Kuulsite muusikaliseks alustuseks Leporello aariat Mozarti ooperi Don Giovanni teisest vaatusest. Kui meenutada kaugemat minevikku. Me võime väga sageli lugeda kirjandusest, kuidas laule on inimesi aidanud, füüsilist tööd teha. Võib-olla sellest on tekkinud ka rahva hulgas niisugune mulje, et laul, see on rohkem niisugune lusti asi. Kuidas te arvate, Mati Palm, kui olla professionaalne laulja ja laul on töö siis vist asjad on natuke teisiti. Mis puutub sellesse, et laul on aidanud rahval teha tööd, siis eesti rahva juures ta enamasti ei olnud mitte lõbulauluna metali selle raske töö saatja, lauldi tööaeg, et seda pikka päeva kergemini õhtusse saata. Eesti regivärsile lihtsalt runolaulud monotoonselt ja mõnevõrra raskepärased. Säärased ilusad laulud itaallastel, teistel lõunamaa rahvastel meil nagu ei olegi, mis oma rõõmu väljendaksid nii kergelt. Aga kuidas teie ise regilaulu suhtute, olete te seda palju laulnud? Ma olen väga väheste Launud sellepärast et niiviisi 11 aasta jooksul mujal seatud klassikalistele alustele Glasgelistel alustel laulda. Kõver sellest laulu küll ei pea õigeks ega tahaks teistpidi ka ei ole see see, mis ta on naturaalhäälega laulduna. Kui nüüd edasi minna sellest, et laulmine ja töö on olnud meil ju sajandeid koos, siis minule kui professionaalsele lauljale on töö olnud väga soodus. Väga palju on sellest olnud abi nüüd hilisemal ajal, et ma olen lapsepõlvest küllalt palju teinud tööd ja just maatööd. Muidugi maal tuleb teha igasuguseid töid, mis maaeluette näeb kuid lauljale väga kasulik on tavalise vikatiga heina niitmine. See arendab väga hästi kõhulihased rindkerelihased ja kuna ta on rütmikas hingamine, siis ma ütleksin, et see on ka üks paremaid moodused hingamise harjutamiseks. Ujumise kõrval. Nii et ma võin olla väga rahul, et mul on tulnud väga palju tööd teha sinna juurde ka heinatöö hangumine, niisugune asi, mis tugevdab rindkerelihased ja sellest on olnud pärast palju kasu. Teie lapsepõlv möödus maal. Ja ma olen sündinud Tallinnas, mis on passis kirjutatud, kuid tegelikult olema maa maapoiss saue külast. See küla on väga vana juba eelmise aastatuhande lõpust on seal inimeste elanud, seal on isegi üks ohvrikivi lähedal, mis on märgitud ka. Ja selles vanas külas olen ma siis oma lapsepõlve mööda saatnud ja kooli ja nüüdki käin seal tihtipeale, kuid nüüd ma käin seal kui, kui noh, oma kodus ja ta rohkem nagu suvekodu. No võimalus on ikka, kui need otsida ja laga seal lihtsalt niisugune õue töö, mida enam päris tõsise tööna võtta ei saa. Nüüd aga jälle midagi Mati Palmi tõsisest tööst. Tšaikovski romanss vaid see, kes tundnud on klaverisaade on maia udu voosuvalt. Üsna mitmetahuline ühiskondlik amet. Kui te olete saadikukandidaat ja kui valijad oma usalduse kinnitavad siis nähtavasti tuleb teil väga palju tegemist teha tööinimeste muredega. See, et ma olen valitud saadikukandidaadiks seal mulle eelkõige suur au ja vastutus. Kuid samal ajal on ta ka väga huvitav ülesanne tõenäoliselt, sest kohtuda inimestega, mitte minu erialalt oleks väga huvitav teada saada nende muredest ja probleemidest ja ma usun, et peale nende probleemküsimuste, mida tõenäolised inimesed minu arvates loovad, on võimalusi ka vestelda muudel aladel. Ka laiemalt saab inimestega kohtuda ja vestelda. Kuigi ma rääkisin siin saate algul palju noorpõlve maa tööst