Tänases saates on meil külas Ain Sarv ja liiga ju seal lapsed. Ja me tahame rääkida siin aastavahetuse kommetest, mis on põhjamaadel kasutusel ja me ju kõik kangesti tahame, et Eesti kuulub ka Põhjamaade hulka. No liigaiuse lapsed tegid meil siin lindile terve hulga toredaid, neid jõulumänge, nii Eesti kui Rootsi omi. Räägi nüüd nende sisust ka siis natukene muidu. Meil oli ju see, et Kuusalu rannas olid kohe otse jõulumängud Gustav Vilbaste sellest ilusti kirjutanud eesti kirjanduses ja, ja olid mängud laulumängud, mida muul ajal üldse ei mängita. Vot sellepärast noored ootasid ja lapsed ootasid seda seda jõulude aega, et siis sai mängida ja, ja, ja need on siis sellised ane mäng ja, ja aiamängija wouli mäng ja meil on mõned wouli vooli, noh, ma vaatasin järele, Paul on tegelikult kitsetall, aga siin ta ei ole seda, ta on niisugune kaupmehe mäng, tullakse ja kaubeldakse seda ja teist. Aga Rootsis olid ka jõulumängud ja, ja siis me niiviisi tegime, panime just jõulumängud Rootsi omad ja eesti omad siia segamini ja kuna me täna Eesti ja Rootsi jõulukommetest räägime, siis, siis las siis vahepeal olla meelelahutuse muidugi Rootsi ja Eesti jõulumäng. Kena. Ja need olid tubased mängud, eks ole, need olid tubased mängud ja õled olid maas, seal peal tehti ja jooksu ja laulumängud. Huvitav, seal oli alati kaks niisukest. Lauljad, eeslaulja ja järellaulja Kuusalu rannas ja need pidid olema niisugused naised, kes väga palju laule tundsid, nii nagu muidu pillimehi kutsutakse. Nii kutsuti neid mängude juhte. Nii et see oli siis nii, et koguneti nagu ühte kohta, kuued, küla koos mängis juust ja see oli noored. Ei olnud, lapsed, tähendab nooremaid Tüdrukuid oli, see oli seltsielu ja poisid olid ainult pealt vaatasid tüdrukud, kes mängisid poissi vahel, võeti tarbeks mõneks tarbeks sinna mängu sisse ja aga, aga enamasti olid tüdrukud, kes mängisid. Saate nimi on Lutsyya päevast ehk siis eestipäraselt Luutsina päevast kolmekuninga nii. Sest nii kaua need aastavahetuse pidustused Vistan kestnud lasin, ma võin otsekohe öelda, et tegelikult jah, oleks võinud selle lõputähtaja panna ka palju kaugemale, kasvõi küünlapäevani. Ja, ja kui rääkida rootsi jõulukommetest, siis üsna üsna kindlalt käib kannul päevani ehk meil öeldi nuudi peal, vaat meie kalendris on nuudipäev märgitud seitsmendale jaanuarile, aga aga Rootsis oli 13. jaanuaril. Ja see on seotud ühe Taani. Taani printsiga käis kah, ristiusu algusaegadega seotud on ja ja ma ei teagi, miks ta meie rahvakalendris nüüd siis seitsmendale on nihkunud, sellele ma ei ole kuskilt kinnitust saanud, aga aga Rootsis on selgelt öeldud, et, et Knut viib jõulud välja, isegi on öeldud nii, et issand hoidku toomast, kes jõulud toob ja kurat võtku, Kanutikes jõulupiip. Nii et niisugune ütlemine on ja, ja kõige värvikam, mis ma olen nihukest pilti näinud. Kuidas Kanut jõulud välja peksab, võin sulle näidata seinast tüdrukust pilti seal lapsekäega joonistatud? Kuidas suurte puuvasarat teda pekstakse majaseinu pidi, et jõulud majast välja nagu sootänapäeval on see läinud sinna, et siis sellel päeval viiakse jõulukuusk välja, need korjatakse välja ja siis kas põletatakse või kokkulastele tehakse väike pidu ka siis ja väike komm juurteni vasaras on igatahes vägevad niimoodi vaata et lapsega ühepikkuse kantvarred ja kõik, ei, need olid suured mehed, kes käisid siis maja majas, peksid jõulud välja, jõulud olid nii kanged, väikene, siis