Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates ootab meid ees jalutuskäik õhtuses Shanghais. Eetrisse jõuab viimane osa Shanghais elavate eestlastega ja tänaõhtuseks vedena päevaseks küll paar nädalat tagasi tehtud intervjuus õhtuses suurlinnas. Selle giidiks on arhitekt Tõnis Kimmel, kes on elanud selles suurlinnas juba viis aastat ja jalutasime Tõnisega vanalinnast uude linna ning tema mõtteid ja arutlusi selle linna kohta ja elust ning inimestest, seda täna teile kuulata pakungi. Seejärel on eetris rahatarkus, kus Sten Teppan uurib, kuidas säästa lühiajaliselt. Nii et niisugused on tänased teemad. Ja soovin teile head kuulamist. Niimoodi laulis siis Hiina popartist Wave Uncrenberise tuntud laulu ja seda võib kuulda Hiinas ringi liikudes, aga kui sa kõnnid õhtustel tänavatele, siis kõlab hoopis teistsugune muusika ka sellest, kui tööpäev läbi saab, siis inimesed kogunevad parkidesse väikestesse gruppidesse, tantsivad, laulavad ja elavad ennast sedasi välja. Minu teejuhiks kaks nädalat tagasi ees on kais, oli arhitekt Tõnis Kimmel, kellega siis jalutasime õhtuses Shanghais ja kõik need helid ja tellide mõtted ele. Järgnevalt toomegi. Nad lihtsalt laulavad, käes on kanister mineldada. Mees suure kepiga vehib lampi need selline omapärane dirigent. Tõnis, kui sa siin sedasi kõnnid sangari tänavatel õhtuti väljas kuuled sellist laulmist kuskil põõsastes või? Milleks inimesed tegelevad? Väga meeldib laulda. Ja laulmine ei ole siin sihuke professionaalne tegevus nagu Eestis, vaid iga inimene laulab tänavalt, tuleb tuju, siis lihtsalt laulab. Aga noh, sellist see ei ole alati siuke ideoloogiline asi, tegelikult on siin tänava nurgal tullakse, kuskilt on tulnud see karaokemasin. Ehk siis kogunevad inimesed ümber ja laulavad erinevaid east sõltuvad. Eks meiega, Artur Rinne, mis nende ajal oli sel ajal, see tähendab meil ei ole sellist asja, et keegi nagu valesti või et midagi on valesti, et nagu häbenevad seisule oluline, peaasi on laulda. Südamest laulda. See ei peagi, ilus olen siin polegi ilusalati Tõnisele tulnud. Üle viie aastat. Miski veel üllatab selle linna juures ka mina arvan, ma olen ikka kõigega ära harjunud. Et pigem üllatab see, kui ma lähen koju, siis kõik üllatab juba. Kuidas sa lähed, tänavale? On vaikne, inimesed ei laula. Rahulik, see üllatab sangareid, Enomei ei usu. Kui me rääkisime omavahel, ütlesid, et siin ei ole valesid asju, et hiinlased ei pane pahaks, kui sa midagi ütled, nende keeles Walesimine, eestlased tihtipeale kipuvad või mõned teised rahvad, et nad ei saa lihtsalt aru, siis see hiina keel on imelik keel, et kui sa ütled natuke valesti, Nad ei saagi aru, et eesti keeles võib ikka päris valesti öelda ja ikkagi saab aru, mida öeldakse siin Maal natuke läheb valesti ja klaassein on ees ja ei saagi läbi. Aga kuidas sinul õnnestus läbi murda? Viis aastat tagasi, kui sa tulid, läks kõik hästi libedalt või oli, hinga mingeid tõrkeid tuli ette. Elu Hiinas on nagu ameerika mägedes üles ja alla. Üks päev olen kohutavalt vaimustuses, järgmine päev tahaks koju juba. Ja siis järgmine päev on jälle igav päev on erinev. Meelde, milline oli see linn siis, kui sa tulid ja miks sa tulid