Mõned nädalad tagasi jagasid veerevad eestlased oma reisimuljeid Tiibetist ja Butaanist. Tänases maailmapildi saatis ja me jätkame seda teemat, et seekord on saatekülalised Tiit Pruuli ja Jaanus plaat ning me räägime islamimaadest. Kokku käisid nad umbes 15. islamiriigis, meie räägime kolmest seal siis Pakistanist, Afganistanist ja Iraanist. Kõigepealt ka küsimus Tiit Pruulile. Kui väsitav on reisida mööda niisuguste arengumaade teed. Paljud nendest islamiriikidest, kus me käisime, on suhteliselt heal järjel muuhulgas ka naftariigid olgu siis Iraan või, või Liibüa näiteks kus teed on päris korralikud. Nii et selles mõttes valmistas enamik islamiriik meile isegi üllatuse oma igapäevaelu ja olme mõttes. Enamik neist on ka meie standardite järgi üsna korralikult hakkama saavad riigid ja muidugi on siin põhjuseks ole nafta, aga kui on tegemist Pakistaniga, kus naftat ei ole, millele toetub niisuguse riigi majandus? Pakistan võib-olla ongi mitmes mõttes üks müstilisemaid, islamiriike või Pakistani on koondunud paljud oma oma regiooni islamihariduse ja teaduse keskus. Pakistan saab väga palju abi araabia islamirikastelt islamiriikidelt, nii et ka mitmed infrastruktuuriprojektid teed sealhulgas olid ja, ja väga paljud mošeed Pakistanis on ehitatud näiteks Saudi Araabia abina. Jaanus plaat kuidas te need olukorda, kui islamiriikides kasvatatakse narkootikume oopiumi fašistid? Taliban suutis sellele teha vist väga kiire lõpu, aga kuidas pilt on laiemalt ja kuidas suhtumine? Karistused vahelejäämisel on päris päris korralikud aga ütleme, paljudes islamimaades on ka noh, näiteks oopiumi tarbimine, mõneti ka kultuuri osa. Esiteks, ma vaidleksin natuke vastu, see on üks näide islami kahepalgelisust, on, on suhtumine narkootikumidest ja muuhulgas ka Taliban sõnades toimus muidugi suura moonipõldude hävitamine, tegelikult aga on afganistani sõjapealikud ja Taliban eesotsas suure osa oma oma sõjarahastamisest saanudki just just narkootikumide ja kasvatamisest ja see käib väga paljudes afganistani piirkondades siiamaani edasi, vaatamata nüüd uue üleminekuvalitsuse jõupingutustele, mida siis koos ÜRO ja ameeriklastega tehakse, et püüda siis kohalike nii-öelda suunata teiste kultuuride kasvatamisel, aga loomulikult teised kultuurid, mis, mis iganes nad parasjagu on ei ole nii kasumlikud, kui seda on siis moonikasvatus. Ja siiski väga suurt osa, umbes 18 provintsi on praegu Afganistanis, mida see ülemineku valitsus mitte mingil määral ei kontrolli? Lõuna-Afganistani eriti ütleme Jalalabadi ümbrus, mis on traditsiooniline Talibani kodu ja kus on traditsiooniliselt aastakümneid toodetud narkootikum suitsetamist me nägime nii Pakistanis kui Afganistanis Pakistani, Afganistani piiril pessa varist hakata minema üle Küberi gurusis Afganistan manis vana ajalooline kauba ja sõjatee juba aastasadu, siis see vahemaa on umbes 50 kilomeetrit ja umbes pool sellest on on suur turg, kus võib siis osta kõike, kõike vähegi mõeldavad relvadest kuni asusini välja. Kui me läheme veel tagasi Pakistani, kus kostja nagu sisse sõitsite kus on seal Muhamedi ilmingud kõige, no ütleme siis räigemad teie jaoks kõige ootamatumalt kui usklik see riikiga. Ma ei kasutaks küll sõna sõna, et räige loomulikult on islam teistsugune ka väliselt kas või enda väljendamine kõnes sõnas kirjas, on, on hoopis teistsugune, kui, kui see eurooplasele tavaks on ja ja see, kui üks muslim kätega vehib, säästikuleerib kõvahäälselt lausa karjudes räägib, ei pruugi üldse mitte tähendada agressiivsust, vaid, vaid nõnda lihtsalt on nende kultuuris tavaks. Nõnda usuvad nad, et nende sõnadel on on sügavam kaalia tähendus. Ja kui nad näevad ühte valget meest rääkimas vaiksel, tagasihoidlikul häälel, siis nad on kindlad, et see mees valed tähendab, sest et tema jutus ei ole seda välist veenvus. Nii ka sellega, mis islamit