Sulle meeldib sinilillesinine mütsitutt, võilille kollane kampsun, tipitäpiline kleidike, vikerkaarevärviline linik kodus laual. Sulle kindlasti meeldivad ilusad ja kirevad asjad. Medri tunnis oleme koos Kadi, Kaido, Ruti, Uve Jaanusega ühes koolis, kus õpetatakse mängima värvidega ja tegema kauneid mustrealisi kangaid. Selles koolis õpilasi kutsutakse üliõpilasteks. Õpetajatele öeldakse õppejõud ja kool ise on instituut. Tallinna riiklik kunstiinstituut. Mul on vasakus kvalifitseeritud saadud on. Mina tean vaid niisuguseid telgede peal täpselt kudusid, aga see riie, mis diivani peal näiteks kodus on, minu ema tegi ise hääleide kleidi heegeldas. Vaat see vahe ongi heegeldamine ja kudumine on teine, sellega saab kampsuneid ja ristikesi teha, aga telgedel saab kutsuda kõiki niisugusi, tugevaid riided, mis ei veni kampsunite niimoodi kõik veeni, vaid pehmed kohe seeliku, riided, püksiriided, siis me koome rohkem vaipu, aga kõik kõik riided on niimoodi saadud inimestele selga, telgedel kootud. Need uhked lõimelõngad, niimodi, pingul, pingul kui pillikeeled siia käivad niisugused koelõngad vahele ja liiguta tallalauda, siis saad ilusti siit vahelt sisse pista nagu suka nõelumine. Kõik risti. On tore või? Tegelikult niisugune süstikkuselenemi tõsta, nüüd natukene seda tallalauda, pane peale, näed ja sõidab oma ratastega tsiklijuhti läbi ja sealt niimoodi kinni püüdma. Nisu, aga vot see on sügavus, vahvli nisukesed, pihid lööb ilusti lõnga siia kokku kinni nelja teine talle laud. Ja nonii, kangas saab ükskõik milline kangas seeliku pangas vaibaga. On uhke tunne vilistada siin väga mõnus kerge tool, natukene jalad kasvavad, sibulad, kuduja missugune. Kangad kootud on kaks sentimeetrit ikka edasi vä? Emme kääneid, muidu läheb, teil on ka olemas niisugused imepisikesed kangasteljed, kus saab salli kududa ja lõikest minule lihtsalt tädil, jah? No see on põnev. Kuidas kangast puud tehakse, okaspuud teevad kindlasti head ja osavad puutöömehed ja need, kui kangast puud on head, siis on väga tore kududa ja seda saavad ainult niisugused tublid meistrit teha, kes tõesti oskavad puutööd heast kuivast puust, näed, kuidas see on kõik kokku pandud erinevatest puudest, see on päris suur ja raske töö, aga vat ratas, mis siin ligi tõmbab, see on niimoodi, et, et kust vaipu saab, vaipu saab telgede pealt kududega, millest lõngast aga kust lõnga saab plokkidel kedrata. Ja see tuuleveski, milleks arvan, et milleks see võib-olla see tuuleveski siia saab lõnga kerida peale suurtesse vistidesse ja värvitakse ära sellepärast et lõngakera ei saa ju värvida muidu pealt punane, seest valge. No kuidas sa niimoodi värvid. Aga kui niimoodi pikalt ilusasse listi paned lõngad, siis saab värvida. Muidugi niimoodi tehakse, praegu tehakse kodus ja siis, kui õpitakse kuduma ilusaid kangaid, suurtes vabrikutes on suured masinad, aga põhimõte samamoodi nagu sellel voki ikka, keeratakse lihtsalt villast lõng kokku. Niimoodi lint ehale villale vints peale tulebki lõng. Ja kui kaks lõnga kokku teha üheks mõlemile Velvinud peale. Segan siin ära värvilahutuses alasena suurde potti ja siis paneme lõngad sisse. Ehkki Iluba värvi nädala alguses on valged Ilusad lõngad praegu värvitakse, ostetakse poest, Värnija värvitakse, aga kõige põnevam lukud lõnga värvimisest, õigemini siidiniidivärvimisest on vana vana ammusel ajal pärsia maal, kus tehti väga ilusaid vaipu, värviti niimoodi, et anti siidi ussidele nihukest värvilist pulbrit, süüennseid