üldse tookord? Oi, see linn oli nagu pulmadeks ehtiv pruut sel ajal, sest me tulime paar kuud enne 2010. aasta EXPO algust ja siis oli see linn sõna otseses mõttes ehtis ennast pulmadeks sinna, sõitsid mööda linna, sõitsid autod ringi, kus olid elusuuruses puud, mida Eestis pannakse kord sajandis, Vabaduse väljaku ümber, siin sõitsid pidevalt need puud, hommikul oli kõnnumaa, õhtuks oli sinna park istutatud. Ühtegi ehitusplatsi ei olnud linnas. Selles mõttes, et ühtegi maja ei ehitatud, kõik oli peatatud. Õhk oli puhasjaamasid, ei olnud. Linn oli EXPO, oli väga oluline nende jaoks, vähemalt võimude jaoks pingutasid kohutavalt palju selleks. Aga mis siis, kui see EXPO läbi sai, kas ta siis hakkas, nagu see on ka jälle oma elu? Kuule tagasi minema, meil oli see, et me läksime ära Kunis EXPO algas kevadel. Me läksime ära, siis EXPO jäi siia käima ja siis, kui me tulime tagasi, oli EXPO Lavín oli november jõe ääres vastas Kallas ei paistnud, sest õhk oli nii paks ja sudune. Jõgi on, ei ole kõige laiem jõgi, eks ole. Õhk oli paks, ehitused, ükshaaval läksid käima, jälle jaamad ei tulnudki tagasi. Aga mõned majad, kvartalid, mis ära kadusid seeläbi, et tuli EXPO ja pühkis nad lihtsalt. Ja EXPO Ta muutus kõvasti, aga see linn muutubki kõvasti, et ta siin vanalinn on viimase viie aastaga kahanenud väga-väga kõvasti. See on kohe nagu kümnetes protsentides on vanalinna vähemaks jäänud. Et see muutus kolossaalne. Aga kuhu sa soovitad inimesel minna, kes tahab veel näha sellist Shanghai nagu see võis olla nädal tagasi sedasama kaid on õnneks ikkagi päris palju siis on, kai oli juba tollal väga suur linn. Et kui vaadata need jõed, väärseid uudiski, suuri maju, mis on ehitatud sel ajal, kui Eestis saadi hakkama draamateatriga Estonia teatriga. Mis need majad on ümber Pärnumaa? See on ikka võimas, mis juba tollal songa ise oli, aga sellele on tagama on tohutu linn, kahekorruselisi korterelamuid, elukvartaleid, kvartaleid, ärikvartali, seda on päris palju veel alles, aga mitte väga kauaks. Aga mis see siis tuleb? Lihtsalt lammutama järjest lähevad aina kõrgemaks või miks seda kõike tehakse, miks, miks linn valmis isa? Hiinas on tunne selline, et vana maja ei ole siukene väärtusena nagu Eestis on. Et vana maja on räbal ja see tuleb ära lammutada ja teha uus. Aga inimesed tahavad, et neil oleks kodus mugavused. Neil oleks oma tuba ja selleks on vaja rohkem pinda selleks lammutavadki, sest need ajaloolised kvartalid asuvad linna kõige kallimatest piirkondades. Tegelikult. Et seal, kus on äärelinnad, seal polegi vanu maju enam. Aga kas sinna ka äärelinnades ehitatakse midagi ilusat, midagi sellist, mis öösel vilgub ja helgib ja inimesed tulevad vaatama, kui tuled süttivad näiteks pundil kella kuue ajal õhtul, siis kõik läheb järsku ilusaks. Kell 10 kustutakse kõik ära, on seal ka midagi vaadata või on see lihtsalt selle magala, nagu ma ei tea, meil Laslangai on. On ikka vaadata selles mõttes, et linna ümber on külad olnud ja need külad on paljude ülesvuntsitud just külastajate jaoks, et inimestel on tekkimas aina rohkem ja rohkem Vaba aega Hiinas. Et see lõputu töörügamine on lõpuks hakanud vilja kandma. Inimestel on aega ja