Tere Eesti kohanimedest võib rääkida palju seest, neid nimesid on palju ja nende nimede sünnilood on põnevad. Kaks põhjust on rääkimiseks veel nimelt kohanimeraamat on valmis saamas. Päeva probleem sel sügisel on olnud seotud bussipeatuste nimedega. Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll, tere tulemast saatesse. Tere. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Kui kaugele siis kohanimeraamat on see kaua tehtud kaunike? Jah, seda on tehtud nüüd kokku seitse aastat selle aastaga koos ja ja see on tõesti jõudnud lõpusirgele, nii et järgmise aasta alguses ta peaks ikkagi ilmuma. Aga ilmselt on ka tööd palju, sest kohanimesid on ju on ju nii palju? Ühes varasemas saates me küll mingist numbrist rääkisime, aga see oli nii suur, et mulle meeldegi Jah, kuna me oleme üritanud sinna võtta kõik Eesti ametlikud, nimelt, siis on see arv tõesti päris suur, praegu on ta 6211 artiklit ja kui juhtub nii, et mõni küla taastatakse veel enne seda, kui käsikirja toimetamine lõpeb, siis võib see arv veel kasvada. Aga seal on jah, kõik eesti ametlikud külad, mida on umbes neli ja pool 1000. Ja siis on valik muid külasid, mis on ka rahvasuus tuntud ja mis tegelikult elavad oma elu edasi, aga nad ei ole ametlikus nimestikus. Siis on valik, loodusnimesid, tähtsamaid muid maakonda, nimed, ajaloolised maakonnad. Ja loomulikult Eesti ja Tallinn ja muud niisugused kõige tähtsamad nimed ka mõned piirialade nimed nagu Läänemeri ja Soome laht, Peipsi järv ja natuke ka piiri tagant, sest eesti keelesaared on ka sinna alla arvatud. Küla on siis kõige väiksem üksus. Tänavanimesid enam näiteks. Panime sidega pargi nimesid meil ei ole tõesti muidu ei mahuks lihtsalt ära. Jah, ta on juba praegune piiri peal, kas ta ühte köitesse ära mahub, aga ikka üritama. Mis siis selles raamatus veel on, mis sellest veel teada saab? No kõigepealt me oleme mõelnud teda teha kõige laiemale avalikkusele, et ta oleks võrdlemisi lihtne, lihtsalt arusaadav, et ta ei ole väga keerulise keelekasutusega seal me üritame vältida ka erialased terminid, nii palju kui me saame. Ja selle raamatu sisuks on anda kohanimede kohta võimalikult palju ja mitmekülgset informatsiooni, alates sellest, et kuidas seda kohanime vaata näiteks kohakäänetes, kas minnakse kiidu Vegiiule kuidas seda hääldada, kas ta on kolmas öelda, kas uni, häälikum palataliseeritud seal nagu album näiteks või, või mõni välde on niisugune kriitiline nagu tõrva. Ja siis natukene nimetatud koha ajaloost küll nii palju, et mis ta, see nimi on varem ajaloos märkinud, et kas ta on mõisa nimi, kas ta on kõrtsi nimi kuidas see nimi on nagu arenenud tänapäevaseks küla nimeks näiteks? Natukene siis püüame kokku võtta seda, mida inimesed, keeleuurijad on nime ajaloo kohta või nime etümoloogia kohta arvanud. Ja, ja siis oleme lisanud ka sinna nimepärimust, kohapärimust ehk siis mida rahvusena vanad nime ajaloost või nimed tekkest ja lõpuks on ka ja näiteks väike valik viipekeeles Eesti kohanimesid. Tänu Liina Paale, selle, kes on need kokku kogunud ja neid on küll umbes 60 nime, nii et neid ei ole palju, aga siis viipekeeles haka kohanimesid edasi anda. Mida rahvas