Toomas Tammeleht tänavu aasta on erakordselt ilus talv, kui te Kadrinas sõidate nädalavahetust veetma kas siis on koos tšelloga suusad kaasas või jääb siis tšello hoopiski koju? Praegu jääte hoopis koju, üks sello seisab lihtsalt seal. Nii et praegu läheb rohkem suusasõiduks nädalavahetusele Seda küll jah, ja neeruti mäed. Talvel suusasport see muidugi annab lihtsalt väga hea enesetundega pilli tagant. Noh, seda kindlasti sellest aitab ikka õige mitmeks päevaks. Linna elu välja kannab. Kas süda hoiab rohkem maa poole? Hoiab küll, aga amet on selline, et kuidagi raske neid ühitada. Muidugi üks on see maha vaikus ja ka harjutada on vist seal märksa parem kui linnakorteris. Kas olete muidu sünni poolest linnapoiss? Sünni poolest jah, Tallinna küll, kes on teie vanemad, praegu muidugi pensionärid, aga siis, kui mina väike olin, siis olid need ikka tööinimesed. Isa töötas raudteede tehastes lukus, sepaks temma sadulsepaks. Ainult et isa oli noorpõlves kunagi õppinud tšellot pisut eratundides ja puhkpillibaritoni. Nii et kuskil pärast sõda mängis ka filharmoonia puhkpilliorkestris mõned aastad. Aga seal oli muidugi ta meelis Pill ja kui mina väike olin, siis püüdis ta üht-teist oma noorusest tagasi teha niimoodi, et et ei koju väikese tšello, kui ma olin kuueaastane. Ja hakkas mind õpetama. Praegu oleks küll huvitav teada, kuidas see käis. Aga ega ma eriti vedu ikka ei võtnud. Sellest kõige väiksemast sellust ma tookord kaugemale ei jõudnudki. Vast paar-kolm aastat ja ma mõtlen, et asi oli selles, et ei olnud lihtsalt muusikalist õhkkonda. Eks ju, vanemad olid mõlemad pikad päevad tööl, oli sõjaaeg ja sõjajärgne aeg. Ja teiste laste hulgas ei olnud ühtegi, kes oleks muusikaga tegelnud. Kontserdil käimine selles vanuses ja sellel ajal ei tulnud kõne allagi, nii et kus see tegevus jäi mulle nagu võõraks jäigi tookord katki, aga ilmselt midagi sellest jäi külge, sest et kuskil kaheksandas klassis, kui meie lauluõpetaja Karl Leinus asutas kooris meeskoori ja pani mind sinna laulma, siis tekkis millegipärast huvi üldse muusikat teha, nagu avastasin midagi. Ja siis 15 aastasena, siis hakkasin ise uuesti pilli harjutama. See on vist küll tšello kohta juba üpris hilja, sest praegu hakkavad seal kuueaastaselt. No muidugi, minu lugu on niivõrd ebatüüpiline kogu aeg, et ega tänapäeval see küll enam nii ei käi. Kui tekkis keskkoolis juba huvi muusika vastu kas siis algas ka sihikindel õppimine? Laste muusikakooli eksamile läksin ma küll nii, et olin ise ära õppinud seal juba terve kontserdi ja heliredelit, neljas oktaavi osalejad võisid Altermanni neljast tšellokontsert. Küllap see võis ikka kummaliselt kõlada, sest pärast eksamit tegi professor Talumäe mulle veel igaks juhuks ka musikaalsuse katsega. Ja esimene õpetaja oli laine lehter, laine lehteri. Laine lehteri käest on kogu meie tšellomängijate plejaad vist oma esimese õpetuse saanud. Sellepärast ma nii kaua otsingi seda sõna, kuidas öelda selle suurepärase inimese kohta midagi niisugust. Tegelikult ju tänu temale ma ikkagi muusika õppimist üldse jätkasin. Laste muusikakool möödus tema käe all kolme aastaga ja igatahes andis mulle julguse kaasa selleks, et edasi ikka muusikat õppida, sest selles vanuses võib igasugu kahtlusi tekkida, et kas enam tasub ja. Ilmselt te iseseisev ettevalmistus, nii hull ei olnud, et see ümberõppimine väga valuline oleks olnud. Küll oleks praegu huvitav teada, kuidas see pillimäng ikka seal sel ajal käis, et aastaid on nii palju möödas, et niisugune konkreetne mälu on juba