ja seda nüüd tagantjärgi romantiliselt ka veel kujutlane, kuid ma olen ka linnatööd teinud just õppimise ajal. Olen olnud. Transporttöödel, olen kraavi kaevanud. Aga seda küll, aga siis suvevaheaegadel ja eriti just füüsilise jõu kogumiseks, sest keskkoolipõlves ma olin Eesti noortekoondise liige viis aastat. Ja lihtsalt füüsilist jõudu oli vaja väljaspool treeningut lihtsalt füüsilise tööga ka koguda. See oli asja üks aspekt. Kuid sellest on juba oma paarkümmend aastat möödas. Ja enam niisuguseid kontakte nagu ei ole otseselt inimestega väljaspool, kui ma eriala Need kontaktid tulevad jälle. Tahaks loota, et vähemalt jutu kaudu saab inimestega taas kontakte leida ja kuulda. Ja võib-olla ka võrrelda, mis on siis muutunud selle mõnekümne aasta jooksul? MUU Sovski piimeni monoloog ooperis Boris kodunov. Ka. Ta. Söna, ma jaa. Kindlasti mingid ühiskondliku töökogemused on ka selja taga juba. Need ühiskondlikud tegevused on olnud küllalt kitsapiirilised, sest mul on väikene sportlik haridus ja selle võrra ma olen olnud siis valitud algkooli hiljem Tallinna neljanda keskkooli kehakultuurikollektiivi esimeheks ja konservatooriumis olin ma aastat kehakultuurikollektiivi esimees ja laborant, nii et niisugune spordialane ühiskondlik töö on mind pidevalt saatnud. Siis ma olen teatris mõningaid vaiksemalt ühiskondlikke ülesandeid täitnud ja olnud. Viis aastat Eesti NSV teatriühingu Bakalistide sektsiooni esimees. Sellel alal oli küllalt palju muresid ja probleeme, mida üritasin lahendada. Osa neist ka õnnestus Osaiaid tegemata. Te olete ka paljudes žürii töös olnud, see on ka ühiskondlik töö. Ja žürii töö on muidugi vastutusrikas olnud ja ja huvitav töö muidugi žürii töö on selle võrra kergem, et žüriis on inimesi palju mitme eriala inimese või Samarjala inimesi, kes siis teevad ühise otsuse mingil puhul. Kuid saadik on eelkõige üksi ja muidugi, ega suuri otseselt midagi tõenäoliselt juhiks ei tee see ja teised instantsid. Kuid siiski tuleb istuda üksi oma valijatega, siis silm silma vastu probleeme arutada. Päris kõrvale jäänud ei ole, ega ta ei saagi päris kõrvale jääda, sest meie alal tuleb ennast hoida pidevalt, füüsiliselt heas vormis, sest muidu ei jõua oma igapäevaste ülesannetega toime tulla. Kuid aktiivset sporti Sandma teha vähesest maal väga palju ära. Ja niisugune pidev treening nõuaks väga ühtlast elurežiimi. Nagu paljud noored olen ma teinud väga paljusid kergejõustikualasid ja ka mõnda raske jõustikust kuid põhiala oli mul kuulitõuge ja kettaheide sinna juurde veel mitmevõistlus, kuid südamelähedane ala, võrkpall. Ka nüüd ma näen võrkpallivõistluse, siis ma vaatan hea meelega neid vähem korva jalgpalli. Kas jäi Eesti rekordist puudu? Ei üks rekord on igavesti minu nimelt, see on nimelt 58. aastal Tartu üliõpilasstaadionil visatud eesti poiste rekord ühe kilose kettaga. See oli ennem endale jazzi nimel. Ma ületasin selle 97 sentimeetrine, et 56 14 on nüüd see igavene rekordsast hiljem see kettakaal võeti alalt maha ja nii et see viimane rekord jäigi nagu minu nimele. Schellenberg kaks poeemi tsüklist rippuvate aedade raamat klaveril saadab tantsiin alangu. Nii palju füüsisest, aga vaim vaim on aidanud kindlasti väga tunduvalt arendada tee väga paljud välisreisid maailma nägemust mitmekesistada. Ja vaimu vormis hoidmisega on see asi ehk et meie alal laadimisaega