arvab ja mida teadlased arvavad, ega need vist alati ei ühti. Ei ühti, aga ongi tore need ühe ühtedega mitte vahele kokku panna, sest rahvas arvab nimedes tavaliselt nii et kui on mõni arusaamatu nimi, siis üritatakse seda arusaadavamaks seletada ja ja noh, tüüpiline seletus, astu vere näiteks seal Valgamaal. Et selle kohta ütleb rahvas, et vanasti on olnud nii palju lahinguid taastuvverre, et sellest on see nimi tulnud või siis et päris tuntud legend on sellest, kuidas on Kaiu ja Kuimetsa nimed tekkinud, et kui vanal ajal inimesi on vähe, et siis mees oli otsinud naist ja näinud kaugel kõndivad hüüdnud teda ka ju. Aga siis naine oli kirjeldanud sammu ja kadus metsa, siis ütles, et kadus kui metsa. Ehk siis selliseid seletusi rahvas pakub, aga mõnikord lähevad need kokku ka tegelike faktidega, ehk siis näiteks Valtu puhul on selline tore kajastusi olnud. Valtu puhul me teame seda ajalugu, et 19. sajandil mõisnik pani sellele mõisale uue nime enne tooli. Eesti keeles kas kosub või kutsume, täpselt ei tea. Aga siis, kuna kutse saksa keeles kõlab halvasti, see tähendab oksendamist, siis mõisnik ilmselt otsis paremat nime ja pani nimeks Waltav mis siis tõlkes metsaniit ja ja selle ta siis tegi ametlikult selle ümbernimetamise, aga siis rahvasuus on see pärimused, krahv käis mööda küla ja küsis igalt vastutulijat, mis peab mõisa uueks nimeks saama ja kui ütles Valtu sisse sai hõberaha ja kes ütles, muunime sai paar sirakat. Nii et see, see kajastub ka rahvasuus, see ajalugu tegelikult natukene teisiti. Eesti kummaliste kohanimede edetabeleid on ka tehtud. Ühe sellise leidsin ma internetist, seal reisifirma koostatud ka esimene on teadlegi litsmetsa, eks seda ekseldatakse edasi-tagasi ikka sellistes nimekirjades. Evar Saar pakub, et see tõenäoliselt ei ole seotud sellega, mida me tänapäeval kuuleme, vaid see võib olla pärit äkki näiteks sõnast liitsma, mis tähendab maadlegi muljuma või et see võib-olla on viidanud hoopis sellele märjale maapinnale, mis sealkandis on, et see on täiesti teise algupäraga nimi, aga ta on lihtsalt tänaval hakanud teisiti kõlama. Ja siin selles nimekirjas on, viies näiteks joodiku nimi, millest me eelmises saates kindlasti rääkisime, et kuidas selle koha nimega jäi. Aga sellega vist ikka on tõsi, nii, nimi ütleb seda, mida ta ütleb, et seal ei ole joodakuga tegemist, et see on ikkagi tõenäoliselt olnud inimese lisanimi, mis on muutunud kohanimeks ja tänapäeval ta ametlik küla nimi ei ole küll ta on liidetud ühe teise külaga. Meie artiklis on ta vähemalt eraldi ka ära mainitud. Siin on veel igasuguseid põnevaid või isegi arusaamatuid nimedes, näiteks A. Küla ilmselt on küla, see, see on nüüd pikk lugu ja sellel head seletust ei olegi tegelikult, aga ta on aga või, või mingi sellise kuju omandanud sellisel kujul olnud varasematel sajanditel ja see on nimi, mis esineb juba Taani hindamisraamatus 1241. Nii et küllalt vana nimi ja ta on selle tõttu muutunud tänapäeval tundmatuseni. Et huvitav, et ta on püsinud nii kaua. Ja meil on tänu sellele, et meil on Taani hindamisraamatu nimekiri, mida tinglikult dateeritud taastaga 1241 on on meil ligi 490 nime, mis, mille me võime viia tagasi sellele ajale. Aga Lõuna-Eestist kahjuks need suuremat allikat, põhjalikumad allikad algavad alles 16.