kadunud? Ei mäleta enam. Igatahes lainelehtede klassis oli, oli väga huvitav ja kuna ma olin oma klassikaaslastest palju vanem, siis võtsin naise asja hästi tõsiselt nendele järele jõuda. See on niisugune eluiga, kus kisuvad võib-olla õpingutes tihtipeale kõrvale okska muud huvid, aga te pidite siis sellest küll loobuma või oli vahel nii, et poisid vilistasid aknal tule välja? Ei, ma ütleks, et nende kolme viimase keskkooliaasta jooksul Jah, mäletan, et just keskkoolis sai küll ühte teist paljugi muud tehtud, aga jõudis, jõudis. Aga siiski elu läks ikkagi teisiti. Välised asjaolud ikka mõjutavad inimest, nii et mina küll ei saa, et nagu paljudki interpreedid räägivad oma elulugusid juba lapsest peale, on kõik kulgenud ühes kindlas suunas ja et üldse ei ole ettegi kujutanud, et võiks teisiti olla. Minu tolleaegne ümbrus ja ümbritsevate inimeste suhtumine oli ikka palju reaalsem. Igatahes kui meie keskkooli poisid in corpore peaaegu astusid kõik TPIsse, siis läksin mina samuti, nii et muusiku elukutsest tookord siiski veel ei ei mõtelnud, ei mõtelnud, aga muusikakooli läksin küll samal ajal, nii et ma käisin TPI kõrval muusikakoolis ja nüüd oleks jällegi endale väga huvitav. Kui saaks teada, kuidas me selle õppimisega kahel pool siis ikkagi toime tulin. Ise ka imestan, seda näitab praktika ette tulite. Ainult et kuskil siis päris stipi lõpus olite uuesti teelahkmel, kas nüüd diplom võtta vastu või, või mitte? Diplomi aastal tehti mulle ettepanek tulla Eesti raadio sümfooniaorkestrisse tööle mis oli muusikakooli lõpuaasta samuti ja see määras, aga kas. Tipi õpingud siiski ka milleski elule juurde andsid teie jaoks. Minu arvates andsid tohutult juurde, seda on mult palju küsitud, et kas mul kahju ei ole, et nad viis aastat seal ära raiskasin? Ei sugugi mitte viis aastat akadeemilises konnas olla on ikka väga kasulik, ma ütleks, et konservatooriumis on nagu tudengid, igaüks omaette oma erialal ja ma ei ole hiljem niisugust kollektiivsust niisugust head grupi vaimu tunda saanud kui TPI. Rääkimata sellest, mida ma seal õppisin. Ega sellest nüüd konkreetselt midagi meeles ei ole, aga mingisuguse maailmapildi niisugust ikka andis ju. Viis aastat tehniliste erialade matemaatika õppimine. Hayden allegro moderaator kvarteti oopus 64, number viis alapealkirjaga lõoke Mati Kärmas, Mart Taksmann, Paul Purga ja Toomas Tammele. Teie tšello on ka peaaegu alati kollektiivis olnud. Nähtavasti võib siin ka nendele tippi õpingutele aitäh ütelda. Kui te ütlesite, et see mingisugust kollektiivsuse vaimu arendas. Selle võrdluse peale ma pole tulnudki. Võib-olla tõesti? Te olete soolotšello Ell üsna vähe üles astunud ja enamasti ongi teie tegevus koostöös ikkagi teiste pillimeestega. Miks see nii on? Tegelikult oli asi selles, et kui ma olin lõpuks astunud konservatooriumi siis alates teisest kursusest selgus, et mul on väga palju huvitavat tööd kõigil aladel, mida üldiselt selloga võib teha. Nimelt asi oli selles, et sel ajal oli meil suur kaadripuudus, oli vist aasta või kaks, kus me olime konservatooriumis Ivo juuliga kahekesi, ainukesed tudengid, noh, võib olla ma eksin, võib-olla oli siis veel keegi lõpetamas või keegi juba tulemas ja oli lihtsalt huvitav vastu võtta pakkumised, mis igalt poolt tulid konservatooriumi aastad ja mõned aastad pärast seda. Praegu on jälle päris raske ette kujutada, kuidas ma selle kõigega toime tulin. Hakkasin õpetama alguses laste muusikakoolis, siis muusikakeskkoolis oma töötasin kogu aeg raadio sümfooniaorkestris. Siis asutati