puudutab. Loomulikult võivad võõristavalt tunduda suured palvused näiteks reedeti linna suurtes mošeedes, kus sajad tuhanded kümned tuhanded inimesed korraga kogunevad palvusele ning seepärast võib sa isegi hirmutav tunduda, aga tegelikult on, see on see nii olnud. Seitsmendast sajandist peale ja midagi hirmsat selles selles ei ole, nii nagu kristlaste, nii nagu juda istide juures, nii on ka moslemite juures oma nii-öelda äärmuslikud tiivad ja, ja see on see, mis meid hirmutab, see on see, mis teeb ajalehtede pealkirju, aga, aga see ei ole mitte kogu moslemi kond, keda on ju üle üle miljardi. Ja nüüd endise teema juurde tagasi minnes islami mõju mingis riigis, kui sügas on või mitte, see on niisugune väga kultuuriti ja riigiti erinev. Näiteks Jaan, me kõik, ilmselt teame, et Iraan on teokraatlik islamivabariik peale 79. aasta dollahhomeni juhitud islamirevolutsiooni. Noh, kui mitte kõige islamlik riik, siis üks neist kindlasti. Samas ehk islam juhib mitte ainult usu valdkonda Iraanis, vaid ka sotsiaalsetele poliitilistele õigussüsteem põhineb soriaadil, kõik on islamis läbi põimitud, aga meie lühikese külaskäigu järel ma ei julgeks öelda, et igapäevases elus tavairaanlased on ülimalt ülimalt religioossed, nagu meie tavaarvamus on, ma julgeks seda kindlasti väita. Sest mis meil natukene üllatus on see, et tavalistes mošees, mägedes käies, Iraanis üllatavalt vähe oli palvetajaid ma ei räägi seda, naisi kohtas haruharva kehki naistel, tavaliselt on vähemalt suuremates mošeedes omad nurgad või annad rõdul, kus nad saavad palvetada. Aga ka mehi kohtas suhteliselt harva igapäevastel teenistustel. Ja ma eeldan, et Võrus noh, oleneb riigist siis kas viis või kolm korda päevas kodudes aga võib-olla väliselt seda väga suurt religioossest näiteks Iraani puhul ma ei julge väita, aga kui sa pead viis korda palvetama juba seal mingi näitaja ei, kahtlemata need, kes seda tõesti järgivad ja Iraani puhul tavaline, on hoopis kolm korda palvetada, mis šiiitliku Nonii komme ja noh, ma loodan ja usun, et enamik inimesi seda ka teeb. Kui kristlane käib palvetamas ikkagi reeglina kirikus, siis mošee võib moslemile olla sisuliselt ükskõik mis koht, mošee, kummardamise paik, eks ole, see võib olla hotellituba, lennuväli, see peab olema puhas koht ja selleks, et seda puhtust tagada, siis pannakse maha traditsiooniliselt palvevaip, mille peal siis palvetatakse, aga see ei pruugi olla üldse mitte mošee. Ma olen lugenud ka reisikirjeldusi, kus siis haritum rahvas Iraanis koguneb korterisse küll jälgitakse ümbrust ja ust jäeti tuleks kutsumata külalisi, siis daamid löövad oma mustad risti, uuri, need löövad pealt ära ja siis tulevad välja väga moekad ja, ja soengus ja ja nii edasi riietuses daamid, kes siis manustavad kangemat kraami ka ja kui ohtlik see on niisugune vahelejäämine, mida see tähendab näiteks Iraanis. Jah, just nimelt ka Iraanis on ütleme eriti noorema põlvkonna seas, eriti Teheranis, pealinnas on noorem põlvkond noh, paljuski mõjutatud ka globaliseerumisest ja ka Iraani tundub läänelik maailm siiski kaunis edukalt sissetungivat. Ehkki ehk islami seadus on päris karmid karistused välja mõtelnud, kui näiteks Iraani naised järgi mingeid riietusnorme või muid islaminorme seda siiski tehakse, aga suletud uste taga loomulikult. Tänavapildis on siiski mõeldamatu, et näeb mõnda naist, kes oleks korralikult riides nagu islami seadus nõuab, ühesõnaga kõik peale näo peaks olema põhimõtteliselt kaetud musta riietusega, aga põhimõtteliselt nad hoiavad käsi niimoodi riide all, hoiavad siis omajagu sodoori või mida nad võib otsetõlkes testidega telliks hoiavad niimoodi kinni, et tavaliselt kätte. Aga noh, midagi hullu ka ei ole, kui seal käsi vilksatab. Me nägime Egiptuses enne mainisin sinna kahepalgelist islamit, siis siis Egiptuses oli meil päris huvitav kogemus hotelli ööklubis, kus grupp