värvilise pulbri ära pärast õliga siidiniiti luus seda värvi, mida vaja oli. Vot see oli kõige kavalam neutreid olla. Aga praegu värvitakse lihtsalt poevärvidega, ennem kui poevärv ei olnud, siis millega värviti kaselehtedega ja sibula, Ortega ja, ja õunapuukoortega ja kivisamblaga ja kõikide kõikide niisuguste taimede lehtedega või, või juurtega isegi punast sai üks niisugune väike taim, madal ja siis selle juurde sai punast värvi, midagi värvikele. Piin joonistan, ka saba sai. Mina õnnistan ägedrofaid jääma ja. Aga missugune värv on kõige ilusam? Villa? Mis kuidas punas saag, punane on juba olemas, kolm värvi, niisugused olemas kolm põhivärvi, punane kollane esinemine, nendest saab teisi värve. Heleroosa osa on, võiks öelda väga, väga lahja, punane, mõnda värvi saab ju niimoodi ka, et on natukene natukene, ainult valget ja roosat ei ole. Siis jääb niimoodi karose, teete täiesti õrnalt punasega. Aga mis te arvate, kuidas musta värvi saab? Ei tea. See suri Muri, must värv, kõik värvid, segamine tongimusse. Sige saate musta. Oi, aga vaadake, mis siin on. Katsugu pehme, ma mõtlen, kui sa katsud, kui pehme, siis arvad, et ikka alla pugeda öösel kõige mis vaip sees. See on päris kerge vaip, täpselt ehk hea pehme tekk ja soojad, teretulnud meie head sooja saada ka väga-väga ammu, kui ei olnud mingisuguseid maju ega kortereid, inimesed elasid veel telkides ja rändasid ringi oma karjedega oma loomakarjade ühest kohast teise, siis oli ainult vaibad, nende vaibad, aitasidki neid elada, vaip oli neil põrandaks, vaip oli voodiks, vaipasid vaip oli tõlgi seinteks. Uhke külaline tuli, kauaoodatud külaline, sinnad tegid vaipadest niukse uhke pikokirju, tee siis tuli külaline nüüd seda ilusat Kirhiti nende poole ja selleks, et meil neid vaipu ka väga palju oleks, et neil oleks sooja, igal inimesel oleks oma vaip, voodi ja igal ühel oma vaid tool. Sellest kogu aeg koos ja kui nad rändasid ühest kohast teise vankrite, siis seal punkrites nägi juba ketrasid lõnga, kui nad jäid seisma ja lasid oma loomad heinamaadele sööma, siis hakkasid need lõngu värvima ja kõiksugu taimevärvidega, see oli suur kunst ja need vanad vaibad, valdan hästi kirevaid, ilusaid ja palju mustlik täis. Siis need vaatasime loodusest, vaatasid loodusest, et, et milliseid lehti, milliseid lilli seal on ja kõik nad kodusid need oma vaipade peale ja kui nendest veel puudeid siis kudusid jahiloomi ja vahelt kudusid vaipade peale niimoodi kuidas lõvi ajab kitse taga ja, ja siis kuidas jahimehed ajavad jahiloomi tappa, nii nimetati jälle jahi vaipadeks. Nii palju vaip oli. Nii et need vaibad oleksid hästi-hästi soojad ja pehmed ja tuult läbi elasid siis neid tehti sõlmilised, niimoodi kuulnud Pärsia vaibad, need on pehmed ja peale on kõik sõlmed. Niimoodi tehti. Aga meie naabritel soomlastel on jälle riiuvaibad, need on ka niisugused karvased sõlmilisega ja vanasti kasutati neid jälle mere peal mere tekkidena. Kui kalamehed läksid või, või üldse oli vaja merereisiettevõte, siis pandi selline paks riiul, vaip võeti kaasa, vahel oli mõlemalt poolt karvane, siis mässiti ennast sinna sisse, siis polnud ei külma ega meretuultega midagi karta. Aga meil vanad eestlased, kuidas kasutasid vaipu kõige rohkem? Nemad kuidas kasutasid, kus kohas? Egon rõdul voodis ei kasutanudki voodisse, võtsid vana kasukatüki peale, aga kui läksid jälle sõitma hobusega ja, ja kui läksid pikkadele reisidele, siis oli raske reisida ikkagi juba 10 kilomeetrit, 20 kilomeetrit