andke neist jagu. No ja. Viina juua? La Riina ju oma õega. Tegelikult Lužia päeva tunti eestirootslaste juures ka varem ja sellest annab tunnistust üks Pakrilt üles kirjutatud niukene rahva ütlemine toomas kommer, mjöölen olusse. Me, Tõnno, Eeva Megaakov anname ööl kanna. Tähendab toomas, toob jõulud lössedofaadi plusse, ongi sellus siia. Eeva toob koogi ja annab õllekannu. Nii et toomapäev on 21 pluss siia või Luut sinna päev on 13. detsember. Eeva päev on 24.. Ja anna päev on 15. Tähendab, mis siis, 15. detsember, jah, detsember jah. Nii et tegelikult jõulualgus ongi siis, pluss siia ja annapäeva paiku. Mõnel pool Euroopa mandriosas on isegi hakatud seda Nigula päevast kuuendast detsembrist. Nii et jõulud venitada, kui pikaks läheks, aga peaaegu igal rahval on ta tegelikult siiski üks niisugune pühadeperiood, mitte ainult üks-kaks päeva. Tead. Nojah, see oli siis ilmselt niisugune talvine aeg, kus välitöid suurt ei olnud ja oli aega siis pidu pidada ette ka kiiremate aegadega. Seda muidugi, seda muidugi jaa. Aga üks asi paistab olevat kindel, et, et ammu enne enne nii-öelda kristlikke jõule oli Põhjamaades niukene talvine vööripühana pööripäeva püha ja ilmselt jaa, kuigi Eisen ütleb oma selles raamatus, mis nüüd uues trükis välja anti, ütleb niiviisi sõna-sõnalt, et vanemale rajal arvati sagedasti, et jõuluolevat pühitsetud päikese auks niisuguse hooletusega võib vaevalt leppida. Enne jõulu ja jõuluajal on päike valitsuse nagu täiesti kaotanud, palju enam oleks nagu pimedus valitsuskepi oma kätte haaranud pigemini võiks jaanipäeva nimetada päikesepühaks siis ometigi Põhjamaade kombestik räägib ju täiesti selgelt. Ja, ja mitte ainult Põhjamaadega, vanade roomlaste ja, ja igalt poolt mujalt, et see talvine pööripäev on päikese sünnipäev. Nojah, sest sellest peale hakkab päisa jälle kõrgem, hakkab tõukama ja seda saama ja, ja, ja selline sündimise moment väärib muidugi suurejoonelist tähistamist, see on ju millegi sündimine. Ega me lõppude lõpuks praegu tähistame jõuluju Jeesuslapsukese sündimise pärast, siin on mitmed uurijad ka niisuguse ilusa paralleeli teinud, et kui Jeesuslapsuke sündis, ei olnud tal ju veel mingit võimu oma üle. Aga see ajaga kasvas enim päiksega ka, kuidas sünnib, ei ole talvel mingit jõulueriti, mõtleme ennast sinna väga kaugele põhja, kus teda ei olegi ju bängist, sel ajal ongi lausa pime. Kas esimesed niisugused kommetega seotud asjad on siis selle luid siia päevaga või on juba Lutsyya päevast eespool ka midagi niisugust, mis nagu no lõppude lõpp, lõppude lõpuks on ju terve terve rahvakalender kogu aeg niiviisi seotud, kui sel päeval nisuke ilm, siis läheb sinna teistsugune ja, ja, ja nii käivad kadrid ja mardid ja, ja kõik, need on ka selliseid ilmaennustusi, mis jaanipäeval toimub, siis ütleb, mis jõulu aegu käinud, nii et kaudu võib sideme kohe ette võtta, aga aga tegelikult ikka see jõulude ettevalmistus hakkab umbes sellel ajal peale. Just lugesin siin Eisen ütleb, et, et Eestis oli üleüldse igasugune pöörlevate asjadega töö tegemine jõuluajal keelatud. Tähendab ketramine, isegi vokid viidi majast täitsa välja põllu peale või aita või rehe alla või kuskile, nii need ei tohtinud majas olla. Ilmselt oli siis muidugi ka käsikiviga jahvatamine keelatud. Pöörlevat vankriga ei tohtinud sõita. Aga reega võis. Aga kui ei olnud reedeed jalgsi kompida, ma ei tea, mis siis, mis siis teha, aga, aga niisugune teade on igalt