tüdrukuid peo edenedes hüppas tantsima klubi laudadele ja baariletile, mis oli väga lõbus ja efektne ja nende tüdrukutega juttu hakkasime ajama, selgus, et nad on Saudi Araabiast pärit pikad Saudi Araabia tüdrukud, kes siis käivad lihtsalt, et üle mõne nädala ennast välja elamas liberaalses Egiptuses. Kuna kodus selline käitumine nad tõmbaks jalga liibuvad teksased ja, ja hüppaks laua peale tantsima on muidugi absoluutselt mõeldamatu siis nemad saavad endale lubada seda nõnda, et olid siis Egiptuses samasugune. Kahepalgelisuse näide oli, oli see, kui me Süüria kõrbes ühes teemajas kohtusime ka Araabia poolsaarel tuntud ärimeestega, kes tulid Süüriast ja tulid nii-öelda ärireisilt, nagu nad naersid. Asi siis selles, et nad käivad Süürias, kus on mõniteist protsenti kristlasi, kellest enamik, muide armeelaste järeltulijad ja käivad siis noh, lihtsalt öeldes lõbutüdrukute juures, mis jällegi Araabia poolsaarel on mõeldamatu tuhmad, istuvad oma kallites Ameerika autodesse, kihutavad mööda väga häid ja noolsirgeid maanteid 1000 kilomeetrit läbi kõrbete, selleks et käia Süürias, naistes. Kui teie oma kallite sellistega seal ringi liikusid, oli teil raskusi sellega, aga miks te üldse olete siia tulnud, miks te need vaevalt olete ette võtnud mis on teie eesmärk? Meil tekkis tegelikult ka islamimaades, mida me ju võib-olla pisut pelgasimegi, aga küll väga hea, hea kontakt lihtsalt inimestega tänavalt praktiliselt kordagi ei kogenud. Me mingit vaenulikkust või viha seoses sündmustega Iraagis või, või Lähis-Idas jah, meie käest küsiti küll mitmel korral. Esimene küsimus oli, kas te olete ameeriklased, kui me vastasime eitavalt, siis ma ei tea, mis oleks juhtunud, kui, kui oleks olnud kreeklased. Aga mulle tundus, et ta oli kasulik, on, aga, aga ütleme jah, ka ka kindlasti Iraanis, Süürias, Jordaanias kogesime seda päris kindlasti ja loomulikult nägime Jordaanias Süürias ka Ameerika-vastaseid meeleavaldusi, krahvid Teid seina peal plakateid, nii et seda me, seda me kõike nägime, aga võib-olla see rahvusvaheline olukord, need pinged, et mis, mis justkui õhus on, just tingisid inimeste veel erilise huvi võõraste vastu, kes niimoodi omal käel läbi noh, ütleme siis jutumärkides kurjuse telje riikide rändavad, nii et huvi meie vastu oli, oli väga suur, aga see huvi oli ainult heatahtlik. Reeglina nagu ikka graafiat tuntakse ja noh, tavaliselt islamimaades suhteliselt hea on see geograafia tundmine tehakse ikka vahet nii-öelda noh, Iraani sõda, islamirevolutsiooni terminoloogiat kasutades vaatame impeeriumist saatana ehk Bushi käsilane või oled sa Euroopast ja tehakse selgelt vahet, kus sa tuled ja kes sa oled. Ja muidugi väga oluline küsimus on, seega mis usku sa oled ja kui vastata kristlane või siis oleneb inimesest juda-ist siis on kõik korras, sest sa oled raamatu rahvast pärit ja islam peab lugu, kristlusest peab luguga judaismis raamaturahvastest. Kui sa ütled, et sa oled mitteusklik, siis võib tekkida probleeme, kuna sind võib-olla ei mõisteta. Kas see on jah, neile üsna raskesti arusaadav, kui inimene ei usu midagi ja see tähendab nende jaoks, et noh, et see ei ole hea inimene ja islami kristlusega väga palju seoseid koraanis ja piiblis on ju on ju hästi palju ühiseid teemasid ja jumala mõiste ja, ja nii, et, et selles, selles mõttes on kristlus neile tegelikult üsna arusaadav. Ja seda enam, et Kristus on viimane suur prohvet enne Muhamedi, kes lõpetas ilmutuse ja Kristusel ka prohvetina mitte jumala pojana on islamis väga suur roll. Pakistanis on ju paik, mida peetakse küll mittekristlaste poolt, küll mitte ka enamiku muslimite poolt, aga ühe osa moslemite poolt peetakse Kristuse hauaks, nimelt väidavad nad, et kristlus ei surnud ristil, vaid rändas välja pärast Kashmiri ja on seal ka maetud. Kui nüüd on juttu Afganistanist ja Pakistanist, kas üks on niisugune