võimalust kulutada oma, neil on võimalus vabaks ajaks siis kuhu nad lähevad, tohutud massid, mis on vaja kuhugi panna. Selleks on siuksed, ilusad külad üles vuntsitud, pahatihti küll ära lammutatud ja uuesti ehitatud. Aga ikkagi populaarsed Hiinas ja muidugi meelelahutus, kuidas nad lahutavad meelt lauldes. Me kuulsime siin, aga noh, sellele käivad tantsimas, teevad, täitsid lennukisse, taidsid, teevad vanainimesed selge, tänavanurkadel inimesed tantsivad, sest neil ei ole lihtsalt muud teha. Siis nad tantsi on nagu aegunud nende jaoks tundub siis nad tantsivad erineva muusika saatel kaasaegse muusika saatel sisenene metrootunnelisse metrood, mis siin on tehtud Jäneda ülekäigud ja kõik see, see ei ole väga sügav. Minul Peterburiga võrreldes kindlasti mitte. Aga kuidas siin on need inimesed vikisse, troppe, ummikuid, et nad kuidagi kulgevad ja et ei ole selliseid seisakuid, nagu on Tallinnas näiteks tipptunni ajal kõige lihtsamalt laev? Inimesed on harjunud elama hulganisti koos ja tegelikult on Hiina kui vaadata ajalukku, see siin on kogu praegu olnud tohutult rahvarohke maa. Juba siis, kui meil oli rahvasterändamine, oli juba Hiinas miljonilinnad. Et nad on harjunud, nad ostavad käia jäätise kõrval olla. Ja sellist kokkupõrkamist Tallinnas sageli ette tuleb, siin tuleb palju harvem, et mul on tunne, et siin kokkupõrkeid olen. Need, mis mul on olnud, olen mina põhjustanud, sest ma ei ole lihtsalt osa, ma lihtsalt ise põrkunud kokku, et minuga pole keegi põrkunud, noh, me ei ole harjunud vaatama oma rendieks, ole Tallinnas ja keegi ei tule vastu. Sellisega see on kõige tähtsam, täname kõige sellisem äri tänavam üldse, mis olla saab? On Viru tänav kui seda natukene nüüd kirjeldaksid, sina, sest see minu sõnad on liiga lihtsad, aga arhitektina, mis täna kell on, et missuguseid koos on? Ma ei kujutagi ette, kui olulised need hooned siin on, et meil on kaetud Nymani maksud reklaamidega, et et mida me näeme Hongkongis igal pool? Maju ei ole näo, on ainult reklaami, mis siin on niimoodi vertikaalsed valgusreklaamil vilguvad tegelikult isegi paar aastat tagasi ma avastasin kui nad ei olegi olulised siin, ükski neist ei ole ilus. Kuigi see on seal linna kõige ajaloolisem tänav üldse olnud üle 100 aasta linna peatänavaks ja autod sõitsid minema vast paar aastat enne eksport alles. Kuidas leinakeeles öeldaksegi? Jan ruudlemine? Tantsigi tänava idaosa Dancing on Hiina ajalooline pealinn. Peking. Lois pealinna kandiga on Eesti üks olulisemaid. Siis on iga linna peal tänavat. Kalsingi järgi nimetati. Teen isegi tavaline, see on, et keegi kuskil kõlitab, kolistab ja su selja taga tavaliselt. Ehk siis annab märku, et astu eest ära, ma tulen isegi jalakäijate tänaval, kus sõidavad sellised kolme vaguniga vana Toomase rong nagu Tallinnaski viie raha eest kohaliku eest võiksid sõita mööda seda põhitänaval edasi-tagasi. On jah, müstiliselt odavad, seal on tühi, seal ei ole rahvas, kõik eelistavad käia millegipärast. Tegelikult väga meeldiv ilm. Et suvi on just otsa saanud, talv ei ole veel käes ja praegu on niimoodi, saab mõnusalt suve riietus õhtul tänaval käia, see on Shanghai kõige mõnusam aeg, tegelikult see pärast läbi, siis