poolt juurde ju seda reedeebika nii palju oli, on teda ju praegugi väljas. Ma olen mõelnud ka, et kas see ratta pöörlemine kas see on seotud nüüd päikeserattaga sellepärast et mitmed ütled rootsi keeli ratas on, Juul kirjutatakse h j Uuell hääldatakse jõul, nii et peaaegu ei tee vahet, kas sa hääldad, ratas või jõulud, samamoodi hääldatakse. Ja, ja see ahvatleb muidugi mitmeid uurijaid ütlema, et, et need on seotud omavahel. Ja, ja siis kuna see valguse ja päikesesündimine siis päikeserattaga on üks vana nisugune mõistatuste laul, et ütleb ka rootsi keeli, et mis on kõige ümaram ratas ja kus peetakse kõige ilusamat jõulud ja siis päike, on see kõige ümaram ratas. Ja taevas peetakse kõige ilusamad jõulud. Nii et aga, aga see hakkab siis siia, päeval pandi pandiga õlu käima, jõuluõlu. Ja õlu käis ju jõulude juurde täiesti. Rootsi ajal on isegi ja Rootsis ja Norras on antud isegi vastama, seadusid omal ajal välja, et igas talus pidi olema õlut, et nii palju jõuluajaks ja. Anna päeva meil vähe teatakse. Meil on tegelikult rahvapärimuses nimetatud, anna päevaks hoopis midagi muud, siin. Siin. Jõulukolmandat neljandat püha nimetatud anna päevaks, aga tegelikult nääri-anne päevaks on Kullamaal nimetatut ja jõulu teist püha ja jõulukolmandat nääri-anne lapse päevaks, aga anna päev oli muidu 15. ja joon teada nisukesi kombeid, et sinna jääb nüüd küll kaks ööd. Ma ei tea, kuidas seda teadet siis käsitleda, et et anna mäe lusi ja, ja anna päeva vahelisel ööl pidi olema üleval ja tööd tegema. Eesti ise jõulude algus on kõige selgemalt ikka toomapäev. Oota, mis toomapäevaks pidid olema kõik toad kraamitud või tegelikult toomapäeval käis see suur kraamimine ja sellepärast on ta sihukese mustuse väljaajamisega seotud ja tahma Toomaga, mis liigi teise talusse siis. Nii seda, seda ka Rootsis nisukest, teised alusse viimist. Ja seal on huvitav, et seal seal viidi jõulusokk tehti õlgedest suur sokke, see oli enamasti niisukese lörri värsside edasikandja, siis millega teist rahvast natuke pilgata või, või välja naerdi ja nihukesed. Vahel hinnad üsna krõbedad, nihukesed värsid, millega seal käiti on ka nii tehtud, et klopiti ukse peale ja siis visati puutüki pealegi kirjutatud värss uksest sisse, aga väljas oli pimesi sisekaote pimedus, nii et keegi ei teadnud, kes selle tõi. Ja see ukse peale koputamine klappa sellest on tuld näiteks rootsikeelne jõulukingituse nimi, Jul klapp. Talle rahvastel, eks ole, ukrainlastel valgevenelastel ja seal on need Koljaadad ja niisugused nagu jõulusandid, kes käivad ringi umbes nii, nagu meie mardisandid. See Jul klapp, see päris seda ei tähenda, ei, aga, aga sandid on täiesti olemas, sandid on täiesti olemas ja neid on meil tuntud Kuusalu rannas tabani santidena. Ja, ja tegelikult see on siis seotud nüüd Stefanusega staff val rootsi keeli ja, ja soome laen siis tabani. Ja Stefan oli kuningas erootilise tallipoiss või talliülem. Ja, ja kui ta käis hommikul hobuseid jootmas, siis nägi ta Ühte tähte, taeva suu, sedasama Petlemma täht oli ja siis ta otsustas. Seda teed käia ja kui ta Herodes jälle sellest teatas, siis Heroodes ütles, et no see on küll üks löri jutt, kui see peaks tõsi olema, siis peaks praetud, kukkusid taldriku pealt lendu tõusma, kirema hakkama, aga ennäe imet, see kukk tõusis lendu ja kires praetud kukk seal Heroodes taldriku pealt ja kui kuningas Heroodes niiviisi narriks oli jäänud, siis ta muidugi laskis Stefanuse