ja tihtipeale vähe. Ja vast ehk kõige parem enesetäiendamise laadimisaeg ongi just reisid. Seda kahel põhjusel. Esiteks uued kontaktid oma eriala ja muude alade inimestega. Näha, mida teevad teised võrrelda oma vigu, oma eelised oma puudusi. Nii laiemas mastaabis kui, kui isiklikke. Ja teiseks reisida leiab aega lihtsalt tavalise lugemise jaoks. Kodutöö on tavaliselt nii, et hommik algab ja ta joob hilisõhtuni välja üks tegevust teise otsa. Siin on enesetäiendusega juba keerulisem, kuid reiside peal nagu viimane sõit Bulgaariasse, kus tuli laulda kaheksa päeva jooksul kaks etendust, siis ülejäänud aeg oli täitsa oma äranägemise järgi võimalik ära kasutada. Enda jaoks saab väga palju vaadatud muuseumid võimalikult teatrit külastada. Kui on erialalisi kontakte, rääkida probleemidest, mis on teistest teatrist, teistel maadel. Ja samal ajal lihtsalt jääb aega palju üle, et lugeda. Ja muidugi reiside juures on alati ju lihtsalt turisti pilguga võimalik palju näha, kui ei ole koormus erakordselt suur või pingel, nagu on ta võib-olla vahest konkurst ajal. Kui ma tagasi mõtlen, aegu, kui ma võistlusena laulmisel alal konkustel, siis vahel oli küll niisugune asi, et käid linnas, aga midagi ei näe. Närvipinge võib olla nii suur, et lihtsalt ei pane midagi tähele. Aa. Aa. Aa. Adeni. Kuid mingisse uude riiki sõidate. Kas uurite enne kirjandust? Jah, viimastel aegadel on ma niiviisi teinud, et ta ei pea mitte olema kindlasti teine riik, ta võib olla kasvõi meie vabariik või ka mõni muu Nõukogude Liidu osa Kaug-Ida või Siber või onju hea, ennem teada paigast, kuhu sa lähed. Et siis kohapeal rohkem tähele panna, sest kui sõidad nagu valge leht teadmata midagi, on huvitav kuid igal juhul märkad vähem. Ja huvitav on vist ka võrrelda oma ettekujutust ja tegelikkust. Jah, muidugi, ja kui saab mõnda linna või vabariiki või ka riiki sõidetud üle hulga aja, siis on just see võrdlusmoment väga huvitav. Näiteks möödunud kevadel ma võtsin vastu maipühi Irkutskis aga seal oli ma üle Kuue aasta taas. Ja Kaug-Idas on kuus-seitse aastat tagasi. Oleks huvitav minna jälle vaatama? Muidugi laulma, see on juba tööl, aga lihtsalt vaatama, mis on muutunud ja mis on alles jäänud. Kui teil tuleb uue aasta post, te ütlesite, et teil seoses reisidega tekivad väga paljud sidemed. Kui suur see õnnitluskaartide hunnik on igal aastal. Ja kuskohast tulevad kõik? No need kartul on ikka päris palju tulnud, ma usun, et mõnesaja ringis. Kahjuks tuleb neid kaarte tavaliselt rohkem, kui ise ära saata. Neid tuleb meie maa ja tuleb välismaalt. Muidugi põhilist on lapsed, kes nendega tegelevad, siis need sorteerivad ja vaatavad ja tunnevad ehk neist kõige suuremat rõõmu. Ja tütar ja temal on Tallinna muusikakeskkooli neljanda A-klassi õpilast, tähendab, eri klaveris käib aga poeg Ülar on Tallinna kümnendas keskkoolis mis on vabariigis tuntud üks tugevamaid spordikoole. Ja tema oma vanuserühmas on üks liidrid. Nii et isa, mõlemad huvialad on esindatud lastes praegune. On teil mingeid eriharrastusi veel pea, huvi spordi vastu. Harrastuse kui margikogumise või, või liblikate või niisuguse asja tegema ei tegele, selleks lihtsalt ei ole aega, isegi fotografeerimis jaoks ei jää peaaegu aega eriti viimastel aastatel. Tal on töögraafik säärane, et ühe tehtud töö, et aga on mitu tegemata tööd. Sest pidevalt on pakk