-st sajandist, nii et Põhja-Eesti, eriti Harjumaa ja Virumaa on just paremas olukorras selles mõttes. Nii, aga kui ma tahaksin sellest kohanimeraamatus teada saada oma juurte kohta nende külade kohta, kus minu juured on, need on ka selles kummaliste kohanimede nimekirjas. Lõõleja Visuvere. Jah, see Visu vere Lõõla nime päritolu jääbki meile saladuseks, tõenäoliselt nii nagu paljude teiste nimede puhul, et raamatu üks mõte aga tegelikult teha kokkuvõte senisest uurimisest ja ja siis selgubki loomulikult, et paljude nimede kohta ei olegi eriti midagi võimalik arvata, nad on nii tundmatuseni muutunud või lühenenud või või pärit meile tundmatust hääbunud eesti keele sõnast. Visu vere on nimi, mis kordub ka mujal Eestis vissi, vere- ja vissi ja noh, tänapäeval me tunneme seda küll vasikanimena, aga tõenäoliselt on olnud isiku nimi ehk varem verelõpulised nimed on enamasti aku poole, ka isikunimedes, isikunimedest. Nii et mõlemad märksõnad tegelikult sellest raamatust leiab Leiab ja kahjuks jääb ka vist selle saladuseks, et midagi peab jääma ka tulevastel põlvedel uurida. Kui need kohanimedest rääkida, need kaks luule Visu, Errelid Järvamaa nimel, et kas on uuritud ka seda, et kuidas kohanimed Eestis piirkonniti erinevad või kas erinevad, kas on mingeid erinevusi? No ikka erinevad sellepärast et juba sõnavara erineb nimede seletamisel. Tõsi, on küll ka võimalik näidata seda, et mõned sõnad, mida me tänapäeval tunneme näiteks Lõuna-Eestis nagu läte allikas et esinevad ka Põhja-Eestis kohanimedes just lähte- ja lähtepea ja ja lähtse, et need on tõenäoliselt ikkagi sellest samast sõnatüvest pärit, lihtsalt põhjaeesti murretes sõna on kaduma läinud, see lähe allika tähenduses, aga kohanimedest alles. Ja näiteks on huvitav tähele panna ka seda, et Eestis on kuidagi need kohaneme lõpud natukene alaliselt ka kontsentreerunud, et need verelõpulised nimed väga tihedalt just Kesk-Eestis või vahe Eestis sellises vööndis, mis algab Järvamaaga, lõpeb siis Virumaaga. Et see on selline metsane vahevöönd ja see selles mõttes kinnitab seda hüpoteesi, et verenimed on seotud just alepõllundusega, sest seal on täitsa sest just palju maad võetud juurde ja ja seetõttu on need nime selline nimemall tekkinud, aga siis näiteks ste-lõpulised nimed on väga sagedad just Kagu-Eestis. Himmaste ja Coruste ja pühaste ja nõnda edasi. Ja la-lõpulised nimed on sagedamad jälle Põhja-Eestis. Me võime tinglikult jagada need Eesti piirkonnad, kolmet, tsoone ja see on küll väga tinglik, sest et igal pool on ka erandeid ja, aga näiteks verelõpulise nimesid kaku Eestis praktiliselt pole, et selles mõttes täiesti teistsugune pilt. Need on kolm kõige enam levinud neli või kolm kõigena loojuste ere Laajas, tee aga pere. Pere on tõenäoliselt mõnikord verelõpulise nime teisend sest me teame, et Lääne-Eestis see v s sageli muutub peeks, nagu kivi asemel öeldakse Gibi ja ja, ja see, see on laienenud natukene ka Kesk-Eestis. Rapla kihelkonnas on Lella pere ja ara pere vist, kui ma nüüd õigesti mäletan. Ehk siis enamasti