oli. D. Ja siis nad võtsid endale vaiba. Ühe panid istumise all ühe võtsid põlve peale, ühed võtsid niimoodi selja peale, panid ümber need, mitu vaipa pidi kohe olemas seal. Ja kuna see siis väljas oli ilusa, kas lume peal talvel sõitudel või nad igaüks tahtis, et tema vaip oleks hästi ilus ja hästi kireva, ilusa mustriga. Hollande vaid v? Panna rõnga koodi telgede peal seda vaipa siin, kus on hästi palju värve ja hästi palju igasuguseid mustreid peale küll kuu aega tegema, enne kui valmis, saab kohe hoolega kuu aega tööd, aga mõnda niisugust lihtsama massilist vaipa paari päevaga valmis kududa. Aga mõni vaip on niimodi vanad vanad vaibad on niivõrd keerulised olnud, et neid kuuldakse mitu-mitu aastat kolm-neli aastat, enne kui vaip valmis saab. Esialgsed testid. Vintsidega maalitakse kangast. Valitaksegi pintsliga ja need need valged kohad, mis siin Need tehakse vahaga kokku ja kõik ülejäänu saab värviliseks teha kohe printsiga, maalitaksegi kangaid ka? Üks väga tore asi on, et siin õpitakse vaipu kuduma, üliõpilased koovad ja pärast saavad neist kunstnikud. Aga Egiptuses on niimoodi, et lapsed hakkavad just sama suured lapsed, kui teie hakkavad juba kuduma vaipu ja ma näitan teile paari raamatuid, kuse, egiptuse laste kootud vaibad ja muidugi kuna need lapsed on sama vaiksed kui teie vaata sinna tallalaugude peale vajutama, siis nad koovad raamikest teeb ja lihtsalt lihtsalt raamikesed on niimoodi, et lõim, käid püsti niimoodi raamikese peal ja laps võtab raami sülle. Coop vaipa. Ja seal on muidugi kõik nagu laste joonistuste peal lehmi ja hobuseid ja puid, valu ja kõik on nende vaipade peal olemas. Nii et ega see võimatu ei ole kohe hästi varakult peale hakata. Vaatame mõnda lastevaipa neid või? Hoidsime versiooni hästi, ilus puud, puulehed minule meeldivad kõik, see on hästi ilus selles, et seal on lehed, linnud, linnud, puu otsas, niisugune vaip kootud ja kõik lastel oma värvitud lõngad natuke toredasti, need on valitud siin punased ja rohelised ja koe. Laste koguda sellist sealt kohe ise kududa raami peal kindlasti niisugust vait. Olen proovinud tekki lihtsalt välja õmblemist, eeste lille. Üks liin ei tuli sealt välja ka õmmelda, sina kardad õmmelda, siinse vaipa kududa. Sul hakkas see asi siin päris meeldima. Tolev oik, kodus ka mõni tore vaipa ja mitte selline, vaid neid sinna ei ole, aga punane selle tehnika nimi, pärlpõime, aga need niuksed mustri Montnud on siin, et vaibale mustrit sisse saada. Ja pärltehnika nimetatakse sellepärast, et, et need on nagu Darlikesed siin vaiba peal nisukesed lõnga tipukesed, väiksed osad, silla tennised ootas olnud ja katki lõigatud essile otsas on olla, siin on ainult lõngaotsad, on muide, need on ilusa vaiba sisse topitud tegema. Kodus ema tegi, mina ka emaga tegite, jah, oli põnev jah, poisile jätka seda teha. Praegu on ka kaks poissi meiega endiselt tiivad. Ja on ennemgi olnud mõned poisid aga muidu niimoodi kõike kokkuvõttes on vaibakunstnike mehi väga palju maailmas ja väga häid vaibakunstnikke. Kui sa suureks kasvad, siis võid sina õppida, tädi kähkis meiega. Meil on kaasas, on, tema on ka õppejõud, tema nimi on Anu raud. Sile õpetajate. Õpetangisin vaipade kudumist ja kangaste maalimist, millele tegijaid? Hüppa tegijad, vaibategijad algul õpivadki, kuidas panna, lõime ülesse ja kuidas sinna neid värvilisi lõngu sisse kududa, millist mustrit teha ja, ja see on selles suhtes niisugune kool, et ega siin päris õpetada ei saagi, et kaks korda