noote, mis ootavad selgeks õppimist. Muidugi ühe töö tegemine on teisel puhkuseks ja siin tuleb nüüd leida niisugused variandid, et millal loed, millal õpid muusikat, millal käib teatris ja nii nende kunstialaste küsimustega on nii palju tegemist, muude lisaharrastuste jaoks enam aega ei jää. Mulle on olnud aastate harrastuseks Eesti kaasaegne muusika, ma võiksin nii-öelda sest valaseda palju õppinud ja laulnud ilma mingi sunduseta. See on tohutu palju aitäh. Ja nüüd tagantjärgi vaadates, kui on mul repertuaaris 23 Eesti kaasaegsete autorite laulutsükleid, siis see ei saa midagi muud olla kui harrastusaastad tagasi. On omamoodi harrastusteater ja kontserttegevuse kõrval just kaasaegne muusika. Laulsin küllalt palju ka keerulise helikeelega kaasaegset muusikat. Ja ma ütleks nüüd tagantjärgi vaadatuna jälle, et see oli üks niisugune omamoodi harrastus mille peale läks tohutu palju aega ja energiat. Kuid samal ajal tulu oli temast suhteliselt vähe. Küll, aga mul on huvi mõnevõrra keelte vastu ja võiks ka öelda, et soome-ugri rahvaste vastu nende ajaloo ja keeleliste suhete vastu ja see on vast ehk esimene materjali, mida ma väljaspool erialakirjandust loen ja uurin, kui vähegi aega jääb. Kas reisid on viinud ka meie sugulasrahvas? Jaa, murduks. Noor, rääkimata Ungarist või siis Soomest. Nüüd järgmine sõit läheb üsna liivlaste vanale alal Liepajasse kus ma elan hotellis liiva. Liivlased. Peale eesti keele noh, valdav praktika tarbeks. Inglis-itaalia, soome, vene Need on lihtsalt kõnekeeled, aga itaalia keele kaudu võib aru saada muidugi prantsuse, hispaania keelest lihtsamad too ja vene keele vahendusel näiteks pulgaareski lihtsamaid materjale võib lugeda ja aru saada, et kui paar suurkeelt on teada, siis need teised lisakeeled ei ole nii rasked arusaam, et aga laulda võib praktiliselt kõigis keeltes, sest et see on lihtsalt üks harjutamise küsimus, annan laulud Ungari keeles. Armeenia keeles, leedu, läti. Kõlab Eduard Ojalaul, sina ja mina, klaveril saadab Vardo Rumessen. Nõukogude Liidu Aasia osas olete viibinud, aga kas olete ka eksootilistes Aasia riikides kunagi olnud? Kutsuda mitmeid olnud, aga ainus maa, aga seda ei saa ehk nii eksootiliseks nimetan Mongoolia. Ma käin seal Nõukogude Liidu kultuuripäevadel 82. aastal. See maa jättis väga sümpaatse mulje. Ja kui oleks võimalust, läheks hea meelega tagasi sinna Mongoolia Nõukogude Liiduga väga sõbralik maa väga hästi, seal võeti vastu publikule väga tore teenindamine, oli. Olles ainult Ulambatooris. Kuid nagu lugeda võib, Mongoolia on väga-väga huvitav maa, seal palju parta. Aga teine maa, mis on mulle ka niisugune eksootiline maa, nad on, on Kuuba. Kas ma ka 82. aastal Nõukogude Liidu kultuuripäevadel? See on muidugi väga-väga ilus ja huvitama. Aga muusika ja tantsuarmastaja rahvas just nimelt tantsuarmastaja, niisugust Euroopa kammermuusikat ja ooperimuusikat kuubalane eriti hästi vastu ei võta, temal on see natuke nagu võõras ja kauge Nendel kontsertitel, kus mul tuli esineda nii suurematele kui väiksematele publikut ei olnudki väga palju. Vastuvõtt oli küll kena, aga, aga tunda oli, et see see muusika neile natuke kaugem kui samboderombad. Küllaga Kuubas on aega kõrge, balletitase kõrge rahvusvaheline balletitase. Nähtavasti tants on neile hingelähedasem. Euroopa kultuuritants kui euroopalis muusika. Ma