on sama algupäraga kui verelõpulised nimed ja selles ongi raske vahet teha. Üks hüpotees on muidugi vere kohta ka see, et see on pärit pere lõpulistes nimedest. Aga siiski tundub, et see ei ole päris nii. Igale veeretamine? Jah, see, mis on soome keeles Vierda ja vier olema tähenduses, et see tõenäoliselt on siis eesti keeles saanud niisuguseks ka kohanime tunnuseks, mingil määral teda võib-olla on hakatud kasutama ka laiemalt, kui see sisu eeldaks. Kas Läänemaal Läänemaakohanimedes ka mingi eripära on? No eripära on tõenäoliselt selles, et Läänemaal on rohkem rootsi mõjustusi, ehk siis Põhja-Läänemaa on ju siis Noarootsi ja Riguldi kant ja Vormsi ja Osmussaar mis on olnud Rootsi asustusega, seal on hästi palju niisugust nime, vara, mida on keeleliselt mõnikord raske analüüsida, et kas ta on eestirootsi algupära, et mõlemad võimalused on seal olemas. Ka teiste võõrkeelte mõju ekspeaküsimus on ilmselt ikkagi saksa keel. Kui palju on saksa keel mõjutanud Eesti kohanimesid? Jah, kui nüüd rääkida kohanimede keeles, siis võib-olla on oluline seda siiski ka ära märkida, et et muidugi on vastastikku mõjutanud, on saadud saksakeelseid nimesid eesti keelde ja vastupidi, ehk siis need paljud saksakeelsest mõisa nimelt nii-öelda jutumärkides saksakeelset, kuna nad on eestikeelse nime lihtsalt teisendid vanas kirjaviisis ja mida mis tahes muus vormis. Aga et tegelikult igas keeles kujunes oma sõnavara või oma oma nime vara ehk siis kui me räägime niisugusest ajast nagu 19.-st sajandist, siis oli väga selge, et eesti keeles olid ühed nimed saksa keeles, teised nimed ja vene keeles olid veel kolmandad nimed, ehk siis meil oli nagu tõeline nimede kolmkeelsus, nagu me näeme Soomes tänapäeval. Ja eesti keeles ei ole saksa nimesid kunagi kasutatud, et see, mida me tänapäeval arvame ajalooliseks nimedeks ja mida me kaartidelt dokumentidest leiame. Ja me eeldame tõenäoliselt ka seda, et kuna eestlased on põhirahvas, niipalju kui me kirjalik ajalugu ütleb et siis on alati olnud kohtadel eestikeelsed nimed, mis on siis mõnikord, et väljatõrjutud saksapäraste nimede poolt, et aga, aga seda ei maksa eeldada, et mõni nimi on olnud algselt võõrkeelne, seetõttu, et võõramaalased on sellele nime andnud, et see on tõenäoliselt ümbernimetamise käigus nimede vahetuse käigus tekkinud. Aga et see on vahel läinud ka natukene naljakaks, siis selle näite võib tuua mõisa nimetan. Sest et näiteks voldi nimi Jõgevamaal on pärit ja see on eestikeelne mõisa nimi, see on pärit mõisniku perekonnaimest Wolfelt ehk siis saksa nimest. Ja samas saksa keeles oli selle mõisa nimi Tabifer mis on ilmselgelt eesti algupäraga nimi, ehk siis saksa keeles oli Eestini algupäraga nimi eestikeelse saksa algupäraga nimi, aga kumbki pidas oma keele nime nii tähtsaks, et kui Matthias Johann Eisen kahekümnendatel aastatel algatas selle kampaania, taastame Tabivere nime siis oli rahvas väga sellele vastu ja, ja, ja selle vastulause neti sõna igal pool ajakirjanduses. Ja siiamaani ma olen lugenud etteheiteid, et miks räägitakse Tabiverest, kui kõik teavad seda poldi nime all. Ehk siis igas keeles oli omad nimed ja tõttu nagu neid ei tohiks väga