kaks on neli sille, lapsed ise mõnikord lehitavatel paremaid asju, kui õpetajad neile õpetada oskavadki. Ise vaatavad ja ise vaatavad, ümberringi vaatavad lilli ja loomi ja inimesi ja selle järgi teevad igasuguseid mustreid ja vahel teevad ainult väiksed, võib-olla väiksed täpid kusagile peal on ka jälle ilus ainult ja ise mõtlevad. Aga seda ma võin ka, küsiti, kuidas õpetada maalimist ja kuidas saab õpetada kunstnikuks kedagi. Siis peab ütlema, et kõigepealt ainult need, kes ise seda asja väga-väga tahavad teha ja väga ise vaatavad, ise mõtlevad, selle asja vastu huvi, tunnevad, siis saab õpetada. Tahaks ise ka teha. Tee nukunurk kodus, ilusam oleks, kui on kodus, ükskõik milline niisugune raamikene, kas või kastikene, siis meistrimehed, kes meistrimehed, eriti poisid. Naelte. Ma olen vist ja raami peale niimoodi naelad ja sinna pinguli tõmmata niiti vahele saab põimida ükskõik millist pilti. Kuidas siis on, tahad nüüd ise ka mõne tillukese vaiba padja või liniku teha? Ema isa kindlasti aitavad, kui te väga tahate. Kui alguses lõngaotsad sassi lähevad, sellest pole midagi. Tuleb väga uskuda, et hakkama saate. Proovige ise, siis näete. Praegu laulsid nii lasteraadi laululapsed. Kunstiinstituudis jagas meile seletusi õppijaid Anu raud aga ta kirjutab ka lastejutte ühe Anu Raua jutule teile, näitleja Aarne Üksküla. See on lugu jonn, Jaagupist. Seda teab ju iga laps punase risti autoga käiakse haigetele inimestele abi ja tervist andmas. Aga punase ringi autost ei teade arvatavasti midagi, sest on olemas ainult üks sellist sorti auto ühes väikeses linnas. Punase ringi autoga sõidab ringi kuulus Jonny arst Jaagup Jalakas. Linnaelanike ja laste hulgas hüütakse teda lihtsalt jonni, Jaagupiks. Jonni. Jaagup on rõõmsa näoga laiade õlgadega turske mees. Ta kannab rohelist kaabut ja punast habet. Punase ringi auto nagu auto ikka. Ainult et punane ring on talle otsaette maalitud. See ring on jonni sümbol. Ja jonni auto katusel on veel suur punane kera. Kui kusagil õige äge jonn lahti läheb ja Jonny Jaagupil kohale saamisega väga kiire on, süütab ta selles punases keras elektrilambi kuises jonni keras lamp süttib, hakkab keraga hirmsat jonni taolist joru välja ajama. See on selleks nii, et jalakäijad, autod ja hobused peaksid kõrvale hoida. Kui jaagu mõne ekstra vänge jonni poole kihutab. Jonny Jaagub püüab pahandus koht alati võimalikult ruttu jõuda, sest üks suur junn võib majas paljudele meelehärmi valmistada. Suur jonnipunn karjub tavaliselt kõigest, Göris trambib jalgu, viskab end hoopis põrandale pikali. Uskuge või ärge uskuge, aga jonni on pealt vaadata veel palju hullem kui ise jonnida. Jaagup teab seda ja seepärast kiirustabki. Tal on hea süda. Jaagup Jalakas on üks tark ja tubli töömees, ta tunneb hästi oma ametit. On olemas väga palju erinevaid junni sorte, aga jonni Jaagub teab alati, mil viisil ühest või teisest jonniliigist jagu saada. Mõni jonn annab end pöidlaga nabast välja keerata. Vahel Jaagub puhub lihtsalt jonni minema, vahel püüab taga jonnipeoga õhust kinni ja viskab aknast välja. Jaagup kasutab ka jonnipulbreid. On olnud selliseid juhtumeid, kus Jaagup nende lihtsamate võtetega junnist jagu ei saa. Neil puhkudel võtab ta sipleva jonnipunni kaenlasse ja viib oma autusse. Õige pea saab, jagub seal jonnist jagu ning muudab jonnipunni heaks ja vaguraks. Mida Jaagub jonni ja lapsega punase ringi autos teeb, ei tea peale tema enda mitte keegi ka maha jahutatud jonnipunnid ei räägi sellest