ära maha tappa ja nii Stefanus ongi Peetakse esimärtriks. Ja, ja vaat Rootsis on nüüd siis selle Tabani päevaga, mis on tegelikult jõulu teine püha, sellega on väga palju kombeid seotud just hobustega. Stefanus oli ka ju tallipoiss, siis peab hobustega seotud olema. Ja väga. Öeldakse küll nii et vaat jõulu jõulupühade ajal hobused seisid tallis ja neid pidi nüüd siis jooksutama. Ju see ka tõsi on, aga see paljalt jooksutamiseks ei kuru kujunenud. Rootsis on niiviisi täiesti võidusõit, tehakse kuskil metsas põhja poole voolav allika juurde ju igal külal oli oma selline allikas teada ja siis kõik läksid ühel ajal välja oma taludest ja kes esimesena allika juurde uusi oli ratsasõit, siis oli ratsasait iga talu kassis sulane või peremees või või, või noor peremees või kes seal ratsutas ja, ja selle võidusõidu puhul seal noh, küllalt metsikuid võtteid muidugi hobustele viga ei tohtinud teha, aga üks näiteks niisugune võte oli, et et võistleja, hobune pöörati latris teistpidi, siis hobune ei saa magada. Ja siis ta muidugi ei ole nii väle, teine päev jooksma. Nii et need hoolikamad mehed magasid öösiti tallis. Isegi sellest räägib, et see laul Stefan varendust alled ringi ja see käib näiteks praegu alati lus siia lusi ja päeval laulmisele ka kuulub täitsa kohustuslik, kuna sinna juurde kuigi näed, et on pärit hoopis teisest päevast ja need üksikud poisid tähepoisid, Charn Kossar, kes ellu siia rongkäigus on, need on Need on just sellest pärit. Ja, ja kui ma ütlesin, et seonsantidega seotud, siis tegelikult Lužia päev oli vana rootsi kombe järgi koolilõpupäev kooli vahet. Vaheaeg algas. Vaatan, kuidas siin oli täpselt öeldud, see. See kooli vaheaeg, kuninglik gümnaasiumi kooliseadus aastast 1724 sätestas koolivaheajad, kus noortel on üldine vabadus sõita koju või kuhugi mujale, kus nad saavad muretseda endale ülalpidamist järgmiseks poolaastaks vaheaegapidi lubatama kaks korda aastas, nimelt talvel Luutsina päevast küünlapäevani suvel jaanipäevast pärtlipäevani. Ja nüüd ongi siis need koolipoisid, kes käivad majast majja ja nad etendasid seal mitmesuguseid niisugusi, kristliku sisuga näitemänge, seal oli küll Jeesuse sündimine, külalise Stefani lugu kuningas Heroodes siis mängus, kes ühtlasi ka laskis lapsed ära tappa ja, ja siis on Jeesus lapsukene, kes ära pääses, vahel on ka Juudas ja sõdalased ja Joosep ja Maarja ja noh, niisugust näitemängu tehti, see on juba keskajast tuntud nihukesed kirikutes kristliku sisuga näitemängude mängimiseks ja ja, ja nii käidi talust talusse ja majast majja ja, ja mängiti seda ja kerjati endale kokku just toiduvara järgmiseks poolaastaks. Möödunud sajandil otsi riigipäev, keelas selle ära ja siis läks see Stefani komme, läks nagu maanoortele ja läks natuke kergemaks ja ja siis korjati enda pidu jaoks asju nagu meil mardi mardipidu või mardipulm, tee tehti pärast ja aga, aga selles mõttes see, see niisugune sandis käimine ja ja, ja see, see on väga ja mõnel pool Rootsis on väga arenenud see. Stefani käimine seal teha, see ääretult suured, ma olen isegi pooleteistmeetri suurusi neid tähti näinud, millega nad käivad siis ringi talust talusse ja vaatan, kas maas näitan klassides ühtegi pilti. Näed, siin näed ühed ühed tähepoiss o no neile on jah, niimoodi ka mehele vöökõrgune ja vot need kolm idamaa tarka kuningat olid muidugi seal mängus alati ja siin sa näedki, igavesed, vahvad, üsna mustaks maalitud, andis Windowsile