segada omavahel ka tänapäeval. Et tegelikult me paljudel juhtumitel seda konkreetse kohanime lugu ei teagi. Nagu raske aru saada. Ja, ja siin on üks hea näide sellest et kui ei tean ei lõppu, siis on ka etümoloogia keeruline, sest mu hea kolleeg tegi see toreda artikli Poska nime etümoloogia kohta kahjuks nüüd on läinud kaduma. Aga kui me koos guugeldasin, siis muidugi selgus, et see Poska nimi Pärnumaal. Ta peaks olema vist endine pustuski, küla osa, praegune seljametsa küla osa on ikkagi Jaan Poska järgi nimetatud. Ehk siis ta on isikunime järgi pühendusnimena pandud kolmekümnendatel aastatel ja selle kohta leiab guugeldades kenasid, et ülevaateid, kenasid lugusid. Ja minu meelest on see väga tore nimi, selles mõttes ka, et et kui me muidu teame seda ideoloogilised nimed nagu pluss ka ju nõukogude ajal kaotati ära siis küla nimena mingi ime läbi osutus võimalikuks, et see nimi säilis kuni 1977. aastani, kui ta lihtsalt liideti muude liitmiste käigus. Aga et oleks veel kauemgi säilinud, aga keegi keegi ei kaevanud kellelegi peale ilmselt et see nimi tuleks ära parandada. Kes teadsid, need teadsid minu meelest nimi vääriks täiesti taastamist. Mis küla praegu siis on? Ta on seljametsa küla osa, ta on nii-öelda taastamata küla. Aga seal on täiesti inimesed, elavad. Ei peagi olema ja minu minu teada on isegi neid mõtteid mõlgutatud esse küla võiks, selle küla võiks taastuda. Kas selliseid pühendus nimesid on veel Eestis? Eriti palju ei mina nimedena mulle rohkem ei meenugi ja ka muidugi on. Enamik külanimesid on seotud isikunimedega küll, aga nad ei ole pühendusnimed, päritolult. Nonii nagu kasvõi seesama Visu ära. Tõenäoliselt jah. Et mis tuleb sellest sõnaraamatust kahtlemata välja, on see, et väga paljud külanimed, eriti mõisate nimed on eesti keeles tekkinud kas siis isikunimede või perekonnanimede järgi ja tavaliselt siis saksa perekonnanimed, et neid näiteid võib tuua tõesti lõputult. Norra pärit Knorlingust, Taagepera päris tackelbergiste, Killingu päris Hillingist ja ja nõnda edasi, et see näitab tegelikult lihtsalt seda nimetamise loogika on olnud omal ajal see, et kui on, nagu me teame, talunime taludel on, eks ole, isikute järgi pandud nimed sageli siis kad mõisniku maja sai selle mõisniku järgi nime ja kuna mõisa nimi oli väga domineeriv siis ta aegamööda muutus ka valla nimeks ja sai sellise laiema ulatuse. Et sageli me teame ka seda, et need mõisad tekkisid varasemate eesti külade kohale ja nende varasemaid nimesid meil mõnikord näeme läbi, mõnikord ei näe läbi, et et seetõttu on ka paljud vanad emad kaduma läinud. Selles raamatus peaks muidugi see ka välja tulema, et mis on need vanad nimed olnud, neid on vahel ka üritatud taastada, näiteks. Kas õnnestunult või mitte, selle üle võib vaielda, aga näiteks selline nimi nagu vao küla pandi kunagi just sellest tackelbergi järgi saab Taagepera asemele. Aga see on küllaltki teoreetiline, kust me ei tea, mismoodi seda nime tegelikult kasutada või siis Riidaja nimest tehti põdraala. Mõlemad on muidugi üks, on praegu asula nimi, teine valla nimi. Aga põdrale lähtub kasi sellest Riidaja mõisaküla varasemast nimest, mis on eestipärane