Täna kuuled, kuidas mina volbriööd pidas ja kuidas ta endale nõiatantsuks luua hankis. Tekib küsimus, mis siis ikkagi on ausus ja mis viisakus veel saab, täna teada vastuse teadmiste mängu viimasele küsimusele. Lood. Ei, jah? Ei? Ei jah. Hann. Viidi ära. Kujutad ette, ta hakkas täiega. Ma ei tea, äkki ta arvas, et me oleme mingi kive elanikud siis kartma ei pea, nad ei tee midagi. Mõni arvab, et nad on mingid ohtlikud. Meil polnud ju Sofiga kuskilt luudasid, võta luud, peabki nõial olema. Naatia. Meie majas elab üks imelik naine. Sasta. Selline vana. Ma ei tea, mingi 50 vist juba ei räägi mitte kunagi mitte kellegagi. Kuuri isandal. Anti mingi kolm või neli luuda. Kui ma väike olin, siis ma arvasin, et ta käib nendel juhtidega, täitsid lapsi pyksmaski just ma ka enam ei usu. Aga kuula neid. Me avastasime Sofiga, et meie kuulivõtja aasta kuuri võti on samad. Saad aru. Me proovisime taimegi vastalguuri lahti. Ja seal olidki load. Seal oli neid neli, nii, aga mida ta nelja luuaga korraga teeb? No me võtsime lihtsalt kaks endale läksid meie nõiakostüümidega suurepäraselt kokku. Varastasite luuad ära. Ei varastanud, panime nad pärast tagasi ikkagi käia teise inimese kuuris ilma luba küsimata ja kahmata kaasa kaks luuda. Kuule, see aasta poleks elu sees neid lubanud, mina igatahes küsiks enne inimese enda käest. Tead, sina, sa oled liiga viisakas, ta sai oma luua tagasi ebaviisakad, nõiad. Mis ta siis käib oma lugudele, lapsi ähvardamas? Mina? Nüüd sa küll fabuleerimis. Helistama pae mingi varas ju? Mis asi see pabulleerima veel on, siis ütlen, kui sa lubad, et teinekord sa küsid enne, kui sa aasta kuuri tuhnima lähed. Oma luba Fapuleerima tähendab asju ise välja mõtlema. Täpselt see, mis sulle kohutavalt meeldib. Olgu. Mõtlesin välja jah. Igal juhul oli meil Sohviga kõige lahedam Volder, mis olla saab? Kui ma nüüd päris aus poiss olen siis tegelikult ma vaatasin pealt, mis te seal aias tegite. Ta olin selle kõige vanema õunapuu otsas ja pidasin oma pulbrit. Aga põhiliselt ma vaatasin hoopis seda, kuidas pungad õunapuu okste peal tasapisi lahti lähevad. Sellest võiks isegi ühe dokumentaalfilmi valmis teha. Kõigepealt lehed, siis õied. Ja sügisel on tartu roosid valmis. Sa oled ikka eneses sort, mis mulle üldse ei maitse. Mulle maitsevad martsi, panid. Nii tahaks juba. Kas ise nägid, kuidas naasta kuurist luuad, võtsime. Muidugi nägin. Aga ma tahtsin vaadata, kas sa mulle ka sellest räägid. No aga ma olin ju aus ja rääkisin, aga miks sa endaga aus polnud, saad aru? Ta on selline imelik. Tead, kui imelikud riided tal on, tema korteris tuleb hästi halba haisu. Mõjuksin tavaliselt ruttuda uksest mööda, sest ma kardan, et ta kuulab ukse juures, kui keegi tuleb ja teeb ukse meelega hästi järsku lahti, et kõiki ehmatada ka trepikojas tere, ütled ei. Minu teada trepikodades teretatakse inimesi, mitte ei mõelda nende kohta jubedaid lugusid välja. Ja kui vajatakse kaht luuda, siis minnakse koputatakse. Tere. Kas ma tohin teie käest kaks luuda laenata? Nii hull, mitte keegi ei räägi temaga, tema ise ei tahagi keegi, temaga räägin, kust sa seda tead? Ei tea. Kõik teavad seda, Miina ja ülemised naabrid ja need, kes elavad täpselt Asta korteri kõrval. Õnneks meie ei ela temaga ühel korrusel. Mina. Täna, sa oled ikka kohe päris nõid kuri ja selline, kes kõiki kahtlustab. Mina. Äkki sa muutusid volbriööl nõiaks ja jäidki nõiaks. Mina olen mina üldsegi kuri, ma olen, selle aasta kohta on sul küll päris palju tigedaid mõtteid, kõik ju teavad, mida nad peavad. Ei tea. On hoopis teistmoodi, kui ma jah, aga mida veel? Mida nad veel teha, mitte midagi, ma ütlen, et tal on neli luuda, uuri neli. Neli luudu ja kõik. Nüüd on vist sulle gaasi klaar. Viimane aeg on hakata aastale tere ütlema, pole mitte kunagi. Tere. Homsest hakkab mina ideo. Folku võin ühe korra proovida, siis ma vaatan, mis ta mulle ütleb ja kas ta hammustab, segane, mina tean, et ta ei hammusta. Putikat, väga imelik naine, kuule vaata, et sa ise imelikuks ei muutu. Mina olen küll täna imelik kogu aeg. Mind ma olen täiesti tavaline ja normaalne minu lapsed minu poolt, et mina ei ole neid ja ma ei ole kuri. Tahaks loota, loota. Oled sõber, meil ei ole minu oma. Sõber isegi siis, kui sa juhtub mõnikord kuri olema, miks ma ütlesin natukene vähem kurjaks muuta. Ära pabista. Maakan tere ütlema. Luudasid küsima mõtteid mõtlema, kui ma suudan. Tšau-tšau-tšau. Kas sina mõtled alati häid mõtteid? Teadmis, kirjuta mulle, kas sul on ka mõnikord kurjasid mõtteid peas ja kus näiteks sulle tundub mõnikord, et mõni inimene pole üldsegi hea. Ei kirjutanud mulle seda ka, mis sa siis nende kurjade mõtetega teed, eks. Ah, olgu. Nüüd ma räägin sulle midagi toredamat. Minu teadmistemäng on peaaegu läbi. Täna ma ütlen sulle eelmise küsimuse vastuse järgmisel nädalal ja nüüd tähelepanu, tähelepanu. Järgmisel esmaspäeval toimub minu teadmiste mängu auhinna loosimine. Ma otsin välja need lapsed, kes vastasid õigesti ja loosin välja auhinna. Nii. Eelmine kord ma küsisin, kes tegi maailma esimese filmi ja millal ja kus teda inimesed vaadata said. Õige vastus on. Maailma esimese filmi tegid prantslased ogist i Limieer, kes olid vennad. Selle filmi pealkiri oli väljumine tehasest ja seda said inimesed vaadata 1895. aastal Pariisis täpselt 109 aastat tagasi, kujutad ette? Vaat nii, homseni siis. Mina lood, kirjutab Eva Koff, jutustavad Külli Teetamm ja Anti Kobin, toimetab Virko Annus. Kuula jälle homme samal ajal.