Vikerraadio. Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja tere kuulama rahva teenreid ning täna oleme täies koosseisus Heidit Kaio ajakiri, pere ja kodu, peatoimetaja Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja täna oleme loomulikult siis ühe otsuse ootused s ja pärastlõunal peaks tulema Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi otsus Estonian Airi riigiabi andmise seaduslikkuse kohta ja kui nüüd uskuda ajakirjanduses kirjutatud, siis 99 protsendise tõenäosusega ja öelda, et see on negatiivne, ehk siis see riigiabi, mis on Estonian Airile antud nüüd mitmes vaos see tuleks lennufirmal riigile tagasi maksta, lennufirmal selliseid vahendeid ei ole ja see tähendab siis ühtlasi ka Estonian Airi pankrotti ja tähendaks ka seda, et üks periood Eesti lennunduses läbi saanud. Nojah, aga samas me teame ju kõik, et, et Eesti riik on päris kenasti valmistunud selleks, et negatiivne otsus võib Euroopa komisjonilt tulla ja selleks on selline maandumisplatvorm ehk siis uus firma moodustatud, kes on valmis võtma üle siis Estonian Airi nagu tegutsemise siis liinid ja reisijate teenindamise. Aga ma ei ole siiski päris kindel, et kui hästi me ikkagi valmis olema selleks hetkeks, kui Estonian Air ära kaob selle pärast, et me me teame et siin on see keerulise inglisekeelse nimega lennufirma või grupp asetatud seal Nordic Aviation Group, jah, et aga, aga lennufirma nime veel, kui, kui niisugust ei ole välja mõeldud ja, ja me teame, et, et kui ma justkui siis opereerima nagu Estonian Air või nagu rahvuslik lennufirmaga, ega me nüüd ei tea, mis hakkab juhtuma homme, kui näiteks homme Estonian Airi lennukid jäävad maale. Et mis hakkab toimuma homme, kes hakkab vedama. Et siin on liikunud jutte sellest, et on tellitud liine on tellitud vedajaid ja nii edasi. Ta homme juhtuma, et nagu giljotiin langeb taevast alla ja lennukid jäävad platsidele seisma. Ma ja ma arvan, et see, see poleks üldse vajalik. Aga seda ma räägingi, et meil on ju suur see, sa ütlesid, et meil on mingisugune selgus, meil ei ole mitte mingisugust selgust, me ei pea siin, me ei tea isegi, mis siin juhtub paari päeva lõikes, me ei tea, mis juhtub paari nädala lõikes, me ei tea, kui kaua käivitub see lennufirma, kuidas hakkavad toimuma need veod, kas teised lennufirmad suudavad ära vedada ja ja me teame ka seda, et Lufthansa tapsin vahelduva eduga iga kuu või, või kahe tagant streikida ja kuna Lufthansa on üks, üks peamisi vedajaid Tallinnast, siis, siis ka see halvendab veelgi Tallinnasse saamise võimalusi. Nii et need, see olukord, mis on seotud Tallinna ja Euroopa suurte linnade ühendustega, et see, see võib siin lähimate kuude jooksul kujuneda vägagi? Sul on, selles mõttes on muidugi õigus, et, et ka Egiptuses on praegu olukord, mida võiks nimetada lennunduskriisiks, kus Egiptuses lõksud kümned 50000 hinnanguliselt inimeste kes ootavad oma võimalust just nimelt lennata sealt minema. Et selles mõttes on muidugi õigus, et kogu Euroopa selline lennundustaevas on üsna segases segases olukorras. Ja nad tulevad tagasi sinna, et nad, mis siis juhtub, kui tuleb negatiivne otsus ja seda lennufirmat kinni panda? Teoreetiliselt oleks ka see võimalik, näiteks lennufirma ütleb, et ta vaidlustab otsuse, läheb kohtusse ja kohtuveskid ja jahvatavad hästi aeglaselt. Aga ega ega Ma muidu ei saaks tegelikult elada, kui ta peaks. Ma arvan, et ta peaks ikkagi riigilt jälle abi abi abi juurde küsima ja me tegelikult teame, millega see kohtadesse Ma arvan, ma arvan, et saaks kohtusse minek, oleks tark mõte ja seda ka tegelikult tänases Postimehes soovitab endine majandusminister Juhan Parts, aga on ka selge, et lennufirma ei saa jätkata tegutsemist väga pikalt, kui ta kui selle tulevik on ilmselgelt väga segane, et mingisugune usaldusreisijatele peab olema ja selleks on vajalik just nii-öelda teist firmat ja siis samal aega siis. Me peame vastutuse küsimust ka võtnud. Ega, ega seal ikkagi juhtkond vastutab, nii nõukogu vastutab, kui ka juhatus vastutab. Ja kui sulle öeldakse, et sa pead riigiabi tagasi maksma ehk tegelikult sa pead minema kohtusse andma sisse paberid maksejõuetuse kohta, siis mida päev edasi sa venitad siis seda siis aga riskid võimalusega saad endale karistuse kaela. Mis puudutab kohtusse minekut, siis mina oleks selles osas pigem skeptiline, sellepärast et et juhul, kui see otsus on piisavalt argumenteeritud, minna nüüd kohtusse ja hakata lihtsalt sellepärast, et Estonian Air saaks edasi tegutseda. Et lihtsalt sellepärast minna nüüd kohtusse, et Estonian Air eel saaks edasi vedada, samal ajal kui kohtuotsus võib tulla negatiivne siis Ühelt poolt tähendab see seda, et, et inimesed ei julge ikka kehmust Estonian Airi lendudele pileteid, usaldus on lennunduses väga tähtis. Ja kui see usaldus kipub kaduma ja kui ei ole võimalik piisavalt konkurentsis püsida, siis hakatakse kasutama teiste lennufirmade teenuseid. Ja miinus, mis lennufirmal on, see kasvab kogu aeg ja ühel hetkel tuleb kellelgi see see jama kinni maksta. See on üks väga tõsine probleem selle, selle kohtusse mineku ja samal ajal koopereerimise jätkamise juures. See, see kõlab küll väga ilusasti, et mis mõttes rinna kummi läheme Brüsselisse, ütleme, et meil on siin õigus, et meie võime toetada. Ja nüüd teiselt poolt samal ajal nüüd ütleme, et jah, lõpetame Estonias Ameerika ära, alustame teise firmaga, siis nüüd küsimus on ikkagi selles, et kui pika perioodi jooksul on võimalik seda uut lennufirmat käivitada, sest siin on juttu olla baarist kuust kuni poole aastani lühikese või kui lühikese aja jooksul Jah, et need liinilubade, näiteks saamine, nad seal nad on välja antud ühe firmanimedest bürokraatiaga tegeleda, et saada see ümber, mis seal teise firma nimele sellele võivad siis pretendeerida ka näiteks teised vedajad seal seda büro, vaata et on hästi palju. Kõige olulisem küsimus on, mis saab reisijatest, kuidas piletit kompenseeritakse, kui kiiresti kompenseeritakse, kuidas tuuakse tagasi need inimesed, kes on siiski piletid ostnud, sest noh, kui me läheme praegu Estonian Airi koduküljele, siis näeme, et ka majanduslennud siiski ette nähtud. Mis ma arvan, et oleks väga mõistlik, kui Estonian Air teatab ette, et me tõmbame järk-järgult oma oma otsi kokku, et me praegu teenindame need inimesed ära, et see on ju tegelikult nagu mõistetav ootus inimeste poolt, et need siiski teenindada. Pigem on siiski noh, näiteks seal malev Ungaris on pannud ikkagi järsult ukse kohe kinni ja siis käib selline asenduspiletite ostmine ja