vaene sugulane, keda teine püüab manipuleerida, missugused muljed teil on? Eks seal eelkõige on, on see asi olnud nõnda, et et Ameerika ja CIA on, on suunanud aastakümneid oma oma rahasid läbi Pakistani Afganistani. Ja loomulikult on, on Pakistan püüdnud seal olla noh, nii-öelda enda seisukohalt võttes targaks filtriks, nii et, et ka paljud Talibani ja al-Quaeda probleemistikud, kui need kerkisid kreeklastel ei olnud enam otsekontakte afganistani võitlejatega. Ei mudia Heedidega ega ega Bin Ladeni lähikonnas olijatega, kuna nad küll rahastasid neid, aga, aga kõik see toimus üle Pakistani ja Pakistan oli, oli seadnud sinna ette sellise oma oma tütre, niiet tegelikult Ameerika luure oli, oli nagu ära lõigatud tegelikust olukorrast. Kuidas on see võimalik, et ei ole suudetud leida ei ühe ega teise organisatsiooni juhti? Kas ei ole ka võib-olla eriti otsitud näinud neid mägesid, koopaid, kõike? Me olime Tora Bora mägedele ju mõne tunni tee kaugusel, kui me Afganistanis olime, eks ole üks koht, kus, kus bin Laden ennast tõenäoliselt peitis samamoodi Pakistanis olime nende mägedele üsna lähedal, kus nad viimased lahingud on toimunud või on loodetud Bin Ladenit leida. Ja see on tõesti läbipääsmatu. Ma seda maad ei ole mitte kunagi ajaloos mitte ükski võim kontrollinud, nii et, et seal on puhttehniliselt on seal kedagi leida väga raske, seda enam kui kohalik elanikkond pigem toetab peitjaid kui võõraid otsijaid. On öeldud seda, et kui oleksime leitud ja tapetud, ütleme, lahingutes või, või vangi võetud temast oleks tulnud märter ja oleks hoogustanud sõjategevust, et sellepärast võib-olla Tibüütab islamis on ka, ütleme, lääneliku terminiga pühakukultus kaunis levinud, see on noh, ütleme, teatud islami vooludes ja tihti need pühakud ongi tõepoolest karis märtrid ja kui bin Ladeni ka midagi sellist juhtuks, siis kindlasti noh, tema pooldajaskunud suureneks pärast seda, kui ta märtrisurma sureks. Ma ei usu, et seal kindlasti mingi põhjus on, aga nii see võib tõesti minna, juhul kui ta leitakse. Aga märterluse, ütleme Iraaniski, eks ole, on üks usukesksemaid teemasid. Kui te läksite Afganistani, on selge, et see oli ohtlik, seal on pidevalt vaena põgevust. Teised imestasid teie julgus üle. Tegelikult muidugi ei olnudki teist võimalust ja pidid läbi Afganistani tulevad kiusama või kuidas, tegelikult oli see võimalus, sest kui me seda reisi hakkasime planeerima kolm aastat tagasi, siis oli muidugi mõeldamatu, et oleks plaaninud läbi afganistani mineku, nii et meil oli plaan minna Pakistanist Lõuna-Iraani ja sealt siis edasi. Aga nüüd, kui me jõudsime Pakistani Peshawaris linna, siis kus on suur hulk või kõige suurem afganistani põgenikke, kogukond seal on nii pustusid kui ta Chice ja leidsimegi sealt vahva mehe, kes, kes küll täiesti kirjaoskamatu, aga rääkis päris soravalt inglise keelt ja tema ema oli olnud ja isa pustu ja ta oli elanud Põhja-Afganistanis kabuurist natukene põhja pool ja 80.-te algul sealt põgenenud, aga nüüd paaril korral käinud juba juba tagasi oma kodumaale viinud sinna korraga Itaalia ajakirjanike rühma ja jutu sees viskas lisa. Noh, meile tundus niisama nalja, et noh, kas ta Afganistani ei lähe ja viskasime nalja vastu keerasid jah, aga kuni lõpuks siis me käisime rääkimas sealse afganistani konsuliga, kes kinnitas meile, et jah, olukord on selline, et tema meile takistusi riiki minekuks ja pidasime siin nõuga Eesti kaitseministeeriumiga ja nende eesti poistega, kes Kabulis teenivad ja ja nii see otsus siis sündis, et me, et me sealt läbi läheme, loomulikult see oli üsna kiire läbisõit, et mõne natuke pikema peatusega. Aga nendel samadel teedel, kus me siis sõitsime, oli paar nädalat varem röövitud üks türgi insener kuu aega varem jäänud kaduma üks prantsuse turist, nii et ega seal jah, mingit kuurorti muidugi muidugi praegu ei ole. No selge on