nimi olnud. Sel sügisel on palju räägitud Saaremaast kui tuulesaarest aga üks teine legend jutustab ka Fretoni sõidust päikesevankriga. Mis siis tegelikult on nagu meteoriidi kukkumine Saaremaale, tuulele, kas see kaali nimelugu, kas sellel kaali nimel on ka mingit pistmist sellega, et tegemist on maailma lõpuga? Jah, selle on kolleeg Maria Kallas, ma kirjutan selle artikliga oli nimest ja no me jääme siiski, nagu öeldakse faktide pinnale, ehk siis kui me teame, et selle mõisniku nimi on olnud ka olen siis on see kõige tõenäolisem hüpotees kusse, Kaali nimi on pärit. Ja pealegi selle, Kaali mõisa saksakeelne nimi on sall mis tõenäoliselt võib-olla siis olnud just eestikeelne, kas salu või salatüvi ehk siis see on tüüpiline juhtum, kus on saksakeelne mõisa nimi välja tõrjunud eestikeelse küla nime. Ja saksa keeles on just säilinud see vana eesti tüvi, aga eesti keeles on võetud üle mõisniku perekonnanimi. Et see tundub tõenäolisem kui nüüd see kalijärve hüpotees, mis Lennart Meri esitas. Aga noh, kunagi ei saa midagi välistada, et seda, et kalist saab kaali ka seda ei saa välistada sellist hääliku pikenemist, aga see on siiski pigem erand. Muidu põhimõtteliselt leiavad need hüpoteesid küll kõik mainimist, mida on esitanud ka Lennart Meri ja teised. Ehk siis ka muuhulgas tegelikult Peab ütlema, et see raamat üritab siiski ka murda mõningaid müüte, mida on kohanimede kohta siin-seal levitatud ja üks mida ma just eelmises saates kivist kuus ja see polügooni nime hüpotees, ehk siis et see väide, et araabia geograaf allid riisi on seda nime maininud sel aastal 1954, et see siiski meie arvates ei ole tõene, ehk siis et seal on nii palju küsitavusi, et seda väidet, et ei saa tõesõna esitada, kuna see araabia kirjapilt on siiski niisugune, milles kolevani nime kuidagi tuletada hästi ei saa, seal on enni asemele r ja viimane häälik peaks olema midagi sarnast. Ehk siis noh, näiteks kui nalja teha, siis kallavere ja koluvere läheksid sellesse malli paremini sobiksid, kui, kui Tallinna nimi siis tähendab juba kirjapilti on raske välja lugeda, juba kirjapilt on natukene moonutatud. Hüpotees esitati, et selle kalatähtede haaval peaks ütlema, et araabia keeles ju ka täishääliku märg ei ole, kui on tegemist lühikeste täishäälikutega, et siis selle tõlgendamine on väga fantaasiarikas tegevus nii või teisiti. Ja no mõned muud väited, et Ambla on tulnud Ampla marjast ja Palamuse partolama jõusega seotud, et need need enamasti ei, ei leiagi niisugust faktilist kinnitust. Linna linna juurde jõudsimegi nüüd need põnevad müüdid, jätame kuulajatele. Ta avastada, et sel sügisel on taas räägitud jälle ühest nime korrastusaktsioonist ja teadagi see tekitab probleeme inimestele need bussipeatuste nimed. Kõigepealt on küsimus Tartus, aga vist ka mujal. Üritatakse korrastada. Ja no meie ajakirjandusel on eriline anne panna inimesi muretsema Exugu asjade pärast ja eriti hea on seda teha siis, kui ka mingi number on käepärast. Ehk siis kui me mäletame, paar aastat tagasi oli juttu 30-st 1000-st kohanimest. Nüüd on juttu küll ainult 600-st bussipeatusest, aga no ikkagi päris suur. Mulle tundub ja ja kui me ei