riik orgunnib seda ja majandusminister Kristen Michal on ka öelnud, et riik eraldab selleks raha ja inimesed saavad koju toodud. Aga kohtusse minekul on siiski üks argument, mis seda toetab ja see on just see regionaalpoliitiline aspekt, et kui sa ütlesid, et Juhan Partsi Urmas Paet endine välisminister, on sel teemal sõna võtnud, et et võiks ju selle õigusselguse saada, et kas, kas Lufthansa, Estonian Air peaksid tegutsema samadel alustel, kuigi need turud mõlema lennufirma jaoks on ju võrreldamatud? Ma tahtsin ka selle kohta, kuidas täitsa võrrel ma sulle näitan, võtame, võtame Eesti Eesti bussiliikluse, et võru ja Misso vahelise bussiliini täituvus ja Tallinna ja Tartu vahelise bussiliini täituvus on kaks täiesti erinevat asja. Me oleme Eestis olukorras, kus võru ja missa vahelist bussiliiklust doteeritakse aga Tallinna ja Tartu vahelist bussiliiklust doteerida ja see on väga konkreetne näide sellest, kuidas, kuidas on meil siin bussiliiklus korraldatud ja, ja see on tingitud otseselt rahvaarvust. Kusjuures tulles otsuse juurde tagasi, siis või, või jäädes selle juurde siis siis kohtusse mõtet minna eesmärgi, mitte eesmärgiga Estonian Airi, säilitada Paidet just nimelt luua tingimusi uuele, uuele firmale, et on selge, me kõik saame sellest ühtemoodi aru, et Eestis ei ole väga perspektiivikas lennundusega tegeleda. Ja aga ma tahangi öelda, et meil on ikkagi võrdsete võimaluste ühendus Euroopa Liit keegi, kes Estonian Airile lennata nendel liinidel, mis tasu ära rünnakul ka siis Berliini ja Frankfurdi vahel näiteks. Samas on jälle riigi asi tegutseda kodanike huvides ja ongi kodanike huvides oleks see, et meil on. Selles mõttes ma tahan öelda, et heinlein ei, muuseas ennast ära tasunud, nii et oleme ikkagi täpselt, et siin on küsimus jah, selles, et kas, kas firma suudab olla piisavalt kuluefektiivne, et ta suudab lennata piisavalt paljudesse siht sihtkohtadesse, et dollar Eesti riigile kasulik, et tuua sealt võimalikult palju inimesi siia, mis on ju, mis on ju meie peamine huvi, aga siit saaks ka mujale lennata, aga see on meie huvi, ehk siis mõlemapidiselt peaks toimima ja juures ja selle juures on oluline see, et, et, et lennundusest või lennundusest on riigil võita alati, et kui me vaatame ka seda, et kui palju Estonian Air'iga Eestisse vanemad inimesed on siia raha jätnud siis see summa on kordades suurem sellest summast, mis on olnud Eesti Estonian Airi kahjuminumbrid, mida siis läbi riigieelarve või, või ka toetustena on Estonian Airil makstud. Et ka see on üks oluline nüanss, mida me peame tähele panema. Rahvusliku lennufirma puhul siiski on oluline üks asi, et küsimus pole mitte ainult reisijate hulgas, on ka selles, millal ja kuhu need liinid lähevad. Et sa saaksid näiteks hommikul lennata välismaal õhtul sealt tagasi tulla. Sest vaatame edu näidet, kus rahvuslik lennukompanii läks pankrotti, millel on olemas ka selline odavlennufirma, mis viib siis turisti mingitesse Sharm el Sheikhi taolistesse turismipiirkondadesse. Lennud väljuvad öösiti ei taha sellist liiklust saada. Ometi räägib vastu. Ta just hetk tagasi ütles, et meil ei ole vaja. Mis mõttes ei ole vaja, et ja nüüd ütleme, et on vaja, meil on vaja, muidugi on vaja oma. Seda, et me tegutseme ühises Euroopa Liidu õigusruumis. Lufthansa, Estonian Air on põhimõtteliselt sarnases ruumis, et kui, kui Estonian Airile või noh, võiks peale maksta, siis võiks samamoodi, klustan selle peale, vastfirmad on võrdsed. Ja, aga kui nüüd me räägime siin siin on, need teemad on väga laiali läinud, ma kõigepealt võtan selle teema, et, et kui me peale maksame, et kui me kehtestame Euroopa lennunduses ühtsed reeglid ja anname võimaluse, et mingisugustes oludes on võimalik ka tihedamalt riigiabi maksta, kui siin 10 aasta jooksul siis me ühel hetkel paiskame Euroopa lennunduse hundi seadustesse kindlasti, et see, see hundiseaduste aeg, mis siis hakkaks Euroopa lennunduses valitsema, selleks ikkagi päris hull, sellepärast et, et suured suudavad alati rohkem toetada, rohkem täpsemalt teha ja nii edasi. Ühel hetkel nad võtaksid väiksematel turuosa ära ja väiksematel oleks ikkagi probleem ja väike ei suudaks kunagi nii palju toetada, nii palju maksta ja nii edasi, et see ei ole ju lahendus, et et täna me oleme kehtestanud reeglid, kus aasta jooksul ühe korra saab lennufirmale anda riigiabi aga nagu me nägime, siis Eesti puhul oli siin alates 2008.-st aastast, 2009.-st aastast üritati kolm korda anda. Selle sisse jääb loomulikult aga masuga tulnud langus ka tera task, laienemisplaan ja, ja, ja siis veel restruktureerimisest tingitud kulud, nii et seal oli kolm korda, mille jooksul siis anti Estonian Airile raha ja me nägime, et et raha põles lennunduses ära, et ükskõik milliste skeemi kasutati, siis võib-olla selle viimase skeemi puhul oli see kuluefektiivsus suurem, ehk siis see kasumi või kahjuminumber täpsemalt oli kõige väiksem. Aga, aga ükskõik, millist skeemi kasutati, väga väike tõenäosus on, on sellest lennundusest midagi teenida ja kui me nüüd vaatame ikkagi Estonian Airi ajalugu, siis Estonian Air on kahel aastal üldse plussi jõudnud, ehk siis 2000-ni neljandal ja 2005. aastal 2006. aastal ta juba langes miinusesse ja, ja sealt edasi ta ei ole enam plussi tulnud. Et Eesti-suguse riigi jaoks lennundusele üldse positiivselt positiivse saldoga välja tulla võib olla väga keeruline. Ka mitte võimatu, kuigi tõsi on see, et Estonian Air on kindlasti ühendatud anumate süsteemis Air Baltic Balticuga Air Baltic ul läheb hästi, seda kehvemini näeb Estonian Airil, et, et me oleme üks ja üsna väike turg. Aga tulles tagasi selle juurde, et tõepoolest on väga keeruline nii-öelda lasta lennundusreeglid Euroopas vabaks, et kõik saavad võrdselt, kõik riigid saavad võrdselt lennu lennufirmasid toetada, aga samas on Euroopa Liit olnud väga tugev nii-öelda regionaalpoliitikas või ääremaa poliitikas, mille, milleks on miljoneid, ma ei liialda miljoneid, aga on väga suur hulk erinevaid erimeetmeid, mis just nimelt käsitlevad ääremaastumist ja ääremaade elluäratamist ja toetamist ja nii edasi. Nii et Meyeri olemasolu või mingisuguse kohaliku lennufirma olemasolu võiks olla just nimelt osa sellisest programmist. Siim Kallas tuletab tänases Postimehes meelde sellist ideed, millest on ka varem räägitud, et ärme toeta siis konkreetselt lennufirmat kuna see on noh, see, see on raske, ütleme siis Estonian Airi nimetatud tõesti korduvalt erinevalt teistest Pannud selle riigiabi heakskiidu, millal annab konkreetne businessplaan? Nad on