rahvamalevlase jagada vōi vahepeal nägemise ja nende käimine, siis hakkas lussija päevast, enne ei tohtinud nagu käia, aga nii, et see ei olnud ühe konkreetse päevaga seotud, vaid jootmis oli ja ja, ja seal oli, seal on, neid laulusid, on ka nii nagu meilgi mardi kommetel sisse palumise laul ja kui sisse tullakse, siis lauldakse seda, kes, kes seal ollakse ja ja kust tulnud, siis lauldakse Afani laulu, siis mängib seda näitemängu vahel ähvardatakse ka, kui sisse ei lasta või meile viina ei anta, siis siis lööme teie aknad puruks ja aga vahel öeldakse, kui lähete meid ilusti sisse, siis tuleb teil palju kosilasi ja, ja noh, tähendab täpselt nii nagu meilgi õnnistamise ja soovimise ja, ja kõik need. Emme kordan, panti panna. Ja see käis tegelikult siia saab, hommikul oli väga niisugune huvitav komme ja ma nüüd neid raamatuid lugedes olen teada saanud, miks elus siiapäeva hommikul just nii viivat. Rootsis on praegu ka kas peres või majas tehakse näiteks mitmekorruselises majas lapsed korjavad kokku ja teevad hommikul lusi ja pakuvad siis siia kohvi ja ja laulavad seda lus siia laulu ja et miks just hommikul? See on ju. Naljakas, et võiks muidugi siis õhtul käia Vaini vis, meil käidi õhtul, eks ole, miks neil hommikul, nüüd ma sain teada seda vat Lucia päevast hakas jõulupaast. Ja nüüd oli siis nii, et sellel päeval pidi püüdma siis nii kasvõi seitse korda et jaksaks, seda ei ole liigulus päeval päike tõusis kas plussi Jabastajale? Siis ei tohtinud enam? Kaks nädalat, kuni jõuluni ei tohtinud siis lihaseid ja, ja paastuaeg. Möödunud sajandi lõpp üldse vormis ju neid jõuluettekujutusi ja ja jõulukombeid näiteks kasvõi sedasama jõuluVannagi. On Jenninüüstram üks niisugune kunstnik. Ja tema oli see, kes joonistas esimese jõulupäkapikku. Kus ja mis ajal see oli, see oli 1885, vist oli see päkaks, eluiga on siis ümmarguselt 110 aastat ja no ei noh, tegelikult annab siin jällegi vaktsiin on üks Jenninüüstremi niisugune tüüpiline kabik nagu päkapikk ikka. Vaat nüüd on siis tegelikult see see päkapikk ehk tonte rootsi keeli, see oli majavaim seal kusagil solgersoni loe ja vaat see oli ju seesama päkapikk, kes ta ära see oli majavaim ja niukene, pisike talikülad, õel ja niisugune võistlus võis, võis kuri olla, aga temasse pidi hästi suhtuma. Meil on ka maja majahaldjat ja majavaimu on jõuluajal austatud ja talle toitu välja viidud, aga aga Rootsis oli see täiesti kohustuslik komme Rootsis ja Norras majavaimule viidi toitu välja. Ja nüüd siis nüüd siis jah, selle Jenninüüstremi niisukese piltide läbi. Jaa. Ja teiseks oli siis. Viker rüütbergis kirjutas niisukese luuletuse trump. Sealt on see pihta hakanud, et üldse kujutada. Roosi konte, ahah, see on jõuluvana jõulupäkapikk, ta on praktiliselt meie meie selle jõuluvana Moody, et ta on tegelikult siis nagu üks ja see sama, et ei olegi suurt vahet, kas jõuluvana või jõulupäkamust algsenust seal ei olegi, suurt vahet neil lähevad, lahku ei vaata, see päris ei ole niiviisi, sellepärast et see on nüüd segunenud ja, ja kindlasti Jenninüüstramile on ka ees kuju andnud see püha Nikolaus kes on Saksamaal ja Inglismaal ju kinkide tooja. Ja kes on pika habemega, aga see punane mantel ja punane müts sinna juurde, need tulevad siit nendest Jenny nüstrami piltidest ja ja, ja see on niisugune huvitav segu ja, ja veel üsna pikka aega käis võitlus Rootsis, kes toob siis kingitused Kastovi ööl tonte või too viiulbok jõulusokk. Ja veel