süvene sellesse, mida see 600 endas sisaldab, et siis tundubki väga kole. Aga jah, jutt on tegelikult sellest, et kui meil on riiklik kohanimeregister, mis üritab endasse võtta kõiki kohanime andmeid ja kui Eestis määratud ja pandud kohanimesid, siis seadus ütleb tõesti bussipeatuses peab olema ametlik nimi. Ja selle üle võib vaielda, aga ta praegu nii on, et peatus tuleb ametlikult nimetada ja siis seetõttu, et neid tahetakse registrisse kanda, siis vaadati nad ka üle keeleliselt. Ja nende ettepanekute hulgas nende 600, mis tegelikult tähendavad kolmesadat peatust, on siis enamasti sellised pisiparandused, mis inimesele kuidagi jäägi silma tõenäoliselt ühikute lisamine suurte väikeste alguses tähtede parandamine. Aga jah, numbrini tundub ta kole suur, et siin on rohkem kui see asi väärt on, aga hea on muidugi see, et inimesed muretsevad kohanimede pärast, et see on kõige olulisem tõdeda. Ka nende hulgas, kui palju või kui vähe on selliseid bussipeatusi, millel täiesti teine nimi pannakse. Et täpsustamine, siis näed, kui Kreutzwaldi ette tuleb nimetäht panna, et siis on lihtne, aga kui täiesti uus nimi pannakse? Ei, täiesti uut nime ei saa keeleeksperdid panna, sellepärast et selle, see õigus on ikkagi omavalitsusel ja saab ütelda küll seda, et näiteks see nimi ei sobi sellel põhjusel, et näiteks on lühend kohanema seadus küll ei lähe, lühendeid ei luba nimena kasutada, selle asemel peaks mingi nime kirjutama, et siis on omavalitsusel võimalus seda nime ise otsida. Või mingi soovitus on muidugi kantud vahel, aga see on soovitus kõigest, et päris niimoodi ümbernimetamist. Minu meelest ei ole põhjust sellest rääkida. Aga siis see segadus on Tartus põhiliselt või on teistes linnades ka ikka probleeme, pisut. Tegelik probleem oli seal palju öeldud. Pleemidest, võib-olla kõige suuremad probleemid on hoopiski Ida-Virumaal, kus on kus on bussipeatused, mille nimeks on aianduskooperatiivide nimed, mis on nõukogude, kas pärit ja mille puhul tuleb ka keelsus nõudeid järgida, et seal on näiteks Narva aedlinnaosades on tänavat küll juba nimetatud eestikeelsete nimedega, ka bussipeatused on jäänud veel vana malli järgi ehk siis seal on võib-olla rohkem küsimusi kui Tartus tatud. Minu meelest ei ole mingeid suuri küsimusi. Kõik sõltub vaataja silmadest, muidugi. Kas pargid tuleb ka registreerida? Pargid juba registreeritakse sellepärast, et neile pannakse ametlikud kohanimed, linn või vald, määrab need nimed ja siis nad lähevad ka kohanime registrisse otsekohe. Tallinnas on näiteks küll parkidel juba päris pikalt ametlikud nimed olnud politseiaed näiteks siin raadiomaja juures ja millel on igalühel oma ajalugu mõni põnevam lugu. No ma ei tea, politseiaed on ja selle järgi nime saanud, et ta oli tsaariajal politsei juurviljamaa, seda nimetati siis tollal vist nimetati seda ogorati aiaks või rotiaiaks. Aga nüüd on ta muidugi viisakamalt politseiaiaks ümber nimetatud. Ja ka need parkide nimed ei ole kohanimeraamatus sees, sellest tuleb teil uus raamat kirjutada. Teine raamat. No sinna ei mahuks näiteks Tallinna kohanime raamatusse, kui selline idee kunagi teoks saab, et aga Kadriorg on küll sees