seda äriplaani suutnud ellu viia, nad on ellu jäänud, aga Kallas pakub välja teise variandi, siis, et toetame konkreetselt lennu lennuliine kala. Tallinn-Brüssel korraldame sinna konkursi vähempakkumine, kes kõige odavamalt veab, maksame dotatsiooni, nii nagu on praamiliiklusele. Aga ma küsin sinu käest, et kui sinna tuleb liinile kommertsvedaja, kas siis riik, rikas riik peab sellisel juhul sellest doteeritud liinist loobuma, sellepärast et sellisel juhul kommertsvedaja ja makstud liimi hakkavad omavahel konkureerima ja see võib tekitada Euroopas jälle selle olukorra, kus kus eelistatakse ühte lennufirma teisele. Täna sai, ma ei tea, ega seda me peame küsima, tõenäoliselt veel Siim Kallaselt, aga, aga mina olen küll kuulnud ka seisukohta, et sellisel juhul, kui Tallinn-Brüsseli liinile tuleb kõrvale ka kommertsvedaja siis võib väga keeruliseks osutada selle liini edasi opereerimine, mida riik omalt poolt Peerib samas jälle on selliste nii-öelda doteeritud liinide puhul selliseid liine, mida päriselt on arusaadav, et neid on tõesti vaja praeguses ajahetkes neid üle väga palju, noh ütleme Brüssel Helsingi, Moskva ei, rohkem ei oskaks, võib-olla Riia ka rohkem ei oskaks nimetada, sest et me ei oska ette ennustada, kuhu inimesed tahavad lennata. Ja ma arvan veel nädal aega tagasi võis tahta väga suur hulk inimesi lennata Sharm el sheiki ja täna ei pruugi tahta mitte keegi sinna lennata. Et meil, meil on väga keeruline selliseid otsuseid pikas perspektiivis teha. Ikkagi nad tahavad suurtelt suurtesse linnadesse lennata. Aga sina siis sule, tahad öelda, et meil ei ole rahvuslikku vedajat vaja? Ei, miks? Ma, ma tahtsin öelda lihtsalt, et kõikidele firmadele kehtivad ühesugused reeglid rahvusliku vedajate üle pika aja on minu meelest see on üks osa rahvuslikust uhkusest. Täitsa selgelt muuseas, ja see on regionaalpoliitika osa ja ma olen ka selles suhtes teiega nõus, et kohtupretsedendi mõttes ollakse täitsa tore teada saada, et missugust regionaalpoliitikat võib üks riik teha lennufirma kaudu. Et see on meiesugusele riigile hästi vajalik, kuna me oleme selline natukene nagu kõrval kõrval olev Saaremaa siia just lisaks hõredalt asustatud ja me saame küll öelda, et metsikult turistidega nad kõik tulevad põhimõtteliselt Soomest, Rootsist, Venemaalt laevaga eks ju. Nii võtta ju, ühendusi on nagu metsikult. Aga see See aga noh, tõsi on see, et selle uue loodava lennufirma tulevik on ka ju tõepoolest üsna-üsna habras, sest nagu Lauri sa tähelepanu juhtisid, siis tegelikult on siin ju viimase 10 aasta jooksul proovitud erinevaid äriplaane Estonian Airi puhul ja me oleme näinud, et nendest ükski ei ole otsustavalt edukas. Et võib-olla võib-olla tõesti on uuel meeskonnal olemas väga-väga head mõtted ja väga heade äriplaanid, mida seni veel ei ole rakendatud, aga aga noh, tõesti nagu ma ütlesin, siis siis Eesti ja Eesti lennunduse tulevik on otseselt seotud. Nende lennu lennufirmade tegevusega, kes resideeruv kas Riias või Helsingis ehk siis FinnAiri ja Air Balticu edu või ebaedu on ots otseses opaneb otseselt sõltuvusse selle kohaliku lennufirma. Aga airBalticu edu on omamoodi huvitav küsimus, et kas, kas, kas ja kuivõrd palju on selles näilist nagu loodame, et, et on väidetud, et, et seal on finantstehinguid, mis ei pruugi olla just just pikas perspektiivis kõige jätkusuutlikumad ja ühel hetkel võib see Air Balticu kasvamise mull väheneda, nad on tõsi, leidmas endale strateegilist investorit, kes paneb sinna veel märkimisväärset raha ja me nägime ka eile teleuudistest jaanis vanaksid Air Balticu juhti, kes kinnitas, et neil on plaanis ka Tallinnast alustada otselendudega ja otselendude arv peaks tõusma 11-ni. Ehk siis nad eeldavad, et Estonian Air langeb ära, et neil on ühel hetkel võimalus siin turuosa juurde võita. Mis meenutab mulle kohe seda, et 2009. aastal, kui Air Baltic oli väga suurtes raskustes ja sisuliselt pankrotti järel arutlesime me väga pikalt ja põhjalikult selle üle, et kas Estonian Air Baltic võiksid leivad ühte kappi panna ja siis põlati Air Baltic ära, öeldi, et meil ei ole vaja selle pankrotipesaga mitte mingisugust koostööd teha. Täna on Läti riik suutnud Air Balticu sealt välja tõsta. Air Baltic on vahepeal suutnud tapaga leedulaste flailali ja näeme, et tõenäoliselt märkimisväärsed teened Estonian Airi kehvas käekäigus on olnud ka on ka Air Balticul. Air Balticu edu on on ilmselgelt halvendanud Estonian Airi võimalusi. No ikka see lätlaste seisnud ka kõige paremini sellel nädalal kuulsime uudist, et sinna tuleb üks selline kummalise taustaga Saksa ärimeestele finantsinvestorina sisse. Aga selliste tegelik omanikuna ikkagi otsivad veel, et see sakslased taust ei meeldi, seal valitses mitte just kõigile ja sellel valitsusel väikest viisi kriis lausa tekkinud. Et noh, ka Läti otsib enda firmale uut omanikku oma lennufirmale. See ei ole nii lihtne. Kõhklematult ei ole see nii lihtne, aga, aga nende subjektiivselt kõrvalt vaadates näib Air Balticu valitud selline odavlennufirma suund olevat õige ja seni ennast ka õigustanud, et et noh, näiteks kui ma vaatan isiklikult viimase 10 aasta jooksul tehtud selliseid noh, lihtsalt ise eraisikuna tehtud reise, mitte nagu firmade poolt kinni makstud reisi selgelt viimati Estonian Airiga, Tero Taskila, Ajal, mil liinivõrk oli kõige suurem ja kõik viimased lennud on tegelikult toimunud, mis seal salata, Air Baltic Minul on Euroopa lennunduses töötanud inimesed rääkinud ka seda, et mitmetes riikides toetatakse rahvuslikke lennukompaniisid ka ka läbi ettevõtluse arendamise, sihtasutuste, laadsete organisatsioonide ja, ja imalus toetada lennufirmat, on on lennuki kerele reklaami müümine, et lennufirmad müüvad reklaami ja siis riik ostab seda pinda? Mingil määral siis oleks see ka lennunduses opereeriva firma toetamine, et aga samal ajal keegi ei saa öelda, et see on otseselt toetamine. Väidet, väidet lennufirma on müünud. Reklaamipinda värskeim ma kirjutasin kunagi Ekspressis loo ajal veel, kui Edgar Savisaar oli majandusminister, siis sai Eesti riik ka sellise pakkumise müümastusele rajaniirilt, kes ütles, et ja me toome siia suurema hulga lende. Ja me ei taha siin saada mingit nagu vastu tasub peale selle, et te võiksite näiteks meie pardaajakirja osta ja siis oli mingi hiiglaslik summa miljoneid eurosid selle eest reklaami. Ja noh, sedamoodi nagu toetuda. Et noh, see on selgelt, ta taheti saada siis sellest ebaeetilist konkurentsieelist. Selliseid nipid ei tohiks läbi minna. See on muidugi minu meelest Carri