kahekümnendail kolmekümnendail aastal jõulusokk täitsa tuntud. Aga nüüd on jõulusokk ainult niisugune väike õlgedest tehtud sokukenemis riputatakse jõulupuuks. Nojaa, trippaga podaalne. Ta poode Tottendante. Kes nad puued äriülematel? Me oleme nüüd rääkinud palju peamiselt Rootsist, aga kui palju sellest asjast ka eesti rahva joonis olemas on ja ma võin öelda niiviisi suled. Eesti jõulukommetes on väga palju skandinaavia jõulukombeid väga palju ja väga, väga niiviisi tugevad sidemed on. Ja ja neis mõlemas ilmselt on niisugune võrdlemisi segamini läinud ja põimunud asi sellest kristlik, kust müüdist ja hoopis vanematest asjadest paganlikud just võtame või jõuluõled, jõuluõled on, on täitsa kindlasti paganluse aegne vilja kasvu edendamise, need pidid tooma seda vilja kasvu õnne järgmiseks aastaks. Jõuluõled põrandal, koolid ka selleks, et vaiksem oleks jõuluaeg ei elavate ega, ega surnute sammud ei, ei kostaks, sest nimelt surnud käisid jõuluajal kodus me teame, et hingedeajal käisid, jõuluajal käisid nad ka selleks jäetigi toit lauale. Küll siin hilisemad seletused ütlevad, et jäetakse Jeesusele ja sinna laua peal, aga, aga see on täitsa selgelt paganlikud ajast, see hingede koduskäimine ja jõuluõlgedega ohverdati hinna kallati alati sorts jõuluõlut peale. Meil on mõnel pool tehtud isegi jõuluvihk on nagu nagu mingiks isikuks või niiviisi, kellele siis antakse juua ja ja, ja niiviisi Rootsis jälle on jõuluvihk, see on üks minu arust nii ilus komme, et see võiks võiks kui, kui niiviisi siin ise saab oma kombeid kujundada ja tegelikult seda on ju alati tehtud, eks. Siis jõuluvihk. See hoiti siis peksmata viljalõikusest saadik ja jõuluõhtul seoti see ühe teiba külge ja viidi õue, pandi see teivas püsti, see oli väikestele linnukestele, et nemad saaksid ka jõuluste osa. Ja ma olen just mõelnud, et tegelikult selle jõuluvihu peaks lõikama sirbiga tähendab ka see, kes tänapäeva kombainiga vilja võtta peaks nii palju seda vana austama, näiteks ta lõikaks ühe vihu Noktuaar vihku lõikaks niiviisi lindudele ta saaks sealt ka õlgi, mida ju kombainis õlgi midagi, millest saaks jõulukrooni teha või neid jõuluehteid teha, seda ei saa ja jõuluõled põrandale, eks ole, see peaks olema minu silmis sirbiga lõigatud, muidu tal ei ole seda. Ja muidugi nüüd me oleme siis jõudnud, noh, need jõulud ja uus aasta need lähevad ilmselt rahvatraditsioonis sulavad niimoodi kokku, et ega seal kommetes vist väga suurt vahet ei olegi. Ei ole aga üks niisugune huvitav asi, millest ma veel tahaksin rääkida, mis, mis mulle täitsa uudis oli neid raamatuid lugedes seal muu lend Kristi raamatust lugesin ma välja ja ma olen uurinud, kas Eestis on midagi sellist paralleeli, vot me teame, iga rahvakalendripäeva puhul on ilmaennustusi väga palju, eks ole, missugune oli ilm siis või ja selgub, et, et vähemalt Rootsis on nende allikaks nende allikad. Kirjalikud selline raamat nagu talupojapraktika, Bunde praktika. Rootsis ilmus ta esimest korda 1662 Taanis juba 16. sajandi lõpul ja Saksamaal ilmus esimene 1508. Ja seal olid värssides ilmaennustused, kus sõltuvalt ilmast ühel kalendriajal ennustati ilma teisel ja seal oli näiteks väga oluline osa selles, millisele nädalapäevale mingid pühad sattusid. Eriti oluline oli, millisele nädalapäevale sattus esimene jõulupüha, siis sellele vastavalt oli, ennustati ilma teiste, nii, ja milline oli ilm 12-l jõuluööl, see on siis jõulueest kuni kolme