Augustikuust saati, kui asusin Postimehe veebiartiklite keelt toimetama olendist taandanud üht tüüpi kokku- ja lahkukirjutamise vigu rohkem kui kogu oma senise tööelu jooksul. Need on igasugu teonimed, täpsemini liitnimisõnad. Ehk kõneleb see vearohkus, et ei olda enam kindel, kas või lahku kirjutada või peab kokku kirjutama. Nende Teo nimedega on tegelikult üsna klaar, neid kirjutatakse ikka ja alati kokku. Vee joomine on tähtis terve päeva jooksul. Siin kirjutame vee joomine kokku vee joomine kui tegevus. Sageli jääb puudu otsustavusest kokkulepitu elluviimisel. Isegi kui, kui lepe on saavutatud riiklikul tasemel. Kõigepealt mine vormist, selle kirjeldame kokku elluviimisel. Kokku tuleb kirjutada ka kokkulepitu, sest see on omaette nimisõna, mis on moodustatud tegusena kokku leppima Tuutvormist. Sõna moodustuses ongi lihtne reegel. Kui moodustatakse uus sõnaliik, tuleb kogu kupatus kokku kirjutada. Veel üks näide. Praegu ei pealinnavalitsus vajalikuks uue linnapea määramist või ühe abilinnapea juurde võtmist. Linnapea määramine on mõistagi kaks sõna, selle kirjutamisel raskusi enamasti ei teki. Omamoodi kirjutame kahe sõnaga abilinnapea juurde võtmise ehk teonimi juurde võtmine käib kokku.