muidugi, et kui suurem kohanimi Ja nüüd üks küsimus, mis puudutab hoopiski eesti nime, nimelt soomlasest Europarlamendi saadik ja väga tuntud poliitika Eestis. Paavo euronen on oma blogis kirjutanud, et soomlased peaksid olema Eesti kohta Viro asemel eesti. Ja ta kirjutab seda ka, et tegelikult Eestis võetakse muudatus väga hästi vastu. Kaks kaks küsimust, et kas peaksid, kuidas meie ise oma naabreid nimetama mõnikord mõnda naabrit nimetame ka maakonna järgi. Ja et kas meil on üldse oluline, kuidas nad meid nimetavad. See, et soomlased nimetavad Eestit Virumaa järgi, see on tegelikult täpselt sama malliga, me nimetame ka Soomet, sellepärast et Soome on algselt koht, mida me tänapäeval tunneme päris Soomena ehk siis VarsinaisSuomi soome keeles, mis on turu ümbruse piirkond. Ehk siis Soome alguses on ka lähtunud ühest maakonnast ja ma leian, et see ei ole küll meie asi öelda, mismoodi soomlased meid peaksid nimetama, kuigi me võime vahel soovida mõnda, aga aga minu mintsa Viromil küll kuidagi ei häiri, mulle isegi meeldib pigem see, sest et sama hästi meeldib mulle ka see, et lätlased nimetavad Eestit kunagise ajaloolisi Ugandi maakonna järgi igavene heaks. Ja teisi näiteid me praegu ei teagi, aga aga see, et igas keeles on just naabermaade kohta kujunenud niisugusest vanast ajast pärit nimed, kui neil ei ole just niisugust ajaloolist taaka taga mida vahepeal vahel mõnikord sõdivad, riigitud kaasas kannavad, et siis sellest ei ole mingit probleemi. Minu jaoks. Et see tegelikult on üks näide sellest, et ka teistes riikides ja teised rahvad mõtlevad aeg-ajalt erinevate keeleküsimuste üle Ja las nad võtavad, meie vaidleme vahel selle üle, et kas Gruusia või Georgia või siis enam ei vaidle, aga mõnes teises riigis ka neid küsimusi Myanmar Birma, et et see on niisugune kahepoolne asi, et pigem on see nimetaja asi. Aga see on ka muidugi natuke ka nimekandja võimalus proovida, et kui me nimetame oma maad ümber, et siis me eeldame, et teised seda järgivad, aga see ei ole üks-üheselt määratletav. Kohanimeraamatu juurde tagasi tulles, siis kui ta valmis saab, siis ta tuleb raamatuna paberraamatuna, kas internetis ka? Ja ta on kavas avaldada võrgus, aga selleks läheb natukene tõenäoliselt aega, et enne enne saab mõnda aega raamatuna seda osta, aga ma kujutan ette, et võib-olla aasta jooksul tuleb tagavõrku väljast, et põhimõtteliselt on nad olemas elektroonilisel kujul, ka seal tuleb lihtsalt läbi mõelda, see näiteks, kuidas me esitame selle kaardi materjale, sest et raamatusse tuleb kaart paberil, aga võib-olla võrgus saaks seda teha natukene paremini natukene kasutaja korralikumalt näiteks nii et kasutaja võiks liikuda mööda kaarti ja siis piltlikult öeldes lugeda iga klõpsu juures selle nime kohta, mis, mis, mis on arvatud. Ehk siis ta saaks visuaalselt seda raamatut ka niimoodi ist kaardi põhiselt lehitseda. Interaktiivne sõna. Et selline mõte vähemasti praegu on ja see nõuab natukene tegemist. Kohanimedest ja kohanimeraamatust rääkis Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Varasemad saated Eesti kohanimedest ja araabia keelest leiate kodulehelt kõike head Kuulmiseni nädala pärast.