see, et seal on sõjapurustused. Aga kas te nägite ka ameeriklaste tegutsemist, kas te nägite mingisuguseid operatsioone? Mingeid haarang ei, selles mõttes nihukest actionit me ei näinud. Me käisime küll Kabulis Nendes rahvusvahelises armee laagris, kus ka Eesti timineerijad peatuvad ja seda laagrit juhatavad tegelikult praegu mitte ameeriklased, vaid tol hetkel kanadalased ja nüüd on juhtimine üle läinud sakslaste kätte. Ja seal on siis oma paarikümne riigi esindajad. Aga mingit sõjalist tegevust ei näinud, küll aga ka ka Eesti rühmaülem. Enne kui me ära sõitsime, pidas meiega väikese nii-öelda sõjaplaani ja hoiatas, et, et just viimasel ajal salajastes raportitest järjest rohkem hakanud tulema teateid rünnakute kohta riigi erinevates piirkondades ja, ja soovitas meil väga-väga ettevaatlik olla, noh nii nagu nii nagu tulevik näitas, sealtmaalt ka ka olukord eskaleerub Afganistanis mõnevõrra on, kas ameerikavastasust võis hoomata või õhus tunda? Afganistanis küll üldse mitte. Esiteks tuleb muidugi arvestada meie olemine seal oli üsna põgus ja, ja sellises olukorras nagu seal ei ole nüüd Ameerika-vastasuse avalik demonstreerimine midagi muud kui, kui relvakonflikti provotseerimine, nii et seda seda niisama ei, ei ei tehta tõenäoliselt. Me olime Jalalabadi linnas ööd ja, ja see öö oli küll täiesti rahulik, aga, aga eelmisel ööl samasse valla paadis lõhkes kolm pommi, nii et mõni päev varem, kui me jõudsime Kabuli, pommitati rakettidega Kabuli lennuvälja. Et eks see sõda oli kogu aeg sealsamas ja noh, loomulikult ka puhul näeb välja ikkagi väga-väga masendav terveid hooneid ikkagi ikkagi väga vähe ja ja vaeseid ja kerjuseid igal pool, nii et see pilt on kurb. Kuid labades istusite gaasileegi valgel jõite kohalikega teed kui avameelseks lähed, niisugune vestlus kohalikuks. Me saime suhelda inimestega, kes rääkisid inglise keelt, neid ei ole üleliia palju Afganistanis ja enamus neist on on ühel või teisel viisil angaseeritud juba siis kas erinevate abiorganisatsioonide või sõjavägede juurde. Nad olid intelligentsed inimesed ja nad olid ka üsna üsna avatud inimesed ja ja rääkisid probleemidest mitut pidi probleemidest, mis on nende oma riigi sees. Me ei leidnud kahjuks inimest, kes oleks optimistlik afganistani tuleviku osas. Selles mõttes, et erinevad hõimud, erinevad sõjapealikud saavutaksid lähiajal mingisuguse mingisuguse kokkuleppe. Aga räägiti meile, sellest räägiti meile probleemidest, nendest pingetest, mida on siis tekitanud võõraste vägede Afganistanis Afganistanis viibimine, analoogiline situatsioon Iraagiga. Me näeme televiisoris, kuidas Ameerika sõdurid ütlevad jalaga ukse lahti teevad läbiotsimisi. Kellelegi vist ei meeldi, kui niisugune asi sinu kodukülas toimub. Kas teie, kui nüüd valged Euroopast ühteteist näinud? Kuidas te näete ameeriklaste taktikat ja kuidas te näete ameeriklaste, noh, niisugust suhtumist kohalikesse jäi nende arusaamise asjadest. Ameerika vägede teatud käitumiseks tekstid või käitumislaad on küllaltki kummaline vähemalt mulle antropoloogiline. Kummaline, et mulle tundub, et et Ameerika sõjavägede nõustamine näiteks Ameerika antropoloogi poolt võiks tunduvalt tugevam olla. Ja väga paljud probleemid seemneid, mis neil on tänaseks tekkinud on ilmselt tekkinud sellest, et ei tunta kohaliku kultuuri või kultuure piisavalt ja tehakse päris palju üllatavaid vigasid. Ühesõnaga, tekitatakse ise endale probleeme, pigem võiks ju õppida ka sellest, mis toimus Iraanis omal ajal, eks ole, kui jänkid ja britid püüdsid oma oma ülemvõimu Iraanis kehtestada endale sõbralikke sahhid abil ja kuhu see viis, eks ole, see viis islamirevolutsioonini ja hoopis traagiliste tagajärgedeni, aga, aga noh, see on põhimõtteliselt sama oma käitumismudel, mis, mis praegu toimub Iraagis. No siin on veerand sajandit möödas, uus generatsioon neid ja šahhist eriti