Ginter on seda väga hästi. Võrrelda nii, aga siin ikkagi on, kuidas siis ikkagi, Eesti on Euroopa liidule Saaremaa, kuidas siis ikkagi Euroopa Liidu ääremaal korraldada lennundust, et me võime küll öelda, et juhid on lollid, keegi ei saa millegagi hakkama ja nii edasi. Et ja, ja otsime üles, kes vastutab, väga lihtne küsimus, aga tõenäoliselt see ei muuda olukorda väga palju paremaks, arvestades seda turu suurust ja nii edasi ja tõenäoliselt ka järgmiselt. Minu meelest tuleks temaga aus vaielda kohtus kusjuures kusjuures seda võiks ka vaielda kohtus just niimoodi, et neid väike väikeriike, kes on pihta saanud sellesama Euroopa Komisjoni otsusega, on ikkagi päris paras hulk Küprose just nimelt, kes võiksid olla huvitatud selle, sellesama vaidluse ära vaidlemisest, et on selge, et, et kui Euroopa Komisjonil on mingi direktiivis, nad peavad seda järgima, et nad ei saa erandeid teha, aga kohtul just nimelt kohtus vaielda, on see, see võimalus olemas. Seda võiks teha sõltumata sellest, kas Estonian Air paneb uksed kinni või mitte. Pretsedent oleks vaja sellest tühjaks, tegelikult terve Euroopa. Siis me võime küll öelda Euroopa ääremaad, jah, aga tegelikult ka sisema võidab, siis ta saab teada, et nii võib käituda. Kogu liit võidab sellest. Samas on õhus ka loomulikult teine küsimus, et, et kui palju Estonian Airi juhtimisel tehti tõsiseid juhtimislikud, strateegilisi vigu ja kui me räägime sellest kõige kallimast veast Tero Taskila-st, siis siis ka see, et mis siis ikkagi ära tastile plaani puhul valesti läks. Ka see vääriks võib-olla veel põhjalikumalt analüüsi, sellepärast või teisiti, kui tuleb ka uus lennufirma, siis ühel hetkel ma ma prognoosin, et uue lennufirma puhul räägitakse sellest, et tuleb laieneda ja tuleb, tuleb võrku võrku. Kelle puhul mulle on jäänud mulje, et põhiline, mida talle ette heidetakse, on tema palk, et tegelikult see, kas tema, see liinide ehitusprogramm oli vale või mitte, et see on juba täiesti eriküsimus. See programm ühelt poolt ei läinud lõpuni, aga kui sa nüüd vaatad ikkagi, kuidas Tero Taskila ajal käive kasvas, seal ütleme 15 protsenti, noh ütleme 20 protsenti samal ajal kahjum kasvas kaks korda, et et on siiski nagu selliseid nüansse, mille, millele tasub tähelepanu juhtida ja see oli võib-olla liiga optimistlik, aga samal ajal me näeme, et Air Baltic ja ühe korra komistas samasuguse skeemi otsa. Siis nad Restruktoriseerisid ennast, mõtestasid ümber ja läksid uuesti samale ringile. Ja täna võime öelda, et Air Balticul ei ole just kõige halvemini läinud, nii et siin on kindlasti mõtlemise koht olemas. Tänases Postimehes endine majandusminister Juhan Parts viitab hoopis ühele teisele otsusele, mis selle Estonian Airi jaoks väga-väga valus ja kallis, et selle kolme uue lennuki ostmine. See oli üks su suurem osa SAS-i, kes oli endine suuromanik Estonian Airis SAS-i joonistuste, uusi lennukeid kolm tükki pidi saama, aga kas siis Estonian Air seal maksti, suur osa rahast ette ära? Ühel hetkel rootslased ütlesid oma lepingu ülesse, nüüd on Estonian Airil siis valida, et kas loobuda juba ära makstud summast sellist 10 miljonit dollarit või, või siis pingutad edasi ja see oli väga-väga kallis ja ma saan aru ka, et miks Juhan Parts seda teeb, et temal on ees ootamas üks väga väärt ametikoht Euroopas on ta vähemalt teda peetakse kandidaadiks ja siis tuleb enne seda välja otsus, kus lennundusalane otsus, kus kõik näitavad näpuga tema peale, siis näed Tero Taskila sinu ajale. Loogiline, et ta seletab seda taustaga laiemalt, et. Ja me võimegi muuseas nakatumine niimoodi süüdlast otsima ja Partsi kaitseks saab kohe öelda seda, et ega Sist emadeni ta ainuisikuliselt neid otsuseid ei teinud. See on, need olid valitsus otsesed. Ja siis me saame hakata vaata mäele valitsusse, siis me jõuame välja Riigikogusse omakorda ja nii edasi ja nii edasi. Lõpuks ei vii mitte kuhugi. Ma vaatasin just äsja üle veel ei ole uudist tulnud, aga läheme teiste teemadega edasi, kui saate jooksul uudis tuleb, siis saame sellele Estonian Airi teemale võib-olla siis tänases saates juba joone alla tõmmata. Kuigi otseselt lubati pärastlõunal mõeldud ka, et laupäeval on seda parem teha, sest siis lendab vähem inimesi. Et noh, me teame, et suhtekorraldajad ütlevad, et halva uudisega on kõige parem välja tulla reede õhtul kell neli, aga tundub, et seda nüüd veel nihutatud. Laupäeva peale, aga, aga noh, ootame ära selle aja. Keskerakonnas Vesimehe Rally võtab üha pöörasemaid mõõtmeid, siin tembeldatakse 11 juba külvivolinik, eks ja hinnangud kõlavad mitmes suunas otseselt eetris ja asi võib isegi veel vihasemaks minna kui 2011. aastal, et et tänu sellele, mis toimub keskerakonna sees ja, ja, ja Kadri Simsoni ja Edgar Savisaare mõõduvõtmisel me, me oleme näinud palju rohkem ka selle erakonna sisse ja näinud, mis inimesed seal on, et üsna üsna huvitav kaemus. No tõesti, me kindlasti ei ole 10 15 aastat näinud Keskerakonna sisse sedavõrd palju, kui nüüd viimase nädala-paari jooksul mitte et seal midagi halba avaneks, vaid pigem on see on see pilt hästi põnev ja, ja selles mõttes on sul õigus, et, et seekordsed valimised on selgelt oluliselt põhimõttelisemat, kui need, mis olid 2011. aastal, kui Edgar Savisaare vastas oli, oli Jüri Ratas. Kas nad on ikka nii, põhimõtteliselt minu meelest me näeme seal sisuliselt valikutele mehe ja naise vahel nende programmilisi erinevusi. Ma pole nagu eriti tähele pannud, et üks ajaks nagu rohkem ühte ühesugust poliitikat. Teineteistsugust. Väga-väga sarnased, tead, seal ei olegi küsimusi programmilistest erinevates erinevustest nad lõppude lõpuks juhi tahaksin juhtida või plaanivad juhtida mõlemad ühte sedasama erakonda. Vaid küsimus on sellesama erakonna tulevikus. Et kas Edgar Savisaar, kes on selgelt hõivatud erinevate erinevad või siis ühe konkreetse kriminaalasjaga, kas tal on võimalust ja jaksu ja tahtmist tegeleda terve erakonnaga ja samas on kogu aeg kaalukausil ka see, mis saab siis, kui Edgar Savisaare hääled ära kukuvad, kui, kui, kui see häältesaak jääb järgmistel valimistel tulemata. Aga kui ta ei ole nüüd nagu esimees sa arvad, et siis need kukuvad hääled ära või ei nende igatahes erakonnast välja ja lükkasin erakonda edasi. No iseenesest, Edgar Savisaar on öelnud, et tema ei hakka ei auesimeheks ega mingisuguseid muid lähedalt. Kuulge, aga millest me siin räägime, et valdavalt on Keskerakonna puhul tegu ja Edgar Savisaar erakonnaga see on Edgar Savisaare nägu ja mingitel hetkedel on erakonnast kasvanud kogu aeg välja