veel Tallinna kammerorkester. Ka seal olin algusest peale. Ja siis Endel lipusele teistel konservatooriumi kateedri õppejõududel tekkis üle mitmeaastase pausi soov kvartetti mängida kutsuti mind siis sinna. Aga mõelge, kui palju õpetlikku andisse Mulle teise või kolmanda kursuse tudengile, kui ma sain Herbert Laane, Endel Lippuse, Harald aasaga koos mängida, nendel aastatel sai juba üpris palju kõike tehtud, aga see küsimus soolo mängimise kohta pärast konservatooriumi on siiski tehtud neli soolokava, ainult lindistamine on olnud tagasihoidlik, eks ta ole, oma ettevõtmises ei olnud ka muidugi. Konservatooriumis töörite August Karjus, õpilane. Kuidas te teda iseloomustaksite ja mis mind eriti huvitab? Tolleaegne järjepidev rida oligi laine lehter ja august karjus vist väga sageli. Ka nad olidki peaaegu ainukesed õppejõud. Tallinnas nende õpetussüsteem pidi olema väga harmooniline, et üleminekul ühe õpetaja juurest teise juurde ei oleks mingeid raskusi. Selle kohta on need minul kindlasti vähem öelda kui mõnelgi teisel, sest et mina läksin August karjuse juurde muusikakooli, aga muusikaga kooli ajal ma käisin TPI-s ja ma pean ütlema, et see oli ikkagi peamine muusikakool, ma isegi ei tea praegu, kuidas ma suutsin siis aastat korralikude hinnetega läbi teha, aga et ma võiksin praegu hinnata õpetussüsteeme ükskõik mis aspektist, seda ma küll ei julgeks teha. Asi oli mulle ikkagi veel liiga võõras ja, ja ausalt öeldes nendel aastatel natuke teisejärguline. Alles siis, kui ma olin ükskord jõudnud konservatooriumi, oli selge, et nüüd ma pean muusikuks hakkama. Vaat siis hakkas last ehk tõsine töö peale. Tänapäeval on see mõeldamatu mõelda, et olen ise õpetanud muusikakeskkoolis ju juba kuueaastasi, osa neist on neid minu kolleegid juba mõelda, mida mängisid nemad näiteks muusikakeskkooli lõpetamisel ja ja missugused probleemid olid minul nendes aastates. Need muidugi ei ole üldse võrreldavadki, nii palju on ikkagi edasi läinud, August karjuse juures tuli hästi palju tööd teha. Ta oli oma suhtumiselt väga tõsine, ta igati iseartist ja seda oli igas tunnis tunda. Nii et kuigi ma rääkisin, et neil aastatel tuli jah juba mitme koha peal tööd teha, aga, aga see oli ikka nagu see kõige peamine, mille vastu vaim nii-öelda ikka kaks-kolm päevavalmistusena. Nii, aga see vaimu valmistamine, see tähendas väga suurt harjutamist. Pillimeheks õppimine on vist üleüldse üks kõige raskem asi, sellepärast et siin peab enda muid huvisid tihti maha salgama ja võtma vapralt. Ta võib-olla viis-kuus tundi järjest harjutama, kui kaua te tavaliselt olete harjutanud? Neil aastatel sai küll palju harjutada ja tõepoolest, ja kui me oma tänast juttu alustasime sellest, et nad puhkepäeviti käin, neeruti suusatamas, siis mäletan, et siis läks küll mitu-mitu aastat mööda, nii et suusatamise päris ära unustasime. Juhtus ju ikka, et pühapäevadel oli kas kvarteti kontsert Kadriorus või, või midagi. Nii et tol ajal pidas tervisenärv sellele kõigele vastu, ilma et oleks puhkepäevi kuude viisi vajagi olnud. Neljas osa Schuberti kvartetis number 13 hobust, 29, number üks A tuur. Esitajad Mati Kärmas, Aleksander Sagor, hulko Paul Purga ja Toomas tunneleid. Praegu teil on käe-jala juures neeruti mäed aga olen kuulnud, et te olete ka suuremate mägedega kokku puutunud vanasti konservatooriumis oli ju väga tugev matkamise õhin, kas see huvi on ka sealt pärit? Sealt ta just pärit ongi. Olite ju teiegi kunagi vist konservatooriumis üks asja eestvedajatest oli vist umbes nii, et kui teie