midagi ei tea. Iraal ehk Pärsia on selles mõttes üks, üks väga ajalootundlik riik, on vähe riike, kellel on, on selline ajalugu ja kõik inimesed on sellele ajaloole väga-väga uhked ja tunnevad oma ja, ja ka ja ka ümbruskaudsete ajalugu päris hästi meile esimesele hakkaski see silma just nagu geograafiatundmisest, eks ole. Kas püüad kellelegi seletada, kus on Eesti, siis on see üsna lootusetu ettevõtmine, aga teha seda Iraanis näiteks on palju lihtsam. Ja, ja noh, võib-olla niisugune ettekujutus, et islamiriikidesse, haritus või haridus on küllaltki ühekülgne, see vastab võib-olla tõesti tõele, arvestades neid peamiselt islamidistsipliine, mida õpitakse resedes ehk islami kõrgkoolides. Aga samas niisugune põhiharitud inimestel on siiski noh, küllaltki hea ja noh, ei saa öelda, et nüüd ainult issand õpetas domineerimine hariduses, nad jäävad nii mõndagi ka mujalt maailmast ja ja teistest kultuuridest. Aga kui käisime Jaanusega ka paaris Medri sees, ehk siis selles islami koolis ja ja ausalt öeldes olid, olid need küll lõhed iraani meeldivamad hetked just nagu inimestega suhtlemisel, kui soojad meid seal seal vastu võeti, kõik need mõneteist kuni ligi 30 aastased õpilased, kes seal olid, poisid, loomulikult, kõik. Igaüks püüdis meid oma tuba vaatama viia, näidata oma raamatuid, oma oma arvutis, näidata, mida ta seal teeb ja pakuti teed, süüa kõike, mida, mida mida iganes. Loomulikult kogu see islami külalislahkus on täiesti täiesti omaette omaette suur fenomine teema. Aga, aga jah, need islamikoolid olid, olid kuidagi lääne press on neist loonud, eks ole, kui mingi Jakse kurjuse pesa, eks olevana Taliban kihani on pärit, liikumine on pärit islamikoolidest, mis siis Pakistanis omal ajal looniaks. Aga, aga see oli ahju jättis taolisel suhtlemisel küll väga-väga meeldiva mulje. Ja kõnekas on ka fakt, et üle poole Iraani üliõpilastest naised närvatesse on. Jällegi jällegi kummutab natuke seda tavaarusaamist, eks ole, et islamimaailmas naised on, on ainult kodus köögi ja, ja laste juures. Jah, ja Iraanis on, on ka tasuta haridussüsteem funktsioneerib väga hästi ja lisaks on seal erakõrgkoolid ja mõlemas süsteemis on palju naisüliõpilasi. Mis samas siiski ei tähenda, et selline naiste ja meeste maailma eraldatus oleks nüüd väga oluliselt murenenud. Võib-olla ta on murenemas, aga eraldatus on ikka ilmselge, aga see ei tähenda, et naised ei saaks haridust või nad oleks täiesti oleks neil noh, ütleme edasine karjäär võimatuks tehtud, kes väga tahab sekka saada? Ja noh, kui me siin kiidame Iraani kultuuri ja kultuursus ja ajaloolisi muljeid, mida me sealt saame, siis loomulikult ei taha me sellega öelda, et Iraan oleks, oleks riik, kus oleks tagatud inimõigused, on demokraatlik riik kahjuks kaugel siiski sellest Jah, kahtlemata, et noh, kui me siin kiidame Iraani eelkõige lihtsalt iraallastega kokkupuude tulemusena seda muljet, mis meile jäi Noori tuleb väga palju peale, aga ütleme, kas see seestpoolt nagu ei lähe, ei kasvava ümbersüsteem iseenesest, et see uus generatsioon ei võta enam omaks. Viimased valimised Iraanis ainult kindlustasid nii nii-öelda vanameelsete ajad dollade võimu, nii et. Ja see on niisugune kahe otsaga asi, enne kui ma siin rääkisime. Tiit rääkis, et kuidas paljud Saudi Araabia noored või mõned teised mõned teised noored, kes kasutavad juhust, et nad saavad natukene liberaalsem omasse keskkonda. Välismaalast käituvad hoopis teistmoodi kui oma kodumaal. Aga samas võib tuua ka vastupidise näite, et päris palju islamiriikide üliõpilasi naisüliõpilasi, kelle puhul on see näide eriti efektne. Kes lähevad õppima USA ülikoolidesse Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Kaunis massina on tänapäev, et nad saavad endiselt oma kodukoha rõivaid, käituvad islami tavade järgi, on selle üle uhked ja püüavad seda igati säilitada oma uues keskkonnas. Nii