Mina loodan Varsti on käes suvi ja laulupidu. Aga kuidas kõik need laulud koos sõnadega selgeks saada, kui mõni laul ei tundugi väga ilus ja nii juhtubki, et sohvrid sõidab rulluiskudega ringi ja naudib päikest. Ninaga harjutab laulupeo laule. Lood. Kas ta oli Paide Ri? Kas voole ta ideest äri? Hiiumaad või isa? Laul ikka. Sina ka tead seda laulu kas ole Paide ääri? Sa ka puust elu tõuka absinud ja nääri. Kui sul poolevi viisaga Saad aru, meie koor pääses laulupeole, nüüd ma peangi sinna minema. Laulud jäävad muidugi täiesti peas olema, kuigi tegelikult ma tahaks teha oma bändi, kust saaks laulda mikrofoniga hoopis teistmoodi laule, natuke lahedamaid, näiteks. Mina võiksin olla näiteks solist lauljana ja Sofi võiks olla kitarrist. Mees võiks olla ka kitarrist trummi. Ma arvan, trumme meil polegi vaja. Ei, kassa, pruuli Nintput ja nüüd ma pean laulma kooris mudilaskooris ja käima kogu aeg kooriproovis, siis tuleb laulupidu. Sofi saab terve selle aja rulluiskudega sõita, Eliis ka. Ka mina laulan. Mirjami Rasmus käivad ju ka kooris, aga ai-vanaisa ütleb, et kui laulupidu tuleb, siis saab tema vanainimene ka üle hulga ajapeole ja veel sellisele, kus tema oma lapselaps laulab. Aga esimene, eks see pole ju mitte mingi pidu, vaid ainult laulude kontsert ja teiseks pole seal minu häält üldsegi kuulda. Seal on mingid 100000 lauljat, kes kõik laulavad oma kooriga ja mitte kellegi häält tegelikult ei kuule. Ema ütleb, et lastekoor on jube ilus asi. Ma ei saa aru, mis seal nii väga ilusat on. 100 last laulavad koos kooris minu arust täiesti tavaline ka bändid, need on kõik erinevad. Üks on ühtemoodi. Teine on teistmoodi. Laulja hääl on alati kuulda. Mulle meeldivad bändid rohkem kui koorid isegi neiukese, siis läheb eurovisioonile. Mis siis, et sellele on imelik nimi neiu köse ikkagi 100 korda ilusam kui mingi koor. Olen Karmen 17. Juusbaar võiks saada meist, aga ei Alminneida minna. Need on ju tegelikult päris lahe. Aga meie lauluõpetaja mulle päris meeldib. Mulle meeldib teda koori ees vaadata, ta ei kao tavalt. Ta peab kõikidele nagu näitama, millalgi pead laulma hakkama, aga tegelikult me ju teame ise ka, millal meie sõnad tulevad, see kõlab jube, kui sa kordad ja kordad aeg ühte ja sama laulu, ainult siis on vaja ta käega näitaja, kui laul ära lõpeb, siis kõik teavad, millal peab vait jääma. Sellega saab meil iga kord nalja. No eks poiss tee klassist hakkas lollitama, tema teeb näiteks mingi imeliku kriid siis kui teised on juba vait. Noh, et see on nagu mingi loom või lind, kes on ennast meie koori sisse ära peitnud või, või kellegi muu kiil näiteks. Kuidas ei tähelt esimest korda teeb siis õpetaja muigab natuke, ütleb, et aitab looma häältest ja kes tahab, võib pärast proovi loomaaeda minna ja võtame viimase salmi uuesti. Debatt jälle mingit häält. Natukene teistmoodi näiteks ütleb kõvasti. Või. Kõik vaatavad tema poole ja itsitavad. Siis õpetaja on juba vihasem. Ja kui me kolmas kord uuesti laulame, raktsete poti hästi kõvasti oma tõrvegot, kui vait jäätõpetaja. Küll teda, aga ta teeb nagu ei kuuleks, sest tal on juba kõrini, kuidas me lollitame, ei kasuta prooviaega ära, et laulupeol paremini laulda. Niisiis ta ütleb, et neil on jäänud mingi 17 kooriproovi ja siis peavad laulud päris selged olema. B selle aja peale on meil need laulud pähe kulunud ju. Ta oskab tegelikult peale sõrmede veel kaela ja selga, karra kasutada. Ma ei tea, kuidas ta seda teeb. Ta pole nõus kellelegi õpetama, ütleb muide, tema vanavanaisa vend oli 30 aastat tagasi Venemaal tsirkusetöötaja ja sellepärast ta teabki, kuidas teha oma kehaga rakse nii kõvasti, et see oleks kuulda suure saali ühest otsast teise. Ükskord ma piilun teda ja õpin selle ära. Kus siis Sofia-Liis alles imestavad, et ma olen ise tüdruk, aga kondid raksud nagu tsirkuse esinejal. Aga yks asi mulle kooris meeldib, neid on rahvariided. Meil on need nii jube ilusad. Tüdrukutel on kollased seelikud punaste ja roheliste triipudega aia. Käikisid mütsid, tead kyll need talud ja valge pluus kaunistustega. Mul endal näiteks pole ühtegi nii ilusat värvi kollast seelikut kui need kooririided. Selles mõttes ma tahan küll laulupeole minna, sest muidu ma ei saakski neid rahvariideid endale. Teine asi, mis mulle ka meeldib, on see, et peale laulmise hakkame seal vist tantsima ka. Vähemalt õpetaja ütles, et tulevad liikumisproovid ja vist tantsuproovid ka. Tantsimine on mu lemmik. Mulle meeldivad kaod ja siis modern, tantsud ja rahvatantsija peatants. Päris täpselt ei tea, mis tantsu seal laulupeol Peab tantsima, aga Nad ei arvestanud. Kõigi kui meil on need rahvariided, siis on vist ikka rahvatants. Liikumisproovid peab ju tähendama seda, et me saame pärast laulmistantsudega ka esineda. Ma ju lubasin emale, et ma täna õhtuks oskan peast üks kaks kolm laulupeo laulu. Nii kuidas oligi kas oli paidest riid? Ju maalt või isa. Lähib segamini. Olen Karmen Teitzeedeist, ilustaar võiks saada meist, aga ei, jääl Minneid. Näed, ma lihtsalt ei ole. Kas teile laulupeo laulu peale? Aga ma tean, et meie õpetaja ei lase mitte kedagi koorist minema, mitte keeda keegi, eriti veel enne laulupidu. Ei, appi, appi, mis kell juba on? Nii? Pole hullu hiilud siin. Keane Ri kui solfoolee Kas Bay ideest? Mina lood, kirjutab evakov, jutustab Külli Teetamm toimetaja Mirko ahnus, mina ka saame jälle kokku homme. Ninalood.