inimesi, kellel ühel hetkel see erakonna nägu nii väga ei ole meeldinud. Nad ütlevad, et me tahaksin erakonnas midagi muuta. Ühe siis on toimunud elav arutelu, millest midagi jõuab ka avalikkuse ette ja ühel hetkel on siis need inimesed kas varem või hiljem erakonnast välja astunud ja see on toimunud kogu aeg, ehk siis see pereheitmine on keskerakonnale loomulik osa olnud just just tänu sellele, et ühel hetkel see Edgar Savisaare Keskerakond ei ole inimestele meeldinud. Ja, ja kahel korral me oleme siis näinud ka seda inimesed on üritanud seda erakonda kujundada oma näo järgi, Jüri Ratas põrus 2011. aastal ja nüüd on siis Kadri Simsoni kord, kes, kes üritab jälle hakata midagi muutma. Aga samal ajal, kui vaatame, millega on Kadri Simson välja tulnud või mida ta on välja öelnud, siis ta kõigepealt oma esimeses kandidaati veerimisavaldust toetavas mõtteavalduses ütles, et, et ta kandideerib sellepärast, et Edgar Savisaar on haige ja et ta tahaks olla Edgar Savisaarele toeks ja ja et Edgar Savisaar peab kindlasti jõudu koguma siin ka eelseisvaks aruteluks ja koht aruteluks õiguskaitseorganitega ja, ja nüüd siis on Kadri Simson toonud veel teisenenud võtme juurde ja see oli väga huvitav, ta selgitas seda sellel nädalal ilmunud kesknädalas keskerakondlik kas nädalalehes, kus siis Simson kõigepealt sissejuhatusest tänav. Ma juhin tähelepanu, et ta tänab kesknädalat, et ta saab oma mõtteid. Ja siis, ja siis ta räägib ka sellest, et, et kuidas Keskerakond peaks jälle rohkem maale minema, et, et kui siin veel aastaid tagasi oligi, oli see omavalitsuste lapitekk üle Eesti üsna roheline, ehk siis Keskerakond oli juhtiv jõud väga paljudes omavalitsustes, siis, siis tänaseks on see muutunud kollaseks vahepeal ma saan aru, 2011. oli seal ka siniseid lapikesi vahel. Siis nüüd on see valdavalt kollane ja Kadri Simson ütleb, et me peaks uuesti maal olema rohkem pildil ja et me peaks võtma rohkem maapiirkondades hõimu. Ja see on nende ainukene, selline tõsisem programmiline seisukoht, mida ma Kadri Simsoni mõtteavaldustest olen välja lugenud. No aga Kadri Simsoni toetaja Toomas Vitsut, kes õiglassist sellel nädalal teatas, et ta toetab Kadri Simsonit ütles välja ka seda, et erakonna esimees võiks olla rohkem nähtav ka riigikogu fraktsiooni tegemistesse ja, ja riigikogu riigikogu tegelemises rohkem osalema, nii et seda võib ka võtta. Selge sellise programmilise mõttena, et et erakonna esimees võiks ulatuda kaugemale kui Tallinna Tallinn. Muuseas, selles Kesknädala artiklis veel huvitavaid lauseid, Kadri Simson peaks seal vabaerakonda mingite Keskerakonna hääletorude, seostasid teda seal vist Tallinna televisiooni saadetes juba ka vabaerakonnaga ja, ja sellega, et ta võiks vabaerakonda ühel hetkel astuda, siis siis ta peab seal selles artiklis vabaerakonda veelgi madalamaks kui IRL-i. See lause võib võtta siis k talt võimaluse vabaerakonnaga liituda. Aga, aga samas, kui meil olid tõesti vaatan seda, et millised on need seisukohad, millega on Simson välja tulnud ja millega ta siis Edgar Savisaarele vastandub, siis, siis need jäävad natukene nõrgaks, tõenäoliselt valdav osa arutelust toimubki kuluaarides, seetõttu on meedia tähelepanu sellele, mis toimub piirkondlikes juhatustes. Ülimalt tänuväärne ja ja kindlasti tuleks seda veel edasi ka jälgida, et, et mida siis piirkonnad otsustavad ja millised arutelud toimuvad. Aga aga, aga see olukord, et Kadri Simsonil ei ole tegelikult midagi sisulist, Edgar Savisaar Savisaarele ette heita ja see, et ta ei võta seisukohta keskerakondliku korruptsiooniküsimuses, et ta et ta ei võta ka väga selget seisukohta Keskerakonna, vene poliitika osas koostööleping ühtse Venemaaga ja nii edasi, et kõik see on selline nagu väga ujuv siis ma ei ole üldse kindel, et, et kas kas, kas peaks, mis on nii valima Keskerakonna esimeheks, sellepärast et kui ta nagu jätkab täpselt samasugust keskerakondlikku liini nagu on siiani Keskerakond viljelenud ja ta ei võta mingisugust seisukohta nendes väga olulistes küsimustes siis võib-olla milleks valida siis kui, kui originaal võiks edasi jätkata, kui ta, kui ta ühel hetkel ka Kaise tunneb seda, et ta tahab jätkata, et aga siis võiks ju Keskerakonna ja esimehe, eks ole jätkuvalt edasi, Edgar Savisaar. Kloon on ilus kloon on. Naine siin on, siin on väga palju argument. Kas see oli küll täiesti palju argument, et on aga, aga ma näen sind tegelikult nagu selgelt Kadri Simsoni strateegiasse kahte punkti nendest üks on see, et esiteks ei vali ju keskerakonnale uut esimeest terve Eesti avalikkus, vaid seda tehakse Keskerakonna sees siiski ja need sõnavõtud, mis, mis praegu on, mis praegu on avalikkuseni jõudnud on ju suunatud siiski eelkõige Keskerakonna liikmetele, kes lähevad ühel konkreetsel päeval oma paberisse paberitükikeste hääletussedelit kastike kasti panema. Et see, see kampaania on siiski erakonnasisene kampaania. Ja kui oluline on just need 1092 inimest, kes lähevad need saadikud, kes sinna lähevad ja vot nende puhul ongi väga põnev küsimus. Kui varem saime aru, et näete, see piirkond või teine piirkond toetab kas ühte või teist kandidaati, siis nüüd on, kuidas ta hakkas see pihta, et tootjale mõlemat kandidaati ehk põhimõtteliselt enam ei saa öelda, et et siis see või teine piirkond on nüüd Savisaare või siis Simsoni tagapõhimõtteliselt. Vaikselt hakkab kujunema välja justkui arvamus, et kandidaat saadikud ongi vabad valima ühe või teise poolt, sellepärast mõlemad sobivad. Just nimelt ja nüüd tulles, miks, miks nagu Kadri Simsoni sõnavõtud ei ole väga teravad või väga-väga kritiseerivad Keskerakonna senise poliitika suhtes, siis ma arvan, et seal on ka see, et, et ainuüksi see, et Kadri Simson kandideerib ja teda on ja teda on toetama toetamas noh, väga paljud väga nimekad Keskerakonna liikmed võib tähendada nendele poliitilist enesetappu Keskerakonna sees, ehk siis seal tuleks ei pruugi, aga ei pruugi, et aga, aga ma arvan, et nad igaüks kaaluvad ja veeretavad iga sõna, mida nad välja ütlevad väga täpselt. Eestis ei ole kunagi olnud nii, et ajada, kuna ta ei pöördu ja kui ma lugesin sellel nädalal ka endise Keskerakonna liikme, tänase reformierakondlase vilja Savisaar artiklit seal oli vist Õhtulehes, ta kirjutas väga pikalt ja põhjalikult, kuidas temale see lugu paistab. Siis siis sealt, eks, huvitav noppe. Ta ütles, et Kadri Simson oli 2011. aastal Jüri Ratase vastu. Ehk siis ta toetas toona savisaart erakonna esimehena. Täna on Jüri Ratase, Kadri Simson ühes paadis, nii et et ajada tuuled pöörduvad. Näeme