et ma arvan, et paljud islami noored on uhked oma päritolule oma religioonile ja see ei pruugi kindlasti muutuda ka näiteks läänelikus maailmas. Paljudes kohtades tegelikult me võime täna tõmmatagi võrdusmärgi islami ja rahvusluse vahel, ehk siis noorem põlvkond ei rõhuta enam mitte nii palju islami bioloogilisi filosoofilist poolt kui just seda rahvuslikku, ehk siis õiguslikku ja rahvusliku külge islamist. See, see on ka see, eks ole, kui me kuulame muidugi islamiäärmuslasi ka seal kuuleme ainult islami õigussüsteemist, mitte nüüd filosoofilisest ideoloogilisest poolest. Üldse on huvitav ja see ei ole kaugeltki mitte kõik islamimaad ei ole araabia maad kuidas on näiteks pärslaste või ka ütleme siis Pakistani rahvaste suhe araablast. Kuigi on ühine usk. No ütleme, Iraan on ka jälle hea näide, kuna enamik Iraani elanikkonnast on Forin ehk pärsia keeled hoopis teine keelkond araabia või türgikeelsete rahvaste kõnelejad, ütleme, habe, kultuuril, araabia keelel kui koraani keeled on loomulikult täiesti eriline roll kogu islamimaailmas, kuna tõsine moslem loeb ikka araabiakeelset koraani ja ka õpetus islami kõrgkoolides käib reeglina araabia keeles. See on koraani keel ja araabia kultuur on väga oluliselt mõjutanud kõiki teisi islamimaid. Aga nüüd pärslaste suhe oraablastesse erinevatesse araabia riikidesse või näiteks kaklastesse või näiteks pakistanlased, kellesse iganes, see paljuski sõltub ka ajaloost, hilise ajaloost. Me teame Iraani-Iraagi sõda, mille tulemusena iraanlased võib-olla ei suhtu iraaklastest üldse Iraaki. Tammi ei suhtunud nii hästi, kui oleks pidanud. Samamoodi võib nende suhtumine olla ka erinevatesse araabia riikidesse erinev. Et siin on vahe, kas nad räägitakse Raablastest või araabia riikidest. Saan ma seda vahetada, kogesime ka päris mitmel puhul, eks ole, noh, Saudi Araabiat peetakse väga laias laastus, kui me räägime jällegi mingist rahva üldisest arvamusest, eks ole, siis liiga ameerika sõbralikuks riigiks muidugi, aga nüüd seesama Saudi Araabia tan Ameerika-meelne välispoliitilistel põhjustel, aga samas on ta vahabiitlik selle kants, ütleme niimoodi. Kuidas seal need jõujooned omavahel. Peale seda, kui saudi dünastia sai Araabia poolsaarel võimule ja noh, praegusest saudi Araabiasse vahabiitlik. Nimetatud fundamentalistliku koolkond on küll väga tugev aga jah, samas nagu tekibki vastuolud, kuidas Ameerika sõbralikkus sellega kokku käin, ma tahaksin, et te seletaks ja, ja mulle tundub, et siin oma rolli mängib raha naftaraha see, kuhu seda naftat kaubelda. Ja võib-olla see ideoloogia ja majandus on kaks eraldi. Tassi saudi kuninglik perekond on ju, kas kõige esimene, aga üks esimesi investoreid Ameerika Ühendriikides. Me rääkisime vaha biitidest, kuidas on al-Quaeda ja Talibani suhted praegu al-Quaeda oli loomulikult teema, millest mitte niivõrd Afganistanis, aga Pakistanis väga palju räägiti ja Pakistanis ollakse loomulikult väga solvunud, et neid seostatakse al-Quaeda, sünni, toetamise ja mahitamisega siis tänase päevani. Kui me Talibanist alustame, eks ole, siis see oli üks rühma koolipoisse üliõpilasi, keda loomulikult kasvatati väga rahvuslikus vaimus ja kus on nüüd siin see, see piir mõistliku rahvusluse ja, ja fanatismi vahel on, on üsna, üsna raske, raske õelalt sa ütlesid, et al-Quaeda ja ei ole nagu siis lugupeetud, Pakistanis on mulle ootamatult, see on ju samamoodi püha sõda uskmatute vastu. Jah ju kindlasti peab olema ka neid inimesi, kelle hulgast lugupeetud on, aga, aga jah, nii nii palju kui meie kontaktid seda seda üldistada üldse lubavad, aga, aga selliseid me meie oma teel ei kohanud. Nonii, nüüd me jõuame ligemale ka oma endisele suurele kodumaale. Aserbaidžaan on teatavasti ka moslemimaa. Kuidas te pääsesite üle piiris sealt Aserbaidžaani ja üldse Iraanist tähendab ja üldse, kuidas lahendasite piiri