et me eraldi rääkima sellest, mismoodi toimus lavavahetus, mis minu meelest on omamoodi müstiline asi. Lavatagune etenduse juht Anne Paul asiaat paika said õigel ajal, et oledki õiges kohas koti õiges kohas tekke õiges kohas kellelgi mantel ja üks asi, millest mina sain aru, mida rääkisid proffid pärast meie etendust oli see, et nad kiitsid lavastajat, kui väheste vahenditega on võimalik lava ära täita. Ta muidugi suurema osa lavast täidavad inimesed. Aga kui vähe on vaja asju lavale tuua, selleks, et ära näidata, kas on tegemist terrassiga toaga kloostriga või millega tahes. Aga sellegipoolest ja nii vähe, kui neid asju seal pidi olema, sellegipoolest pidid nad seal sinna kuidagi saama ja ei olnud meil pöördlava. Ega, ega ei olnud ka mõistlik kardinaid vahepeal kinni lahti kerida ja ja lavavahetus toimus siis võimalikult pimedas. Orkestri valgus oli kogu aeg peal ja lavavahetus pidi siis toimuma sujuvalt, ühed mööblitükid pidilt lavalt lahkuma, teised pidid lavale saabuma, aga see kõik toimus muusika saatel, tähendab, orkester jäi mängima eelmise stseeni teemat. Minule tundus, et see muutis seda etendust veel rohkem tervikuks, kui oleks olnud. Üks stseen lõppeb, teine algab vahepeal kaardin kinni see teatri intiimsem pool, mida me tegelikult ei näe, seesama lavavahetus, see on, see on ka selle asja juures nii, minu meelest nii siiras lapsed ise teevad, nad ise toovad need nunnakesed mustades kleitides, tulevad siblivad vahepeal. Muidugi oli juhuseid, kui keegi unustas midagi toomata, midagi viimata, aga alati oli kuskil keegi kes märkas, et see peab olema viidud, see peab olema toodud noh, eelviimane etendus, millal? Maria ja kapten pidin minema pingi peale oma armastuslaulu laulma ja mida ei ole seal. Ja viimasel hetkel oli, anti seal tagaruumis, matsin antile, viime pingi, kusjuures pärast määrime pinge ära viinud, ainult ta ei saanud üldse aru, mis ma ütlesin, ta ei saanud üldse aru, mis ta pidi tegema, aga see pink oli laua sära mainida ka need päid kest, osade täitjad, kes olid kohal enne etenduse algust, kuidas ei olnud sellist suhtumist, et no kuulge, ma olen viis minutit, käin üle lavakülmad, veen ära selle asja, kõik olid hingega täiesti asja juures. Siin on vist asjatu küsida, et kust see hing tuleb, selline tekib tegelikult ikkagi selle töö käigus. Sellepärast, et eks me isegi oleme kuulnud sarnase töötegijatelt, kes räägivad ühtsest perest tundub sõnadena ja ilmselt need, kes meiki kuulavad. Kui me räägime ühtsest perest, tundub samamoodi sõnadena lihtsalt. Aga see tuleb läbi elutunnetuse, mitte kuidagi midagi. Kas te soovisite midagi? Ja ma mõtlesin miks põgenes site kloostrisse ja mis sundis teid tagasi, tuleb, mul olid Niinuma koos täita ja, ja ma tulista lõpule viima, kas oli köik. Ja ma tundsin kohe laste järele, ainult last ei tohi lastele puudust tunda. Muidugi toitun. Võib-olla mida, mida? Öelgem laused, miks deberenissite kloostrisse ja mis ei tagasi või, või kes ministri tagasi tule appi näitas, et igaüks peab otsima, leidma oma elult palju ei leia seda, kuigi arvavad, et on läinud leiavad selle, kuid ei marke, tomeid. Orjema vaatan siin nüüd ja ja ma tunnen, et see oli midagi, mis juhtus. Alles praegu. Panid tantsisime. Ma