ka seda, aga vahepeal on lihtsalt väga paljud inimesed, vahepeal on Keskerakonnast välja astunud, aga. Aga väga paljud on ka liitunud jällegi? Jah. Ja ka need, kes olid tugevad Ratase ja võib-olla ka tänase Simsoni mõttekaaslased, et neid täna enam erakonnas ei ole. Pigem on asi selles, et Keskerakond on selliselt imagoloogiliselt muutunud. Pärast seda idaraha skandaali on siin ikkagi tulnud, selline nagu kremli-meelse ja venemeelse tegigi, vene venelased toetavad seda. Venekeelsed inimesed toetavad seda parteid seni imago. Üks põhjus võib olla, et ta ei ole maapiirkondades enam nii tugev. See vaikselt hakkab mõjuma. Kui sind aastaid pannakse sulle silti külge ühte ja sedasama silti, siis lõpuks jääb küll. Aga mis on veel kogu selles loos, huvitav on ikkagi Yana Toomi väga raevukas rünnak Kadri Simsoni vastu, et ta ta väga jõuliselt on võtnud, võtnud positsioone kuni kuni selleni välja, et, et ei ole üldse sobilik Edgar Savisaare vastu sellises olukorras kandideerida. Mina arvan, et Yana toom on hea strateeg, et ta hindab, et praegu ei ole tema hetk. Yana Toomi peetakse ju väga tõenäoliseks Keskerakonna võimalikuks esimeheks. Nojaa, aga taas selgelt esindab sedasama valijagruppi, keda Edgar Savisaar esindab ehk siis senikaua, kui Savisaar püsib jalgel on temal mõttekas hoida taustale ja toetada savisaart nii kuis jaksab. Jah, aga see on ikkagi kokkuvõttes, on see ju erakonna liikmete endi asi, kuidas täpselt samamoodi on erakonna liikmete endi asi see, kes maksab kinni Edgar Savisaare kohtukulud millest ka sellel nädalal üsna palju räägitud. Noh, see ei ole ainult erakonna liikmete küsimus, see on ka ikkagi avalikkuse Esimees see on, see on nii kaua vabaerakonna liikmete küsimus, kuni ei ole süüdimõistvat otsust. Kui tuleb süüdimõistev otsus, siis, siis võib esitada küsimuse, et miks on selle pealt jäetud maksmata erisoodustusmaks. Õigeksmõistev otsus siis maksavad, maksab riik selle kõik kinni, nii et selles mõttes siis ei teki erakonnale mitte mingisugust kulu väidet erakonnale erakonnale või, või vastavalt arvetele makstakse siis õigusabi kulud tagasi. Aga vaadake, kui mugav olukord on praegu Edgar Savisaarelt selle võrra, et me ei aruta ju tema kriminaalasja, vaid me arutame hoopiski võimu küsimusi. Keskerakonnas ehk siis tähelepanu on täiesti eemal korruptsiooniküsimustest ja me arutame väga sisulist hoopiski Keskerakonnasisest võimu. Ja see annab jälle samas uurimisorganitele vabaduse. Proua annab võimaluse hingata ja selles mõttes on tõsi, aga, aga tegelikult annab ka Edgar Savisaarele sellise noh, saab samamoodi kujundada oma strateegiat tegelikult siis siis ka selleks, et kuidas kriminaalasjaga hakkama saada. Noh, kui tal oleks kaks asja korraga, siis oleks seal ju selles mõttes mõlemaga peame aktiivselt tegelema, see oleks talle täiesti painav elu. Kuulge, aga valitsuskoalitsioonis on ka väga palju huvitavaid teemasid laual ja ma loodan, et me jõuame rääkida ka erakoolide rahastamisest, aga aga sellel nädalal tuli seoses justiitsminister Urmas Reinsaluga. Meie tuli meile ka üks üks huvitav uudis, nimelt Riias allkirjastasid balti riikide justiitsministrid koostöömemorandumi, milles leppisid kokku tegevused Nõukogude Liidu okupatsiooni kahjunõude esitamise teemal. Ja siia tuleb siis täpsustuseks lisada, et Vene Föderatsioon on Nõukogude Liidu õigusjärglane ja, ja meie lähtume sellest, et Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Ja see annab meile sellise katkematu või, või võimaldabki meil kahjutasu nõuda rahvusvahelise õiguse järgi nii varalist kahju kompensatsiooni-na ehk siis selle hüvitamist kui ka kui vabandamist. Ja see on tekitanud üsna huvitav olukorra, et ühelt poolt me, me oleme Ühes läbirääkimiste protsessis Venemaaga, selleks et ühel hetkel ratifitseerida Eesti-Vene piirileping. Ehk siis me, me tahame, et see piirileping oleks sõlmitud, teiselt poolt, on, on meil meil üleval ka ka see problemaatikat. Venemaa ei taha tunnustada meie meie kudesse õigusjärglust ja ehk ehk siis sellest, et seda, et, et tänane Eesti vabariik on, on 1918. aastal asutatud Eesti vabariigi õigusjärglane ja üritab Venemaa siis väita, et 40. aastal see kõik katkes. Meie, meie lähtume teistsugusest lähenemisest ja nüüd Taavi Rõivas peaministrina ütleb, et ta ei saa aru, mida meil sellest Reinsalu memorandum-ist on võita. Et ta ütleb, et tema jaoks on need teemat käsitletud aastakümneid tagasi ja ta ei näe perspektiivi sellel ettevõtmisel. Küll aga tekitab see välispoliitilist võbelust ida ilmselt laiemalt Eestilt ei oodata ja ta ütleb, et et ka meie partnerid ei pruugi sellest sammust päris hästi aru saada ja ka välisminister Kaljurand on olnud kriitiline selle selle Reinsalu allkirja suhtes, mida ta siis koos Läti ja Leedu kolleegidega memorandumid andnud. Urmas Reinsalu ise on öelnud, et ta teadis küll, et Riias selline dokumente allkirjastamisele tuleb aga etaili informeerinud valitsust, sest ei näinud mitte mingit võimalust memorandum Eesti poolt allkirjastamata jätta. Ja teate, kui mulle keegi sõber ütleks, et ta kirjutas paberile või dokumendile, mis võtab, toob kohustusi, kirjutas alla sellepärast et see on laual. Siis ma ütleksin sellele sõbrale, et kuule, et sa oled täielik lambapea. Aga Urmas Reinsalu on kindlasti, noh, mul on tõesti väga, väga suure lugupidamisega vääriline. Jaa, jaa, tark justiitsminister, kelle poolt oli see selgelt manipult manipulatiivne soolo, miks tavainimesed ei kirjuta kunagi alla paberitele, mis on lihtsalt laua peal? Nad ütlevad pigem, et kuule, ma tahan mõelda natuke selle asja üle või nad ütlevad, kuule, ma tahan oma perega arutada näiteks valitsuse või siis miks mitte isegi üldrahvalikud arutada, kas sellist asja on vaja teha või nad ütlevad, et kuule, selles paberis on üks teine osapool, kellega mul on parasjagu vaidlus pooleli, et ma lõpetan selle vaidluse ära ja alustan siis teist vaidlust. Et see, see argument või need argumendid, mida praegu Urmas Reinsalu on välja toonud, ei ole ka väga pädevad. Ma võin ju inimlikult aru saada, et IRL selgelt tahab Torpodeerida piirilepingu sõlmimist aga minu meelest on siin teinud ühe vea, et selline põhimõtteline küsimus nagu okupatsioonikahju heastamine võiks olla üldrahvaliku arutelu objekt. Ja seda võiksid arutada nii noored kui vanad, sest on ju selge, et, et küsimus ei ole rahas. Et küsimus ei ole selles, kas me saame Venemaalt mingi raha või mitte, et milleks nüüd ilgelt raha vaja. Pigem on see küsimus ikkagi mingisuguses aus väärikuses ja seda, seda asja