hakkab tuul tõmbama ja kõle. Milline see talv siin on, mida siis inimesed teevad, istuvad kodudes, ei jaluta nii palju ringi nagu võrrelda talve selle pildiga, mis meid praegu siin paistab, siis ainuke erinevus on see, et puudel ei ole lehti ja inimeste paksud riides lund sajab meil siin väga harva ja see jää maha kunagi. Inimesed käivad ikka väljas, inimesed on harjunud kliimaga selles mõttes, et nad ei karda külma ega palavat. Hea tervisega siis meie põhjamaa inimesed, me oleme ära hellitatud selle sellega, et suvel ei ole palav ja talvel on meil kütte. Aga nemad on enamasti noh nüüd juba vanem põlvkond on üles kasvanud tingimustes, kus ei ole jahutus suval kus talvel küte on kallis ja nad on harjunud sellega duaalset, külm panevad riidesse, on palav, liigutad vähem ja lisaks on see, et neil on see toitumine seotud sellega, et Hiina meditsiinis on toidud hoolimata sellest, kas nad on soojad või külmad käega katsudes, neil on iseloom. Kas toit on jahuta või on toita kuumutava iseloomuga, et suvel, kui on palav, siis juuakse rohelisteetmise, jahutab talvel, kui on külm, kipub näpistama, süüakse lambaliha ja hakkab soe, et nad niimoodi sisemised püüavad ravida, seda kliimamõjusid, aga kas sina ka sellest kuidagi lähtede arvestaks? Nende tarkusi õppida või järgi teha need asjad või tulevad kuidagi ise muud ei pakutagi, kui lambaliha näiteks eelistan rooma liha talvel küll. Aga need asjad tulevad ikka kultuuriga, et niimoodi täiskasvanuna õppides ei kipu uskuma seda väga. Aga mis mind imestame, selline õhtune aeg ma ei ole näinud ühelgi õhtul ja siis ma olen siin olnud kuskil joodikuid, kuskil noortekampasid kuskil mingeid selliseid agressiivseid inimesi, kes võiks ma tea rahakotiga ära joosta või midagi taolist. Ei nojah, mul on vedanud. Ma arvan, Sul ei ole vedanud, vaid seal on lihtsalt läinud, nii nagu tavaliselt läheb siin linnas, sest Tiina, inimene ei ole agressiivne, ta on, minul on jäänud mulje, et nad on väga rahumeelsed inimesed ja nad joovad ennast kõvasti purju, kui on peod või kui on näiteks kliendiga kohtumine, siis kliendiga kohtumisel ennast niimoodi noh, eesti keeles öeldes lauale jõuab, on hea märk sellega näiteid kliendile austust ja ootema alkoholi hoolimata sellest, mida see tunne, et see on positiivne märk, seda ei panda pahaks, kui sa pärast kliendi kohtumist sind tuleb minema, tasside sa vahepeal pead põõsas käima, aga see ei ole agressiivne üldse SM Hiinas kohutavalt meeldib. Lihtsalt mulle ei tundu, vaid see ongi niimoodi, et kuigi siinsamas Lanzigi tänaval ma ei soovitaks rahakott tagataskus käia, soovitaks ikkagi teada, kus on rahakott, on kindlas kohas, siin tänaval on, on teised võimalused rahast ilma jääda. Siin on palju, et inimesed tullakse kutsuma, et tulge maitske, meie teed on sihuksed teemaajad ja siis sa lähed ja sa maitsebki teed. Ja pärast see tee maksab hingehinda sulle. Aga sa saad pärast teada. Te olete seda põhjendavad? Kuidas sa ju ei küsinud enne hinda? Nojah, sa ju istusid ja jõid nende tees ja mis sa siis teha saad? Aga see on päris omapärane moodus, nii nagu ka see hindaside on siin võimalik kaubelda ja need hinnad kukuvad mitte poole võrra vaid isegi rohkem