lõpetasite, siis mina sattusin. Kaasmatkajate kord ühte seltskonda ja sellest ajast peale läks istuma seitse või 18 suvejärgemööda. Mäed läksite järjest kõrgemale? Paar viimast matka olid ikka päris päris kõrget järku juba. 4000 5000 meetrit isegi kuus. Oi meie muidugi jõudsime nelja peale ja see oli meie tipp-mida-mägimatka tantsida. Mägimatkade on mulle väga-väga palju andnud, arvutasin kokku, et kui köik mägedes viibitud kuud nädalad kokku arvata, siis tuleb tubli aasta või rohkemgi välja, mis olen elanud siis Kaukaasias. Pealsest elust niivõrd erinev, see on tunne, nagu oleksin igal aastal selle kuu veetnud kusagil teises maailmas seda mitte ainult looduse poolest, vaid ka ääretult toredate inimestega koos, samuti järgmise matkaootus andis terveks aastaks nii-öelda jõudu igasugustest raskustest ülesaamiseks. Nüüd ei ole enam pikkadele mägimatkadele mõtelnud, kolme aasta eest käisin viimati matkagrupp oli sama, osaliselt. Nüüd enam ei olnud, aga varem, kui sai need aastad järjest käidud, siis vahetusid liikmed enam-vähem nii nagu nendes kvartekkideski, et osa ikka olid samad, nii et mingi järjepidevus oli ikka olemas. Ja nüüd teine osa andante Eduard Tubina keelpillikvartetti ist esitaja ERSO kvartett koosseisus Moissei Albertel, Mart Traksmann, Paul Purga ja Toomas Tammeleht. Lehitsesin meie kataloogi ja kirjutasin huvi pärast välja eri koosseisudega ansamblid, kus te olete kaasa mänginud. Ja paistab, et Meil ei olegi praegu niisugust stabiilset kvartetti vabariigis need koosseisud on ikka ühe või teise teose puhul erinevad, millesse oleneb. Kvarteti mäng on mõnes mõttes väga nõudlik selles, et need muutunud on. Eks siin ole nii objektiivseid subjekt, tiivset põhjusi korralikult vähegi tänapäeva tasemel kvartetti mängida, see tähendab seda, et tuleb pidevalt lausa iga päev proovide. Aga meie vabariigis pole tänapäevani veel leidnud rakendust ükski koosseisuline kvartett, viimati vist oli see kuskil viiekümnendatel aastatel. Võib-olla see on üks põhjus? Muidugi, kvarteti mäng nõuab ka väga palju sellist üksteise tunnetamist, üksteise arvestamist ja tõekspidamiste ühitamist ja see teebki selle ansambli nii hapraks, kui ma ei eksi vist. Ivo Juul on arvutanud välja eesti kvartettide keskmise eluea, oli neid kaks ja pool või kolm aastat. Eks neid põhjus ei ole mitmesuguseid olnud, miks nad muutunud on, aga igatahes minu jaoks on see küll olnud üks suuremaid rõõme muusikas, et ma olen nii palju aastaid nii palju neid koosseise üle suutnud elada. Sest keelpillimängijale on see kõige parem kool, seal on nagu peegel, kus sa näed, missuguses vormis ikka parajasti oled ja mida sa oskad, sest see tähendab ju, et sa kolmele vähemalt võrdsele kolleegile, eks ole ju, proovil mängid nii hästi kui oskad nagu muusikaakadeemia mingisugune muusikute kokkutulek, kus igaüks näitab, mis ta suudab. Aga kas teile pakub siiski ansamblimäng suuremat rahuldust kui soolona? Ja ma ütlesin, et ma omal ajal tegin ikka sooloõhtuid ka, aga peab ütlema, et mulle tundus, et ma kulutan selle peale natuke nagu liiga palju energiat, tundus, et paljudel noorematel Jandekamatel tuleb see lihtsalt kergemini välja, jään ise. Õieti siis, kui väikesed lapsed sündisid, siis, siis tekkiski sellele tegevusele vahe sisse ja nii see vahe on ka jäänud. Jama meiega kodune harjutamine. See eeldab vist siiski rohkem soolorepertuaari sellel muidugi. Ansamblis harjutamine algab siiski koos teiste algaja. Tõesti koos, aga, aga kahtlemata tuleb ikka ise kodus ka teha, muidugi muidugi seeria