tulen tagasi teema juurde, millest enne oli juttu. Te ütlesite, et Te olete harrastanud kaasaegset muusikat võimalikult keerulistes vormides. Ja teie jutust käis läbi ka niisugune mõte, et noh, et nagu kasu ei olnud. Aga kas siiski see väga keeruline muusikastruktuur ei anna lauljale väga suure kindlusega klassika esitamiseks? Selle kaasaegse muusika kasuteguri all ma mõtlesin seda, et meil on vähe võimalusi seda muusikat kasutada, on vähe publikut, kes seda kuulab või hoopis oskab hinnata. Kui instrumentaalmuusika alal on asi parem, siis laulu alal asi veel võrdlemisi viletsavõitu. Ma olen vähemalt varematel aegadel ikka kontsert, et see pannud siis midagi märgist. Normeti toodeke fonist muusikast, kuid see on kõik nii suhteliselt väikene osa. Kaasaegse muusika kasutegur on just olnud minu jaoks see, et kaasaegne muusika nõuab väga täpselt intoneerimist, iga muusika nõuab seda. Kuid tonaalse muusika juures on seal nii, et üldpildile ei anna nii palju juurde, sest tonaalne muusika mõjub oma meloodilise liiniga. Kuid kaasaegne muusika tihtipeale võib mõjuda oma niiskuse kirka puhtusega way täpse intonatsiooniga, et intonatsioon kui värv on juba iseenesest üks väljendusvahend ja kui selles asjas eksida, siis ta kaotab mata tihtipeale. Näiteks kui on helilooja poolt kirjutatud dissonants tõesti Tysoneerivaid täpselt isoleerima ja kui ta siis viletsa kuulumise tõttu muutub konsoleerivaks siis ta ei ole ju enam see niiskust, puhast viltu, laulmist on mul tulnud tõesti harjutada. Üldiselt on meie häälekool muutunud sirgemaks minevikus noh, ütleme veel kolmekümnendatel aastatel ja seal oli ilmselt väga suure vibraatoga laulmine, aga näiteks moodsat muusikat ei saa üldse vibraator laulda. Ja asi on säärane, et vana klassikalist muusikat, eriti just inglise saksa muusikat, tuleks laulda väga sirge hääletooniga. Itaalia niiskus, pehmed, ümarad laulus moneerit, võib-olla mõnevõrra suurema vibraator, mitte veel vibreerima häälega. Aga kaasaegne muusika nõuab juba täitsa kindlasti täitsa sirgelt häält. Nii et kõigepealt tuleb omale muidugi selgeks teha see, mida lauad, mis ajastut ja kui palju siis tohib üldse vibratot kasutada. Muidugi raskusi oli, sest samal ajal, kui ma töötan teatris, kus tuleb laulda suuri oper rolle siis samal ajal pärast proovi ütleme teatrisse minna, teha proovi kaasaegse muusikakse. Ja selle võrra ka, ega need kaasaegse muusika laulmise eksperimendi, et mul nii välja ei kukkunud, päris nagu mõned, mõtlesin, vaid, nagu ma olen aru saanud või teadnud. Teine asi on ka see, et et näiteks meil ju teatakse, võib-olla ehk teoreetiliselt missansprestime. Kuid kuidas seda esitada, meil ju keegi ei oska seda täpselt öelda. Ja olles näiteks Müncheni konkursil laulsin ma paari laulu Schönbergi, kes perioodist 15-st hobusest siis Viini professor Verva tema võis mulle teha konkreetseid märkusi, ütles, kas ma laulsin selle nii või tuleb lausuda veidi teisiti on mujal inimese, kes nende asjadega tegelevad, põhjalikult ja säärast konsultatsiooni täpselt anda. Et millal laulda romantilisemalt Schönbergi või milla ta laulda siis juba puhtalt brastimena. Ja kuidas seda häält, kui palju siis? Ja kuidas moodustada, kui palju parlanud, kui palju vokaali, nii et need on niisugused spetsiifilised peened küsimused millest on nüüd siin kodus väga raske jälile saada. Kuid iga