ja ei jäta sind ennem rahule, kui ta on saanud sulle selle kuidagi lõpuks maha müüa. Selles müügitegevuses on ja mingi hasart. Et asjad ju tegelikult tulevad väga odavalt kätte. Enamus hinnast tuleb ilmselt kaubandushind. See, mis läheb müüjale, see, mis meile tundub tohutu odav, on kohaliku jaoks täiesti arvestatav hind. Kas see kohalike ei ela siin, saan kaitsta, elab kuskil väljaspool linna, kus on tulud hoopis teistsugused. Aga mis see elatustase siin üldse on või, või kui palju sa oskad mulle seda kirjeldas, et kui rikkad või vaesed need inimesed siin on, uudistes käib läbi Tiina klass, keskklass on tugev, jõukam isegi kui Euroopa. Aga see kleit, keskless, mida nad siis teenivad või, või mis see on? Kui palju võib endale üks keskmine hiinlane lubada, kes on, ütleme ei ole rikas, vaid see on selline tavaline palgatöö tegija ei ole ka väga vaene, ta peaks kuskil. Ma ei tea, kas tänavateskimovi näiteks korterihinnad ja ansamblis väga-väga kallid, selle hinnaga, mis Tallinnas saab kahetoalise korteri või isegi suurema, olen mina õnnelik, et ma saan ühe toa välja. Samas on see, et välismaalasena mul on mingid ootused korterile, mis on kõrgemad. Kui ma läheksin tund aega kaugemasse kohta sangari mõistes suhteliselt tüütu, sa pead tund aega metroos-ist siis ega Tallinna hinda ikka kätte ei saa, et korterid on kallid. Samas toit, Need, inimesed, kes elavad kõik Nad ei tundu olevat siin nii rikkad, et nad võiks elada siin linnas. Mul on tunne, kui sa ütled, et see on kõik, on nii kallis ja vaadata minapilti ka, et ega väga palju ei ülirikkalt uhkelt riides inimesi, maine ega kuningat tänapäeval ei käi kuldkrooniga peas. Kuidagi nad leiavad selle võimaluse, sest kultuur on selline, et kui inimesed abielluvad, nad peavad ostma omale korteri. Sest ta oma kodu on kõige tähtsam ja see kodu tuleb omada, mitte üürida. On siin üldse üürikorterit turg olemas ja muidugi on, aga mis on, tahaks üürida endale Shangai kesklinna, mitte villat, aga ütleme ühte tuba kuuks ajaks ma võiks selle eest maksta. No näiteks mina üürina, sõidan tööle pool tundi rooga ja, ja mul on lihtsalt üks tuba korterist minema, maksan selle eest 3000 jõeni. Aga samas on see, et kui sa tahad juba nagu omaette korterit, sa tahad, korralikumad, korterid, sa võid maksta ka üle 10000 selle eest. Aga millised on siin sellised majad, kus tõesti tahaksid ise elada arhitektidele, et mis on nagu väga ägedat arhitektina olen ma vastuolulises olukorras, sest tegelikult ma tahaks elada vanas majas. Olete vanuses majas, aga need vanad majad asuvad kõik kesklinnas. Omanik mind näeks, siis ta küsib sellist hinda, et see elamine ei ole lihtsalt seda hinda väärt sest maksab asukoht, asukoht selle maailma kõige suurema linnakeskuses. Ja siis see, et sul on üks tuba, mille ühes otsas on poole ruutmeetril aken, siis ei loe, see on ikkagi kesklinnas. Pilvelõhkuja ei tahaks elada viimasel korrusel, nagu ma elan, 23. korrus on. Kas see on pilvelõhkuja? Saaks veel 50.