arvan, et rääkima Mariinaga, tema Enda, mitte teiega man, selles seltskonnas olid koos nii õpilased kui õpetajad, see oli tõeliselt fantastiline kogemus mulle, kui õpetaja tahab, et ma nägin oma õpilasi ka väljaspool kooli ja tõenäoliselt ka see, et nemad nägid meid kui õpetajaid väljaspool kooli. Ja kui ma esialgu kartsin, et sellest võiks tekkida mingisugune. Ma ei oskagi öelda, mida ma kartsin, kas sellest tekib probleem või et me ise kuidagi hakkame teistmoodi koolist suhtlema ka. Mitte midagi sellist ei juhtunud. Ma olen tõeliselt üllatunud sellest, kui kena kontakt tekkis. Pidastega see üksteise avastamine ja Tilsi laager, kus me olime, mäletan, laupäevane päev oli hommiku, hakkasime üheksast peale ja kell oli pool 10, kui me läksime ära järjed, päike, õnn oli seal madratsite peale pagas niiviisi. Ja kuidas meil proovid? Me olime suures saalis ja selles suures aulas ja kuidas nendega madratsid olid, kellel parasjagu midagi teha, Olse magas madratsite peal, lapsed magasid, padjad olid kaasas paljas sõja jaoks ja siis küljes, nüüd tuleb CD, siis teised läksid, viskasid madratsite peale sihturi MSC ja Maidu ütles. Ei, see laul ei sobi tuge, palun uuesti ja küljeks hüüa valjemini, karju siis, miks sa ei tee häält, ma mäletan, kuidas ma pidin seal paja sees ütelda, kapten, et lapsed, et, et nad on ju lapsed ja ma ütlesin ma, kuidas ma karjun inimestega kõvemini, kõvemini. Mul olid vile. Mäletad, kroomid tuli vilets spordis. Praegu tuleb tagantjärele, ma võtan raamatu lahti, võtan tekstiraamatu lahti ühe teise asjaga tuleb meelde, kuidas see, kuidas me leelo karjutasime omas seene seal, et kus ma Põlli vee viskan ja kirjutasin endale teksti raamatust selle lause pikali viskama. Või kuidas nulladega jooksime ja ma küll ütled, sa jookse loomulikult jooksega, nad pakkusid mulle erinevaid variante välja. Lõpuks kui siin, pikaajaliselt, selle õpilaste suhtlemise ja, ja suhtlemise kogemuse, võttis Lauri ilusasti kokku pärast viimast etendust, kui ta ütles, et õpetaja on ka inimene. Midagi ei ole teha. Õpetajaga võib hästi läbi saada, ma tahaksin sellest, kuid võib loota üksteise peale just see, et meil oli 13 etendust ja mitte üks ei jäänud ju ära. 30 inimest oli vaja, pluss 20 orkestrist, kuidas lastele ja noortele tundub nüüd koos õpetajatega teha midagi niisugust. Tegelikult on päris tore. Üldse nagu elu, nagu on, tunduvad õpetajad hoopis teistsugused. Koolis vaatavad õpetada kurja pilguga peale, seal siis niimoodi. Ei saa. Siis hea vaadata kohe. Rõõm. Mina mäletan oma kooliajast, et minul oli õpetajatest selline arvamus, et nad ei ole kunagi väsinud Teide kodus kunagi süüa, tähendab see, et nad ei ole inimesed, nad on õpetajad. Sina arvad siiamaale? Kas etendus ei muutnud sinu arvamust? Need, kes osalevad? Teised on ikka siuksed, asjad on ikkagi lihtsalt õpetaja, kes käisid vaatamas. Kathy ütlen sulle ei räägi mitte midagi. Võib-olla lõbusalt, tublid. Nad ei julge oma emotsioone avaldada, võib-olla tõesti, jah, mina nautisin just seda noorte inimeste seltskonda nende sele, tervete naljade ja terve õhkkonna pärast. Need naljad olid Niipikantsed ja nii seadma armastan head nalja ja mis sellepärast ma hakkasin armastama neid noori inimesi ka, et, et ma