kunagi. See on Jaagupi ametisaladus. Jaagup kannab alati pruuni nahk jopi. Sel jupil on nii palju taskuid, et raske kohe kokkugi lugeda. Need taskud on tal aga kõik asja eest, mitte moepärast. Jaagupi nahkjupp on justkui apteegikapp iga tasku sahtlike jonnipulbri jaoks. Kuigi tunneme Jaagupit suurepärase jonniarstina ja tubli töömehena, on ta mõtted vahel natuke hajali. Kui ta jonni ja lapse nime ja aadressi paberilipaka kirjutaks, võiks ta selle kergesti ära, kaob Ta ta ju seda õnnetust siis. Seepärast õmbles Jaagupi naine talle valgest jämedagoogilisest linasest riidest püksid. Niipea kui Jaagupile ioni asjus helistatakse, kirjutab ta jonnipunni nime ja aadressi värvilise pliiatsiga. Üks teleiga lapse jaoks on Jaagupile eri värvipliiats. Neid kannab ta rinnataskutes. Junni Jaagupi püksid on juba kaunis kirju täis. Mida rohkem jonni, seda tihedamaks muutub Jaagupi püksimuster. Mõnda värvi kirju Jaagupi pükstel ekstra ohtrasti. Kõik see pikk jutt jonni-Jaagupist on kirjutatud ühe tähtsa päeva puhul Jaagup Jalaka juubeli puhul. Alles üsna hiljuti ühel ilusal suvepäeval sai Jaagup 50 aastaseks. Sel puhul ilmus suur Jaagupi näopilt ajalehes ja pikk jutt ka veel juures. Kogu see lugu oli kirjutatud-Jaagupist ja tema tööst. Sealt võis lugeda, et Jaagup on ühtejärge jonni põllul töötanud ja et tal endal on seitse last. Jaagup Jalakas kutsus kõiki linnalapsed oma sünnipäevapeole sest sellist laste leidunud kogu linnas, keda Jaagup vägi jonnihoos aidanud ei oleks. Jonny Jaagub saatis sünnipäeva kutse igale lapsele koju. Seda oli tal kerge teha, ta läks postkontorisse, ostis tubli peotäie kirjaümbrikke ja postmarke. Siis hakkas Jaagub hoolega oma täiskirjutatud püksisääri uurima ja kirjutas iga pükste peal esineva nimega ümbrikule. Kuna oli soe suvine aeg, otsustas Jaagup sünnipäevapeo korraldada ilusal muru seal lagendikul ühe linnalähedase metsa ääres. Kuidas sõidutada korraga kogu linna lapsi. Jaagupiluliku nõu varuks? Ta laenas oma naabrimehe käest veel vanaisadelt päritud hobuse vankri. Jaagup sidus vankri jämeda köiega punase ringi auto taha. Lapsi oli palutud koguneda kella 12-ks ummikul linna lastepargis. Laste üllatus oli suur, kui nägid Jaagupit selle imelise järelkäruga ilmuvat. Jaagu palus lastel vankrisse istuda ja hakkas siis õige tasalinnast välja sõitma peoplatsi poole. See sõit kestis peaaegu tunni ja võite isegi arvata, kui ilus välja nägi. Pikk vanker oli tihedalt lapsi täis, igal lapsel lillekimp Jaagupi jaoks kaasas jõudnud peoplatsile hüppasid lapsed maha, soovisid Jaagupile õnne ja andsid talle lilli. Lilli sai lõpuks nii palju, et jagub, nii suur, kui ta on, neid vaevalt süles suutis hoida. Kaks talunaist, kes metsaäärsest majast olid kapid uudistama tulnud, juuksid koju ja tõid ilmatu suure saunapaja, kuhu lilli panna. Pidu oli suurepärane ja lapse rõõmsa meelega. Ei ühtegi jonni. Õlu. Jaagup tegi platsi keskele lõkketule, seal ümber lauldi ja mängiti ja küll maitsesid hullusti peale värskes õhus gepsutamist need kuumad küpsekartulid, mis Jaagup oma külalistele küpsetas. Jaagupi naine oli lastele veel suure korvitäie magusaid kringleid küpsetanud ja maasikajooki oli terve paat. Jaagupi naine valas lastele maasikajooki ja jagas kringleid. Pidu peeti õige mitu tundi. Jaagupi silmad särasid rõõmust ja lapsed ei mäletanud nii toredat pidu. Aga Jaagupile oli kõige parem meel heade ja rõõmsate laste üle, kes ilma nutu ja jonnita mängisid. Sest head lapsed, see on ju Jaagupi elud.