kogemus tuleb siiski praktilisele laulule kasuks. Ja ma usun, et teil kindlasti praegu on endal kergem laulda, kui näiteks ütleme 10 15 aastat tagasi lauljatee alguses. Nii ja nüüd hiljem on muidugi hakanud asjad selekteerima eriti Itaalias õppimise aastate järgi, sest Itaalias õppinud mitte ainult ooperilaulmist Itaalias ma kuulasin võimalikult palju kõiksuguseid, kontserte ja seal näiteks kaasaegsest muusikast ma sain palju parema ülevaate kui kuskilt mujalt sest mul oli seal aega jälgida. Esimesel aastal oli seal kraapisin, tähistati Schönbergi aastat ja teisel aastal Ravelli aastat. Ja ma pidevalt kuulasin need kontserte, mis siis seal kuulata oli võimalus. Peale selle on mul olnud võimalus olla saksa Democrats vabrikus ja möödunud aastal Berliinis, siis mul oli hea võimalus ka üht kui teist lisada oma eelmistele kogemustele ja nii, et ehk asjad hakkavad selgeks saama, kuidas üht või teist muusikalist stiili ma mõtlen, just eriti kaasaegses muusikas tuleks ette kanda. Aga praegu on tööd nii teatris kui väljaspool teatri palju ja nende kunagi väga huvitavate küsimustega peaaegu ei tegele. Väga moodsa muusika laulmine, see on hoopis midagi muud kui laulda klassikalist muusikat ja nad võivad hakata 11 segama ja maailma tasandil on nii, et on välja kujunenud oma stiilide lauljad. Lauljad Verdi ja muu itaalia romantilise muusika lauljad ja lauljad on hoopis omaette kategooria ja kaasaegse muusika lauljad, need on jälle omaette kategooria. Need inimesed ei sega omastiile. Sest selleks, et ühte teha hästi, selleks tuleb loobuda teistest. Kuid kes üritab teha kõike see, kas ei suuda need kõike hästi teha või ta kiiresti kaubaranil areenilt? Moos voolab tulnuna. Ja nüüd seal. Hargnevad Aado Oru tiivne. No ega ta ju. Ka. No ok nina ja suu. Ta küll. Nojaa. Aladoosi ka tooma. Koosi ka Hannover. Periooditi on nii, et pool aeglane ära, vahest isegi kaks kolmandikku kuid selle võrra jälle siis kodus oldud aeg tuleb intensiivsemalt ära kasutada. Ja mida toob käesoleva aasta? Lähemal ajal on mul sõit Riiga siis Moskvasse ja märtsikuus on kogu meie kollektiiv kodus väga tõsiselt töös, et siis maksimaalselt hästi ennast näidata rootsi käest rollis. Aprillikuus. Tõenäoliselt tuleb käia Vilniuses Holandast laulmas ja selle järgi juba aprilli teine pool läheb Bulgaaria reisile, kus toimuvad nõukogude muusikapäevad. Mais on meil esietendus. Esietenduse-eelne aeg tuleb olla kodus tõsiselt teha tööd. Uue tükiga tuleb lavale kapi tuntud ooper Vabaduse laulik. Mai teine pool on krimi rei sees soolokontsertidega. Selle järgi tahaks loota, et Soome sõitmine meeskoorisolistina. Vahepeal jälle esietendus Estonia teatris ja taas avanenud. Nii et. Suurem osa aega nüüd sõidus sibulast ja peaksid olema huvitav. Teiseks poolaastaks on seal ka päris mitmed üsna suur ja huvitavad ülesanded, aga nendest ise ka edaspidi. Mis puutub uude rolli, see tähendab rahvasaadiku tõenäoliselt töösse siis see on alles planeerimata ülesanne. Ja kõigi nende muude erialaste ja muude tegevuste vahelt tahaks loota, et oskan oma tööd planeerida nii, et sellel vastutusrikkal ülesandel oleks oma kindel koht igapäevases elus ja kõigi muude suurte ülesannete vahel. Sest muud tegevust, mida ma teen, need on minu nagu isiklikult kutt, see ülesanne on juba selle võrra tõsisem, et see on rahvaesindaja ülesanne. Tervist.