teisiti mõeldav. Te olete mänginud igasugust repertuaari nii kortettides, kütettides võib-olla siiski domineerivam on klassika. Kas klassika on endale hingelähedasem või pakub kaasaegne muusika ka vajaliku mõnu? Pakub küll, ma ei oska küll mingit meelismuusikat nagu nimetada järjekorda seada. Kui midagi kuulata sooviks, siis võiks Mozartit kuulata küll tundide viisi. Ja muud ei ole teise üsna palju mänginud, orkestri tööst ei räägi lähemalt rääkinud, siin on kollektiiv veel suurem inimeste erimõtted on ka võib-olla isegi ühes pillirühmas natuke erinevad. Kas on ennast mõnikord raske sinna ansamblisse sobitada või? Kogemused on juba nii suured, et saab alati. No kogemused ongi orkestri töös väga olulised. Mäletan, et kui läksin veel muusikakooli lõpetamata kutsuti sümfooniaorkestrisse tööle, siis esimestel kuudel tuli ümberringi nii palju uut informatsiooni, ma isegi ei saanud. No kuidas nii, hulk inimesi saavad korraga pilli häälde panna, nii et Tööpäev väsitas, nõnda et mul oli vastupandamatu vajadus minna koju ja magama jäid. Kogemused tähendavad seda, et aastakümnete jooksul nüüd on juba 25 aastat mängitud sümfooniaorkestris väikese vahega küll, aga 25 aastat tuleb kokku, et repertuaar ju hakkab kordama. Tähendab, peaaegu üheski kavas ei ole nõnda, et terve programm oleks, oleks täiesti uus, selles mõttes on lihtsamaks läinud ja muidugi mis tähtis on, olen püüdnud end võimalikult harjutada tervet partituuri kuulama ja eks see ongi see ansamblisse sulatamise. Peamine tingimus. Eri dirigentidega on võib-olla ka jälle omajagu stimuleeriv töötada. Või on parem, kui oleks üks oma dirigent aiandi. Ma mõtlen, et see on kontsertorkestri üks peamisi häid omadusi, on ju küsitud minut mitmedki korrad seda, et kas orkestris mängimine ei tähendab konservatooriumi lõpetanud inimesele teatud enese nivelleerimise mingit loobumist, sest et solisti diplom, eks ole, ta mängib konservatooriumi lõpetamisel orkestriga kontsert ja, ja muidugi soovitakse, et ta oleks võimalikult ere individuaalselt, väga orkestris peavad kõik ühtviisi mängib. Kummaline on, et orkestri mäng võimaldab siiski küllalt palju oma isiksust sellesse parteisse panna. Kuigi kontserdi kuulajal võib olla, tundub see võimatu olevat. Kuidas saab 100 inimest täpselt sünkroonis mängida ja siiski igaüks on oma temperamendiga oma arvamisega haiglast. Ja siiski saab küsimus dirigentide kohta või üldse kontsertorkestri töökohta. Kas ühelgi teisel muusika alal võib üks interpreet iga nädal esineda uue kavaga? Ei saa vist seda solisti kammeransambel? Laulukoor ei jõua nii ruttu uut kava õppida, aga meie mängime ju igal neljapäeval peaaegu kontserdi ja teenedel nädala jooksul muudki tööd. See tähendab ju, et me kohtume tohutu hulga ja muusikat. Ja, ja kui välja jätta päris uudislooming, mis tuleb meie enda heliloojate käest või teiste nõukogude heliloojate käest, siis on ju ilmselt küll selle 25 aasta jooksul kogu maailmas tuntud muusika teie käest läbi käinud, küllap püsti teil täitub pool sajandit eluaastaid ja sellest on siis 25 aastat orkestris mängitud, aga muusikaga tegeldud üleüldse juba 35 aastat. Nii järjepidevalt tahaks selle saate lõpetuseks ütelda. Kõik head soovid. Et muusika oleks endiselt sama huvitav ja pakuks sama suurt naudingut, kui ta seni on teinud. Tere, tahaksin seda loota. Ja lõpuks esimene osa allegro kvaasi Allecreto Eino Tambergi kontetist uppus kaheksa. Esitajate koosseis, sama nagu eelmise kilu puhul. Mati Kärmas, Aleksander saga, Rulko, Paul Purga ja Toomas tummelet.