tundsin, et ma sain isiklikult endale energiat, tohutut positiivsust ja noh, eesti keeles lihtne sõna, hea. Ma sain nii palju headsed. Ja nüüd. Ma armastan teda väga. Kindlale ma ei mõtle kõigepealt endale, vaid ma mõtlen sellele, et tema parem oleks. Ma tean, et milleks meile tuntud armas. Ja ongi lõpule jõudnud üks nägemus helise vastu muusikast ja Viimsi kooliteatrist. Kui mitte mõelda sellest, et ei ükski osatäitja, korraldaja ega lavastaja õpetaja ega suure vaeva nägija ei saanud kogu ettevõtmisest oma kukrusse ainsamatki klit. Ajal, kui paljud kurdavad, streigivad või muidu seda keeruliseks nimetavad on teised võtnud ette ja teinud ära, küsimata, palju ma saan. Lavastaja Külli Talmar poolt oleks edasi öelda mõtte. Kui on veel soovijaid tulla, vaatama, olge head. Võtke ühendust Viimsi keskkooliga ja kindlasti me tuleme ja teeme veelgi. Keda huvitab aga perekond, trappide edasine saatus? Astuge sisse rahvusraamatuga, kui küsige Maria Augusta trapi poolt kirjutatud raamatut Story of the Trat Family. Lõpetuseks tahab Viimsi kooliteatritrupp edasi öelda tänusõnad Viimsi rahvamajale ja oma kooli direktorile ilma kelleta ei oleks olnud ühelt poolt õiget õhkkonda ja teisalt võimalust. Kas on midagi, mis selle aja sees tekitas väga suurt muret või probleeme. Muidugi mina, mina kudusin kaks, kõige rohkem muret tekitas algus, sellepärast et see oli ikkagi niivõrd hullumeelne mõte, et see oli see mõte iseenesest oli kõige murettekitavam. Aga kui asi hakkas juba noh, ei saa öelda isegi, et vedu võtma või, või ilmet võtma, kui asi hakkas, kui me hakkasime ühest otsast peale, siis tundus juba veidi mõistlikum see mõte. Minule tundub tunudki väga sellepärast, et ma ei oodanud mitte midagi niisugust. Leeloga ma rääkisin, kui saaks paar viiuldajat, ei mäleta, et vaat, meil ei olnud üldse mingisugust, me ei tahtnud midagi nii suurejoonelist ja nii ilusad melootnudki, noh, oma kooli tarbeks. Tore ikka jaa jaa, süntesaatoriga midagi, ütleme kaks viiulit juurde. Minul siis kui läks asi just nimelt mängu, Kuldar vot siis hakkas talle emaks, mitte mingisugust ansamblit. Täisorkester, see esimene mure hakkas sellest tulema. Ja teine mure, et kus see orkester panna, alguses taheti toole ära võtta sealt ja siis läks ikka selle peale, et lisalava ehitada, selle jaoks oli raha vaja siis laenatud ühest firmast, ühesõnaga. Ja siis siis tekkis küll natukene hirm, et, et nagu kuhu me nüüd siis läheme ja vot siis hakkas kiire ja siis hakkas kiire muidu kas siis, kui mina sain 38. veebruaril ja, ja see kõik ilusti ära? Ja siis ma hakkasin registreerima ja see oli seitsmes algselt pidi, esimesel aprillil on esietendus ja seitsmes aprill üteldes. Nii et kolm nädalat tegin iga päev organisatsioone ja siis nädal aega jäi nagu proovida proovida, eks ole ju, nii et noh, muidugi ta Türgi mitte kunagi enam ei võtaks sellist, mitte kunagi. Veidi käega enne etendust ei, meil, eks kaheksa elekter ära ja siis oli minul küll päris hirm, et kas nende petenda Säre reisis, et nüüd on mingi kuuldemäng, oleks teil olnud kahju, kui oleks etendus ära jäänud? Meil on jäänud veel täna hingaldbergi kontserdisaali laval ära kuulata laulev perekond. Palun, perekond von trapp. Sooviks. Ja töö ütelda.