Tänavume viht ajahätta ei jää või mitte, arvad una, melonit, puhkus selja taga ja asjad kõik korras ja ja, ja, ja üks asi on mul tegemata. No vaata eelmine aasta siin selle jõuluvana riided otsimiseks läks nii kuue Mahtra lahti viimasele minutile ja, ja siis me võiksime tädi Alma hommikumantlis jäime lõppu ja, ja mulle tänavu aasta peaks juba varakult valmis täitsa, kus need nina oli nende prillidega, see habe peab kuskil olema ja selle peab kuidagi vormi ajama siin potis ja muud. Nii et ühesõnaga hakkan seda vaikselt otsima ja kuule, aga kui palju sa oled olnud? Jõuluvana on juba päris päris kaua vist? 20 vaata kui hästi sellel läinud, see pole pidanud üldse Tallinna õppima, mina juba praegu pabistan, mida lugeda ja ja muide, muide see on väga õige asi, sest see asi ei kõlba kuskile. Ma olen siin mul naabrite juures ka käinud, kord jälle niiviisi lükatakse jälle see pai poisu ette ja nüüd papakesi nüüd mamma. Kui kingi tahab, laulavad last ja, ja nii, et muide, see käib ka sinu pihta. Matka aga ilusti ette valmistunud otsima ei palatan lähteraamatuid, mis lasteraamatut võttega kalevipojaks, mida ikka mehistikkonna seisab jõuluga kokku. No miks ei ole, seal on ka jõululugusid, nii et ikka tõsiselt midagi, muidugi ma ei soovita Nekrassovis võtta või jää kyll, küll ma ise tean, võib-olla andsin hoopis midagi. Väikese lõikega ja. Suure pärale. Täna räägime jõuludest, jõuluaeg on ju küllalt pikk, algab ta ju 24. öösel ja kestab kuuenda jaanuarini. Sinna sisse mahuvad nii jõulupühad, mis on siis vaiksed ja rahulikud, näevad oma pere ja lähedaste keskel samuti uus aasta, mis on ilmalik. Ja pühade lõpp ehk pühadesaba ongi siis kuues jaanuar kolmekuningapäev ja peale seda viime kuusetoast välja ja pühad ongi lõppenud. Jõulude ettevalmistusaeg algab advendi esimese pühapäevaga. Pühadeks tehakse kodus suurpuhastus ja kaunistatakse toad. Laste jaoks riputatakse üles päkapikusokk, seda tehakse advendi esimesel pühapäeval. Järel ostetakse jõulukingid ja saadetakse pühadekaardid. Vanade kaartide saatmisel peab alati silmas pidama, et need õigel ajal inimesele kätte jõuaksid. Sellepärast et ta saab siis ka õigel ajal ilusate ja heade soovide üle rõõmustada. Lastele õpetatakse selgeks jõulusalmid, loetakse imelisi piiblilugusid Jeesuslapse sünnist selgitades neile nii jõulude tähendust. Jõulueelne ja jõuluaeg on ka leppimise aeg. Vanurite, haigete ja teiste abivajajate aitamise aeg. Jagagem siis ka teistega jõulurõõmu ja rahu. Jõune loomulikult valmistatakse jõulutoite, küpsetatakse piparkooke ja siinkohal tasub meeles pidada, et jõululauale ei sobi kanged napsud. Laupäeval tuuakse tuppa jõulukuusk, mis ehituna on toas, nagu juba öeldud, kuuenda jaanuarini. Jõululaupäeval käiakse kalmistul ja pannakse lahkunu haudadele küünlad. Pärast seda minnakse kirikusse, kuulatakse raadio või televisiooni vahendusel kodus Turu jumalateenistust. Pärast seda süüakse pidulikku õhtusööki kingitusi tokas jõuluvana või päkapikud. Need salaja kuuse alla poetanud. Esimene jõulupäev veedetakse vaikselt kodus, teisel pühal võetakse külalisi, vastu käiakse ise külas. Paljud pered armastavad sel ajal võtta jõulupuhkust. Siis tehakse jõulureise, kuid see oleneb juba pere võimalustest. Uus aasta. Pühad Nad on niisiis ilmalikud pühad ja neid peetakse terves maailmas palju kärarikkamalt. Inimestele meeldib kodust välja minna kas restorani ballile või külla. Hea meelega nähakse ja uue aasta ööl enda ümber sõpru-tuttavaid tahetakse lõbutseda, elust ja inimestest rõõmu tunda. Uus aasta vastuvõtuks on loomulikult ka, nagu jõulude puhul tähtsal kohal. Pühadetoitude valmistamine. Vanasta päeval käiakse juba varakult saunas või vannis ja tuleb endale kindlasti puhtad riided selga panna. Samuti ennast vana-aasta õhtuks ehtida, sest siis pidi uuel aastal palju uusi riideid saama. Küünlad põlevad terve öö läbi ja sool ning leib peab laual olema. Muu toit sellepärast, et ka lahkunud võivad meid külastada ja sellel on ka teine põhjus, miks see nii on, et toit ka uuel aastal majast otsay lõpeks. Iidsetest aegadest tehakse uue aasta ööl kära, müra, kes paugutab püssi, kes laseb rakette või niisama taob panni või seda, mis hästi kõliseks. Mis pärast see on ikka olnud, sellepärast et vanakuri ja teised halvad vaimud eemale läheksid. Ja kuketuppa toomine oli sellepärast, et ennustusi tema kaudu teha ja teiselt poolt seisaku paljude kiriku torni tegi peal ikka kurjade vaimude eemalepeletamiseks. Loomulikult on eesti rahval väga palju vanu kombeid, mida uue aasta öösel tehakse küll õnnevalamine ja peegliküünlaga saunas käimine. Nendest ei jõuagi kõike ära rääkida, kuid vanadest müütidest võib lugeda taevataat andud loomadele üks kord aastas uue aasta öösel kell 12 kõnelemisvõime. Ja sellepärast käiaksegi laudas loomade juures nendele leiba jagamas, et nende kõnet kuulda. Meie päevilgi on uusaastaöö nostalgia ja unistuste öö. See on nagu õrn piir selle vahel, mis oli. See, mis meist tasapisi lahkub. Muutub ju minevikuks. Ja on ka see, mis tuleb, mis tulemata jää. Loomulikult me kõik ootame uuelt aastalt palju paremat, palju ilusamat. Ja eks uusaastavärgi olev kuldne sära peibutab nagu meie unistusedki uusaastaööl. Ja on komme, et kui meile uue aasta ööl tuleb külaline, siis me talle kingime mõne väikese eseme. Asja ongi kell 12. Kellalöögid, šampanja, head soovid ja uue aasta kallistused kõigile. Esimesena peab need saama abikaasa, see, kes on kõige lähedasem. Ja üldse soovivad kõik inimesed, et nende koju uue aasta hommikul esimesena tuleks mees ja õnnega sooviks just nimelt meesterahvas kuidas ta hommikul tuleb õuest toodud veega hoolikalt silmi pesta. Sest see garanteerib hea tervise aasta läbi. Uusaastapäeval peab ainult häid tegusid tegema, sest siis tuleb terve aasta hea ja meeldiv.