võiksid tegelikult arutada inimesed üheskoos. Et see ei ole ainult IRL-i küsimus või see ei ole ka tegelikult ainult valitsuse küsimus ega ka mitte näiteks presidendi Toomas Hendrik Ilvese küsimus, nad võivad arvamust avaldada. Aga, aga ma arvan, et see võiks olla pigem üldrahvaliku arutelu. No ei tulista ministri auklikuks. Sest et ma täitsa kohe pikalt olen mõelnud sedasama asja. Minule tundub, et Reinsalu käitlusega normaalselt ma ei näe, mis kohustust ta võttis peale selle, et ta lihtsalt kirjutas ühele paberile alla, ta jättis meile võimaluse nõuda kahjusid. Minu meelest see kliimas normaalne käitumine. Aga kas see on siis nagu normaalne, kui ta teab, et samal ajal see paber võib tekitada vaidlusi ütleme, seesama paber on vaidlus vaidlusalune, siis teise osapoolega, kes on veel ühes teises lepingus ehk siis Eesti Eesti-Vene piirilepinguosaline No kujutad ette kahte naabrit kahte talumeest, üks on teise, teiselt vara ära virutanud on aastaid tema maadel laiutanud, siis on ta sealt minema aetud, nad vaidlevad tükk aega, kus nende piirid jooksevad. Ja siis üks minu mees, kelle ma, kelle vara on ära viidud, ütleb, et kuule, lepime nüüd nendes piirides ilusti kokku, aga ma jätan siiski endale õiguse see vara ja kahju endale välja sinu käest välja nõuda. Mulle tundub see jumalast normaalne. Aga Heidit, ma küsin sinu käest teistmoodi, et, et ütle mulle, et, et praegu sa ütled, et me peaks olema väga leebed, venelastega provotseerima ja et me ei peaks mitte midagi ühtegi sammudega ma selliselt, et ärritada. Aga samal ajal kui me ütleme oma Läti ja Leedu kolleegidele, et kuigi te olete palju kaugemale jõudnud nende okupatsioonikahjude arvutamisega, teil on seal juba numbrid koos, teil on seal mingisuguseid eelnõud kooste Te olete palju kaugemale sellega jõudnud ja nüüd te tahate kirjutada seda memorandumit, et me ütleme, et meie, meie, Läti ja Leeduga koostööd ei tee. Memorandum ütleb, kuule, teeme lätlaste ja leedulaste koos. Sul on alati võimalus öelda seda, et oota. See võimalus on alati olemas. Kuule, oota, mul on parasjagu käimas üks teine tehing, ma teen selle ära, siis lähme edasi. See võimalus sellisteks. Sina nüüd ütled sa, sa oled siin pidevalt rääkinud väärtuspoliitikast, et kas see nüüd on nagu päris väärtuspoliitika kohane, et me teeme siin mingisugused endale kasulikud tehingud ära ja siis vaatame, kuidas sellega on, seda nimetatakse diplomaat ja kui küsimusena soovitav vestlesin, et et, et kui me, kui me vaatame nüüd, et, et peaminister on võtnud positsiooni. Et, et meil on see juba selgeks räägitud ja et me me nii-öelda ei ole, ei, me ei peaks seda teemat enam edasi edasi käsitlema või et, et see, see teema, peaminister ütleb isegi, nimelt minu jaoks on need teemad käsitletud juba aastakümneid tagasi ja näe perspektiivi sellel ettevõtmisel. Küll aga tekitab see välispoliitilist võbelast. Et kui nüüd peaminister on võtnud nagu niivõrd reljeefse positsiooni okupatsioonikahjude küsimuses ja ühel hetkel, kui see läheb rahvusvahelises rahvusvahelisse kohtusse arutelule, siis kas, kas see peaministri lause ei või minna arvesse tõendusliku materjalina ehk siis sellena, mida ühel hetkel kasutatakse selliselt, et aga näete, te olete juba ühe korra tegelikult ise? Mina arvan, et peaminister on eelkõige ka kodanik ehk siis, kellel on õigus oma arvamusele, mis ei ole siduv? Pealegi peaministri muutuvad ja kindlasti seal on ka viga sees, selles mõttes, et aastakümneid tagasi see juhtunud komisjon, mis koostas valge raamat, mida igaüks saab riigikogu koduküljelt ka üles leida, lõpetasin aastal 2004 ja see valge raamat on, kui sa selle läbi loed, siis tekib ikka päris vastik tunne. Sellepärast et see räägib väga suurtest inimkaotustest. See räägib sellest, kuidas, kuidas okupandid reostasid Eesti loodust. Et meie majandusel võiks olla sama õitsev, kui oli Soomes lihtsalt SKP on meil tunduvalt väiksem loetusele läbi, saad selgelt aru, et Reinsalu ajab õiget asja, ütleb lihtsalt, et kuulge, me ei unusta seda jama, mida ta meile korraldas. Aga kas tal on õigus ainuisikuliselt sellist otsust teha? Aga kas sa aga oota, ma hakkasin kar vastavat, aga, aga, aga milline on mandaat nendele, kes ütlevad, et me ei peaks Venemaalt kahju nõudma, et millise mandaadi nemad? Aga kuna ma ei ütle seda mitte mingil juhul, ma lihtsalt ütlen, et, et see oli selgelt Reinsalu soolo. Aga mida te mis nõusolekuta ja lihtsalt oma kolleegidega lepib kokku, et nad hakkavad arutama, missuguse metoodika järgi ühtlustada tähendab metoodikate ühtlustamist. Kahjunõue võib olla esitada, et nad kõik nii Läti, Leedu kui ka Eesti mõistaks, et nad käituvad ühtemoodi, arutanud neid kahjusid kokku ühtemoodi, ta lepib ainult sellises asjas kokku ja ta ütleb seda ka, et me ei unusta sellist jama, mis te olete teinud. Ja aga siin ma helidega olen ühes asjas väga tõsiselt nõus, ma, ma ütlen, et, et juhul, kui selline memorandum läks allkirjastamisele, siis oleks pidanud sellest teavitama, oleks pidanud olema natukene laiem, ehk siis valitsuses. Sellises olukorras, kus meil on piirileppe protsess, pooleli oleks pidanud ka välisminister ja peaminister. Tal on parem ja teadlikum ja siin on selgelt kommunikatsiooniprobleem ja seda võib kindlasti Urmas Reinsalule ette heita. Kindlasti oleks. Hakkame olnud, räägid sellised asjad läbi sellepärast et no Reinsalu oleks pidanud mõistma, et see tekitab pingeid. Kui ma arvan, mõistlik seda väga hästi, see oli, see on tema valik. Okei, kuulge, aga valitsuses on veel teisigi huvitavaid vastasseise ja siin kirjutatakse üha põhjalikumalt sellest, kuidas Jürgen Ligi ja rahandusminister Sester on läinud tõsisesse konflikti ja Jürgen Ligi kohta kirjutatakse ka seda, et endise rahandusministrina on tal nüüd vägagi keeruline näha seda, kuidas eelarvet koostatakse, ta tuleb rahandusministrit õpetama tänase haridus- ja teadusministrina, et kuidas tuleks siis eelarveid koostada, aga, aga mulle tundub, et siin ka siin ta ise on ka natukene oma kunagisi reegleid hakanud ümber hindama. Olukord on väga keeruline, peaasjalikult käib arutelu erakoolide rahastamise üle, aga ka õpetajate palgatõus on laual ja nii palju, kui mina olen aru saanud, siis haridus ja teadusministeeriumi eelarves haigutab järgmise aasta lõikes 13 miljoni eurone auk. Selleks, et tõsta õpetajate palka ja, ja, ja, ja puudub ka selgus, et kuidas siis ikkagi lahendada erakoolide kapitali või tegevuskulude osa, mille osas siis riigikohus on otsuse langetanud ja mille osas nüüd riik peaks justkui mingisuguse lahenduse