-le minna? Seal on natuke liiga luksuslikud korterid neile seda libausklikud, kui palju sa sellega oma töös kokku puutuda, et öeldakse näiteks, et palun mitte nüüd neljandale korrusele kortereid ehitada vaid midagi muud. Ei ole palju kokku puutunud, ma tean, et selle vastu aitab trik lihtsalt neljas korrus tuleb viiendaks nimetada ümber ja töötab. Et selles büroohoones, kus mina töötan, seal ei ole, neljandat ei ole ka 13.-te ei ole 14 kümnendat korrus, 13 ilmselt meie pärast. Aga 14 ja neli sellepärast et neli kõlab hiina keeles nagu surm väga sarnaselt. Hiinlaste jaoks on see väga oluline, et, et sa ei ütle, et ma elan surmakorrusel. Aga millised hinnatumat korrusedama numbri poolest? Selles osas ma võin nüüd eksida, aga minu minu teada on kaheksane ja number et igasuguseid kaheksa kombinatsioonid ka hindades. Näiteks kui sa ostad kingituse sügispühaks või kevadpüha ehk siis Hiina uusaastaks. Ja kui see kingitus maksab kas 88 jõeni või 888 jõeni, siis see on hea märk. Me oleme oma rännakul jõudnud need teisele poole jõge uude linnaossa, mida veel 20 aastat tagasi ma olen aru saanud raamatute järgi ei olnud olemas või mitte, sellisel kujul, tegemist on siis Budongiga ja pilvelõhkujate piirkond. Kui palju tead sina, Tõnis nendest majadest enne seda, kui siin neid pilvelõhkujaid ei olnud või sellest piirkonnast? See on selle kohta ainult seda, et mul on üks raamat, kus on pilt sellest piirkonnast ja siin on ainult see meie selja taga kõrguva televisioonitorn kolme palliga pea ja seegi ehituses ja ümberringi on kõik sihuksed, madalad tööstushooned neist tõesti hoonetest on mõni alles ilmselt loovtööstuse jaoks hoitud või midagi siukest nagu kultuurivabrikute moodi asjaks. Aga need jutud, et siin oli kunagi karjamaa ja inimesed karjatasite siin lehmi. No ma arvan, et sikke romantika ja linnalegend, et ta on ikkagi kogu aeg kesklinna vastas olnud ja minu teada on siin kaldapealsel kogu aeg tööstused olnud. Nagu Tallinnaski. Jõgi on ikkagi majanduslik objekt. Sina satud ise siia ud ongi nende pilvelõhkujate piirkonda nagu välja arvata, nüüd see õige hiljutine pudeliavajad. Tornijooks ei, ega otsest asja ei ole, linnas on kõik teised piirkonnad pakuvad kõike, mida vaja on. Siia ei ole vaja tulla nagu seda vaadet nautida. Ja siis lähed sinna vanale vana pundi poolele, kus on need koloniaalajastu hooned ja siis vaatad siia pooled väga harva, inimesed tulevad tegelikult siiapoole, et vaadata seda vanalinnaosa, mis on tegelikult väga-väga uhke, eriti kui mõelda, kuna see ehitatud on. Aga see tunne, et sa oled siin ja sinu ümber on ikka ligi poole kilomeetrised, majade lihtsalt tornid valgustatud, sööstavad taevasse, et see on nagu omaette teistsugune tunne, mida vähemalt Eestis tunda ei saa. Võib-olla mõnes teises suurlinnas kindlasti. Ei, seda nüüd küll, jah, aga minu jaoks sellise Budung natuke pettumus, sest meie jaoks pilvelõhkujate linn on nagu New York või Ameerika, kus majad on tihedalt üksteise ligi ja tekib mingi keskkond, aga siin on lihtsalt niisugune tunne, nagu oleks kõrgete puudega metsas. Need majad on teineteisest väga-väga kaugel ja vahepeal on siuksed tohutu laiad autoteed, kust üle ei saa. Et see ei ole niisugune mõnus keskkond, kuhu tullakse, naudiksin postkaardivaade rohkem betoonist internetis, siis? Jah, jah. Aga siin ei ole väga palju mõeldud sellele, et kuidas tegelikult on mõnus nagu. Räägi