kuningani. Rootsis on seda raamatut ilmunud enam kui 50 trükk ja see on oluliselt mõjutanud ilmaga seotud rahvauskumusi. Kuule, on sul seal see kirjas sellel aastal, siis jõulu esimene püha on pühapäev, mis siis oodata on? Mul ei ole seda praktikat, mul ei ole fonde, praktikat, nii et see oleks huvitav lugeda missugune seal aga, aga näiteks Eestis ei ole sellist asja, aga Mullen Kristin soomerootslaste puhul täiesti võrdleb, kuidas tegelikult need Saksamaalt ja Kesk-Euroopast pärit need ennustasid ja kombed ja, ja üldse need olud seal on ju, räägitakse viinamarja ja kasvatust ja kõigest sellest, mis siin põhjamaal üldse kõne alla ei tule. Aegapidi on ta rahvasuus siis teisenenud, kohanenud siinsete oludega, kindlasti midagi rahva oma nii-öelda tähelepanekutest sinna juurde pandud ja, ja siis nüüd kirjutatakse seda üles kui rahvapärimusi, aga, aga, aga huvitav, et sellel on kirjanduslik algallika, kas ja, ja kas see on siis nüüd ületatud, no selle, mis enne seda oli rahva uskumuslik niisugune ilmaennustus, sest näiteks Eestis on neid ilmaennustusi ju ka väga palju iga päeva kohta, aga, aga Eestis sellist mahisid küsisin raamatukogust järele ei ole sellist Vunde praktikat. Aga üks moodne jõulukomme on, millele on ka Rootsis tähelepanu juhitud ja meil ka Rootsis on ta tõesti ainult paarikümne viimase aasta jooksul niiviisi tekkinud ja levinud varem ei ole tuntud seda, et minnakse jõuluajal surnuaeda küünlaid panema. Ja, ja noh, meil on see nüüd ka saanud viimastel aastatel täiesti valdavaks. Surnuaiad on küünlaid täis jõuluõhtul. Ja see on minu arust ilus, ei õnnelus. Vuljon klist toob väga ilusad nihukesed. Noh kõigepealt ta arutleb, mis, mis jõulude nagu loomuses on. Mis jõulude loomust üldse iseloomustab? Toob ühe punktina mälestuse, inimeste soov uuesti üle elada kunagi enamasti lapsepõlves tajutud jõulumeeleolu. See on üks väga tugev nisukene käimapanev jõud. Aga siis on barjäär võimaldab inimestel kas näilikult või tegelikult distantseeruda tavapärasest maailmast ja saada osa hoopis teistsugusest. Siis ütleb ta võim. Jõulud annavad muidu tavalistele asjadele ja nähtustele hoopis teistsuguse võimu ja jõu. Kingitustele seesama kingitus muul ajal tal ei oleks sellist jõudu ja võimu. Aga jõulukingina on tal hoopis teine või. Ja vabadus. Ja on selline aeg, kus tavalised suhted ja reeglid ei kehti. Toome kõige lihtsama lapsed võivad öö läbi üleval olla, eks ole. Ja ja puulünk vist tegelikult võtab väga ilusasti kokku ka, mis asjad on siis üldse jõulut? Jõulud on üks lõputu uurimisteema, iga ajastu, iga ruum, iga ühiskond ja iga inimene loob omaenda jõulud. Nähtavasti on just see ajatuks muutumine ja samas oma ajas püsimine midagi sellist, mis jõulud nii köitvaks teeb. See on nii ilus aeg, aga nagu ikka on, et külaline on ka siis hea, kui ta tuleb ja siis, kui ta läheb, kui ta liiga pikaks jääb, siis siis ei ole päris see enam nii. Eks Kanuti päeval siis Lähevad jõulud välja ja vaata, kui siin lapsed nüüd laulavad ühte laulu siis seal on niisugused sõnad, nööde jüljenn, nüüele, jüljenno, Jürgen vaaravinkil Poska, nüüd on jälle jõulud, jõulud käivad kuni lihavõtteni. Ja kui nad seda laulavad, siis pärast tuleb lauljatel meelde. Oli varinte sant, tee varinte Sancer, Täärem, Ellan, kummerphasta. Oh see nüüd küll tõsi ei ole, sest seal vahepeal tuleb paastuaeg. Mis me siis ütleme, häid pühi kõikidele jah, ja pidada siis keegi nii kaua, kui tahab ja jaksab.