leidma, nii et üsna keeruline olukord, millesse on Jürgen Ligi sattunud No tõesti on keeruline olukord ja, ja mul on isegi natuke kahju, et ligi sellisesse olukorda sattunud, sest et minu meelest oli imetlusväärselt tore rahandusminister, aga ma ei ole kindel, et ta on niivõrd võimas haridusminister just selles mõttes, et, et Jürgen Ligi tugevus on kindlasti numbrid, aga, aga, aga tema tugevus ei pruugi olla lapsed. Sellest ma küll aru ei saa, mis sa ütlesid. Praegu minu mõte on selles, et kui, kui see erakoolide rahastamine, mis on praeguse kirstunael valitsuse valitsuses, siis endise rahandusministri Jürgen Ligi ja praeguse siis Sesteri vahel. Et kui seal see, see arutelu käib ju selle üle, et miljon sinna miljon tänna kass, kes peaks maksma, kas kohalik omavalitsus või riik, siis tegelikult põhiküsimus on ikkagi lastest, kes käivad erakoolides ja nende vajadustes, et selleni, nagu see arutelu kuidagi ei taha, ei taha jõuda. Ma ei oska selle peale mitte midagi öelda. Jah, no mina Ma juhiks tähelepanu hoopis ühele teisele nüansile, et ma natukene nüüd uurisin, et kuidas siis ikkagi 2011. aastal see kohustus kohalikule omavalitsusele maksta koolidele ka tegevustoetust, et kuidas see ikkagi tekkis valitsuses ja see, see tekkis 2011. aastal kultuurikomisjonis. Ja kultuurikomisjon lähtus loogikast, ma ei tea, millest, millest nad tegelikult lähtusid, nad arvasid, et, et ühel hetkel võiks hakata haridusrahaga kaasas käima lapsega, nii nagu nagu tervishoius lülitatud, siis sisse viia seda, et see raviraha võiks patsiendiga kaasas käia, et nüüd võiks ka hariduses hakata samamoodi tegema, et haridusrahaga, eks lapsega kaasas. Aga ilus plaan. Aga see ei arvestanud, kohalike omavalitsuste võimekus aga ei arvestanud meie koolivõrguga ja see ei arvestanud ka sellega, et Tallinna linn igal võimalikul juhul üritab riigiga mitte sama jalga, vaid teiste jalga astuda, ehk siis Tallinna linn hakkas sellele kõige jõulisemalt vastu sõdima, läks otsusega kohtusse ja võitis kohtus kõigele. Ja, ja, ja tekitas riigile sellega selle kohustuse, et riik peab nüüd selle olukorra lahendama, ehk siis riik paneb mingi kohustuse omavalitsusele, siis ta peab leidma ka selleks raha. Me võime küll öelda jah, et riik annab läbi omavalitsused tulubaasi läbi maksude omavalitsusele mingi summa, mille raames siis omavalitsus peab tagama koolivõrgu ja peab panema sinna piisavalt ka raha, et sellel koolil oleks, oleks tegevust, kulud kaetud ja siis tuleb sinna juurde veel ka veel ka õpilase pearaha ja nii edasi. Et see on, see on kõik väga selge, aga riik peab leidma juhul, kui ta paneb erakoolidele selle või kohalikule omavalitsusele selle erakooli rahastamise kohustus ja siis ta peab leidma ka selleks raha ja nüüd ongi küsimus selles, et kus see raha leitakse, me teame, et et Jürgen Ligi tahab pöörata selle selle seadusandluse tagasi 2011. aasta eelsesse aega, ehk siis et oleks uuesti see kõik vabatahtlikke, ehk siis kas omavalitsus toetab või ei toeta. Nüüd me olemegi üsna keerulises olukorras, et ühelt poolt on vaja veel tõsta õpetajate palku, kuigi kui ma vaatan neid numbreid, siis erakoolide toetusraha on ikkagi väga väike, võrreldes sellega, mis oleks vaja õpetajate palgatõusuks, nii et Jürgen Ligil on ikkagi raha puudu. Ja, ja ma saan aru, et ligi heidab nüüd ette, et tal reha tehtud seal eelarves, et ehk siis jäägid, mis kusagilt on üle jäänud, et nende osas ta väidab, et need on alati jäänud ministeeriumi hallata, aga rahandusminister väidab, et ei, alati kui tekivad jäägid, siis ühel hetkel tehakse reha, tõmmatakse kõik kokku ja siis vaadatakse, mis järele ja, ja see on ka need põhimõtteline vaidlus ja mina on aru saanud, et kummal on õigus kassesteril veel ligi. Aga juhul, kui jäägid tõmmatakse alati kokku ja lähevad nad sellisesse üldisesse rahandusministeeriumi kaukasse tagasi ja kui see on olnud valdav praktika, siis sellisel juhul on küll Jürgen Ligi lasknud sellel suvel, kui ta eelarvet koostada ja, ja kokku leppis kõigest sellest, kuidas õpetaja õpetajate palka rahastada, siis ta on küll lasknud läbi ühe väga suure prohmaka. Vaata, siin on üks asi, et era olla ta küll on nime poolest või äriettevõtte sageli, aga sisuliselt ta ei ole, et lapsed ei ole selline tavapärane kaup. Et sa saad ta ühel hetkel kooli kinni panna, nii nagu näiteks Estonian Airi vanad uksed kinni lihtsalt kõik. Et ikel lapsed pannakse kooli pikaks ajaks, selge on see, et kui sa lapse sinna paned, siis ta lõpetab ka selle kooli. Ja selles selles mõttes nagu siin tuleb mõelda, et kõik otsused, mis seal tehakse, need võtavad aega. Ja kui riik on andnud korra märku, et ta toetab neid koole maksab need tegevuskulud kinni ja selle tagajärjel on siis hakanud uusi erakoole tekkima, siis on tekkinud juurde kassa. Siis on tekkinud õiguslik ootused, samasugune käitumine jätkub, neid ei saa kiiresti vupsti kinni panna. Kusjuures minu meelest ma olen väga nõus suga ja, ja ma väga tahaksin, et see vaidlusse nüüd erakondade ümber jõuaks ka sellesisulise küsimuseni, et milleks me neid erakoole vaja on. Et meil on tekkinud olukord, kus erakoolidel on olnud väga selline viljakas pinnas tekkimiseks näiteks mõtestada, siis miks nad, miks nad meile head on, kas on neid vaja on, missugust rolli nad võiksid täita, et kui tõesti omavalitsus või riik annab raha, siis küsikuga vastu kohustusi? Jah, no siin ei käi praegu muidugi jutt nende kinnipanekust, vennad õppemaksu järsust tõstmisest või noh, muidugi osade omavalitsuses on juba ka deklareerinud, et nad toetavad edasi ainult noor Anton Pärnaga. Jah, kõige rohkem on neid tekkinud Tallinnas, sellepärast et Tallinnasse tuleb inimesi juurde. Siin on palju väikseid lapsi. Tallinna mudelit. Ainult ühe korra maksnud seda tegevust toetust kohtuotsuse alusel ja rohkem ei ole makstud ja, ja nii, et, et siin, Tallinnas erakoolid ei ole nii või teisiti saanud väga pika aja jooksul selle tegevustoetusega arvestada, aga me peame kahjuks lõpetama ja ei jõudnud rääkida kaupluste lahtioleku aegadest, mis ettevõtja Guido Pärnitsa hinnangul on ebainimlikud ja, ja tõesti, see on teema, mida tuleks palju põhjalikumalt käsitleda, sellepärast et et kui ma ikkagi vaatan õhtul kell 11 suurest kaubanduskeskusesse istuvad müüjat ja, ja seal ei ole praktiliselt ostjaid, siis mul tekib ikkagi küsimus, et miks see peab olema niimoodi korraldatud, et me saame kindlasti nendel teemadel rahvateenrite ka edaspidi arutleda. Täna olid rahvateenrite stuudios Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.