mulle ära ka see lugu, et kus sul see mõte tuli, et minna torni jooksma, see pudeliavaja kuulus kui, kui tihti neid selliseid juukse tehakse ja kes seal käivad selle konkreetse jooksu ajendiks, minu teada on see, et täna on meil kolmapäev, eks minu teada täna ongi see päev, kui on Hiina kalendris eakate inimeste päev. Et siis nad nagu traditsioonilised lähevad mägede otsa palvetama või noh, on siukene mägede otsa minemise traditsioon on aga sangas mägesid on kolm pisikest mäge kuskil äärelinnas siis nad tegid selle torni jooksu. Neid torni oksjon igas linnas Mumbais ja ei mäleta, Mumbai kõige kõrgem torn on poole seal nendes meie kõige kõrgematest ka kaua selleks aega. See aeg oli, meil kokku on 100 korrust. Ülemised korrused on nagu topelt, et võib öelda, et kuskil 105 korrust võikümmend kolm minutit räägitud väljas, jah, seal selle korgitserisele peenikese joone kohal. Aga vaatad sealt linnale alla, aga nüüd avatakse teine torn. Kas teil ei ole isegi mitte valmis? Shanghai Tower avatud kindlasti ei ole veel, kas sinna hakatakse siis tegema neid? Jookse Ma ei tea. Köhatane siin praegu ja mul on täpselt sama tahtmine köhatada, millest see tuleb. Et ma mõtlen nagu tervislikkuse seisukohast, siis see ei ole nagu vist kõige parem koht sportimiseks. Ma arvan, et ei, see avatud ruum siin kindlasti mitte, aga see kõrge õhureostus nüüd läheb iga nädalaga aina hullemaks. Ja novembris saavutab sellise taseme üle jõe, me ei näe enam eriti selgelt. Ka siseruumis ei ole ju probleemi, need on kallid pilvelõhkujad, kus on ventilatsioon, õhku puhastatakse. Et see õhk oli seal väga puhas sees. Ma olin kohe üllatunud, väikses trepikojas oli ikkagi 200 inimest, jooksid elu eest. Laiendaksid sa hakkasid sinna torni jooksma, selle ajendiks oli, meil on siin sangaliseks inimene, panime kanneli, kes kirjutas ka raamatu, minu Shanghai, tema kirjutas, et tema üldse ei sallinud sporti ja siis ta hakkas trepijooksuga tegelema, et sellest spordihirmust üle saada. Ja mul on täpselt sama asi. Elasin 20. korrusel siis ja Anneli raamatust häirituna hakkasin jala käima sinna ülesse. Isegi mu matkates sõbrad ei usu, et see on võimalik üldse 20.-le korrusele jala minna. Tõnis, nagu paljud eestlased omavahel siin-seal kais kokku saate või sina teistega, mitu korda aastas mitu korda nädalas sedagi mõeldakse kordadega, kuidas see linn on nii suur, et siin on, igal inimesel on oma tutvusringkond vastavalt huvidele, et me kohtume kolm-neli korda aastas suurima rõõmuga. Ja vennastumasin, ütle mulle sellistesse, oled sa mõelnud, kauaks siia jääd? Vahetad selle lina mõne teise vastu sellesse, linn on jube raske ennast sisse süüa õppida ära see keel, mida siin tegelikult vaja on ja seda maha jätta on päris raske. Eestis ja hiina keelt vaja ei ole. Tähendab, kõik see pingutus läheks luhta. Aga samas ei ole linn, kus ma kujutaks ette oma elu väga. Et siin on tore nagu noorena töötada ja lõbutseda, aga kus need lapsed kasvavad üles, kas nad siis jooksevad siin eestokaadidel ringi või jamas, nad ju kasvavad siin üles. Me oleme siit seda välja, et sa ikkagi mõtled Eestisse tagasi millalgi tulla vähemalt. Siis, kui sa oled juba vanaks saanud absoluutselt.