ületamise probleemid ja viisad, kas teil oli mingisugune süsteem? Jah, eks see oligi kogu meie reisi üks suur logistiline probleem, et kuidas need piiriületused ja, ja viisad ja veel auto paberid ka sinna juurde, eks ole, autode üle piiri viimine pole alati teab kui lihtne, et kuidas seda kõike korraldada? Elavasti sujus, sujus väga-väga kenasti ja, ja ka nendes islamiriikides, kus me käisime, oli, oli reeglina kõik see hästi lihtsasti korraldatud. Mõnel pool ei tuntud meie vastu ausalt öeldes üldse erinevalt näiteks Kesk-Ameerikast, kus, kus alati tunti huvi ja kus bürokraatia on alati nii suur, et sul tekkis paratamatu vajadus seda kuidagi mingi meeleheaga leevendada. Sellist asja ei tuntud küll islamiriikides üldse välja arvatud, kui me jõudsime aserbaidžaani piirile oli siis esimene kord, kus meiega otsesõnu küsiti, et kas me ei tahaks nüüd protseduuride lõpu eel ka ka piirivalvureid natukene natukene toetada. Aga viisad, kui palju oli vaja, kuidas saite viisade korraldamiseks, meil oli siin olemas maapealne või kaldameeskond Eestis, kes siis sellega tegeles, jah, ja, ja meil oli põhimeeskonnaliikmetel kaks passi, millest siis üks oli meiega kaasas ja teine käis mööda mööda saatkondi ja korjas korjas viisasid siis nii et see siis vahetasime oma vabasse Assadi medit, pass reisis muidugi, muidu ei oleks viisade ootamise ajada mitmes riigis ikkagi päris päris pikad. Ja noh, ilmselt need kõige suuremad probleemid piiride ületamisel, tekkisidki reisu lõpus teeksime täiendada, aga kõige raskem ja noh, meile ka peaaegu et võimatuks kujunes Vene piiri ületamine Kaukaasia kaudu. Ja kui siin jutt oli aserbaidžaani saamiseks alguses ei olnudki plaan Aserbaidžaani minna, et kui me olime Iraani Aserbaidžaani piirilinnas Astaraaz, siis me vaatasime üle piiri Aserbaidžaani ja ei tulnud selle pealegi, et varsti oleme ka seal ja. Me olime Iraanis olles hakkas äkki mängima meie mobiiltelefone. Me sattusime Aserbaidžaani mobiililevisse, millel on Eesti Eesti grooming. Ja siis läksime Iraanist Armeeniasse ja noh, Armeenias tänu Mägi-Karabahhi sõjale ja praegusel olukorral ei ole võimalik Aserbaidžaani saada siis Gruusiasse ja kuna me Gruusiast ei saanud ülejäänud piiri, siis läksime Aserbaidžaani. Miks ei võtnud ennenaadid vastu? Vot jah, küsinud nende käest oli niukene vastu olnud kõrgemalt poolt, et kõik need kodanikud, kes ei kuulu SRÜ-sse ka teatud teid pidi ületegevalt. Me proovisime radikaal gaasiteed pidi üle saada muistset sõjateed pidi sealt ei õnnestunud. Siis uurisime mitmelt poolt muid võimalusi ja ilmselt oleks kõige õigem võimalus olnud musta mere kaudu, aga me otsustasime siiski aserbaidžaani mõni kaudu, kuna meile kinnitati vastavatest saatkondadest mingit probleemi ei ole. Aserbaidžaani Venemaa piiril juhtus täpselt sama asi meie kui mitte SRÜ riikide kodanikud. Meid sealt üle ei lubatud. Lihts. Olukord, eks ole, sealsamas on Dagestan seal sama. Olukord on see põhjus? Jah, sellest võib isegi aru saada ka televiisorid olemas. Vene viisa muidugi muidugi olemas ja, ja loomulikult see ei olnud seal mingiks argumendiks. Küll meile väideti, et argumendiks oleks dollareid, aga, aga me nagu ei hakanud seda ka proovinud. Aga teisest küljest sa oled kaua kadunud, tahaks juba peaaegu, et aga kodus, eks ole, Nõukogude Liit endine, et oleksid siis need totakad dollareid siis antud. Nojah, see on alati niisugune kahe kahe otsaga asi, et me püüdsime näha väike põhimõtteline küsimus. Kahe otsaga asi ja samas ka üks kaks piirivalvurit ütlesid otse ära, et poisid, me ei saa neid mitte kuidagi aidata oma aru, et te olete peaaegu nägus i endised eks Nõukogude lased, aga siin ei aita isegi mitte raha, miski ei aita. Aitäh stuudiosse tulemast. Me kuulsime jälle veerivat eestlaste reisimuljeid. Stuudios olid Tiit Pruuli ja Jaanus plaat maailmapildi saate toimetaja Martin piiranud.